3-22-1907/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1907

Haldusasi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus Erakondade

Rahastamise Järelevalve Komisjoni 10.08.2022 korralduse

täitmise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve

Komisjon, volitatud esindaja Nellika Vader

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22.05.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) alustas 05.08.2021 kirjaga (dtl

12) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) häälekandjale perioodikaväljaandele

Pärnumaa Teataja ja Kivisild toetuste andmise kontrollimist. Muuhulgas sooviti teada, kes on

häälekandjate väljaandjaks ning kuidas on tagatud väljaannetele tehtud toetuste vastavus

erakonnaseadusele.

3-22-1907

2. EKRE esitas 07.09.2021 vastused (dtl 14) ERJK järelepärimisele ja teatas, et

häälekandjate väljaandjaks on EKRE ning nende välja andmisega seotud kulud kaetakse

erakonna vahenditest.

3. ERJK täpsustas 29.10.2021 kirjas (dtl 16), et Pärnumaa Teataja viimase lehekülje lõpus

on selle väljaandmise toetajaks märgitud Tervistav Stuudio, mis äriregistri andmetel on OÜ

Terve Pere Stuudio (11421590) ning küsis, milles seisneb väljaande Pärnumaa Teataja

toetamine Tervistava Stuudio ehk Terve Pere Stuudio OÜ poolt.

4. EKRE vastas 23.11.2021 kirjas (dtl 18), et Pärnumaa Teataja pakkus ettevõtetele

võimalust osta lehes reklaami ning Terve Pere Stuudio sai erakonnalt reklaami eest arve, mille

ettevõtte tasus. Erakond ei ole tasuta reklaami oma meedias pakkunud.

5. ERJK palus 10.12.2021 nõudekirjas (dtl 20) edastada Terve Pere Stuudiole esitatud arved

ja nende tasumist tõendavad dokumendid Pärnumaa Teataja kõikide väljaande numbrite

kohta, kus Terve Pere Stuudio reklaam on avaldatud. Nõude eesmärgiks on tuvastada, kas

EKRE on saanud keelatud annetuse Terve Pere Stuudio OÜ-lt.

6. EKRE esitas 16.12.2021 dokumendid (DixiExport 06.11.2019 arve nr 1, 200 eur, dtl 37–

maksekorraldus 07.11.2019, dtl 38; 26.05.2020 arve nr 6, dtl 22 – maksekorraldus 01.06.2020

„arve 6“, dtl 23; 25.08.2020 arve nr 8, dt 24 – maksekorraldus 07.09.2020 „arve 8“, dtl 25;

10.11.2020 arve nr 9, dtl 26 – maksekorraldus 12.11.2020 „arve 9“, dtl 27; 04.01.2021 arve nr

1, dtl 28 – maksekorraldus 05.01.2021 „arve 1“, dtl 29; 15.02.2021 arve nr 2, dtl 30 –

maksekorraldus 01.03.2021 „arve 2“, dtl 31).

7. ERJK esitas 01.02.2022 kirjas (dtl 33) nõude, milles teatas, et veebilehel

https://www.ekre.ee/parnu/parnumaa-teataja/ avaldatud Pärnumaa Teataja väljaannetest

nähtub, et Tervistava Stuudio reklaam avaldati ka Pärnumaa Teataja väljaannetes 2, 5, 11, 12,

13 ning palus esitada ka nendes väljaande numbrites avaldatud reklaami kohta arved ja

tasumist tõendavad dokumendid. Samuti soovis ERJK teada, kas OÜ Grenor Trade,

Vanamurru mets OÜ, AmerEst OÜ, DIXI EXPORT OÜ ja OÜ Tever-Visioon on sarnaselt

Tervistava Stuudioga ostnud Pärnumaa Teatajas reklaami. Esitada tuli nii arved kui ka nende

tasumist tõendavad dokumendid või selgitada, milles seisneb nende ettevõtete puhul väljaande

Pärnumaa Teataja toetamine.

8. EKRE selgitas 16.02.2022 kirjas (dtl 35), et väljaannetes nr 2, 5, 11, 12 ja 13 avaldatud

reklaamide eest ei ole erakond nimetatud ettevõtetele arveid esitanud ega tasu saanud ning

ettevõtete toetus Pärnumaa Teatajale ei ole viidatud väljaannete puhul rahaline, vaid

maailmavaateline. 14.03.2022 edastas EKRE vastuseks ERJK 01.02.2022 nõuekirjale

täiendavad dokumendid (DixiExport 06.11.2019 arve nr 1, 200 eur, dtl 37 – maksekorraldus

07.11.2019, dtl 38; Vanamurru mets OÜ 06.11.2019 arve nr 3, 100 eur, dtl 39 –

maksekorraldus 07.11.2019, dtl 40; Grenor Trade OÜ 06.11.2019 arve nr 2, 200 eur, dtl 41 –

maksekorraldus 07.11.2019, dtl 42).

9. ERJK esitas 01.04.2022 kirjas nõude selgitada kellelt, millistes summades ja millisel

kujul on menetluses käsitletud toetused erakonnale laekunud, ning esitada ülevaade erakonna

varaga teenitud tulude kohta hiljemalt 19.04.2022. Dokumendis on selgitatud, et menetluse

eesmärgiks on uurida, milles seisneb väljaande Pärnumaa Teataja toetamine ja kas toetuste

saamisel pole rikutud juriidiliselt isikult annetuse vastuvõtmise keeldu. Arvestati nii Pärnumaa

Teataja toetajatena märgitud juriidilisi isikuid kui ka seda, et iga ajalehenumbri lõpus seisis

üleskutse väljaande toetamiseks, täpsustamata, et erakonnale võivad annetada vaid füüsilised

isikud.

2(12)

3-22-1907

10. EKRE esitas 20.04.2022 ERJK-le dokumendid (OÜ Amerest 26.05.2020 arve nr 7, 400

eur, dtl 47 – maksekorraldus 28.05.2020, dtl 58; DixiExport OÜ 26.11.2019 arve nr 4, 200

eur, dtl 48 – maksekorraldus 26.11.2019, dtl 59; EKRE tehingud erakonna varaga 2019, dtl

49-51; EKRE tehingud erakonna varaga 2020, dtl 52-55; tehingud erakonna varaga 2019, dtl

60-64; tehingud erakonna varaga 2020, dtl 65-69; Helle Kullerkupu 20.04.2022 selgitus

Pärnumaa Teatajas nr 2, 5, 11, 12 ja 13 avaldatud Tervistava Stuudio reklaami kohta, dtl 57).

11. ERJK otsustas 26.05.2022 koosolekul teha erakonnale ettekirjutuse dokumentide

esitamiseks ja määrata ettekirjutuse mittetäitmise korral sunnirahaks 500 eurot. ERJK tegi

30.05.2022 kirjaga (dtl 71-72) ettekirjutuse nr 90, milles leidis, et erakond ei ole saatnud

küsitud teavet, ning kohustas ettekirjutuse täitmiseks esitama 01.04.2022 kirjas palutud teave.

Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 20 päeva alates kättetoimetamisest. Ettekirjutusega

tehti sunniraha hoiatus, mille kohaselt ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral

määratakse erakonnaseaduse (EKS) § 1212 lg 1 alusel sunniraha 500 eurot.

12. ERJK otsustas 04.08.2022 koosolekul alustada sunniraha rakendamise menetluse. ERJK

teatas 10.08.20022 kirjaga sunniraha rakendamisest. ERJK leidis, et kuna erakonnale

toimetati ettekirjutus kätte 31.05.2022 ja erakond ei ole ettekirjutuses nõutud dokumente

esitanud, pole ettekirjutus täidetud. Sunniraha rakendamise teates kohustati EKRE-t tasuma

sunniraha 500 eurot hiljemalt 16.09.2022 ning teatati, et kui sunniraha ei tasuta, edastatakse

materjalid täiemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 11 ja § 231 alusel Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. EKRE esitas 09.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 2-10) ERJK

10.08.2022 korralduse täitmise keelamiseks (täiendavad seisukohad dtl 119-122).

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Kaebaja on seisuga 20.04.2022 täitnud talle 01.04.2022 kirjaga pandud kohustused. Seega

on 30.05.2022 kirjaga tehtud ettekirjutus nr 90 täidetud ning sellest tulenevalt on 10.08.2022

korraldus õigusvastane.

2)

Kaebaja vaidlustab sunniraha sissenõude kui menetlustoimingu, millega teavitatakse

adressaati tema vastu alustatud sunniraha rakendamise menetlusest ja sellest, et sunniraha

tasumata jätmise korral pöördutakse sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Sunniraha

nõue rikub kaebaja õiguseid, sest sellega määratakse kaebajale kohustus tasuda sunniraha,

määratakse kindel tähtaeg sunniraha tasumiseks ning hoiatatakse maksmata jätmise korral

täitemenetluse algatamisest. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg-s 1 ja § 8 lg-

s 1 sätestatud sunniraha rakendamise eelduseks on, et adressaat on ettekirjutuse hoiatuses

märgitud tähtaja jooksul jätnud täitmata. Kaebaja on ettekirjutuse täitnud ning teinud seda

ulatuses, mis talle võimalik oli, ega nõustu seisukohaga, et ettekirjutust ei täidetud

nõuetekohaselt. Kaebaja on alates 2021. a augustist alanud uurimisest olnud pidevas suhtluses

ja koostöös vastustajaga ja esitanud vastustajale järjepidevalt nõutud dokumente. Kaebaja ei

ole menetluses võtnud passiivset rolli, vaid on tegutsenud määral, mis kaebajale võimalik oli.

Isegi juhul, kui leida, et kaebaja ei ole ettekirjutuse kohaseid nõuded täitnud täpselt sellisel

kujul, mida vastustaja eeldas, on kaebaja täitnud nõuded talle võimalikus ulatuses. Seega ei

ole korrektne väide, et kaebaja ei ole täitnud mitte ühtegi ettekirjutuse nõuet. Kuna kaebaja on

ettekirjutuse täitnud, puudus tal vajadus ettekirjutuse vaidlustamiseks. Käesolev vaidlus

puudutab sunniraha rakendamise eelduseid, mistõttu saab ettekirjutuse kehtivust kontrollida

sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel.

3(12)

3-22-1907

3)

Alternatiivselt võib lugeda puudulikuks sunniraha rakendamise esimese eelduse

olemasolu – kehtiv ettekirjutus. Puudub vaidlus, et vaidlustatud korralduse aluseks oli

30.05.2022 ettekirjutus. Ettekirjutus ei olnud kehtiv. Sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel

on vaja kontrollida ka ettekirjutuse kehtivust, sh anda hinnang võimalike tühisuse aluste

olemasolule. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui

sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul

objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja on esitanud kõik soovitud dokumendid.

Olukorras, kus konkreetseid ettekirjutuses olevaid nõudeid ei ole üheselt võimalik täita, sest

kõik olemasolevad dokumendid on vastustajale esitatud, tekib olukord, kus kaebajalt nõutakse

sisuliselt võimatut ning nõude tegelik eesmärk jääb arusaamatuks. Ebamõistlike ja

objektiivselt täidetamatute nõuete esitamine pärast nõude täitmist on tinginud ettekirjutuse

tühisuse. Kaebaja raamatupidamissüsteemis puuduvad konkreetsed ettekirjutuses nõutud

dokumendid, mistõttu on ettekirjutuses esitatud nõuete sõnasõnaline täitmine objektiivselt

võimatu ja ettekirjutus on seetõttu tühine.

4)

EKS ega ükski teine õigusakt ei sätesta loetelu dokumentidest, mida vastustaja oma

kohustuste täitmiseks nõuda võib. EKS § 1211 lg 2 p 1 ja lg 6 kohaselt on ERJK-l õigus nõuda

erakonnalt ka muid dokumente, et veenduda, kas erakond on saanud tulu üksnes allikatest, mis

on EKS § 121 lg-s 2 ammendavalt loetletud. EKS regulatsiooni eesmärk on võimaldada

ERJK-l teostada järelevalvet erakondade rahaasjade ja tulude laekumise üle. Ilmselgelt

ebamõistlik ja ebaproportsionaalne on tõlgendus, mille kohaselt võib ERJK välja nõuda

mistahes dokumente sõltumata sellest, kas kaebajal need reaalselt olemas on, või võtmata

arvesse, mida kaebaja ERJK-le juba esitanud on. Suurim tulu erakonna varalt tuleb asjade (nt

rätikud, vihmavarjud, pliiatsid jne) jaemüügist kliendile. Selline müük toimub nt laatadel,

erinevatel üritustel, e-poes jne. Tehingud toimuvad jaemüügile tavapärases vormis. Kaebaja

20.04.2022 esitatud 2019–2020 tulude väljavõtetest nähtuvalt kajastavad kõik markeerimata

read erinevate esemete jaemüüki, mis ole kuidagi seotud ettekirjutuse aluseks oleva

uurimisega. Olukorras, kus müük toimus laadal vm üritusel, ei ole sellise müügi osas ei EKS,

raamatupidamisseaduse ega ühegi teise õigusakti kohast kohustust pidada klientide/isikute

nimekirja ning reaalsuses oleks see ka ebamõistlik. Seega ei olnud kaebajal võimalik täita

ettekirjutust vastustaja esitatud vastustes selgitatud kujul, sest kaebajal sellised andmed

puuduvad. Kaebaja tulu juriidilistelt isikutelt tuleb reklaami müügist, mis on marginaalne.

Menetluse jooksul on kaebaja vastustajale esitanud kõik arved reklaamimüügi kohta. Kaebaja

on vastavate dokumentide esitamisega täitnud ERJK nõude järelevalve teostamiseks ulatuses,

milles see objektiivselt võimalik oli.

5)

Vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust. Vastustajal oli menetluse kestel ning enne

ettekirjutuse tegemist piisavalt võimalusi anda kaebajale nõutud dokumentide osas rohkem

selgitusi (nt millises programmis, millise täpsusastme ja selgitustega dokumendid tuleb

esitada), kuid seda ei tehtud. Samuti ei ole vastustaja kaebajale mistahes moel selgitanud,

miks kaebaja esitatud dokumente ei ole arvestatud või mis on kaebaja poolt esitatud

dokumentidelt puudu. Kui vastustaja oleks kaebajale selgitanud, kuidas ja kas täidavad

kaebaja esitatud dokumendid ettekirjutuse nõudeid või kuidas tuleb kaebajal esitatud

dokumente täiendada, oleks olnud võimalik leida sobiv lahendus ning vältida sundtäitmist.

Hetkel puudub vaidlus, et vastustaja ei ole mitte mingil määral käsitlenud kaebaja esitatud

dokumente, sh kommenteerinud, miks esitatud dokumendid vastustaja hinnangul ei sobinud.

Lisaks on vastustaja vastuses kaebusele näha arvutusvigu, sest vastustaja on välja toonud vaid

kaks kaebaja esitatud arvet ega ole arvestanud kõiki teisi müügiarveid, mille kaebaja

menetluse kestel vastustajale esitas. Välja on jäänud 16.11.2021 e-kirjaga esitatud 5 Terve

Pere Stuudio OÜ arvet, kokku 500 eurot. Samuti 14.03.2022 esitatud kolm arvet (OÜ Grenor

4(12)

3-22-1907

Trade, Vanamurru mets OÜ ning OÜ Tever-Visioon) kokku 500 eurot. Seega on ebakorrektne

vastustaja esitatud arvutuskäik esitamata jäänud arvete ja nn teadmata tulu osas.

6)

Isegi kui kohus leiab, et sunniraha rakendamise eeldused on täidetud, on selle

rakendamine ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb esiteks arvestada

poliitilist situatsiooni. ERJK koosseisu kuuluvad kaebuse esitamise seisuga esimees Liisa

Oviir (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Kaarel Tarand (õiguskantsleri nimetatud liige), Airi

Mikli (riigikontrolöri nimetatud liige), Heiki Sibul (Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud

liige), Väino Linde (Reformierakond), Kert Karus (Erakond Isamaa ja Res Publica Liit), Imre

Sams (Keskerakond) ning Silver Kuusik (EKRE). Seega osaliselt nõuavad kaebaja käest väga

detailseid ülevaateid erakonna rahaasjadest kaebaja konkurendid. Antud juhul on menetlus

algatatud uurimaks ajalehe Pärnumaa Teataja erinevates lehenumbrites väljaande toetajateks

märgitud juriidilisi isikuid nagu OÜ Terve Pere Stuudio, OÜ Grenor Trade, Vanamurru Mets

OÜ, AmerEst OÜ, DIXI EXPORT OÜ ja OÜ Tever-Visioon toetuste olemust. See ei anna

alust küsida kaebajalt muid äärmiselt detailseid ja seosetuid küsimusi, mille avalikuks tulek

kaebaja konkurentidele võib mõjuda kahjulikult kaebaja tegevusele. Teiseks, kui

ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, võib see põhimõtteliselt

kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine

ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (nt RKHK 08.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-62-16,

p 14) Kolmandaks on ERJK rikkunud sunniraha rakendamisel ja ettekirjutuse tegemisel

põhjendamiskohustust, kuivõrd ettekirjutuses esitatud põhjendus ei vasta kaebaja poolt

esitatud dokumentide osas tegelikkusele ning on jäetud arvestamata kaebaja tegevus.

Neljandaks puudub kaebajal objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha ning ettekirjutuses

kajastatud moel on ettekirjutuse täitmine raskendatud (nt RKHK 27.10.2015 määrus asjas nr

3-3-1-31-15, p 18).

7)

ATSS § 3 lg 2 ja 3 sätestatust tuleneb, et sunniraha rakendamine ning selle sissenõudmine

tohib teenida vaid eesmärki kallutada kohustatud isikut täitma ettekirjutust. Kaebaja on

seisuga 20.04.2022 täitnud vastustaja 01.04.2022 nõude ning seega ka 30.05.2022

ettekirjutusega pandud kohustused, nagu objektiivselt võimalik oli. Vastustaja ei ole

põhjendanud, miks kaebaja 20.04.2022 esitatud dokumente ei ole ettekirjutuse täitmisena

arvestatud. Kuivõrd kaebaja on juba täitnud 30.05.2022 ettekirjutusega talle pandud

kohustused, ei saa teda täiendavalt mõjutada ettekirjutust täitma sunniraha sissenõudmisega.

Seega oleksid vastustaja edasised menetlustoimingud sunniraha rakendamisel (sh

sissenõudmine) alusetud.

2. ERJK palub 28.09.2022 vastuses (dtl 90-94) jätta kaebus rahuldamata

(täiendavad seisukohad 13.04.2023, dtl 130-132), leides järgmist.

1)

ERJK kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgib EKS-s sätestatud

nõudeid. Menetluse algatamise ajendiks oli asjaolu, et kaebajale kuuluv häälekandja

Pärnumaa Teataja märgib aastatel 2019–2020 ilmunud lehenumbrites oma toetajaks OÜ-d

Terve Pere Stuudio. Menetluse käigus tuvastas komisjon, et lisaks eelnimetatud äriühingule

märgitakse ajalehe Pärnumaa Teataja erinevates lehenumbrites väljaande toetajateks teisigi

juriidilisi isikuid (OÜ Grenor Trade, Vanamurru Mets OÜ, AmerEst OÜ, DIXI EXPORT OÜ

ja OÜ Tever-Visioon). Lisaks sellele on iga ajalehenumbri lõpus üleskutse väljaande

toetamiseks, täpsustamata, et erakonnale võivad annetada vaid füüsilised isikud. Menetluse

eesmärk oli tuvastada, milles seisneb erakonnale kuuluva väljaande toetamine ja ega toetuse

vastuvõtmisega pole rikutud EKS-i, mis keelab annetused juriidilistelt isikutelt. Komisjon tegi

asjaolude selgitamiseks erakonnale mitu järelepärimist ning komisjoni taotlusel esitas erakond

ka mõned reklaamimüügiarved, mis aga ei puuduta kõiki eelnimetatud toetajaid ega hõlma

kogu väljaande ilmumise perioodi. Komisjon tegi järelepärimised ka toetajatena nimetatud

5(12)

3-22-1907

juriidilistele isikutele (lisad 1–5, dtl 96-104), kellest mõni nimetas toetamiseks erakonnalt

reklaami ostmist, mõni jättis vastamata ja mõne vastus ei toonud selgust, milles seisneb

häälekandja Pärnumaa Teataja kaudu erakonnale antud toetus ja kas toetustest laekunud tulu

vastab EKS nõuetele.

2)

EKS § 121 lg 1 kohaselt on erakond kohustatud tagama oma tulude ja kulude

seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse ning lg 2 kohaselt on erakonnal lubatud tulu saada vaid

liikmemaksudest, füüsiliste isikute annetustest, riigieelarvelisest eraldisest ja tehingutelt

erakonna varaga. Kolm esimest tululiiki kajastatakse komisjonile esitatavates perioodilistes

aruannetes detailselt isikute kaupa, tulu erakonna varalt aga perioodi koondsummana. Tulu

tehingutelt erakonna varaga saab kujuneda erakonna ja isikute vahelistest tehingutest nagu

reklaami, meenete või raamatute müük, vara rent jms, seega käesolevas menetluses

käsitletavad laekumised ehk nn toetused isikutelt peavad kajastuma erakonna varalt teenitud

tuluna. Toetudes EKS § 121 lg-le 1 ja § 1211 lg-le 6 ning lähtudes eeldusest, et finantskontrolli

aluseks on terviku hindamine selle üksikosade lõikes, otsustas komisjon 01.04.2022 nõuda

dokumente, milles kajastuks aastatel 2019 ja 2020 erakonna varaga teenitud kogutulu isikute

lõikes, kontrollimaks, kellelt, mille eest ja mis alustel on erakond selle tulu raames laekumisi

saanud. Lisaks paluti esitada laekumiste aluseks olevad arved või nende puudumisel

kokkulepped või selgitused laekumiste aluste kohta. Kuna kaebaja esitatud loetelus puudusid

isikud, kellelt tulu oli laekunud, ei ole kaebaja täitnud ettekirjutuses esitatud nõudmisi.

Komisjonile esitatud tuluaruannete (ka kinnitatud majandusaasta aruannete) alusel moodustab

erakonna varaga teenitud tulu 2019. a 12 828 eurot ja 2020. a 11 541 eurot, mis tähendab, et

informatsioon tuleb esitada nende mahtude ulatuses ja isikute lõikes. Vastustajal ei olnud

esitatud dokumentidest võimalik tuvastada, millistelt isikutelt ja mille alusel oli erakonnale

tulu laekunud ja seeläbi puudus võimalus veenduda laekumiste seaduslikkuses, mis oli kogu

menetluse eesmärgiks ning mille kontrollimise kohustus tuleneb seadusest. Kaebaja pole

soovinud olla oma tegevuses läbipaistev ning seetõttu on esitamata jätnud ettekirjutuses

palutud põhistatud selgitused ja dokumentatsiooni.

3)

Komisjon esitas 01.04.2022 erakonnale nõude dokumentide esitamiseks. tulukonto, millel

on kajastatud tulu erakonna varalt, raamatupidamislik väljatrükk klientide lõikes, eraldi 2019.

a ja 2020. a kohta; müügiarvete registri raamatupidamislik väljatrükk arvete ja klientide

lõikes, eraldi 2019. a ja 2020. a kohta; müügiarvete registris 2019 ja 2020 kajastatud kõigi

müügiarvete koopiad pdf failidena; selgitused iga tulurea kohta, mis on kajastatud nõutud

tulukonto väljavõttel ja mille aluseks pole arved, mis esinevad nõutud müügiarvete registris

ning selgituses kirjeldada iga sellise tulurea kohta eraldi, millise tehingu alusel sellelt isikult ja

sellises summas tulu on tekkinud. Komisjon ei saanud vastust ühelegi küsimusele neljast.

Erakonna 20.04.2022 vastusega (dtl 47-69) esitati järgmised dokumendid: erakonna vara

tulukonto kuupäevaline ja summaline loetelu 2019. a kohta (kokku 12 828 eurot) ja 2020. a

kohta (kokku 11 541 eurot); kaks reklaamimüügiarvet ja nende tasumise kinnitused, mis

tõendasid, et 26.11.2019 ostis DIXI EXPORT OÜ erakonnalt reklaami 200 euro eest ja

26.05.2020 ostis AmerEst OÜ erakonnalt reklaami 400 euro eest. Komisjonil ei olnud

võimalik esitatud tulukontodelt tuvastada, millistelt isikutelt ja mille alusel oli erakonnale tulu

laekunud ja seeläbi veenduda laekumiste seaduslikkuses, mis oli kogu menetluse eesmärgiks.

Seega puudus vastuses komisjoni nõutud informatsioon. Reklaamimüügi arved ei lisanud

samuti märkimisväärset informatsiooni 2019. ja 2020. a kogu tulu kohta, kuivõrd nende kahe

arve põhjal ei selgunud, mille alusel laekus ülejäänud osas erakonna varaga teenitud tulu, so

2019. a 12 828–200=12 628 eurot ja 2020. a 11 541–400=11 141 eurot. Kuna kaebaja ei

esitanud komisjonile nõutud dokumente, otsustas komisjon teha erakonnale ettekirjutuse

dokumentide esitamiseks ja määrata ettekirjutuse mittetäitmise korral sunnirahaks 500 eurot.

Kaebaja ei täitnud ettekirjutust, ei vaidlustanud seda ega teatanud ettekirjutuse täitmise

6(12)

3-22-1907

võimatusest, mistõttu rakendas komisjon erakonnale sunniraha 500 eurot. Kaebaja on esitanud

mõningad arved, kuid need ei kata ettekirjutuses nõutud informatsiooni. Kaebaja pole esitanud

2019. a ja 2020. a tulukonto väljavõtet klientide lõikes ega samade aastate müügiarvete

registrit, seega pole kontroll võimalik, sest puudub võrdlemiseks alus.

4)

Sunnivahendi rakendamine on õiguspärane. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita,

sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele. Kaebaja ei ole ettekirjutust

nõuetekohaselt täitnud, ettekirjutus on kehtiv, see on kätte toimetatud ja seda ei ole

vaidlustatud, seega võib komisjon sunnivahendit kohaldada (EKS § 1212 lg 1 ja ATTS § 8 lg

1). Kuna sunnivahendi kohaldamine oli õiguspärane, ei esine ka kaebaja õiguste rikkumist,

mis on eelduseks keelamiskaebuse rahuldamisele.

5)

Ettekirjutus ei ole tühine. Tühisuseks HMS § 63 lg 2 p 5 alusel peaks kohustuste

ebaselgus olema nii suur, et haldusakti ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita. Üksnes

olulised ja ilmselged puudused haldusaktis tingivad selle tühisuse. Ettekirjutus on täidetav.

Kui kaebaja leidis, et ettekirjutus on tühine, tulnuks komisjonile teada anda, et ta ei kavatse

või ei saa ettekirjutust täita või siis vaidlustada ettekirjutus kohtus.

6)

Kaebaja ei ole ettekirjutust vaidlustanud ega pöördunud komisjoni poole selgituste

saamiseks, mida võiks ettekirjutuse tõelise sisulise ebaselguse või mittetäidetavuse puhul

adressaadilt eeldada. Ettekirjutuses on välja toodud asjaolud, mille alusel ja milliseid

dokumente nõuti. Kaebaja ei pöördunud vastustaja poole täpsustavate küsimustega, mida

oleks olnud vastustajal võimalik kommenteerida ning sellega kaebajat aidata. HMS-st tuleneb

menetlusosalise kaasaaitamiskohustus ning kaebaja enda huvides on veenda komisjoni tulude

kajastamise õiguspärasuses. Kui kaebajal nõutud dokumente küsitud kujul olemas ei olnud,

tulnuks need koostada ja esitada kujul, mis võimaldab komisjonil saada kõigile esitatud

küsimustele vastused ja samas oleksid esitatud andmed kontrollitavad, s.o raamatupidamislike

tulemustega võrreldavad. Kaebaja ei ole komisjoni informeerinud sellest, et tal pole võimalik

küsitud dokumente nõutud kujul esitada, vaid on esitanud need oma äranägemise kohaselt ja

sedagi vaid osaliselt. Sellest tulenevalt ei saanud komisjon mõistlikult eeldada, et kaebajal

pole võimalik küsitud dokumente nõutud kujul esitada. Kaebaja väitel on ta täitnud

ettekirjutuses esitatud nõuded ulatuses, mis kaebajale võimalik oli. Kui eeldada, et

raamatupidamises puudus nõutud informatsioon, kuna selles ehk kajastati vaid erakonna poolt

esitatud koondandmeid, siis erakonnal pidi kõnealune info arvete, kokkulepete, ostuklientide

ja pangaväljavõtete näol ilmselgelt olemas olema ja hea tahtmise korral oleks saanud nõutud

info koostada ja esitada mõnel muul kujul kui raamatupidamislik väljatrükk, nt Excelis.

7)

Kaebaja pidi mõistma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Ettekirjutuse tühistamise

nõuet esitades oleks kaebaja saanud taotleda esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse

kehtivuse peatamist, et vältida sunnivahendi rakendamist. Komisjonil on seadusest tulenev

õigus kohaldada sunnivahendit ettekirjutuse täitmise tagamiseks (EKS § 1212 lg 1). Sunniraha

rakendamine on proportsionaalne. Sunniraha hoiatus sisaldus ettekirjutuse p-s 6, seega ei

saanud sunniraha rakendamine olla kaebajale üllatuslik.

8)

Komisjon on kollegiaalne organ, mille eesmärgiks on kontrollida erakondade rahastamist.

Komisjoni liikmetel on kohustus hoida komisjoni töö käigus neile avaldatud informatsioon

saladuses (EKS § 1210 lg 8). Ettekirjutusega küsitud dokumendid on vajalikud hindamaks,

kellelt, mille eest ja mis alustel on erakond selle tulu raames laekumisi saanud. Selleks soovis

komisjon saada põhjalikku ja selgitustega varustatud ülevaadet kogu erakonna varaga teenitud

tulu kohta 2019. a ja 2020. a.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(12)

3-22-1907

3. Kohtu menetluses on keelamiskaebus, millega kaebaja palub keelata ERJK-d

10.08.2022 kirjas (sunniraha rakendamise teates) toodud 500 euro suurust sunniraha

sisse nõuda. Ehkki sunniraha rakendamise teates hoiatati kaebajat ka selle eest, et kui

ta 500 euro suurust sunniraha hiljemalt 16.09.2022 ei tasu, pöördub ERJK

täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 11 ja § 231 alusel Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, ei nähtu

asja materjalidest ja menetlusosalised pole teavitanud, et kohtutäiturile oleks avaldus

esitatud. Sellises olukorras saab keelamiskaebust pidada jätkuvalt asjakohaseks.

4. Vaidluse esemeks on 500 euro suuruse sunniraha rakendamise ja võimaliku

sissenõudmise õiguspärasus. Sunniraha rakendati põhjusel, et 30.05.2022 ettekirjutus

oli vastustaja hinnangul jäänud täitmata. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit

lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ja

mida ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sellest tulenevalt on

sunnivahendi rakendamise lubatavuse eelduseks ettekirjutuse kehtivus, mitte aga selle

õiguspärasus (nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Kui ettekirjutuse

adressaat peab tema suhtes tehtud ettekirjutust õigusvastaseks, tuleb tal ettekirjutus

õigeaegselt vaidlustada ning selle tegemata jätmise korral ei saa ta enam sunnivahendi

rakendamise ja sissenõudmise menetluses esitada vastuväiteid ettekirjutuse suhtes.

5. Kaebaja ei ole ettekirjutust vaidlustanud. Vaidluse esemeks ei ole seega

30.05.2022 ettekirjutuse nr 90 õiguspärasus. Kuna kaebaja ettekirjutust ei

vaidlustanud, ei saa ta esitada enam vastuväiteid ettekirjutuse õiguspärasuse suhtes.

Sellest tulenevalt ei ole asjakohased argumendid selle kohta, milliste dokumentide

nõudmine erakonnalt saab vastustaja poolt järelevalve teostamisel olla põhjendatud,

ega ka põhjendus, et arvestamata jäeti poliitiline olukord ning asjaolu, et osaliselt

nõudsid kaebaja käest detailseid ülevaateid erakonna rahaasjadest kaebaja konkurendid

ning andmete avaldamine poliitilistele konkurentidele võinuks mõjutada kahjulikult

kaebaja tegevust. Samuti ei ole asjakohane kaebaja tõstatatud küsimus sellest, kas

ettekirjutuse nõudeid sai pidada mõistlikuks, niisamuti väide, et ettekirjutuse tegemisel

on rikutud põhjendamiskohustust.

6. Ettekirjutusega seonduv omab sunniraha rakendamisel tähtsust siiski aspektist,

kuidas pidi kaebaja mõistma talle pandud kohustust ja kas ta on selle määratud

tähtajaks täitnud. Sunnivahendi rakendamise alus saab ATSS § 8 lg 3 p 1 tähenduses

ära langeda eelkõige siis, kui adressaat on tähtaegselt täitnud ettekirjutuse nõude viisil,

nagu keskmine mõistlik adressaat pidi sellest ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani

antud selgituste põhjal aru saama (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2019 otsus nr 3-

18-2131, p-d 13–15). Sunnivahendit ei ole õiguspäraselt võimalik rakendada ka

olukorras, kus isikul puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita.

Sunnivahendit võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks ja kuni

ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni (vt ATSS § 2 lg 2, § 3 lg-d 2 ja 3).

7. Kaebaja tugineb peamiselt sellele, et 20.04.2022 seisuga oli ta täitnud talle

01.04.2022 kirjaga pandud kohustused, millest tulenevalt oli ka 30.05.2022 ettekirjutus

täidetud ja 10.08.2022 korraldus seega õigusvastane. Seetõttu ei ole kaebaja arvates

täidetud ATSS § 2 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 sätestatud sunniraha rakendamise eeldused.

Kaebaja viitab samuti, et oli ettekirjutuse täitnud ulatuses, milles see talle võimalik oli,

ega nõustu seisukohaga, et ettekirjutust ei täidetud nõuetekohaselt. Kaebaja selgitusel

on ta alates 2021. a augustist teinud vastustajaga pidevat koostööd, esitades nõutud

dokumente. Kaebaja hinnangul on ta täitnud ettekirjutuse nõuded talle võimalikus

8(12)

3-22-1907

ulatuses ja isegi kui leida, et nõuded ei ole täidetud täpselt eeldatud kujul, olid need

siiski täidetud.

8. Ettekirjutuses on viidatud ka 01.04.2022 kirjale, sh selle eesmärgile selgitada

välja, milles seisneb erakonnale kuuluva väljaande toetamine ja ega toetuste saamisel

pole rikutud keeldu saada annetusi juriidilistelt isikutelt. Ettekirjutuses on

põhjendatud, et kuna kaebaja ei ole saatnud vastustajale 01.04.2022 kirjas küsitud

teavet, kohustati teda ettekirjutusega esitama 01.04.2022 kirjas nõutud teave. Teave,

mida nõuti 01.04.2022 kirjas ja seejärel 30.05.2022 ettekirjutuses, on sama – esitada

tuli tulukonto, millel on kajastatud tulu erakonna varalt, raamatupidamislik väljatrükk

klientide lõikes eraldi 2019. a ja 2020. a kohta (ettekirjutuse p 3.1 ja 01.04.2022 kirja

nõue nr 1); müügiarvete registri raamatupidamislik väljatrükk arvete ja klientide

lõikes, eraldi 2019. a ja 2020. a kohta (ettekirjutuse p 3.2 ja kirja nõue nr 2);

müügiarvete registris 2019. a ja 2020. a kajastatud kõigi müügiarvete koopiad pdf-

failidena (ettekirjutuse p 3.3 ja kirja nõue nr 3); selgitused iga tulurea kohta, mis on

kajastatud tulukonto väljavõttel ja mille aluseks pole arved, mis esinevad eelnevalt

nõutud müügiarvete registris, kirjeldades iga sellise tulurea kohta eraldi, millise

tehingu alusel sellelt kliendilt ja sellises summas tulu on tekkinud (ettekirjutuse p 3.4

ja kirja nõue nr 4).

9. Sisuliselt tugineb kaebaja asjaolule, et ettekirjutus oli täidetud või mingis osas

täidetud juba enne selle andmist. Samas tuleb arvesse võtta, et ettekirjutuses on

selgesõnu öeldud, et kaebaja 20.04.2022 saadetut hinnates jõudis vastustaja

järeldusele, et kaebaja ei ole saatnud 01.04.2022 küsitud teavet. Ettekirjutuse

resolutsiooni ja viidatud põhjendust arvestades on arusaadav, et kaebajal tuli edastada

resolutsioonis nimetatud informatsioon ja kaebaja poolt juba esitatud tulukonto

kuupäevalist ja summalist loetelu 2019. a ja 2020. a kohta ning lisatud

reklaamimüügiarveid, maksekorraldusi ja OÜ Terve Pere Stuudio juhatuse liikme

kirjalikku selgitust ei käsitanud vastustaja ettekirjutuse nõuete täitmisena. Ehkki

ettekirjutuse põhjendus nõuete täitmise kohta on napp, pidi keskmine mõistlik

adressaat ettekirjutuse teksti põhjal siiski aru saama, et juba esitatud dokumente ei ole

ettekirjutuse täitmiseks piisavaks peetud. Seda arvestades ei ole veenev kaebaja

põhjendus, et kuna ta oli ettekirjutuse täitnud, puudus tal vajadus selle

vaidlustamiseks. Nagu viidatud, kui kaebaja ei nõustunud ettekirjutuse järeldusega või

ettekirjutuse nõuetega, tulnuks tal ettekirjutus õigeaegselt vaidlustada või sellest

vastustajale teada anda.

10. Vastustaja on kohtule vastates selgitanud, et ei saanud kaebajalt vastust ühelegi

neljast küsimusest, sest nõutud olid nii dokumendid, milles kajastuks 2019. a ja 2020.

a erakonna varaga teenitud kogutulu isikute lõikes, kontrollimaks, kellelt, mille eest ja

mis alustel on erakond selle tulu raames laekumisi saanud, kui ka laekumiste aluseks

olevad arved või nende puudumisel selgitused laekumiste aluste kohta. Kaebaja

esitatud loetelus puudusid isikud, kellelt tulu oli laekunud, samuti põhistatud

selgitused. Seega on põhjendatud vastustaja järeldus, et esitatud dokumentide põhjal

polnud võimalik tuvastada, kellelt ja millisel alusel oli erakonnale tulu laekunud, ega

veenduda laekumiste seaduslikkuses. Isegi kui kaebusele vastates arvutuskäigu

esitamisel ei ole vastustaja arvesse võtnud juba varem menetluse kestel kaebaja

esitatud arveid (kaebaja poolt nimetatud 16.11.2021 e-kirjaga esitatud 5 Terve Pere

Stuudio OÜ arvet, kokku 500 eurot; 14.03.2022 esitatud kolm arvet (OÜ Grenor

Trade, Vanamurru mets OÜ ning OÜ Tever-Visioon), kokku 500 eurot), ei muuda see

valeks vastustaja kokkuvõtlikku järeldust, et kaebaja esitatud mõningad

reklaamimüügi arved ei võimaldanud siiski märkimisväärses osas järeldada, mille

9(12)

3-22-1907

alusel laekus ülejäänud osas erakonna varaga teenitud tulu, sest esitatud arved ei

katnud ettekirjutuses nõutud informatsiooni, st 2019. a ja 2020. a kogu tulu kohta.

Kaebaja peab ebakorrektseks vastustaja käsitlust, et kaebaja ei ole täitnud ühtegi

ettekirjutuse nõuet, kuid pole samas välja toonud, millise nõude ta millise dokumendi

või selgituse esitamisega enda hinnangul täitnud oli.

11. Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et tal puudus objektiivselt võimalus

ettekirjutuse nõudeid täita. Kaebaja on selgitanud, et esitatud dokumentidest nähtuvad

kõik erakonna varaga tehtud tehingute kuupäevad ja summad, viidates, et tehingutelt

erakonna varaga suurima tuluallika puhul – esemete müümisel laatadel, üritustel ja e-

poes – puudub kaebajal kohustus ja oleks ka ebamõistlik pidada klientide nimekirja.

Isegi kui kaebajal puuduvad andmed kõikide klientide kohta ja/või vastav nimekiri,

pole alust arvata, et tal klientide/isikute kohta üldse andmeid ei oleks või et ta poleks

saanud täita ettekirjutuse nõuet, milles paluti kirjeldada, millise tehingu alusel kliendilt

vastavas summas tulu on tekkinud. Selliseid kokkuvõtlikke selgitusi on kaebaja

esitanud kohtumenetluses. Eelnevat ei väära ka kaebaja väide, et tema

raamatupidamissüsteemis vastavad andmed puuduvad, kuna andmeid ja selgitusi

saanuks eelduslikult esitada ka muus vormis kui raamatupidamislik väljatrükk.

Vastustaja on kaebusele vastates selgitanud, et info oleks võinud koondada ja esitada

mõnel muul kujul kui raamatupidamislik väljatrükk, nt Exceli tabelina.

12. Puudub alus pidada ettekirjutusega pandud kohustusi sedavõrd ebaselgeks, et

sellest tulenevalt polnud ettekirjutust võimalik objektiivselt täita. Riigikohtu praktikas

on rõhutatud tühisuse aluse ilmselguse nõue (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-21-

03, p 13; viimati otsus nr 3-11-1355/319, p-d 19 ja 51). Kaebaja ei ole väitnud, et

esitatud nõuded jäid talle sisuliselt arusaamatuks, kuid on välja toonud, et nende

tegelik eesmärk jäi arusaamatuks. Viimane ei tingi siiski ettekirjutuse tühisust

ebaselguse tõttu. Kaebaja enda seisukohad ettekirjutusega pandud kohustuste

täidetavuse ja täidetuse osas ei ole samuti järjepidevad. Kaebaja on selgitanud, et ta

esitas kõik soovitud dokumendid, et ta esitas kõik olemasolevad dokumendid ning et

tema raamatupidamissüsteemis puuduvad konkreetsed ettekirjutuses nõutud

dokumendid.

13. Seega tuleb asuda seisukohale, et sunniraha rakendamine kaebaja kallutamiseks

ettekirjutuse täitmisele oli jätkuvalt õiguspäraselt võimalik ning eelnevast tulenevalt

olid ka sunniraha rakendamise eeldused täidetud.

14. ATSS § 3 lg 3 kohaselt on ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise

tagamiseks lubatud kasutada üksnes sellist sunnivahendit, mis isikut võimalikult vähe

kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustuse. See tähendab, et

rakendatav haldussunnivahend ei või olla ülemäära karm, kuid ei saa olla ka sedavõrd

leebe, et see poleks enam tõhus. Vastustajal tuli seega sunniraha rakendamisel hinnata

sunniraha täies ulatuses sissenõudmise põhjendatust ja seda täiendavalt kaaluda.

Sunnivahendi rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus, mille kohtuliku kontrolli

ulatus on HKMS § 158 lg 3 kohaselt piiratud.

15. Proportsionaalsust mõjutavate teguritena võib arvesse võtta mh ettekirjutuse

nõude täitmise olulisus, rikkumise asjaolud ja isiku majanduslik seisund (vt Riigikohtu

22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 27). Seejuures omab ettekirjutuse nõude täitmise

olulisus sunnivahendi rakendamise proportsionaalsuse hindamisel määravamat

tähendust siis, kui esineb vajadus sunniraha rakendada seaduses sätestatud ülempiiri

lähedases summas (vt EKS § 1212 lg 1, mille kohaselt on ülempiiriks 15 000 eurot).

10(12)

3-22-1907

See tähendab, et ülemmäärast oluliselt väiksema suurusega sunniraha rakendamiseks,

nagu tehti praegusel juhul, ei pea esinema samavõrd tungivat vajadust saavutada

ettekirjutuse nõude kiire ja täielik täitmine, kui see peaks esinema juhul, kui sunniraha

rakendatakse ülemmääras või sellele lähedases suuruses. Kaebaja ei ole samuti

seadnud kahtluse alla sunniraha suuruse (500 euro) proportsionaalsust iseenesest.

16. Praegusel juhul pole alust pidada rakendatud sunnivahendit, sh sunniraha

suurust, ülemäära karmiks. Eelnevast nähtus, et ettekirjutusest tulenevad kohustused ei

jäänud kaebaja jaoks ebaselgeks ja kohustuste täitmine ei oleks olnud objektiivselt

võimatu või raske. Pigem on kaebaja esitanud sisulisi põhjendusi selle kohta, miks

selliste nõuete esitamine oli ebamõistlik, ent see ei anna alust pidada sunnivahendi

rakendamist kui toimingut ülemääraseks.

17. Sunniraha rakendamise ja sissenõudmise kaalumisel saab haldusorgan kaaluda

vaid neid asjaolusid, mis olid talle teada või pidid teada olema. Ettekirjutuse täitmise

raskustest haldusorgani teavitamine on eelkõige ettekirjutuse adressaadi, seega kaebaja

ülesanne (vt ATSS § 8 lg 2). Kaebaja ei teavitanud vastustajat sellest, et tal poleks

olnud võimalik küsitud dokumente nõutud kujul (raamatupidamisliku väljatrükina)

esitada, vaid esitas dokumente oma äranägemise järgi (mitte isikute lõikes, vaid

kuupäevalise ja summalise loeteluna, mida ei olnud kaebajalt küsitud). Sellest

tulenevalt ei saanud vastustaja mõistlikult eeldada, et kaebajal pole võimalik küsitud

dokumente nõutud kujul esitada, ning seda sunnivahendi rakendamisel kaaluda.

18. Väited ettekirjutuse tegemisel põhjendamiskohustuse rikkumisest ei ole

asjakohased, kuna ettekirjutus ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kui kaebaja leidis, et

ettekirjutus kui haldusakt on nõuetekohaselt põhjendamata, oleks ta saanud selle

vaidlustada. Sunniraha rakendamist kui toimingut on võimalik põhjendada ka

tagantjärele (HMS § 108). Vastustaja on kaebusele vastates hinnanud kaebaja

käitumist, tuues mh välja, et kaebaja pole soovinud olla tegevuses läbipaistev ning on

esitamata jätnud ettekirjutuses palutud põhistatud selgitused ja dokumentatsiooni, sest

esitatud dokumentidest polnud võimalik tuvastada, millistelt isikutelt ja mille alusel oli

erakonnale tulu laekunud ja seetõttu puudus võimalus veenduda laekumiste

seaduslikkuses. On usutav, et vastustaja lähtus sisuliselt esitatud põhjendustest ka

sunniraha rakendamisel.

19. Väitel vastustaja selgitamiskohustuse rikkumisest ei ole alust. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks palunud vastustajalt ettekirjutuse täitmiseks

täiendavaid selgitusi, teavitanud vastustajat ettekirjutuse täitmisega seotud raskustest

või arusaamatustest või täpsustanud informatsiooni esitamise formaati. Kaebaja ei

pöördunud pärast ettekirjutuse saamist vastustaja poole. Haldusorganil on

selgitamiskohustus siis, kui menetlusosaline on selgituste saamiseks soovi avaldanud

(HMS § 36 lg 1). Kaebaja väited ettekirjutuse täitmise keerukusest on jäänud

paljasõnalisteks. Kaebaja ka ei väida, et vastustaja oleks jätnud vastamata mõnele

kaebaja selgitustaotlusele, nt selle kohta, millises programmis või mis täpsusastmega

dokumendid tuleb esitada või mis osas ei ole seni esitatud dokumendid piisavad.

Kaebaja on välja toonud, et koostöös oleks olnud võimalik leida sobiv lahendus ning

vältida sundtäitmist, ent pole ise astunud mingeid samme, et anda vastustajale teada

võimalikest tekkinud arusaamatustest või probleemidest. Vastustaja puudus põhjus

sellises olukorras arvata, et kaebaja vajab nõuete täitmiseks täiendavaid selgitusi.

11(12)

3-22-1907

20. Kokkuvõttes ei anna asja materjalid alust järeldada, et vastustaja oleks 500 euro

suuruse sunniraha rakendamisel või selle sissenõudmisel lähtunud ebaõigetest või

asjakohatutest kaalutlustest või eiranud kaalutlusreegleid.

21. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja vaidlustatud sunniraha rakendamine

õiguspärane ning keelamiskaebus jääb rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku 6856,00 euro

ulatuses (esindajakulud 6836 eurot, sh käibemaks; riigilõiv 20 eurot). Kohtu hinnangul

saab kulusid pidada kantuks seoses käesoleva haldusasjaga, ent kuna kohus teeb otsuse

kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)