3-22-2021/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2021

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määruse

haldusasjas nr 3-22-2021 resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.

2. Võtta haldusasja nr 3-22-1053 materjalide hulgast siinse asja juurde Politsei- ja

Piirivalveameti 25.04.2022 otsus nr 7002210033-1 (dtl 33–35) ja 05.07.2022 kiri nr 15.6-

8/295-1 (dtl 335–337) ning kaebaja 04.07.2022 taotlus (dtl 330).

3. Võtta haldusasja nr 3-23-264 materjalide hulgast siinse asja juurde Politsei- ja

Piirivalveameti 03.01.2023 otsus nr 7002210033-2 (dtl 80–110).

4. Tagastada määruskaebuse lisa.

5. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

6. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 osas,

millega kohus tagastas kohustamisnõude ja varalise kahju hüvitamise nõude ning jättis

varalise kahju hüvitamise nõudega seotud menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Teha uus

määrus, millega lõpetada kohustamisnõude menetlus ning saata varalise kahju hüvitamise

nõue ja sellega seotud menetlusabi taotlus halduskohtule ettevalmistava menetluse

jätkamiseks. Ülejäänud osas jätta halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

7. Tõlkida määrus vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise osas võib esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2021

2(7)

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X (kaebaja) saabus 23.02.2022 Eestisse ja esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetas 25.04.2022 otsusega nr

7002210033-1 taotluse menetluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)

§ 23 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel põhjusel, et kaebaja keeldus koostööst PPA-ga ning see on käsitatav

taotlusest loobumisena. Kaebaja vaidlustas PPA 25.04.2022 otsuse Tallinna Halduskohtus

(haldusasi nr 3-22-1053). Halduskohus soovitas kaebajal esitada menetluse uuendamise taotlus

ja PPA-l menetlus uuendada. Kaebaja esitas 04.07.2022 uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse.

PPA teatas 05.07.2022 kirjas nr 15.6-8/295-1 kaebajale, et uuendas VRKS § 23 lg 4 ja § 24 lg 1

alusel rahvusvahelise kaitse menetluse. Halduskohus lõpetas 05.07.2022 määrusega haldusasja

nr 3-22-1053 menetluse, sest haldusmenetluse uuendamise tõttu ei ole enam võimalik saavutada

kaebuse eesmärki. Halduskohtu määrus jõustus 11.10.2022, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja

määruskaebust menetlusse. PPA lükkas 03.01.2023 otsusega nr 7002210033-2 kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldas

sissesõidukeeldu. Vaidlus PPA 03.01.2023 otsuse õiguspärasuse üle on pooleli Tallinna

Halduskohtus (haldusasi nr 3-23-264).

2. Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmekogu andmetel on kaebajale väljastatud rahvusvahelise

kaitse taotleja tunnistused kehtivusajaga 18.05.2022–22.08.2022 ning 23.08.2022–04.01.2023.

3. PPA selgitas 21.09.2022 kirjas nr 15.7-9/109-2 vastuseks kaebaja pöördumisele, et ei telli

kaebajale uut rahvusvahelise kaitse tunnistust. Tunnistusele kantud foto on selge. Tunnistusele

kantud teave on õige, sh teave töötamise õiguse kohta. Kaebajal ei ole praegu õigust töötada, sest

PPA lõpetas 25.04.2022 otsusega tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse. Kaebaja esitas

04.07.2022 uue taotluse, mille alusel on menetlus uuendatud ja määratud taotluse läbivaatamise

tähtajaks kuus kuud. Kooskõlas VRKS §-ga 101 tekib kaebajal õigus töötada pärast kuue kuu

möödumist korduva taotluse esitamisest.

4. X esitas 26.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded:

kohustada PPA-d väljastama kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus vastavalt

seadusele; kontrollida PPA ametnike tegevust; hüvitada PPA tekitatud varaline ja mittevaraline

kahju 50 000 eurot.

PPA ei väljastanud kaebajale 22.08.2022 uut rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistust, kuigi

eelmise tunnistuse kehtivus oli lõppenud. Pärast mitmed pöördumisi väljastati tunnistus 10-

päevase hilinemisega ja ilma tööloata, kuigi kaebaja oli viibinud Eestis üle kuue kuu. Kaebaja

keeldus uue tunnistuse vastuvõtmisest, sest PPA-l ei olnud õigust kaebajalt töötamise luba ära

võtta. PPA selgitas 26.09.2022 kirjas, et käimas on korduv rahvusvahelise kaitse menetlus, kuid

kaebaja ei ole esitanud uut taotlust. PPA on kaebajat eksitanud.

Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus mh riigilõivu tasumiseks, tõlkekulude kandmiseks ja

advokaadi õigusabi tasu maksmiseks.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 22.10.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

andis kaebajale menetlusabi kohtulahendi tõlkimiseks, jättes muus osas menetlusabi taotluse läbi

vaatamata (resolutsiooni p 2).

Kaebaja nõue kontrollida PPA ametniku tegevust on käsitatav taotlusena algatada ametniku

suhtes teenistuslik järelevalve või distsiplinaarmenetlus. Sellise nõude menetlemine ei ole

halduskohtu pädevuses, sest sellist menetlust saab läbi viia PPA juht või tema volitatud isik. See

nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Kaebaja nõue kohustada PPA-d väljastama kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus

tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. See nõue ei ole eesmärgipärane, sest kõnealune

tunnistus on kaebajale juba väljastatud. PPA vastuse kohaselt oli kaebajal rahvusvahelise kaitse

taotleja tunnistus, mis kehtis 18.05.2022–22.08.2022. Järgmine kaebajale väljastatud tunnistus

3-22-2021

3(7)

kehtib 23.08.2022–04.01.2023. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ei sõltu tunnistuse

füüsilisest olemasolust, vaid tunnistuse eesmärk on tõendada väljaspool varjupaigataotlejate

majutuskeskust kaebaja isikut (VRKS § 51 lg-d 1 ja 2). Kui tunnistuse posti teel saatmisel

tekkiski väike viivitus, ei mõjutanud see kaebaja staatust rahvusvahelise kaitse taotlejana ega

võtnud kaebajalt sellega seotud hüvesid. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus säilib

hoolimata asjaolust, et ta keeldus rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vastuvõtmisest.

Kohustamisnõude lubatavus ei sõltu sellest, kas PPA on kohaldanud õigesti VRKS §-i 101

(rahvusvahelise kaitse taotleja õigus töötada).

Kaebaja ei väida, et tal pole olnud võimalik alates 23.08.2022 tööle minna ja selle tõttu oleks tal

jäänud saamata töötasu või tekkinud muu varaline kahju. Kui selline kahju on tekkinud, saab

kaebaja esitada kohtule uue kahjunõude.

Mittevaralise kahju nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kui eeldada, et PPA

viivitas kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kättetoimetamisega, on tegemist

kaebaja õiguste väheintensiivse riivega ning kahju rahaline hüvitamine riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 9 lg 1 alusel ei ole tõenäoline.

Kaebajale tuleb anda menetlusabi kohtulahendi tõlkimiseks, et ta saaks kasutada õigust

kohtulahendi peale edasi kaevata. Muus osas jääb menetlusabi taotlus kaebuse tagastamise tõttu

läbi vaatamata.

6. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu 27.10.2022 määrus.

Kaebajale tuleb hüvitada rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse väljastamata jätmisega

tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. PPA ei väljastanud kaebajale 22.08.2022 uut

rahvusvahelise kaitse tunnistust. Tunnistust püüti üle anda 10-päevase hilinemisega. Kuna

tunnistusel ei olnud märgitud kaebaja õigust töötada, keeldus kaebaja tunnistuse vastuvõtmisest.

PPA-l ei olnud alust võtta kaebajalt õigust töötada. Kaebaja ei ole esitanud PPA-le korduvat

rahvusvahelise kaitse taotlust, nagu väidab PPA. Halduskohus väidab valesti, et tegemist on

väikese rikkumisega. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega seotud PPA

ametnikud võivad olla osa kuritegelikust rühmitusest, mistõttu taotles kaebaja halduskohtult PPA

ametnike tegevuse kontrollimist. PPA esindaja on esitanud kohtumenetluses ekslikke väiteid, et

kaebajal on rahvusvahelise kaitse tunnistus käes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 27.10.2022 määruse resolutsiooni p-

de 1 ja 2 peale menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine kaebuse tagastamise ja

menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmise peale on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg

1, § 119 lg 1 ja § 121 lg 4). Kaebaja tahet tuleb mõista selliselt, et ta ei soovi vaidlustada

halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 osas, milles talle anti menetlusabi tõlkimiseks.

Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Kaebajale tuleb tagastada määruskaebuse lisa – kutse Harju Maakohtu 15.11.2022 istungile

väärteoasjas nr 4-22-3462 (HKMS § 62 lg 2). Kohtute infosüsteemi andmetel puudutab see

väärteoasi kaebaja ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vahelist vaidlust selle üle, kas kaebaja

rikkus 27.07.2022 Tallinna vanalinnas tänavamuusikuna esinedes avalikus kohas käitumise

nõudeid. Kaebajat ei karistatud selle eest, et tal puudus õigus töötada, vaid luba esineda vanalinna

3-22-2021

4(7)

muinsuskaitsealal. Sellel tõendil ei ole määruskaebuse lahendamisel seega tähtsust. Ühtlasi

tühistas Harju Maakohus kaebajale mõistetud karistuse ning see kohtuotsus on jõustunud.

9. Haldusasja nr 3-22-1053 materjalide hulgast tuleb võtta siinse asja juurde kaebaja

04.07.2022 taotlus (dtl 330) ning PPA 25.04.2022 otsus nr 7002210033-1 (dtl 33–35) ja PPA

05.07.2022 kiri nr 15.6-8/295-1 (dtl 335–337), haldusasja nr 3-23-264 materjalide hulgast aga

PPA 03.01.2023 otsus nr 7002210033-2 (dtl 80–110). Neile dokumentidele on halduskohtu

27.10.2022 määruses viidatud, kuid neid ei ole võetud praeguse haldusasja juurde.

II

10. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

11. Kaebaja leiab määruskaebuses, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega

seotud PPA ametnikud võivad olla osa kuritegelikust rühmitusest, mistõttu tulnuks halduskohtul

kontrollida PPA ametnike tegevuse seaduslikkust.

12. Halduskohus tagastas kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, s.o halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu.

13. Kaebuse tagastamine kõnealuse nõude osas oli lubatav. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei

näe ette teistsugust menetluskorda. PPA ametniku suhtes võib algatada distsiplinaarmenetluse ja

määrata distsiplinaarkaristuse tema ametisse nimetamise õigust omav isik, kui on teada piisavalt

faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta (politsei- ja piirivalve seaduse § 1 lg

6 ja § 33; avaliku teenistuse seaduse §-d 72 ja 76). Seega kaebajale teatavaks saanud

distsiplinaarsüüteost tuleb tal teavitada PPA-d, kelle volitatud ametnik saab kaaluda

distsiplinaarmenetluse algatamist. Kaebajal puudub ka õigus nõuda ametniku karistamist või

tema suhtes mingite meetmete võtmist ning selline kaebus tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuriteoteade tuleb aga esitada uurimisasutusele või

prokuratuurile, kes otsustab kriminaalmenetluse alustamise üle (kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) §-d 193 ja 195). Kuritegude uurimine ja menetlemine toimub KrMS-s ettenähtud korras.

Seega ei olnud halduskohtu pädevuses kontrollida, kas PPA ametnike tegevuses oli

distsiplinaarsüüteo või kuriteo tunnuseid. Seda, kas PPA menetles kaebaja korduvat

rahvusvahelise kaitse taotlust nõuetekohaselt ja lükkas selle õiguspäraselt tagasi, hindab kohus

haldusasjas nr 3-23-264.

14. Kaebaja märgib määruskaebuses, et tal ei ole ikka veel rahvusvahelise kaitse tunnistust,

ning jääb taotluse juurde kohustada PPA-d väljastama kõnealune tunnistus selliselt, et see

sisaldaks ka tööluba.

15. Halduskohus tagastas selle nõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, s.o põhjusel, et kaebuse

rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

16. VRKS § 51 lg 1 sätestab, et PPA annab taotlejale kolme päeva jooksul, arvates

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest, rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse, mis tõendab,

et välismaalane taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset. VRKS § 51 lg 2 kohaselt on taotleja, kes

viibib väljaspool rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskust, kohustatud PPA ja

Kaitsepolitseiameti nõudmisel esitama tunnistuse selle kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks.

Seega tõendab tunnistus eeskätt rahvusvahelise kaitse taotleja isikut ja võimaldab veenduda, et

tal on rahvusvahelise kaitse taotlejana seaduslik alus Eestis viibida. Siseministri 18.02.2016

määruse nr 7 „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate andmete

loetelu“ (määrus nr 7) § 1 lg 1 p 7 kohaselt kantakse tunnistusele mh rahvusvahelise kaitse

taotleja õigus töötada ja töötamise algusaeg. Seega tõendab rahvusvahelise kaitse taotleja

tunnistus ka taotleja õigust töötada ning võimaldab tööandjal veenduda, et isikul on Eestis

töötamise õigus (vt Riigikogu X koosseisu 726 SE seletuskiri). VRKS § 51 lg 2 p 2 sätestab, et

3-22-2021

5(7)

PPA tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks mh juhul, kui dokument või

selles sisalduv kanne või andmed on ebaõiged.

17. Asja materjalide järgi oli kaebajal rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, mis kehtis

18.05.2022–22.08.2022. Kaebaja teavitas 25.08.2022 e-kirjaga (dtl 68) PPA-d, et tunnistuse

kehtivus on lõppenud ja tööle saamiseks on tal vaja uut tunnistust. PPA ametnik vastas

25.08.2022 e-kirjas (dtl 68), et uus rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus on juba tellitud ja

loodetavasti jõuab peagi kaebajani. Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmekogu andmetel (dtl

69) on kaebajale 29.08.2022 väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr 7002210033

kehtivusega 23.08.2022–04.01.2023. PPA 06.10.2022 vastuse (dtl 71) kohaselt sooviti tunnistust

kaebajale allkirja vastu üle anda 02.09.2022, kuid kaebaja keeldus selle vastuvõtmisest. Seega

oli PPA kaebuse kohtusse esitamise ajaks täitnud kohustuse väljastada kaebajale rahvusvahelise

kaitse tunnistus. Tunnistuse vastuvõtmine sõltus kaebajast endast.

18. Kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et ta keeldus uue tunnistuse vastuvõtmisest eeskätt

põhjusel, et sellel oli valesti märgitud kaebaja õigus töötada. Ringkonnakohus märgib kõigepealt,

et rahvusvahelise kaitse taotleja õigus töötada ei sõltu temale rahvusvahelise kaitse taotleja

tunnistuse väljastamisest või sinna kantud andmetest, vaid seaduses ettenähtud tingimuste

täidetusest. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus ei ole tööluba. VRKS § 101 lg 1 kohaselt

võib rahvusvahelise kaitse taotleja Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul taotluse esitamisest ei

ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta jõustunud otsust. VRKS § 101 lg 2 sätestab,

et rahvusvahelise kaitse taotleja võib Eestis töötada kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluse lõppemiseni. Seega on kaebaja Eestis töötamise õigus seotud tema taotluse

menetlemise ajaga. Kaebajal oli siiski õigus nõuda PPA-lt korrektsete töötamise õigust

puudutavate andmetega tunnistuse väljastamist, sest tunnistuse abil oli tal võimalik

potentsiaalsetele tööandjatele tõendada oma õigust Eestis viibida ja siin töötada (s.o realiseerida

temale seadusest tulenevat õigust töötada). Seega oli kohustamisnõue kaebuse esitamise ajal selle

eesmärgi saavutamiseks asjakohane: kohus saanuks kaebuse rahuldamise korral kohustada PPA-

d väljastama kaebajale korrektsete töötamise andmetega rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus.

Seega tagastas halduskohus kaebuses esitatud kohustamisnõude ekslikult HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel.

19. Kuigi kaebuse esitamise ajal oli kohustamisnõue asjakohane, on praeguseks asjaolud

muutunud. PPA väljastas kaebajale vaidlusaluse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse

kehtivusajaga 23.08.2022–04.01.2023. Seega on tunnistus nüüdseks kehtivuse kaotanud. Poleks

eesmärgipärane kohustada PPA-d väljastama kaebajale tagantjärele sama ajavahemiku kohta uut,

teistsuguste andmetega rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistust, isegi kui kõnealusel

ajavahemikul kehtinud tunnistusele märgitud töötamise andmed olid valed. Kuna kaebaja on

vaidlustanud kohtus PPA 03.01.2023 otsuse, millega tema rahvusvahelise kaitse taotlus lükati

tagasi, ning haldusasja nr 3-23-264 menetlus on pooleli halduskohtus, tuleb eeldada, et kaebajal

on jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. Isegi kui kaebajale on praeguseks väljastatud

uus rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, puudub mõistlik alus arvata, et seal oleks märgitud

valesti kaebaja õigus töötada – ka siis, kui hakata VRKS § 101 lg-s 1 nimetatud kuuekuulist

tähtaega arvestama alates 04.08.2022, nagu tegi PPA, on kaebajal praeguseks tekkinud õigus

töötada ning puudub alus kahelda, et töötamise õigust puudutavad andmed kajastuvad ka uuel

rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusel. Seega ei ole kohustamisnõue enam eesmärgipärane.

20. Analoogselt HKMS § 152 lg-ga 2 oleks sellises olukorras võimalik üle minna

tuvastamiskaebusele, kui tuvastamiskaebus on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14,

p 12). Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul vajalikuks anda kaebajale võimalust taotleda

jätkutuvastuskaebusele üleminekut. Jätkutuvastuskaebusele üleminek peab teenima ressursside

otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kaebaja on pöördunud õigeaegselt kohase

3-22-2021

6(7)

nõudega kohtusse ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse

lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–

13). Kaebaja pöördus küll õigeaegselt kohtusse, kuid jätkutuvastuskaebusele üleminek ei oleks

menetlusökonoomia eesmärgiga kooskõlas. Halduskohus ei ole asja sisuliselt lahendanud.

Kaebaja on esitanud kahjunõude, mille raames saab hinnata ka seda, kas PPA tegevus kaebajale

rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse väljastamisel oli õiguspärane. Kohustamisnõude

menetlus tuleb seetõttu analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

21. Kaebaja taotles kaebuses ka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse väljastamisega

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja kahjunõue tugineb kahele alusele:

PPA viivitas tõendi väljastamisega 10 päeva ning tõendile kantud töötamise andmed olid valed.

Kaebaja hindas PPA tekitatud kahju suuruseks 50 000 eurot, kuid ei ole täpsustanud, millise osa

kõnealusest summast moodustab varaline või mittevaraline kahju.

22. Halduskohus tagastas kaebaja mittevaralise kahju nõude HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel, s.o

põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

23. Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral

kaebaja

saadav

kasu

või

leevendus

oleks

ebaproportsionaalselt

väike,

võrreldes

õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22).

Varaliselt hinnatava hüve puhul on tegemist vähese intensiivsusega riivega, kui kaitstava hüve

väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause), kuid arvestada tuleb ka seda, millise

kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja

sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui

varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (vt Riigikohtu 26.05.2022

määrus nr 3-21-1411, p 12), sh kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise

kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul

võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul,

kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt

ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu

kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning

RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral

(Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022

määrus nr 3-22-1470, p 10 ja 28.01.2023 määrus nr 3-22-2562, p 10).

24. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole

selgitanud, millist eespool nimetatud põhiõigust on PPA rahvusvahelise kaitse tunnistuse

väljastamisega seoses rikkunud, ning ka ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et PPA tegevus

tunnistuse väljastamisel võiks isegi selle tegevuse õigusvastasuse korral kaasa tuua mittevaralise

kahju rahas hüvitamise. Seega võis mittevaralise kahju nõude tagastada HKMS § 121 lg 2 p 22

alusel.

25. Halduskohtu määrusest ei ole täpselt aru saada, millisel õiguslikul alusel kohus tagastas

varalise kahju nõude, kuid eelduslikult on ka varalise kahju nõude tagastamise aluseks HKMS §

121 lg 2 p 22. Ringkonnakohus leiab, et varalise kahju nõude puhul ei ole selle normi kohaldamise

eeldused täidetud. Kaebaja leidis kaebuses, et PPA võttis temalt õiguse töötada, kuid ei ole

täpsemalt selgitanud, milles temale tekitatud varaline kahju seisneb ega esitanud varalise kahju

tekkimise kohta mingeid tõendeid. Halduskohtul olnuks võimalik jätta kaebus käiguta ja küsida

kaebajalt selle kohta täiendavaid selgitusi. Kahjunõude tõendamine on võimalik ka edasise

3-22-2021

7(7)

menetluse käigus. Kuna varalise kahju nõude elemendid ei ole selged, ei ole võimalik veenduda,

et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja nõude rahuldamine on perspektiivitu. Seega tuleb

määruskaebus varalise kahju nõude osas rahuldada.

26. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata põhjusel, et kaebus

tagastatakse (v.a menetlusabi tõlkimiseks). Kuna varalise kahju hüvitamise nõude osas ei olnud

kaebuse tagastamiseks alust, tuleb halduskohtu määrus tühistada ka selle nõudega seotud

menetlusabi osas. Halduskohtul tuleb menetlusabi taotlus selles osas uuesti lahendada.

27. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 osas, milles halduskohus tagastas kohustamis- ja

varalise kahju hüvitamise nõude ning jättis varalise kahju hüvitamise nõude osas menetlusabi

taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus lõpetab kohustamisnõude osas menetluse ning saadab

varalise kahju nõude ja sellega seotud menetlusabi taotluse tagasi halduskohtule ettevalmistava

menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jääb halduskohtu määrus muutmata.

28. Menetlusabi jätkuvuse korras tuleb ringkonnakohtu määrus tõlkida vene keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)