3-21-2517/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2517

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusele

nr 106

Menetlusosalised

Kaebaja

–

X,

esindaja

vandeadvokaat

Tarmo

Friedenthal

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja KR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.05.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-2517 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-2517

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 23.09.2021 otsusega nr 106 Nõmme linnaosa

üldplaneeringu. Üldplaneeringu seletuskirja (otsuse nr 106 lisa 2) p 4.11 sätestab:

„Roheala (H)

Rohealadena on tähistatud olemasolevad ja perspektiivsed metsade, parkide või haljasalade

territooriumid, mis on üldjuhul mõeldud avalikuks kasutamiseks. Eraomandis kinnistut on

võimalik avalikult kasutada juhul, kui omanik sellega nõustub või kui kinnistul on

üldkasutatava maa sihtotstarve.

Alale võib rajada rohealaga seonduvaid rajatisi ning puhke- ja spordifunktsiooniga või roheala

või lähipiirkonda teenindava funktsiooniga (kohvikud, kioskid, paviljonid vms) väiksemaid

ehitisi.

Alal võivad paikneda olemasolevad ehitised ning lubatud on nende rekonstrueerimine

(üldjuhul olemasolevas mahus) ja roheala tingimustega kooskõlas olev funktsiooni muutmine,

mis ei too kaasa autoliikluse intensiivistumist, mürataseme või parkimisvajaduse suurenemist

rohealal.

Erandjuhul on võimalik kaaluda rohealaks määratud alale ka üksikute suuremate ühiskondlike

hoonete (koolid, lasteaiad, loodushariduskeskused jms) rajamist. See võimalus selgitatakse

välja keskkonnaalaste uuringutega.“

2. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsuse nr 16

tühistamiseks osas, millega määrati kaebajale kuuluva Kadaka tee 167b kinnistu

(maatulundusmaa) juhtotstarbeks roheala ning kehtestati kinnistule üldplaneeringu

seletuskirja p-s 4.11 sätestatud ehitustingimused.

Kuna Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsioon ei ole kinnistu maakasutus- ega

ehitustingimuseks, pole kaebaja kinnistule maakasutus- ja ehitustingimusi määratud. Nõmme

linnaosa ehitusmäärus (Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 otsus nr 36) on tunnistatud

kehtetuks. Seega puuduvad kinnistul alates 30.05.2019 maakasutus- ja ehitustingimused, mis

võinuks vastustajat kaalutlusõiguse teostamisel siduda. Ehitusmääruses sätestatud kinnistu

maakasutusõiguse

juhtotstarvet

ning

maakasutus-

ja

ehitustingimusi

ei

saanud

ehitusmäärusest üldplaneeringusse üle kanda.

Kinnistu puistut ei ole kunagi määratud rohevõrgustiku tuumikala osaks ega seatud piiranguid

raie liikidele. Üldplaneeringus ei saanud sätestada piiranguid raie liikidele ja tingimusi raiete

tegemiseks, kuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg

1 alusel ei ole metsaseaduse (MS) § 42 lõige 3 kohaldatav enne 01.07.2015 algatatud

planeeringutele.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu kehtestamisel

(Tallinna Linnavolikogu 19.02.2015 otsus nr 32) ei tuvastatud vajadust kinnistu haaramiseks

Nõmme-Mustamäe maastiku kaitseala koosseisu põhjusel, et kinnistul puudub rekreatiivne ja

ökoloogiline kaitseväärtus. Kinnistu kaudu ei ole planeeritud rohealade liigendamine ning

vastustaja on möönnud, et tegemist ei ole avalikuks kasutamiseks (seega ka rekreatiivseks

tegevuseks) mõeldud maaüksusega.

Vastustaja on ekslikult juhindunud eeldusest, et kinnistul asuv puistu on kaitsemets.

Kaitsemetsa mõistet kasutati kuni 31.12.2006 kehtinud MS redaktsioonis. Üldplaneeringu

pikaleveninud menetlus on kaasa toonud olukorra, kus see tugineb sellisele õiguslikule

regulatsioonile, mis on menetluse ajal kehtivuse või õigusliku relevantsuse kaotanud.

3-21-2517

3(7)

Mustamäe üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardi kohaselt ei ole Mustamäe ja Nõmme

rohekoridorid ühendatud kinnistu kaudu ning kinnistu kaudu ei ole liigendatud ka teised

rohealad, mis võiksid rohekoridori moodustada. Kinnistust põhja poole jäävatel aladel toimub

ulatuslik üldplaneeringuga lubatud elamuehitus. Seega ei ole kinnistu näol tegemist

rohevõrgustiku tuumikalaga. Rohevõrgu tuumikala on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala.

Mõiste „Nõmme metsalinna miljöö“ näol on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille

sisustamise kohustus oli üldplaneeringu menetlejal. Mõiste sisustamine peab olema järjepidev

ning sisuline, kuid vastustaja lähenemine on valikuline. Vastustaja on lubanud kinnistuga

vahetult piirneva, kuid Mustamäe linnaosa haldusalasse kuuluvatel aladel (Rehe tn ja Rehe

põik) ulatuslikku ehitust. Kinnistu piirneb ida suunal Karsti elurajooniga, kuhu on välja

ehitatud korruselamute piirkond, ja Lehtri teega, kus paiknevad tööstushooned. Seega ei ole

kinnistu ümber „Nõmme metsalinna miljööd“.

Kinnistu määratlemine rohealana toob kaasa ebavõrdse kohtlemise:

1) Vastustaja on lubanud Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga piirnevale Trummi tn 25

kinnistule, sihtotstarbeks spordiradade teenindamisega seotud ärimaa, sporditeeninduskeskus-

apartementhotelli ehitamise;

2) Astangu tn 21 kinnistu oli Osaühing ESTCONDE-E omandanud maa õigusjärgselt

omanikult. Tallinna Linnavolikogu 06.10.2005 otsusega nr 257 kehtestati Astangu tn 21

sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistule Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooni

muutev detailplaneering (nr DP019770) ja lubati maa-alale püstitada kaks 5-korruselist ja üks

8-korruseline korterelamu;

3) Kadaka tee 193, 195 ja 195d kinnistud oli SELOBALT OÜ omandanud maa õigusjärgsetelt

omanikelt sotsiaal- ja maatulundusmaa sihtotstarvetega. Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2007

korraldusega nr 1180-k kehtestati Kadaka tee 193, 195 ja 195d Tallinna üldplaneeringu

maakasutuse juhtfunktsiooni reservala muutev detailplaneering (nr DP022540) ja lubati maa-

alale püstitada seitse 4-korruselist korterelamut, üks 5- korruseline kaubandushoone, üheksa

5-korruselist korterelamut, lasteaed ja vanurite hooldekodu;

4) Kadaka pst 112 maatulundusmaa kinnistu oli Canray Investeeringud OÜ omandanud maa

õigusjärgsetelt omanikult. Tallinna Linnavolikogu 02.04.2009 otsusega nr 65 kehtestati

Kadaka pst 112 Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooni muutev detailplaneering

(nr DP024780) ja lubati maa-alale püstitada viis 8-korruselist korterelamut;

5) Astangu tn 19, 19a ja 25a kinnistud oli Skanska EMV Aktsiaselts omandanud maa

õigusjärgsetelt omanikelt sotsiaalmaana. Tallinna Linnavolikogu 10.02.2011 otsusega nr 16

kehtestati

osaliselt

Tallinna

üldplaneeringu

maakasutuse

juhtfunktsiooni

muutev

detailplaneering (nr DP027310) ja lubati maa-alale püstitada viis 8-korruselist korterelamut;

6) Astangu tn 23b, 23c ja 25c kinnistud oli osaühing RAISON omandanud maa

õigusjärgsetelt omanikelt sotsiaalmaana. Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2018 korraldusega nr

906-k

kehtestati

Tallinna

üldplaneeringu

maakasutuse

juhtfunktsiooni

muutev

detailplaneering (nr DP037830) ja lubati maa-alale püstitada neli 8-korruselist korterelamu,

üks 5-korruseline korterelamu ja kaks 4-korruselist ärihoonet.

7) Lisaks on Nõmme parkmetsa antud välja ehitusload Kivinuka tn 4, 6, 8, Mäepealse 27, 29,

ja Vesioina tn 1,3,4,5,6;

8) Kadaka pst 165, 165 b ja 165b/1 kinnistutele on detailplaneeringuga (nr DP018970)

lubatud püstitada neli 9-korruselist korterelamut ja kolm 7-korruselist korterelamut.

3. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna üldplaneeringus on ala määratud metsade, parkide ja looduslike haljasalade alaks.

Nõmme ehitusmääruses on kinnistu määratud V ehituspiirkonda (rohealad). Kinnistu

sihtotstarbeks on määratud maatulundusmaa. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.02.2008

3-21-2517

4(7)

määruse nr 155 "Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" § 6 p-le 9 on

maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või

maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Seega ei saa kinnistu sihtotstarbest

tuleneda ootust teeninda tulu kinnistu hoonestamise kaudu.

Vastustaja ei ole kinnistu kasutamist kitsendanud. Lisaks sätestab kehtestatud üldplaneering,

et rohealadele võib rajada rohealaga seonduvaid rajatisi ja puhkeala teenindavaid või

puhkefunktsiooniga seonduvaid väiksemaid kuni 1-korruselisi hooneid. Seega üldplaneering

hoopis võimaldab esmakordselt kaebajale kuuluvale kinnistule ehitustingimused, mitte ei piira

ehitustingimusi.

Vaidlusalune ala ei kuulu Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealasse, kuid on looduslikult

orgaaniline osa suuremast tervikkeskkonnast (roheala nimetusega Kuusiku mets). Tegemist

on linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku

tuumikalaga. Selle kahjustamist ja pindala vähendamist tuleb vältida: linnaruumi ja

keskkonna seisukohalt ei ole mõistlik sinna hoonestust lubada.

Lähipiirkonnas

valitsev

struktuur

on

Nõmme-Mustamäe

maastikukaitseala

näol

looduskeskkond.

Kinnistu

rohealana

säilitamine

tagab

rohevõrgustiku

sidususe:

üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardilt ilmneb, et antud ala on üks koht, mille kaudu

tagatakse rohealade ja rohekoridoride kaudu väga oluline rohevõrgustiku sidusus Nõmme-

Mustamäe maastikukaitseala, Astangu metsade ja Harku järve äärsete rohealade vahel.

Rohevõrgustik

on

ökoloogiliselt

toimiv

võrgustik,

mis

ühendab

looduslikke

ja

poollooduslikke alasid ning säilitab looduslike ökosüsteemide väärtuseid. Rohevõrgustik aitab

linnakeskkonnas kaitsta ja säilitada rohealade ökoloogilisi funktsioone ja elurikkust tagades

liikidele rändekoridorid ning oluline on ka rekreatiivse sidususe tagamine rohealade vahel.

Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Põhjused ja kaalutlused, miks vastustaja on kehtestanud

Tallinna üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid, on olnud erinevad. Valdav osa

nendest detailplaneeringutest (kokku viis) on vanad või väga vanad. Asjaolu, et kaua aega

tagasi on planeeringumenetlustes tehtud kohati ehk kaheldavaid väärtusotsuseid, ei tähenda

seda, et n-ö võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes peakski jääma vigu kordama.

4. Tallinna Halduskohus jättis 05.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma tähendust asjaolu, kas kaebaja oli kinnistut

omandades teadlik kinnistu suhtes kehtivatest piirangutest. Kaebaja oli müügilepingust

tulenevalt teadlik, et tegemist on maatulundusmaaga. Seega ei saanud kaebajal kinnistut

omandades ega hiljem objektiivselt olla alust arvata, et ta saab kinnistut kasutada

elamuehituseks.

Alates Tallinna üldplaneeringu kehtestamisest oli maa-ala juhtotstarbeks roheala. Nii sel ajal

kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 6 kui ka kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) §

74 lg 5 kohaselt on üldplaneering aluseks detailplaneeringu koostamisele. Seadusandja

võimaldab kohalikul omavalitsusel põhjendatud vajaduse korral muuta detailplaneeringuga

üldplaneeringu juhtfunktsiooni. Kohtupraktikas on selgitatud, et selline muutmine peab jääma

erandlikuks võimaluseks ning üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse hindamisel

on haldusorganil lai kaalutlusruum. Järelikult ei saanud kaebajal kinnistut omandades ega

hiljem objektiivselt olla alust arvata, et vastustaja muudab üldplaneeringut selliselt, et ta saab

kinnistut kasutada elamuehituseks.

Looduskeskkonda on võimalik säilitada kas kaitseala moodustamise või üldplaneeringuga

rohevõrgustiku kaudu. Asjaolu, et kinnistu ei kuulu kaitseala piiridesse, ei muuda seda vähem

väärtuslikuks looduskeskkonna säilitamise seisukohalt. Vastustaja on põhjendatult selgitanud,

et kinnistu on üks koht, mille kaudu tagatakse rohealade ja rohekoridoride kaudu väga oluline

3-21-2517

5(7)

rohevõrgustiku sidusus Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, Astangu metsade ja Harku

järve äärsete rohealade vahel (üldplaneeringu lisa 4, rohevõrgustiku kaart). Vastustaja leiab

õigesti, et kinnistu moodustab terviku koos teiste piirnevate rohealadega.

Linnaosa rohealadel on põhieesmärk säilitada looduskeskkonda (ökoloogiline funktsioon ehk

otstarve) ja pakkuda linlastele puhke- ja virgestusvõimalusi (rekreatiivne funktsioon ehk

puhkeotstarve) (üldplaneeringu seletuskirja p 7.1). Kaebaja kinnistu on eraomandis ehk ei ole

avalikult kasutatav. Vastustaja ei ole üldplaneeringuga omistanud kinnistule puhkeotstarvet.

Kinnistul on rohevõrgustiku osana ökoloogiline otstarve, mida ei muuda kinnistu

mittearvamine Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala koosseisu. Seetõttu ei seondu vaidluse

esemega

kaebaja

viide

Nõmme–Mustamäe

maastikukaitseala

puhkevõimaluste

teemaplaneeringule.

Kohaliku omavalitsuse volikogul on üldplaneeringuga võimalik täpsustada rohevõrgustiku

toimimist tagavaid tingimusi ning määrata sellest tekkivaid maakasutuse ja ehitamise

piiranguid ehk kinnisomandi kitsendusi (PlanS § 75 lg 1 p 10, § 74 lg 3, asjaõigusseaduse

(AÕS) § 140). Kinnistule kohalduvad ehitamise piirangud on vajalikud rohevõrgustiku

säilitamiseks, sobivad selle eesmärgi saavutamiseks ja proportsionaalsed eesmärgist lähtuvalt.

Kinnistu sihtotstarve on jätkuvalt maatulundusmaa. Üldplaneering säilitab kinnistu maa-ala

senise juhtotstarbe. Vastustajal on õigus seada ehitustingimusi maa-ala juhtotstarvet

arvestades. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et üldplaneeringuga kinnistule

kehtestatud ehituspiirangud on viinud omandipõhiõiguse kaotuseni.

Vaidluse esemeks ei ole ehituspiirangutest lähtuva kahju hüvitamine. Kaebaja huvi on seotud

elamuehitusega. Seetõttu puudub vajadus hinnata kaebaja väiteid seoses raietegevuse ja selle

võimalike piirangutega.

Vastustaja möönab, et varasem praktika detailplaneeringute kehtestamisel, millega muudeti

Tallinna üldplaneeringuga määratud roheala juhtfunktsiooni, võib sisaldada kaheldavaid

otsuseid rohevõrgustiku säilitamise seisukohast. Nende detailplaneeringute õiguspärasus ei

ole kohtuvaidluse esemeks, kuid ei saa välistada, et detailplaneeringud tõid teatud määral

kaasa rohevõrgustiku kahjustumise. Vaatamata sellele ei anna vastustaja varasemad otsused

kaebajale alust eeldada, et ka tema kinnistu osas tehakse erand. Vastustaja tegevus

üldplaneeringu kehtestamisel lähtus põhjendatult avaliku huvi – looduskeskkonna säilitamine

– eelistamisest kaebaja erahuvile elamuehituseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 05.05.2022 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade

juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Üldplaneeringu kehtestamine piirab ebaproportsionaalselt kaebaja põhiseadusega kaitstud

õigust omandi vabale kasutamisele (AÕS § 68 lg-d 1 ja 2). Üldplaneeringuga määrati kaebaja

kinnistule maakasutuse juhtotstarve ja ehitustingimused, mis on vastuolus kaebaja poolt

üldplaneeringu menetluses avaldatud tahtega ning mis seavad omandiõiguse edasisele

teostamisele äärmiselt ranged kitsendused.

Halduskohus asus põhjendatud seisukohale, et Tallinna üldplaneeringul puudub selline mõju,

mis oleks piiranud kinnistu kasutustingimusi või seadnud sellele maakasutus- või

ehitustingimuste piiranguid. Asjakohane pole aga hinnang, et kaebaja poolt kinnistu

omandamisel ei antud kaebajale ebaõigeid kinnitusi. Kuna kinnistu suhtes ei kehtinud mingeid

piiranguid, ei pidanud kaebaja eeldama, et kinnistu kasutamine elamuehituseks on välistatud.

3-21-2517

6(7)

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kinnistu sihtotstarve maatulundusmaana tähendab

vältimatult, et elamuehitus on kinnistul välistatud. Samas piirakonnas on kehtestatud mitmeid

detailplaneeringuid, sh maatulundusmaa muutmisega elamumaaks, ning seda ka aladel, mis

varasemalt olid määratletud rohealadena. Vastustaja varasem praktika on seega vastuolus

sellega, kuidas vastustaja käsitleb kaebaja õigusi. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt. Kaebaja

esitas oma vastuväiteid ja ettepanekuid juba üldplaneeringu menetluses alates 2017. aastast.

Põhjendatud pole halduskohtu järeldus, et kaebaja kinnistule piirangute kehtestamise suhtes

on ülekaalukas avalik huvi. Kinnistu ei oma tähtsust Tallinna rohealade kontekstis ning

tegemist ei ole alaga, mille kaudu oleksid planeeritud rohekoridorid. Avalik huvi

looduskeskkonna säilitamiseks on tagatud Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal ja vastava

ala puhkevõimaluste teemaplaneeringuga. Kinnistul puudub rekreatiivne ja ökoloogiline

kaitseväärtus. Halduskohus jättis hindamata kaebaja väited, mis puudutavad kinnistu vähest

loodushoiulist tähtsust.

6. Tallinna linn palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

8. EhSRS § 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne 01.07.2015 algatatud planeeringud lõpuni,

lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses (PlanS v.r) sätestatud nõuetest. Eelnev

rakendussäte kehtib üksnes PlanS v.r-st tulenevatele menetlusnõuetele ega piira

planeerimismenetluse käigus tugineda muudele, peale 01.07.2015 kehtima hakanud

õigusnormidele. Nii ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et vastustaja ei saanud planeeringus

viidata MS § 42 lg-le 3.

9. Vastavalt PlanS § 74 lg-le 1 on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi

või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Sama nähtus PlanS

v.r § 8 lg-st 1. Vaidlusaluse üldplaneeringuga määratleti seega kogu Nõmme linnaosa

ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused.

PlanS v.r § 8 lg 31 sätestas, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav

territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või

kvartalile edasise maakasutuse põhisuunad. Samasisuline on PlanS § 75 lg 4.

Eelnevast nähtub, et üldplaneeringuga ei lahendata eraldiseisvalt iga üksiku kinnistuga seotud

küsimusi, vaid määratakse suuremate maa-alade maakasutuse üldised põhimõtted. Seega on

praeguse vaidluse lahendamisel oluline eelkõige küsimus, kas Kadaka tee 167b kinnistu

hõlmamine roheala juhtotstarvet omava maa-ala hulka oli põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebaja kinnistule roheala

juhtotstarbe määramine oli õiguspärane. Kinnistu asub sidusalt olemasoleva metsa-ala

(Kuusiku mets) äärealal. Asjaolu, et kaebaja kinnistu läheduses algab hoonestatud ala, ei

tähenda, et metsa-ala oleks tulnud üldplaneeringuga vähendada. Kaebaja kinnistul on

maatulundusmaa sihtotstarve, kinnistu suhtes pole kunagi kehtinud planeeringut või

väljastatud projekteerimistingimusi, mis võimaldab selle hoonestamist. Ka Tallinna

üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt asub kinnistu metsade, parkide ja looduslike

haljasalade maal. Kaebaja kinnistule ei välista roheala juhtotstarbe määramist asjaolu, et sellel

asuv puistu ei asu rohevõrgustiku tuumikalal, et see pole kaitsemets, ei kuulu Nõmme-

Mustamäe maastikukaitsealasse ega oma suurt loodushoiulist tähtsust. Rohealade eesmärk on

3-21-2517

7(7)

muu hulgas tagada Nõmme metsalinna miljöö, sh loodusliku männimetsa säilimine; lisaks

säilitati üldplaneeringuga kõik olemasolevad pargid ja haljasalad (planeeringu seletuskirja p

1.2). Nõmme linnaosa rohealad moodustavad süsteemse võrgustiku (planeeringu seletuskirja p

7).

Eelnevat arvestades ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja kinnistut puudutavas osas teinud

üldplaneeringus kaalutlusvea.

10. Kui üldplaneeringuga oleks kinnistule määratud elamumaa juhtotstarve, saaks kaebaja

asuda ehitusõigust realiseerima üldjuhul alles peale detailplaneeringu menetluse läbimist

(PlanS § 125 lg 1 p 1). Ka praegusel juhul pole ehitusõiguse saavutamine läbi

detailplaneeringu menetluse välistatud. Nimelt saab detailplaneeringuga põhjendatud vajaduse

korral üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet muuta (PlanS § 142 lg 1 p 1).

Vastavas menetluses on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata muudatuse mõju

üldplaneeringuga sätestatud eesmärkidele.

11. Kaebaja ebavõrdset kohtlemist ei saa järeldada sellest, et minevikus on lähipiirkonda

lubatud hooneid püstitada. Kaebaja viidatud juhtudel on enamasti läbi viidud üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu menetlus. Kohtul ei ole võimalik praeguse kohtuasja raames

kontrollida vastavate detailplaneeringute õiguspärasust. Ka kaebajal on õigus taotleda

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et üldplaneeringu kehtestamisega pole kaebaja

õigusi varasemaga võrreldes piiratud. Asjaolu, et üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.11 on ette

nähtud, milliseid ehitisi tohib rohealale püstitada, ei tähenda, et varem oleks kaebaja kinnistul

olnud ehitusõigus suuremas mahus.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)