2-22-104649/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.aprillil 2023

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-104649

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S. V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

41,50 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Tartu mnt 16b, Tallinn, 10117)

lepinguline esindaja Piret Muinast

Kostja: S. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e- post xxxx),

lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S.

V. vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista S. V.lt võlgnevus 41,50 eurot Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks

3. Jätta rahuldamata S. V. taotlus tsiviilasja menetluse

lõpetamiseks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses S. V. kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 456 eurot

3. Välja mõista S. V.lt hagimenetluse kulud 456 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

S. V.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 40 eurot, sissenõudekulu 1.50 eurot

ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli sõiduki

numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal

ja sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale - 08.03.2019, Maakri 34 (EP11), Tallinn,

leppetrahvinumber 0780 8031 9161 8417, maksetähtaeg 22.03.2019, võlgnevuse summa 30

eurot ja 03.02.2021, Kristiine Keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 1350 3022 1160 7458,

maksetähtaeg 17.02.2021, võlgnevuse summa 10 eurot. Hageja tuvastas kontrollimisel, et

sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual

vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis

registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse

parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.

Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.

Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki

parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste

rikkumisel

tuleb

tasuda

leppetrahvi.

EP

esitas

koheselt

pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis

on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse

kohta. Kostja ei ole vastuväidet esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvidel viidatud.

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata.

Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahvidega

mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Hageja palub jätta kostja vastuväited 2015-2018

väljastatud leppetrahvide aegumise kohta tähelepanuta, kuna hageja on esitanud kohtusse

võlgnevuse tasumise nõude 08.03.2019 ja 03.02.2021 osas.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja leiab, et hagi on valesti menetlusse võetud. Kostja on sõiduki volikirja alusel andnud

kasutada F. S.ile. Seega on hageja sõlminud lepingu oma majandustegevuses tarbijast F. S.iga,

kes ei ole Eesti kodanik ja kelle elukoht hagi esitamise ajal ei ole Eesti Vabariigis. Seega sai

Brüsseli I määruse art 3 lg 1, art 15 lg 1 lit b või c ja art 16 lg 2 järgi esitada tema vastu hagi

üksnes elukoha riigis. Kostja ja hageja vahel puudub lepinguline suhe ja asja menetlus tuleb

lõpetada. Kostjale on hageja poolt nõuete esitamine üllatuslik, esmakordselt sai kostja

esitatavatest leppetrahvinõuetest teadlikuks, kui toimetati kätte maksekäsu kiirmenetluses

koostatud makseettepanek. Nõude kohtusse esitamise ajaks ei olnud aegunud vaid trahvi nõue nr

0780803191618417, 08.03.2019, 30 eurot, kõik teised nõuded, punktis 5 on aegunud ja kostjal

on pärast nõude aegumist õigus keelduda kohustuse täitmisest. Kostjale, kui sõiduki omanikule

ei ole kätte toimetatud ühtegi leppetrahvi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendavad,

et hagi esitamise ajaks aegumata nõudelt, kasutas kostja 08.03.2019 16:18 sõidukit reg nr-ga

xxxx. Kostja näeb võimalust kompromiss sõlmida selliselt, et hageja võtab hagi tagasi ja poolte

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud leppetrahvi

nõude hilinemisega, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu

tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt

opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada,

et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele

viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi

sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla

sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et

iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse

sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt

oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud,

et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise

pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma

jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks

nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg

1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku

kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud

lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma

nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

5. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

6. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja

rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja.

Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki Honda FR-V

numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja

sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki

parkinud EP opereeritavale parkimisalale - 08.03.2019, Maakri 34 (EP11) Tallinn, mille eest

talle väljastati samal kuupäeval parkimistrahv 30 eurot leppetrahvinumber 0780 8031 9161 8417,

maksetähtajaga 22.03.2019 ja 03.02.2021, Kristiine Keskus, Tallinn, mille eest talle väljastati

samal kuupäeval parkimistrahv 10 eurot leppetrahvinumber 1350 3022 1160 7458,

maksetähtajaga 17.02.2021, ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust

andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas

eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi.

Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud,

et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et

hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki

klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr

2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-

15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja

on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja

ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Järelikult on ka klaasipuhastaja (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega

VÕS § 159 lg 2 alusel teavitatud kostjat leppetrahvist mõistliku aja jooksul, mitte avaldusega

kohtule hilinenult. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit hageja parkimisalale parkinud

ega ole leppetrahve kätte saanud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki

armatuurlauale

vastaval

parkimisalal

parkimisõigust

andva

parkimiskaardi

või

parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud

tasuta parkimisõigust parkimiskellaga.

7. Kostja vastuväited selle kohta, et sõidukit on volikirja alusel kasutanud kolmas isik F. S.it,

millest tulenevalt kostja ja hageja vahel puudub lepinguline suhe ja kostja leppetrahvide eest ei

vastuta ning hagi on valesti menetlusse võetud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Vastavalt kehtivale kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või

vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei tõenda vastupidist (omaniku või

vastutava kasutaja vastutuse eeldust, sh tõendamiskoormise jaotust on selgitanud ka Riigikohus

23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 p 31, 26.01.2017 lahendis

3-2- 1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-3-126 (p 11) ning

3-2- 1-68-16 (p 31) tulenevalt on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui

auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt

raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb

hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab

lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Seega tuleb viidatud Riigikohtu

lahendite järgi eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis hagis viidatud ajal kostja. Kostja esitatud

volikirjaga, millest nähtuvalt ta volitab F. S.it sõidukit kasutama kehtivusega 01.06.2018 -

31.05.2021, on tõendatud üksnes F. S.ile antud õigus sõidukit kasutada volikirjas märgitud

perioodil, kuid mitte vastuväide, et F. S. sõidukit leppetrahvide väljastamise kuupäevadel ka

tegelikkuses kasutas. Seega tuleb kostja taotlus asja menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 1

ja lg 2, § 431 lg 2 esimese lause alusel jätta rahuldamata.

8. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud 08.03.2019 ja 03.02.2021

leppetrahvinõuete number 0780 8031 9161 8417, maksetähtajaga 22.03.2019, võlgnevuse 30

euro ja number 1350 3022 1160 7458, maksetähtaeg 17.02.2021, võlgnevuse summa 10 euro

mittekättesaamist ega tasumist, ja leppetrahvid on muutunud sissenõutavaks. Järelikult parkis

kostja parkimistingimusi rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb

tasuda täies ulatuses lepingust tulenevad leppetrahvid.

9. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõttega

kohtueelsest 29.04.2021 kostja rahvastikuregistris avaldatud e-posti aadressile xxxx saadetud

nõudekirjast on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse

täitmise kohta. Vaidlus puudub, et kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust

täitma. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule

täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 1,50 eurot

kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 41,50

eurot, millest 40 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 1,50 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses

rahuldamisele.

10. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud alljärgnevatel põhjendustel. TsÜS § 142 lg 1 järgi

aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud

tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude

aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 algab aegumistähtaeg

nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest

ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi on

võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse

täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Parkimislepingu rikkumise tõttu kostjale väljastatud

leppetrahvinõude number 0780803191618417, väljastatud 08.03.2019 maksetähtaeg oli

22.03.2019 ning leppetrahvi nr 1350302211607458 väljastatud 3.02.2021 maksetähtaeg oli

17.02.2021. Järelikult muutusid nõuded sissenõutavaks ja kostjal pidi kohustused täitma

vastavalt 22.03.2019 ja 17.02.2021. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel

päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja

algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg

tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates

arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 144 järgi

aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Selleks et

vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. TsÜS § 160 lg 1 järgi

peatub aegumine hagi esitamisega nõude rahuldamiseks ja lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3.03.2022, järelikult ei olnud kummagi nõude sissenõutavaks

muutumisest hagi esitamise ajaks möödunud kolme aastat, mistõttu ei ole hagi aegunud ja kohtul

puudub alus jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Asjasse puutumatud on kostja vastuväited,

selle kohta, et kohus peaks kohaldama aegumist parkimistrahvidele perioodil 2015-2018, kuna

hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt ei ole selle perioodi parkimistrahvide kohta kohtule nõuet

esitatud. Hageja on esitanud kohtusse võlgnevuse tasumise nõude 08.03.2019 ja 03.02.2021

leppetrahvide kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

12. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20

eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 336 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 96

eurot/tund. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja

põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses

kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

14. Kohus võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 96 eurot, mis vastab kohtupraktikas

aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu,

seisukohtade esitamist kostja vastuväidetele leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse

koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud

toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud

ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Seega tuleb määrata hageja

menetluskulude suuruseks kokku 456 eurot (100+20+336). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib

kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

15. Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 472,50 eurot, koos

käibemaksuga, kuna kostja ei ole käibemaksu kohustuslane ning ei saa tasutud arvetelt

käibemaksu tagasi. Kostja kinnitab, et menetluskulud 472,50 eurot on tasutud vaid käesoleva

menetlusega seoses. Kuna kostja kannab tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 nii hageja kui ka enda

menetluskulud, siis puudub vajadus hinnata kostja menetluskulu põhjendatust ning selle suurust

kindlaks määrata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik