2-16-8328/205 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-8328

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Luminor Bank AS (registrikood 11315936)

AS SEB Liising (registrikood 10281767)

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood

70000349)

Notarite Koda (registrikood 74000240)

Kohtutäitur Kaja Lilloja

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (registrikood 10344152)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X 21.10.2022 korduvalt esitatud määruskaebus ja keelduda X 21.10.2022

menetlusdokumentide lisade vastuvõtmisest.

2. Keelduda kõigi X 15.11.2022 määruskaebuse täiendustele lisatud dokumentide

vastuvõtmisest.

3. Võtta X 15.11.2022 määruskaebuse täiendusi arvesse üksnes osas, milles on esitatud

etteheited Harju Maakohtu 06.10.2022 määrusele (III kd, tl 34) ning jätta

menetlusdokument ülejäänud osas tähelepanuta.

4. Harju Maakohtu 06.10.2022 määrus jätta muutmata.

5. Määruskaebus jätta rahuldamata.

6. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata.

2-16-8328

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktid 1–3 ei ole edasikaevatavad. Ülejäänud määruse peale võib

Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu 09.08.2016 määrusega kuulutati välja X (avaldaja, võlgnik) pankrot.

Maakohtu 28.03.2017 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku

ennast.

2. Maakohtu 28.03.2017 määruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad ja nõuded

võlgniku vastu kokku 617 695,82 eurot:

Jrk

nr

Võlausaldaja

Rahuldamata nõude jääk (eurodes)

Luminor Bank AS

317 181,19

AS SEB Liising

5280,42

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

272 241,09

Notarite Koda

7774,94

Kohtutäitur Kaja Lilloja

613,12

Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ

14 605,06

3. Kohus selgitas 07.06.2018, 03.04.2019 ja 17.09.2020 kirjades aruande esitamise kohustust

ja seda, mida tuleb aruandes kajastada. Usaldusisik esitas kohtule usaldusisiku aruande

15.12.2018, milles tõi välja, et kõik võlgniku pangakontod on arestitud. Võlgnik on püüdnud

otsida mõistlikult tulutoovat tegevust. Võlgniku elu- ja tegevuskoht ei ole muutunud. Võlgnik

ei varja saadud tulusid ega vara. Võlgnikul ei ole olnud võimalik pangakontodele laekuvatest

summadest oma kohustusi täita ja võlausaldajatele võimalikke väljamakseid teostada.

03.04.2019 aruandes kajastatu oli äravahetamiseni sarnane 07.06.2018 esitatud aruandega.

Võlgnik täiendas 17.06.2019 usaldusisiku aruannet, esitades kontode väljavõtted ja tööle

kandideerimise ebaõnnestumise andmed. Võlgnik ei tööta, ei ole töötukassas arvel, 2018

kandideerimine Kultuuriministeeriumi ei õnnestunud, kasvatab kolme alaealist last,

sissetulekuks on vajaduspõhine õppetoetus ja tulemusstipendium, millest tasub Eesti

Kunstiakadeemia õppeteenustasu, igakuised püsikulud kannab muu isik, väljamaksed

võlausaldajatele puuduvad.

4. Võlgnik esitas 01.04.2022 kohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest

vabastamiseks viie aasta möödumisel.

2-16-8328

5. Kohtus 08.06.2022 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et viie aasta jooksul on ta tegelenud

kolme lapse kasvatamisega. On tööle kandideerinud erinevatesse kohtadesse, aga ei ole

õnnestunud saada valituks. Kandideerimine ei ole õnnestunud pankrotimenetluse pärast.

Kohustustest vabastamine on põhjendatud, sest tema majanduslik ja sotsiaalne olukord on väga

raske, kuid sellest hoolimata on ta püüdnud teha endast oleneva (õppima asumine) uue

võimaluse saamiseks ühiskonnas ja andnud menetluse käigus, sh kohustustest vabastamise

kestel, endast parima, tehes igakülgselt koostööd pankrotihalduri ja kohtuga.

6. Võlausaldaja SEB Liising AS ei ole võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamisele vastu juhul, kui kohus tuvastab, et võlgnik on täitnud talle

ettenähtud pankrotiseadusest (PankrS) tulenevaid kohustusi.

7. Võlausaldaja Luminor Bank AS on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamisele vastu, kuna võlgnik ei ole kogu menetluse vältel nõuetekohaselt

oma kohustusi täitnud. Võlgnik ei ole kogu menetluse vältel mõistliku tulutoova tegevusega

tegelnud.

8. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet

summas 272 241,09 eurot. Seisuga 22.04.2022 on Maksu- ja Tolliameti nõude jääk 266 155,14

eurot. Nõue on vähenenud varasemate perioodide FIE avansiliste sotsiaalmaksude

vähendamiste arvelt. Kohustustest vabastamise menetluse ajal võlgnik Maksu- ja Tolliameti

nõuet tasunud ei ole. Olemasolev informatsioon viitab sellele, et võlgnik on rikkunud süüliselt

oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve.

9. Notarite Koda ei nõustunud võlgniku kohustusest vabastamisega.

10. Võlgnik esitas 12.06.2022 taotluse istungi kinniseks kuulutamiseks ning 29.06.2022

taotluses palus toimikutes olevad dokumendid, sh helisalvestised, kuulutada piiratud

ligipääsuga dokumentideks.

Maakohtu määrus

11. Maakohus keeldus 06.10.2022 määrusega võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetas

menetluse. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse istungi, helisalvestise ja toimikute

juurdepääsu kinniseks kuulutamiseks ning kuulutas kinniseks menetluse osa, s.o võlgniku

alaealise lapse epikriisist väljavõtte.

12. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal

töötanud, võlgnik on kasvatanud kolme alaealist last. Võlgnik ei ole võlausaldajatele

väljamakseid teinud.

13. Maakohus nõustus võlgnikuga ainult selles, et ta on olnud kättesaadav ja koostööaldis.

Võlgniku avaldatu ja kirjapandu on vasturääkiv. Ärakuulamisel väitis võlgnik, et talle ei ole

ligipääsu kohtudokumentidele, samas kinnitas, et need on nähtavaks tehtud, kuid pole ise

tutvunud nendega. 29.06.2022 esitatud täpsustuse kohaselt on aga võlgnik tutvunud kõikide

võlausaldajate seisukohtadega.

14. Mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise ja selle otsimise osas on kohtu hinnangul

samuti vasturääkivusi. Ärakuulamisel võlgnik kinnitas, et viimased kolm aastat on ta teinud

uurimistööd, et kandideerida, aga ühtegi töövestlust sellel perioodil pole olnud. Veel kinnitas

võlgnik, et on kandideerinud erinevatesse kohtadesse, nii riigiametitesse kui ka

eraettevõtetesse. Kohtule on esitatud tõendina ainult üks kandideerimise vastus aastal 2018.

2-16-8328

Olemasoleva informatsiooni pinnalt võib järeldada, et võlgnik on tulutoova tegevuse otsimisel

olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel täielikult passiivne (ei ole eluliselt

usutav, et võlgnik ei ole suutnud viie aasta jooksul leida ühtegi töökohta, võttes arvesse tema

haridust, õpinguid ning varasemat töökogemust). Uurimistöö tegemine, et kandideerima hakata,

ei ole reaalne töö otsimine. Kohtule on ebaselge ka võlgniku õppimise osa. Konto väljavõtetest

nähtub, et võlgnik tasub Eesti Kunstiakadeemiale õppeteenustasu, kuid puuduvad igasugused

tõendid, millist eriala võlgnik õpib, millal õppimist alustas, millal on võimalik haridustee

lõpetada, milline on diplom võimaliku lõpetamise korral või mis ametikohale on tulevikus

võimalik tööle asuda. Tasuva töö otsimine on pelgalt võlgniku paljasõnaline väide. Kohtu

hinnangul on vajadus kõrgelt haritud juristide järele suurenenud. Võlgnik on seadnud endale

liialt kõrged kriteeriumid, kandideerides ainult tippjuhi ametikohale. Võlgnikule ei ole pandud

kohustust teenida tulu just notarina või tippametnikuna. Võlgniku kohustus oli kogu viieaastase

perioodi jooksul leida endale tasuv töökoht.

15. Asjakohane ei ole võlgniku põhjendus, et ta poleks saanud tööl käia laste koduõppel

viibimise tõttu. Suur osa inimesi elas pandeemia ajal keerulist elu, õppis koos lastega ning samal

ajal oli neil kohustus ka oma tööd teha.

16. Võlgnik tõi põhjuseks tööl käimise võimatusele ühe lapse erivajaduse. Kohtule on teada, et

võlgniku ühel lapsel on tõsiseid probleeme tervisega, kuid esile ei ole toodud, et lapse tervislik

olukord takistaks võlgnikul töötamast või ennast koolitamast. Kohtule ei ole esitatud tõendeid,

et võlgnik oleks määratud oma lapsele hooldajaks. Võlgniku kinnitusel käivad kõik kolm last

koolis. Seega ei nähtu, et võlgnikul esineks lapse tervisliku olukorra tõttu takistus tööl

käimiseks.

17. Võlgnik tõi 09.06.2022 esitatud seisukohas välja Eesti keskmise palga suuruse ja Eesti

elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri ja viitas asjaolule, et kui ta teeniks keskmist

palka, kasvatakse 3 alaealist last, hooldaks oma vanemaid, siis tähendaks see ühtlasi elamist

järgmised 21 aastat absoluutse vaesuse piiril. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku viited

asjakohased. Arvestades asjaoluga, et võlgnik ei ole viis aastat töötanud ega mitte mingisugust

sissetulekut teeninud, jääb kohtule selgusetuks, millisel piiril olevaks võlgnik täna oma elamist

hindab. Võlgniku oletused on paljasõnalised.

18. Mis põhjusel võlgnevused tekkisid ei ole käesoleva menetluse teema. Kohtul tuleb

kohustustest vabastamisel hinnata, kuidas on võlgnik viie aasta jooksul oma kohustusi täitnud.

Pole oluline, kui palju oleks võlgnik olnud suuteline sissetulekut teenima, oluline on tahe teha

endast kõik sõltuva, et asuda oma kohustusi täitma, mis annab aluse täitmata jäänud

kohustustest vabastamisele. Kas saadud sissetulek oleks võimaldanud võlausaldajatele

väljamakseid teha või kas sissetulekut saadi piisavas ulatuses, jääb kohtu hinnata kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamisel. Võlgnik on sissetuleku arestimise osas teinud ka ise

infopäringu nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kui ka Justiitsministeeriumile juba

aastal 2018. Mõlemad asutused on toonud näidetena välja, kuidas arvestada võlausaldajatele

väljamaksmiseks kuuluvat osa. Seega on võlgnikule nii oma hariduslikust kvalifikatsioonist

tulenevalt kui ka järelepärimiste vastusest selge, kuidas kohustustest vabastamisel

võlausaldajatele tasutu arvestamine toimub.

19. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete

vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim

võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku

algust. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas

tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse

2-16-8328

leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit

ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgniku näol on tegemist noore ja kõrgelt haritud

inimesega, mistõttu ei tohiks töö leidmine olla keerukas. Enda koolitamine on tervitatav, kuid

töökoha valikul ei peaks sellises situatsioonis olema liialt valiv.

20. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat

teabe andmise kohustust, kuid ta on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega.

21. PankrS § 173 lg-d 3–5 sätestavad võlgnikule võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik ei ole sissetulekut teeninud. Võlausaldajatele pole ühtegi väljamakset tehtud. Samuti

ei nähtu pankade vastustest kohtule, et võlgnikule oleks laekunud summad, mille arvelt

väljamakseid teha. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi olles vähemalt hooletu

ja kergemeelne. Ärakuulamisel ei selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis

oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid võlgniku kohustusi. Võlausaldajate huvid

on saanud kahjustada. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada

oma nõue kasvõi osaliselt rahuldatud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et võlgnik on rikkunud ka

PankrS § 173 lg-test 3–4 tulenevaid kohustusi.

22. Menetluse pikendamine PankrS § 175 lg 51 alusel ei ole põhjendatud. Arvestades võlgniku

poolt kohtuistungil avaldatut, ei ole võlgnikul võimalik teenida tulu ega muul viisil heastada

oma rikkumisi.

Määruskaebus

23. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega võlgnik kohustustest vabastada või vabastamise võimatuse korral pikendada

kohustustest vabastamise menetlust.

24. Maakohus ei kuulutanud kinniseks menetlust võlgniku taotletud ulatuses, s.o

istungiprotokolli (helisalvestist) või selle osasid, mis sisaldavad delikaatseid andmeid.

25. Maakohus ei kaalunud esitatud dokumente piisava põhjalikkusega. Maakohus ei hinnanud

realistlikult võlgniku võimekust võla likvideerimiseks. Maakohus andis meelevaldselt

hinnangu võlgniku tahtele ja isikuomadustele (hooletu, kergemeelne). Maakohus ei süüvinud

piisava põhjalikkusega võlgniku hoolduskohustusse puutuvasse ega kasutanud kohtule pakutud

võimalust tutvuda hoolduskohustuse mahtu tingivate alusandmetega (näiteks täiendavad

terviseandmed lapse erinevatelt raviarstidelt viimaste epikriiside kohta, andmed digilugu.ee-st).

Võlgnik palub kohtul kaaluda esitatud argumente uuesti, vajadusel küsida täpsustusi ja

tõendeid.

26. Maakohus kinnitas istungil lahendini jõudmist 1 kuu jooksul, kuid jõudis selleni 4 kuu

jooksul, seejuures eksides rängalt edasikaebamise korra osas. Võlgnikul on kahtlus, et kohus

võis määruse tegemisel olla mõjutatud erinevatest kehtivatest/kehtivuse kaotanud sätetest,

mistõttu ei suutnud kohus täieliku pühendumisega keskenduda õiglase lahendi tegemisele.

27. Kõik võlausaldajad on nentinud, et menetluses käsitatud kohustused on tekkinud seoses

notari ametitegevusega ning nende rahuldamine ei ole realistlik tavapärasel (mitte notarina)

palgakohal töötamisel. Võlgniku andmetel ei esitanud ükski võlausaldaja vastuväiteid võlgniku

kohustusest vabastamise menetluse algatamisele ega ka määruskaebust määruse peale, millega

2-16-8328

kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse. Seetõttu on arusaamatud mõnede

võlausaldajate vastuväited menetluse lõpetamisel kohustustest vabastamisele.

Menetluse edasine käik

28. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Luminor Bank AS ja Notarite Koda palusid

jätta määruskaebuse rahuldamata.

29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

31. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha võlgniku poolt määruskaebemenetluses esitatud

menetlusdokumentide ja nende mahukate lisade osas.

31.1. Määruskaebuse põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt esitada uusi

asjaolusid ja tõendeid. See ei tähenda, et tõendeid võiks esitada korduvalt ja neid konkreetsete

asjaoludega seostamata või lisade nimekirja esitamata. Samuti tuleb selliselt asjaolude ja

tõendite esitamisel märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise

põhjus (TsMS § 633 lg 5). TsMS § 338 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt

kohtule esitatavas menetlusdokumendis, hagis, vastuväites ja kaebuses muu hulgas

menetlusdokumendi lisade nimekiri. Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab

menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib

tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb (TsMS § 236 lg 3). Kohus võtab vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

31.2. Võlgnik on 21.10.2022 esitanud kahel korral määruskaebuse ja lisana ka vaidlustatud

maakohtu määruse. Samasisulise kaebuse korduvaks esitamiseks puudub vajadus ning

käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu määrus sisaldub juba tsiviilasja toimikus. Seega puudub

vajadus nende täiendavaks võtmiseks toimikusse. Kohus tagastab korduvalt esitatud

määruskaebuse ja mõlema menetlusdokumendi lisa elektrooniliselt ega võta neid tsiviilasja

toimikusse (III kd, tl-d 7–21).

31.3. Võlgnik on 15.11.2022 esitanud vastuseks maakohtu 25.10.2022 puuduste kõrvaldamise

määrusele täiendused määruskaebusele ja lisad. Võlgniku määruskaebus ei sisalda lisade

nimekirja. Määruskaebuses ei ole ühelegi konkreetsele lisale (tõendile) viidatud. Samuti on

need esitatud juba varem maakohtule (II kd, tl-d 106–107, 195–199, 200–205). Samade, kohtule

juba esitatud dokumentide uuesti esitamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus keeldub kõigi

15.11.2022 esitatud määruskaebuse täiendustele lisatud dokumentide vastuvõtmisest ja

tagastab need elektrooniliselt ega võta neid tsiviilasja toimikusse (III kd, tl-d 47–89).

31.4. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et 15.11.2022 esitatud täiendused määruskaebusele

sisaldavad mahukaid väljavõtteid seadusaktidest ja erinevaid käesolevas tsiviilasjas tehtud

maakohtu määruseid. Kohus kohaldab asjakohast seadust ise ja käesolevas tsiviilasjas tehtud

maakohtu määrused sisalduvad juba tsiviilasja toimikus. Kuivõrd eelnimetatu sisaldub

2-16-8328

määruskaebuse tekstis, ei saa eraldi nende vastuvõtmisest keelduda. Neil kaalutlustel võtab

ringkonnakohus asja lahendamisel võlgniku 15.11.2022 menetlusdokumenti arvesse üksnes

osas, milles võlgnik on esitanud etteheited Harju Maakohtu 06.10.2022 määrusele (III kd, tl 34)

ning jätab dokumendi ülejäänud osas tähelepanuta (III kd, tl-d 34 pöördel–45).

31.5. Lisaks esitas võlgnik 29.11.2022, s.o pärast määruskaebuse ja selle 15.11.2022 täienduste

võlausaldajatele kättetoimetamist ning võlausaldajate seisukohtade esitamist veelkordselt

täpsustused määruskaebusele. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne

ja toimuks mõistliku aja jooksul. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama

vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist (TsMS § 2). Ehkki

TsMS § 662 lg 3 võimaldab kaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole

selline võimalus menetluses lõputu. Võlgnik sai määruskaebemenetluses võimaluse oma

kaebust täpsustada, kui maakohus andis 25.10.2022 määruses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

Ringkonnakohus märgib, et võtab 29.11.2022 esitatud menetlusdokumendi puhul arvesse

üksnes selles esitatud õiguslikud seisukohad.

32. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

vaidlustatud

määrus

kooskõlas

materiaal-

ja

menetlusõigusega. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu

määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud

menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude või tõendite ebaõiget või ebapiisavat

hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku

tegevust viie aasta lõikes alates menetluse algatamisest hinnates tuleb võlgnik jätta kohustustest

vabastamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (TsMS

§ 659 ja § 654 lg 6). Võlgniku määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

33. Käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi kohaldada asja

lahendamisel kuni 01.07.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. Võlgnikul on võimalik

saada kohustusest vabaks üksnes juhul, kui ta on täitnud ettenähtud seadusest tulenevad

kohustused ning suutnud kohustuste täitmist kohtule ka tõendada. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4

sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine

välistatud. Juhul kui võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, peab ta tooma kohtu ette asjaolud ja

tõendama, et ta ei rikkunud kohustusi süüliselt või ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

34. Võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluses tooma kohtu ette asjaolud ja esitama

tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et võlgnik on tegelenud võlgadest

vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud (PankrS § 173 lg

1). Sealjuures on kohtupraktikas leitud, et ei piisa üksnes töötasu saamisest või ametikoha

pidamisest, vaid võlgnik peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, või kui see ei ole

mingil põhjusel võimalik, siis vähemalt tegema kõik endast mõistlikult võimaliku, et selline

tegevus leida. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada

ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste

rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid

varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski

tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. Üldjuhul on pankrotivõlgnik

kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova

tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm

30.10.2019, 2-11-24696, p 19).

2-16-8328

35. Otsustus selle kohta, kas võlgnik on tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, on kohtu

diskretsiooniotsus, mille kohus saab teha tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite alusel.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.

36. Maakohus järeldas õigesti võlgniku enda esitatud aruannete ja ärakuulamisel avaldatu

alusel, et võlgnik ei ole tegelenud kogu menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega

PankrS § 173 lg 1 tähenduses ega otsinud seda piisavalt. Maakohus on korduvalt võlgnikule

selgitanud tema kohustusi (II kd, tl-d 3, 26, 43, 46, 80, 186–189). Arvestades maakohtu

korduvaid selgitusi, ei saanud kolleegiumi hinnangul võlgnikule jääda tema kohustused

menetluse kestel ebaselgeks. Maakohus leidis õigesti, et võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks

pidevalt ja aktiivselt tööd otsinud või et oleksid esinenud objektiivsed asjaolud, mis töö otsimist

ja leidmist takistasid.

37. Kuigi võlgnik on töö leidmise takistusena esile toonud muu hulgas laste kasvatamise ja ühe

lapse erivajaduse, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kõiki asjaolusid arvesse

võttes ei ole usutav, et võlgnikul puudus viimase viie aasta jooksul töötamise võimalus

täielikult. Võlgniku käsitlusest jääb mulje, et laste olemasolu korral ei olegi võimalik tööl käia

ega oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Laste kõrvalt töötamine, sh nn COVID-19 perioodil,

on tavapärane, nagu maakohus õigesti leidis. Maakohus on järeldanud, et kooliealiste laste

hooldamist, isegi kui üks neist on erivajadusega, ei saa asja materjalide alusel pidada sissetuleku

teenimise takistuseks. Ringkonnakohtul puudub alus selles järelduses kahelda.

38. Seda, et võlgnik oleks tööturul halvas valguses põhjusel, et ta on pankrotis, ei ole võlgnik

samuti usutavaks teinud. Võlgnik ei ole täpselt toonud kohtu ette, milliseid tööpakkumisi ta

vaatas, kuhu ta kandideeris ja kuhu teda tema esile toodud põhjendustel tööle ei võetud.

Võlgniku üldsõnaliste väidete alusel ei saa ringkonnakohus jõuda maakohtust erinevale

järeldusele.

39. Võlgniku tegevusest ei nähtu pingutust ja endast parima andmist võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et mõistliku tulutoova tegevuse otsimisena ei ole

piisav, kui võlgnik kandideerib töökohale menetluse kestel ühel korral ning ülejäänud

kohustusest vabastamise menetluse jooksul loobub üldse konkurssidel osalemisest. Väide, et

tegelikult kandideeris ta rohkematel kordadel, on jäänud paljasõnaliseks. Mõistliku tulutoova

tegevuse otsimine eeldab lisaks soovi väljendamisele ka seda, et võlgnik teeb reaalseid

pingutusi, s.t kandideerib erinevatel konkurssidel selleks, et ametikoht endale saada, ning

suudab seda ka kohustuste vabastamise menetluses kohtule tõendada. Mõistlik isik, kui tal on

soov oma kohustustest vabaneda, oleks võlgniku asemel otsinud kogu menetluse ajal endale

tulutoovat tööd. Selliseid asjaolusid ega tõendeid aga võlgnik kohtu ette toonud ei ole. Võlgnik,

kes teadis, et tema suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus ning tal on kohustus

sellel perioodil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, oleks pidanud tegema pingutusi, et

leida töö. Kohustustest vabastamise menetluse üks eesmärk on võimaldada uus majanduslik

algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Juhul, kui võlgnik endast

parimat ei anna, riskib võlgnik sellega, et kohus teda kohustustest ei vabasta.

40. Lisaks ei ole võlgnik tema seisukohtadest nähtuvalt tõsiselt kaalunud võimalust endale ise

töökoht luua, võttes arvesse, et võlgnikul on kõrgharidus õigusteaduses. Võlgnik on küll

menetluse ajal asunud õppima kõrgkoolis ja omandab uut eriala, kuid see ei ole mingilgi määral

aidanud kaasa võlausaldajate nõuete rahuldamisele.

2-16-8328

41. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et võlgnik ei rikkunud tööotsimise

ja sissetuleku teenimise kohustust, kuna kohus ei hinnanud realistlikult võlgniku võimekust

võlgade likvideerimiseks. Esiteks ei ole võlgnik kohustatud võlgadest vabastamise menetluse

kestel võlgu likvideerima, vaid neid mõistliku pingutuse tulemusel vähendama. Pigem jääb

võlgniku seisukohtadest mulje, et võlgade kogusummat arvestades ei ole võlgniku hinnangul

mõtet võlausaldajate nõuete jääki vähendada, kui kohustusi ei ole võimalik kohustustest

vabastamise menetluse jooksul täielikult täita. Olukorras, kus võlgnik ei ole teinud piisavaid

pingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks ja ei ole sisuliselt kogu menetluse kestel tulu teeninud,

ei saanud maakohus hinnata, kas võlgniku tulust oleks olnud võimalik võlausaldajale

väljamakseid teha või mitte (PankrS § 173 lg 5).

42. Maakohus ei pidanud olukorras, kus võlgnik ei ole 5 aasta jooksul sisuliselt mingit

sissetulekut teeninud, selgitama, millises summas täpsemalt on tasuv töö või teenistus.

Maakohus oleks saanud hinnata võlgniku sissetuleku piisavust juhul, kui võlgnik oleks

töötanud ja sissetulekut teeninud. Sellisel juhul oleks maakohus hinnanud, kas arvestades

võlgniku vanust, haridust ja töökogemust, oli võlgniku pingutus piisav ja mõistlik või kas

võlgnik oleks pidanud veelgi tasuvama töö leidma.

43. Võlgniku hinnangul on arusaamatud mõnede võlausaldajate vastuväited menetluse

lõpetamisel olukorras, kus nad ei esitanud vastuväiteid menetluse algatamisel. Ringkonnakohus

selgitab, et võlausaldajad saavadki anda enda sisulise arvamuse võlgniku tegevusele

kohustustest vabastamise menetluses tagantjärgi menetluse lõpetamisel.

44. Ringkonnakohus saab kaaluda määruskaebusmenetluses PankrS § 175 lg 5¹ kohaldamist.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus, kui ta leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja

võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tulnuks võlgnikul eeskätt oma

võlgnevust võlausaldajate ees vähendada, koheldes võlausaldajaid võrdselt ja tehes

väljamakseid vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele (PankrS § 172 lg 2).

Võlgniku senisest käitumisest ja määruskaebuse seisukohtadest võib aru saada, et võlgniku

hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete täitmine üleüldse võimalik. Ringkonnakohus ei pea

täiendava tähtaja määramist põhjendatuks, arvestades võlgniku senist käitumist, passiivsust

tulutoova tegevuse leidmisel, huvipuudust nõuete vähendamisel ja asjaolu, et PankrS § 175 lg-

s 5¹ sätestatud maksimumtähtaeg saabub vähem kui aasta pärast.

45. Kokkuvõttes on maakohus õigesti PankrS § 175 lg 8 alusel lõpetanud võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse, jättes võlgniku

kohustustest vabastamata. Võlgnikule oli teada, kuidas ta peab käituma, et vabaneda

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste täitmisest. Menetluse ajal võlgnik ei otsinud

piisavalt ega teinud tööd, mis oleks taganud võlausaldajatele võlgnevuse katteks väljamaksete

tegemise mingiski ulatuses. Seega puudus võlgnikul tahe teha endast kõik sõltuv, et asuda oma

kohustusi täitma, mis annab aluse täitmata jäänud kohustustest vabastamisele.

46. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega menetluse osaliselt

kinniseks kuulutamisel. Muus osas, kui võlgniku lapse terviseandmeid puudutavas osas, ei ole

põhjendatud kohustusest vabastamise menetlust kinniseks kuulutada.

2-16-8328

47. Kuigi maakohus on 08.06.2022 toimunud ärakuulamisel lubanud lahendi teha 1 kuu

jooksul, kuid jõudis selleni 4 kuu pärast, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega,

mis võiks kaasa tuua lahendi tühistamise. Vastupidiselt võlgniku kahtlusele, et hilinemine viitab

sellele, et kohus ei olnud pühendunud ja võis olla häiritud seadusemuudatustest, leiab

ringkonnakohus, et arvestades maakohtu töökoormust, võttis kohus lahendi tegemiseks

mõistliku aja. Maakohus eksis küll edasikaebekorra selgitamisel, kuid ringkonnakohus ei pea

ka seda niivõrd oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua lahendi tühistamise.

48. TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

Käesoleva määruse peale saab kaevata kuni 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asja

materjalidest nähtuvalt teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad,

mistõttu jäävad need rahaliselt kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)