2-22-19008/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. aprill 2023, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-22-19008

Tsiviilasi

M. K. i hagi O. K. i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2208 eurot 90 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. K. , isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja seaduslik esindaja: N. K. , e-post XXX

Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat

A. S. (e-post XXX)

Kostja: O. K. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat H. R. , e-

post XXX

Kohtuistung

protokollija

31. märts 2023

kohtuistungisekretär Mairit Pajumägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. K. i hagi O. K. i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista O. K. ilt elatis M. K. i kasuks järgmiselt:

2.1. 1396 eurot 97 senti 1. aprilli 2022 kuni 31. märtsi 2023 eest;

2.2. alates 1. aprillist 2023 kuni M. K. i täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX igakuiselt

260 eurot 33 senti (249 eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Kohustada O. K. it tasuma M. K. i elatis N. K. pangakontole nr XXX . Kohustada O. K. it

tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva otsuse jõustumist,

eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu üheksandaks kuupäevaks selgitusega

„elatis“.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ning hagejale riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu riigi kanda.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

6. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

7. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. M. K. (hageja) esitas 20. detsembril 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse

O. K. i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 350 eurot kuus alates 1. aprillist 2022.

Hageja kinnitab, et kostja on alaealise M. K. i isa, kuid ta ei osale alates XX.XX.XXXX

lapse ülalpidamises. Laps elab emaga. Laps ei ela isaga ja ei kohtu temaga. Hageja ema

töötasu on 1200 eurot (bruto), lisandub lapsetoetus 60 eurot. Lapse vajaduste loetelu ühe

kuu kohta on järgmine: eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, sidekulud

20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused

lapse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud

vältimatud püsikulutused (taskuraha, mänguasjad, kultuuriüritused) 100 eurot, kokku 595

eurot. Hageja nõuab elatist alates 1. aprillist 2022 kuni 21. detsembrini 2022.

2. Kostja vaidleb 23. jaanuari 2023 vastuses hagiavaldusele vastu osaliselt. Kostja ei ole nõus

elatise nõudega miinimummäära ületavas osas ning tagasiulatuvas osas. Kostja selgitab, et

hageja elas koos emaga kuni XXXX. aasta märtsikuuni XXXs. Kostja, kes pärast abielu

lahutamist elas ja töötas Eestis, kandis lapse ema arveldusarvele lapse ülalpidamiskulude

katteks raha. Sõja puhkedes korraldas kostja lapse ja tema ema lahkumise XXXt Eestisse,

kuhu nad jõudsid XX.XX.XXXX. Kostja leidis lapsele ja tema emale üürikorteri, mille

üürilepingu pidi kostja allkirjastama XX.XX.XXXX. Kostja sõlmis XX.XX.XXXX

lepingu OÜ-ga G. E. , et laps saaks õpingutega jätkata. Ootamatult otsustas hageja ema

XX.XX.XXXX XXXst lahkuda ja lapse kaasa võtta, millisest ajast saadik ei ole kostja last

näinud ega suhelda saanud. Hageja ema ei ole teavitanud kostjat lapse elukohast ega

andnud arveldusarve numbrit, kuhu elatis kanda. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus

kostja on lapse ülalpidamiskohustust teadlikult ning tahtlikult rikkunud ning sellest

tulenevalt ei ole kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine põhjendatud. Hagiavalduse

kohaselt kulub lapse vajaduste katmiseks 595 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise

väljamõistmist 350 eurot kuus. Seega peaks hageja ema arvestuse kohaselt lapse igakuistest

ülalpidamiskuludest jääma isa kanda 350 eurot ning ema kanda 245 eurot. Hageja ema ei

ole tõendanud ega põhjendanud, millest tulenevalt tuleks lapse ülalpidamise osas kõrvale

kalduda vanemate võrdse ülalpidamiskohustuse põhimõttest. Hageja kulud on tõendamata.

Kostja on nõus tasuma lapsele igakuist elatist muutuva suurusega miinimummääras alates

hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise suuruse arvutamiseks vajalikud

andmed on järgmised: baassumma on 209,20 eurot; kostja brutosissetulek on 800 eurot,

millele lisandub lisatasu 346 eurot kuus, kokku keskmiselt 1146 eurot kuus; laps ei veeda

isaga üle kuue ööpäeva kuus; lapsetoetus kantakse lapse ema arveldusarvele. Kostja palub

kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Kohtuistungitel 15. veebruaril 2023 ja 31. märtsil 2023 arutas kohus pooltega kompromissi

sõlmimise võimalust, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Hageja vähendas elatise nõuet

miinimummäärani ning selgitas, et nõuab ka jooksvat elatist. Hageja seaduslik esindaja

selgitas, et saabus Eestisse XXXX. aasta XXX alguses. XXX kandis kostja raha hageja

ema XXX pangakontole, mis on endiselt toimiv. Laps õppis koolis kaks nädalat, kuni

hageja ema otsustas lapsega XXXe tagasi sõita ja teatas sellest kostjale. Hageja ja tema

ema siiski XXXse ei sõitnud, vaid asusid elama XXXse. XXXs tasus kostja elatiseks 400

eurot kuus ilma kohtuotsuseta. Hageja ema ei küsinud kostjalt elatist enne kui kohtule

esitatud kirjavahetuses. Kostja esindaja leidis, et kahju on tekkinud kahjustatud isiku enda

tegevusetuse tõttu. Kostja tasus hageja erakooli tasu 520 eurot märtsi, aprilli ja mai eest.

Kostja selgitas, et aprillist kuni detsembrini 2022 oli tema majanduslik seis ühesugune,

kostja töötasu suurus oli 1200-1250 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise täies ulatuses

väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostjal ei ole vara, ta

üürib korterit. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et on saanud kostjalt elatise 2023. aasta

jaanuari, veebruari ja märtsi eest.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist

õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 I lause kohaselt

täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt

juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

6. XX.XX.XXXX sündinud M. K. i (hageja) vanemad on N. K. (hageja seaduslik esindaja)

ja O. K. (kostja) (rahvastikuregistri väljavõte, tl 7-8 pöördel). Vaidlust ei ole selle üle, et

hageja elab püsivalt hageja seadusliku esindaja juures.

7. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos,

rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei

osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 8. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18-19).

8. Hageja esitas hagiavalduse kostjalt elatise väljamõistmiseks 20. detsembril 2022.

Hagiavaldust ja hageja seadusliku esindaja hilisemat nõude täpsustamist arvestades (vt 15.

veebruari 2023 kohtuistungi protokoll, tl 48) nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist

miinimummääras tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

9. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on kohtuistungitel ühesuguselt selgitanud järgmist: ajal,

mil hageja elas emaga XXXs, tasus kostja hageja ülalpidamiseks ca 400 eurot kuus; hageja

saabus koos emaga Eestisse XX.XX.XXXX; kostja lõpetas hageja ülalpidamiseks elatise

tasumise, kui hageja oli koos emaga XXXX. aasta XXX lõpus lahkunud ilma kostjale oma

viibimiskohta avaldamata. Kostja väidab, et ei tasunud elatist seetõttu, et ta ei teadnud

millisele arveldusarvele see tasuda.

Sõltumata sellest, mis oli elatise tasumata jätmise põhjus, ei ole asjas vaidlust selles, et

enne kohtusse pöördumist ei teinud kostja hageja ülalpidamiseks alates XX.XX.XXXX

hageja emale ühtki ülekannet. Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud alaealise lapse

ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista.

10. Elatis alates hagiavalduse esitamisest

10.1.Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg

2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Kohus võib

elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused.

10.2.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Arvestades

1. aprillil

2022

Statistikaameti

poolt

ametlikult

avaldatud

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi muutust, oli elatise baassummaks alates 1. aprillist 2022 kuni 31.

märtsini 2023 209,20 eurot ning alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 on

baassummaks 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. 1. aprillil 2022 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt

oli 2021. aastal Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot, millest 3% on

46,44 eurot. 1. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2022. aastal

Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot.

Tulenevalt PKS § 101 lg-st 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Lapsetoetus oli kuni 31. detsembrini 2022

60 eurot kuus ning on alates 1. jaanuarist 2023 on see 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3). Pooled ei vaidle, et lapsetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale.

Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja

elab püsivalt ema juures ning isaga ei kohtu.

Seega, PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise summa oli antud vaidluse asjaoludel

alates 1. aprillist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 225,64 eurot kuus, 1. jaanuarist 2023

kuni 31. märtsini 2023 215,64 eurot kuus ning alates 1. aprillist 2023 on 260,33 eurot

kuus.

10.3.Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole hagejal kohustust tõendada hageja

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.

10.4.Hageja nõudes miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest

kuni hageja täisealiseks saamiseni on kostja hagiavalduse õigeks võtnud.

10.5.Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on 23. märtsil 2023

hageja seadusliku esindaja pangakontole teinud ülekande summas 646,92 eurot

selgitusega „M. K. elatusraha jaanuar ja veebruar ja marts 2023“ (tl 60). Hageja seaduslik

esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et ta on elatise nende kuude eest kätte saanud (tl

63). Seetõttu ei ole kostjal võlgnevust hageja ees 2023. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi

elatise eest, kuid tasumata on veel elatis perioodi eest hagiavalduse esitamisest 20.

detsembril 2022 kuni 31. detsembrini 2022, s.o kokku summas 87,36 eurot

(225,64:30=7,28; 7,28x12=87,36).

10.6.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

PKS § 101 alusel arvutatav igakuine miinimumelatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o

20. detsembrist 2022, kuni hageja täisealiseks saamiseni, v.a. 2023. aasta jaanuari,

veebruari ja märtsi eest.

11. Tagasiulatuv elatis

11.1. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest.

11.2. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras tagasiulatuvalt alates 1.

aprillist 2022, s.o 8 kuu ja 19 päeva eest enne hagiavalduse esitamist.

11.3. Kohtul tuleb esmalt hinnata, kas kostja on vaidlusalusel perioodil hagejale mingilgi moel

ülalpidamist andnud.

11.4. Kostja on väitnud ja esitanud maksekorraldused selle kohta, et 15. märtsil 2022 on tema

ostnud lapsele koolitarbeid 17,64 euro eest (tl 56), 13. märtsil 2022 ostnud lapsele riideid

50 euro eest (tl 57) ning 12. aprillil 2022 tasunud lapse ja tema ema telefoniarve summas

89,91 eurot (tl 58). Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata kostja väited ja tõendid

koolitarvete ja riiete ostmise kohta, kuna nende kulutuste tegemine ei lange sellesse

perioodi, mille eest hageja ülalpidamist nõuab. Kohus ei saa arvestada ka 12. aprilli 2022

maksekorraldust telefoniarve tasumise kohta, kuna maksekorraldusest ei ole võimalik

teha järeldust selle kohta, milline osa kogusummast oli hageja telefoniarve eest (kostja

selgituste kohaselt sisaldas makse kolme telefoninumbri tasu ja kahe telefoninumbri

avamise tasu, tl 63).

11.5. Kostja on väitnud ja esitanud maksekorralduse (tl 59) selle kohta, et 19. märtsil 2022 on

kostja kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole elatisena 300 eurot ning kuna

see ületab miinimumelatise summat, tuleks sellest 84,36 eurot lugeda tasutuks 2022. aasta

aprillikuu eest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et ajal, kui

hageja elas koos emaga XXXs, andis kostja vabatahtlikult hagejale elatist ca 400 eurot

kuus.

Ka 19. märtsil

2022 tehtud ülekanne on kostjapoolne vabatahtlik

ülalpidamiskohustuse täitmine ning selle juures ei oma tähtsust, milline oli seadusjärgne

miinimumelatise suurus.

11.6. Kohtule esitatud hariduslepingust ja selle lisadest (tl 24-28 pöördel) nähtub, et kostja

sõlmis XX.XX.XXXX G. E. OÜ-ga kokkuleppe hageja õppima asumiseks E. G. alates

XX.XX.XXXX. Hariduslepingu p 1.3 kohaselt kestab õppetöö septembrist kuni juunini;

p 2.1. kohaselt on õppeaasta maksumus 3200 eurot; p 2.3 järgi kohustus lapsevanem

tasuma sisseastumismaksu summas 200 eurot; p 2.4 alusel õppemaksu ja

sisseastumismaksu ei tagastata, kui õpilane ei osale õppetöös. Kohtule esitatud

maksekorraldusest ilmneb, et kostja on XX.XX.XXXX tasunud G. E. OÜ-le 520 eurot

(tl 55). Lähtudes hariduslepingu p-dest 1.3, 2.1 ja 2.3 järeldab kohus, et ülekanne sisaldas

sisseastumismaksu summas 200 eurot ning ülejäänud 320 euro osas ühe kuu õppemaksu

(õppeaasta maksumus jagatuna õppetöö kestusega). Arvestades, et hariduslepingu p 1.2

kohaselt pidi hageja õpinguid alustama alates XX.XX.XXXX, s.o poole kuu pealt, tuleb

õppemaks lugeda tasutuks ka poole aprillikuu eest. Kohus leiab, et 160 euro ulatuses

(320:2=160) tuleb kostja 2022.a aprillikuu ülalpidamiskohustus lugeda õppemaksu

tasumisega täidetuks.

11.7. Kostja väidab, et ei teinud alates aprillist 2022 hagejale elatise ülekandeid enam seetõttu,

et ta ei teadnud millisele arveldusarvele elatis tasuda. Hageja seaduslik esindaja omakorda

on selgitanud, et tema arveldusarve, mis oli avatud XXXs, jäi endiseks ning kostja oleks

saanud sinna ülekannete tegemist jätkata (tl 48 pöördel). Kostja kinnitas kohtuistungil, et

ta ei küsinud hageja emalt, millisele arveldusarvele elatis tasuda (tl 62 pöördel). Pooled

ei vaidle, et nende vahel ei ole olnud suhtlust alates aprillist 2022 kuni 30. oktoobrini

2022, mil hageja ema saatis kostjale e-kirja palvega tasuda lapse ülalpidamiseks elatist

ning anda teada, millises vormis kostjal on mugav seda teha (tl 29). Kostja 1. novembri

2022 vastusest nähtub, et kostja heidab hageja emale ette, et ta ei ole võimaldanud kostjal

kaheksa kuu jooksul last näha ega temaga suhelda, kuid elatise tasumiseks kostja

valmisolekut üle ei näita ega küsi selleks hageja ema pangakonto numbrit (tl 29 pöördel-

30). Kostja ei küsi hageja emalt pangakonto numbrit ka 9. novembri 2022 e-kirjas, kus

avaldab soovi XXXga kohtuda ja suhelda (tl 30-30 pöördel).

Analüüsides kostja ja hageja seadusliku esindaja selgitusi koos eelnevalt kirjeldatud e-

kirjavahetusega, leiab kohus, et kostja väide, et tema ei tasunud alates aprillist 2022

hagejale elatist seetõttu, et ta ei teadnud millisele arveldusarvele see tasuda, ei ole eluliselt

usutav ning näib tagantjärele otsitud vabandusena. Kui hageja seaduslik esindaja ei

teatanud kostjale teist pangakonto numbrit, oleks kostja saanud jätkata hageja

ülalpidamiseks elatise maksete tegemist senisele XXX s avatud pangakontole, kuhu

kostja veel 19. märtsil 2022 elatise ülekande tegi (tl 59). Kui kostjal oli kahtlus, kas temale

teadaolev pangakonto on toimiv, oleks saanud kahtluse kummutada hageja seadusliku

esindaja käest seda küsides. Kostja seda ei teinud, kuigi talle oli teada nii hageja

seadusliku esindaja telefoni number kui e-posti aadress (tl 49). Seega ei kinnita asjas

tuvastatud asjaolud seda, et kostja oleks kohustuse täitmist pakkunud, kuid see ei

osutunud võimalikuks hageja seaduslikust esindajast tuleneva asjaolu tõttu. Isegi kui

hageja seaduslik esindaja oleks olnud vastuvõtuviivituses võlaõigusseaduse (VÕS) § 119

lg 1 tähenduses, oleks ta saanud elatise kohustuse täita ka VÕS § 120 lg-s 1 ettenähtud

võimalust kasutades, hoiustades elatise notari juures.

11.8. Siiski tuleb arvestada, et ka hageja seaduslik esindaja ei teinud mitmete kuude vältel omalt

poolt pingutusi, et hageja saaks kostjalt elatist. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta

õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude

ulatuse määramisel. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku

äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

136-13, p-d 11-12, 14; Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19-20).

11.9. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2022, s.o 8 kuu ja 19 päeva eest enne

hagiavalduse esitamist, kokku summas 1943,40 eurot (225,64x8=1805,12; 225,64-

87,36=138,28; 1805,12+138,28=1943,40). Sellest summast tuleb maha arvestada kostja

poolt õppemaksu tasumise näol juba tasutud elatis summas 160 eurot ning tasumisele

kuuluks veel 1783,40 eurot. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel olid hageja vajadused

tagasiulatuva elatise nõudmise perioodil veelgi suuremad kui on märgitud hagiavalduses

(tl 63). Siiski nõuab hageja ka tagasiulatuvalt elatist miinimummääras. Hageja seaduslik

esindaja pöördus kostja poole elatise tasumise nõudega alles 30. oktoobril 2022 (tl 29).

Seega ei täidaks praegusel hetkel elatise tagasiulatuv väljamõistmine 8 kuu ja 19 päeva

eest (sh 7 kuu eest, mil hageja kostjalt elatise tasumist kordagi ei nõudnud) enam hageja

jooksva ülalpidamise ülesannet ning paneks kostja tema kinnitusel raskesse

majanduslikku olukorda (tl 63).

11.10. Kohtule esitatud töölepingust XX.XX.XXXX nähtub, et kostja töötab XXXna ning

tema töötasuks on põhipalk 800 eurot kuus (bruto) ning igakuine töötulemustest sõltuv

lisatasu on kuni 346 eurot kuus (tl 31-32). Kostja selgitas kohtuistungil, et tema

majanduslik seis on olnud alates aprillist 2022 kuni praeguseni ühesugune – tema

töötasuks on 1200-1250 eurot kuus ning tal ei ole vara (kinnisvara, sõiduvahendeid), ta

üürib korterit (tl 63). Eeltoodust nähtub, et kostja ülalpidamisvõimes ei ole alates aprillist

2022 kuni praeguseni toimunud muutust. Kostjal oli ja on võimalik jooksvalt hagejale

miinimummääras elatist anda kahjustamata enese toimetulekut. Kostja ei ole esile toonud,

et temal oleks tagasiulatuva elatise nõudmise perioodi kestel esinenud mõjuv põhjus

elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on siiski välja toonud, et

tagasiulatuva elatise terviklik väljamõistmine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav.

Kostja selgitas kohtuistungil, et kui XXX 2022 hageja koos emaga Eestisse tulid, võttis

kostja kulude kandmiseks laenu (tl 63). Kostja on leidnud, et tagasiulatuva elatise

väljamõistmise korral peaks ta uuesti laenu võtma (tl 63 pöördel). Tagasiulatuva elatise

kogusumma 1783,40 eurot ületab kostja töötasu ca 530 euro võrra. Kostja selgituste

kohaselt puudub temal muu vara, mille arvel tagasiulatuva elatise nõuet täita. Kostjal

tuleb lisaks tagasiulatuvale elatisele tasuda ka jooksvat elatist ning tagada enese

ülalpidamine, sh tasuda üürikorteri eest. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu alusel kahtlust

selles, et tagasiulatuva elatise täies ulatuses väljamõistmine oleks temale ebamõistlikult

koormav.

11.11. Kohus leiab, et tekkinud olukorras, s.o elatisevõla kuhjumises, on oma osa ka hageja

seaduslikul esindajal, kes seitsme kuu jooksul ei nõudnud kostjalt kordagi

ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei

nõudnud seitsme kuu jooksul kordagi kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist, tuleb elatise

ulatuse määramisel arvestada selliselt, et elatise ulatust alates 1. aprillist 2022 kuni 31.

oktoobrini 2022 tuleb vähendada 30% võrra. Selliselt on hagejale tagatud tagantjärele

elatise saamine, kuid kostjale oleks vähendatud kohustuse täitmine jõukohasem.

11.12. Seega, 1. aprilli 2022 kuni 31. oktoobri 2022 eest kuulub tagasiulatuvalt tasumisele

945,65 eurot (225,64x0,7=157,95; 157,95x7=1105,65; 1105,65-160=945,65), millele

lisandub 2022. aasta novembrikuu eest 225,64 eurot ja detsembrikuu 19 päeva eest 138,32

eurot, kokku 1309,61 eurot.

Eeltoodust tuleneb, et hagiavaldus kuulub tagasiulatuva elatise nõude osas rahuldamisele

osaliselt. Kostjalt tuleb PKS § 108 alusel hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis

perioodi 1. aprill 2022 kuni 19. detsember 2022 eest summas 1309,61 eurot.

12. Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hageja on palunud elatise tasuda

igakuiselt hiljemalt üheksandaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja N. K.

pangakontole nr XXX selgitusega „elatis“. Kostja ei ole otsuse täitmise korra taotlusele

vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja

taotluse ning kohustab kostjat tasuma hageja elatise hageja seadusliku esindaja nimetatud

pangakontole, sh tuleb kostjal igakuine elatis, mis muutub sissenõutavaks pärast

käesoleva otsuse jõustumist, tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole iga kuu

üheksandaks kuupäevaks selgitusega „elatis“.

13. Kohus jätab otsuse tegemisel tõenditena arvestamata XXX keelsed tõendid (tl 4-6

pöördel), kuna kohtule ei ole esitatud nende tõlget eesti keelde. Kohus jätab samuti

arvestamata hageja tõendid tähtajalise elamisloa andmise otsuse ja elamisloa kaardi

väljastamise kohta (tl 22-23), kuna neil ei ole asjas tähtsust. Kohus ei võta asja juurde ega

hinda tõendeid, mis on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist, s.o hageja seadusliku

esindaja poolt 16. aprillil 2023 esitatud tõendid (tl 71-79).

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg

1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

15. Kohus ei nõustu kostjaga, et menetluskulud oleks õiglane jätta hageja kanda. Kui kostja

jättis alaealisele lapsele elatise tasumata, pidi kostja arvestama võimalusega, et laps

pöördub elatise väljamõistmiseks kohtu poole ning sellega tekivad menetluskulud. Kostja

poolt kohtule esitatud 1. novembri 2022 e-kirjas on kostja ise soovitanud hageja

seaduslikul esindajal pöörduda elatise küsimuses vastavate ametkondade poole (tl 29

pöördel-30). Seega pidi kostja arvestama, et kohtumenetluse korral kaasnevad sellega ka

menetluskulud.

16. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu tuleb jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik