1-22-6988/51 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2023 Tallinn

Kriminaalasja number

1-22-6988

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Elina Elkind ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Jegveni Kavatsjuki süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de

121 lg 1 ja 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12.12.2022 otsus

Apellant

süüdistatava Jevgeni Kavatsjuki ja talle määratud kaitsja Alar

Neilandi apellatsioonkaebused

Prokurör

Kelly Kruusimägi

Süüdistatav

Jevgeni Kavatsjuk (isikukood 38303100310, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses – kd III, tlk 62)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jevgeni Kavatsjuki ja tema kaitsja apellatsioonkaebused rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.12.2022 otsus kriminaalasjas nr 1-22-6988 muutmata.

3. Määrata

Advokaadibüroole

AE

Consult

poolt

Jevgeni

Kavatsjukile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 222

eurot (sh käibemaks 37 eurot) ning jätta see KrMS § 185 lg 2 alusel Jevgeni

Kavatsjuki kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse

Jevgeni Kavatsjukile eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Maakohtu otsus:

Harju Maakohtu 12.12.2022 otsusega tunnistati Jevgeni Kavatsjuk süüdi ja teda karistati KarS

§ 121 lg 1 alusel vangistusega 4 kuud ning KarS § 118 lg 1 p 1 järgi vangistusega 4 aastat.

Kooskõlas KarS § 64 lg 1 suurendati üksikkaristustest raskemat ning süüdistatavale mõisteti

liitkaristuseks 6 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Pärast karistuse vähendamist KrMS § 238 lg

2 alusel ning KarS § 68 lg 1 kohaldamist loeti 4 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse kandmise

alguseks 05.07.2022. Kohus määras, et süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend tuleb tühistada

peale lahendi jõustumist või karistuse ära kandmist. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati ning

Jevgeni Kavatsjkilt mõisteti välja menetluskulud 3895 eurot ja 84 senti, osa menetluskuludest

(1881 eurot) jäi riigi kanda. Välja mõistetud menetluskulud võimaldati süüdistataval tasuda

osade kaupa 12 kuu jooksul. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti nuga, mis hävitatakse. Kohus

määras, et kriminaalasja juurde võetud andmekandjad jäetakse asja juurde, asitõenditest osa

hävitatakse ning osa tagastatakse kannatanule ja süüdistatavale.

Maakohus asus pärast tõendite analüüsimist seisukohale, et Jevgeni Kavatsjukile esitatud

süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Süüdistatavale KarS § 121 lg 1 järgi karistust mõistes leidis maakohus, et tema varasemat

elukäiku ning materiaalset seisu silmas pidades tuleb karistusliigina kõne alla üksnes vangistus.

Süü suurust hinnates arvestas kohus eeskätt sellega, et süüdistatava tegu ei põhjustanud

kannatanule tervisekahjustusi, mis nõudnuks pikemaajalist ravi või halvendanud tema

elukvaliteeti muul viisil. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse siirast kahetsust

ning seda, et süüdistatavat pole varem sarnase teo eest karistatud.

Süüdistatavale KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistust mõistes märkis maakohus, et KarS § 118 lg 1

sanktsiooniraamid on avarad, kuid lg-tes 1-7 on sätestatud erinevad koosseisulised tagajärjed.

Järelikult pole õige lähtuda kohtupraktikas kinnistunud arusaamast, et karistuse mõistmisel

tuleb juhinduda eriosa normi sanktsioonimäära keskmisest. Jevgeni Kavatsjuk tekitas

kannatanule tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu tema elule. Tegemist on püsivate

tagajärgedeta süüteoga. Järelikult on võimalik kohaldada karistust, mis jääb sanktsiooni

keskmisest allapoole. KarS § 118 lg 1 p 1 nimetatud koosseisu realiseerimiseks kasutas

süüdistatav nuga, mis on kannatanu vaates üks ohtlikumaid teo toimepanemise viisidest.

Süüdistatav ründas kannatanut siis, kui viimane veetis vaba aega ja asus agressiivselt

mingisugust ainult talle teadaolevat õigust realiseerima. Karistuse määramisel tuleb kõrvale

jätta Jevgeni Kavatsjuki selgitused, et kannatanu solvas tema abikaasat. Süüdistatava naine on

täiskasvanud inimene ja võib vajadusel ise oma kahjustatud õigushüvesid kaitsta. Võimalik

solvamine Jevgeni Kavatsjuki tegu ei õigusta. Teosüü puhul tuleb silmas pidada, et süüdistatav

lõi kannatanut kaks korda noaga kõhtu ja kaela piirkonda hetkel, mil tollel oli keeruline rünnet

tõrjuda; süüdistatav lõi põgenevale noahaavadega kannatanule kumminuiaga selga. Varem

karistatud Jevgeni Kavatsjuk pani KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime aprillis ja

KarS § 118 lg 1p 1 järgi kvalifitseeritava teo 25.06.2022, seega ei näita tema kuritegelik

käitumine taandumise märke. Karistust kergendavad asjaolud on tsiviilhagi õigeksvõtt ja

valmisolek see hüvitada ning kahetsus. Süü tunnistamist ja süüteo avastamisele aktiivset

kaasaaitamist kergendava asjaoluna ei esine, sest tehiolud on nõuetekohaselt tuvastatavad ka

ilma süüdistatava ütlusteta või kaasabita.

Süüdistatavale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristust mõistes märkis kohus, et mõlemad üksikteod

on küll sarnased ehk vägivallateod, kuid need on toime pandud eri ajal ja kahe erineva

kannatanu suhtes. Sel põhjusel tuleb liitkaristuse moodustamisel juhinduda KarS § 64 lg 1

esimesest alternatiivist.

Kohus jättis viitega kehtivale kohtupraktikale, mille järgi peab katseaeg olema pikem, kui

inimesele mõistetud vangistus enne selle vähendamist, rahuldamata Jevgeni Kavatsjuki kaitsja

taotluse kohaldada kliendile tingimisi vangistust.

Maakohus leidis süüdistatavalt menetluskulusid välja mõistes, et kuigi Jevgeni Kavatsjuki

legaalne sissetulek annab põhjust KrMS § 180 lg 1 sätestatud põhimõttest kõrvale kaldumiseks,

pole süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid hinnates põhjust menetluskulusid vähendada.

Varem tahtlike kuritegude toimepanemise eest karistatud Jevgeni Kavatsjuki kuritegelik

tegevus ei näita taandumise märke, kriminaalasja esemeks olevad teod pani süüdistatav toime

tahtlikult. Järelikult põhjustab süüdistatav ise oma suhtes menetletavad menetlused ja teeb seda

kindlas teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldiselt kohustus tasuda menetluskulud. Seega

ei oma menetluskulude osaline riigi kanda jätmine süüdistatava õiguskuulekusele mingit mõju.

Maakohus tegi pooltele motiveeritud kohtuotsuse e-toimiku kaudu kättesaadavaks 03.02.2023.

Süüdimõistetu sai kohtuotsuse tõlke kätte 07.02.2023.

Jevgeni Kavatsjuki kaitsja apellatsioon:

Jevgeni Kavatsjuki kaitsja esitas ringkonnakohtule tähtaegselt apellatsioonkaebuse. Kaitsja ei

taotle suulist menetlust ja leiab, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

Kaitsja hinnangul ei vasta kliendile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud 6 aasta pikkune

vangistus süü suurusele ja tuvastatud asjaoludele.

Maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel kannatanu käitumisega. Jevgeni Kavatsjuki

ütlustega on tõendatud, et X ähvardas teda ning võttis kaasa tema jalgratta ning solvas teda.

Vahetult enne teo toime panemist mõnitas kannatanu süüdistatavat öeldes, et tolle naine oli end

talle tund aega pakkunud ja eitas, et ta võttis eelmisel päeval jalgratta. Kohus märkis otsuses

küll, et süüdistatava sõnul ta ärritus kannatanu käitumisest, kuid kohus ei võtnud seisukohta,

kas kannatanu käitumine oli õigusvastane või vähemalt taunitav ning kas või kuidas võis see

mõjutada süüdistatava käitumist. Süü suurust mõjutavad subjektiivsed asjaolud, näiteks teo

motiiv ja eesmärk, kannatanu käitumine vahetult enne ja kuriteo toimepanemise ajal. On

eluliselt usutav, et jätkuvad solvangud abikaasa suhtes võisid süüdistatava viia seisundisse,

milles ta kannatanut lõi. Kannatanu mitteõiguspärane käitumine on süüd vähendav asjaolu.

Kliendile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristust mõistes tuleks see moodustada süüdistatavale

soodsamal viisil, s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Pole võimalik mõista, miks 4

kuud pikem vangistus täidab karistuse eesmärgid.

Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendava

asjaolu. Sõltumata sellest, et tehiolud oli võimalik tuvastada süüdistatavata, on oluline isiku

seisukoht toimepandusse.

Apellandi hinnangul vastab Jevgeni Kavatsjuki süü suurusele KarS § 118 lg 1 p 1 sanktsiooni

miinimumilähedane karistus, mis võimaldaks jätta vangistuse tingimisi kohaldamata. Jevgeni

Kavatsjuk on alates 2020. a sügisest Paldiski EMK Koguduse liige. Süüdistatav lõi pärast

vanglast vabanemist 01.09.2020 perekonna, tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Üks lastest

on raske tähelepanuhäirega ja kerge alaarenguga ning vajab rehabilitatsiooniteenuseid. KÜ

XXX garanteerib süüdistatavale vabanemisel töökoha. Süüdistatav hüvitas kannatanule

tsiviilhagi.

Kaitsja hinnangul käib kliendile maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude

hüvitamine üle jõu ning maakohus ei arvestanud süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetega.

Apellant taotleb:

1) tühistada Harju Maakohtu 12.12.2022 otsus osaliselt, Jevgeni Kavatsjukile mõistetud

karistuse osas;

2) mõista Jevgeni Kavatsjukile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kergem karistus, 4 aasta pikkune

vangistus;

3) jätta Jevgeni Kavatsjukile KarS §-de 121 lg 1 ja 118 lg 1 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetav ja KrMS § 238 lg 2 järgi vähendatav karistus täielikult või osaliselt tingimisi

kohaldamata;

4) vähendada Jevgeni Kavatsjukilt välja mõistetud menetluskulusid summas 3895,84 eurot

50% ulatuses.

Apellant taotleb alternatiivselt:

1) vähendada vangistusena mõistetud 4 aasta ja 2 kuu pikkust vangistust, määrates

liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra ja karistada Jevgeni

Kavatsjukki 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

Süüdistatava Jevgeni Kavatsjuki apellatsioon:

Süüdistatav esitas ringkonnakohtule tähtaegselt apellatsioonkaebuse. Jevgeni Kavatsjuki

hinnangul lähenes maakohus karistuse mõistmisele matemaatiliselt ning ei võtnud arvesse

olulisi asjaolusid. Lisaks ei arvestanud kohus tema siira ülestunnistusega ning tänaseks on ta

hüvitanud kannatanule ka kahju. Ta on andnud ütlusi, ainuke ebakõla puudutas Qle antud

löökide arvu.

Süüdistatav leiab, et prokuratuur lõi temast vale kuvandi, ta ei ole inimene, kes jookseks noa ja

nuiaga amokki. Tema suhtumine kannatanusse oli neutraalne, kuid see, kuidas kannatanu

temaga käitus, on kirjas ütlustes. Ta proovis X-ga mitu korda konstruktiivselt dialoogi pidada,

aga see ebaõnnestus kannatanu käitumise tõttu. Kannatanut isegi ei kuulatud üle kontrollimaks,

kas ta räägib tõtt. Tegelikult on mõlemad kannatanud sündmuste adekvaatse hindamise asemel

vett seganud ja valetanud – nt väljapressimine [Q, kannatanu KarS § 121 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses].

Jegveni Kavatsjuk rõhutab, et ta elul on eesmärk, ta soovib rahulikult elada oma abikaasaga. Ta

armastab oma naist väga ning ei luba kellelgi abikaasat solvata. Ta abiellus 2020. a, ta hoolitseb

3 kasupoja eest, hakkas käima kirikus ja tööl. Elu on kiiresti muutunud paremuse poole. Ta

kahetseb, et allus agressiivsele provokatsioonile.

Süüdistatav taotleb:

1) maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas;

2) talle mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus:

Kaitsja ning süüdistatava apellatsioonkaebustele KrMS § 322 lg 3 sätestatud kirjalikke selgitusi

ja vastuväiteid ei laekunud. Tallinna Ringkonnakohus määras 15.03.2022 määrusega

apellatsiooni arutamisele kirjalikus menetluses, suulist menetlust kohtult ei taotletud. Kohtu

määratud ajaks laekus seisukoht kaitsjalt, kes täpsustas, et vaatamata varasematele lubadustele

ei suuda klient kahju hüvitada.

Ringkonnakohtu seisukoht:

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, see tuleb jätta

muutmata ja esitatud apellatsioonid jäävad rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus on

Jevgeni Kavatsjukile kuritegude eest mõistnud nii üksikkaristused, kui liitkaristuse kooskõlas

KarS § 56 sõnastuse ja mõttega. Kohtu põhjendused ja mõttekäik on jälgitav ning need

põhinevad kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel. Maakohtu asjakohaseid seisukohti KrMS § 342

lg 3 p 1 järgi kordamata lisab kolleegium järgmised põhistused.

Apellantide hinnangul ei arvestanud maakohus Jevgeni Kavatsjukile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

karistust mõistes kannatanu panusega. Maakohus märkis, et Jevgeni Kavatsjuki abikaasa

suudab täiskasvanud inimesena ise oma kahjustatud õigushüvesid kaitsta ning kannatanu

käitumine (võimalik solvamine) süüdistatava tegu ei õigusta.

Karistuse mõistmist käsitava kohtupraktika (vt nt 3-1-1-82-14 p 10) valguses on apellandid

iseenesest õigesti viidanud, et kannatanu käitumine on kindlasti üks teguritest, mis mõjutab süü

suurust ja sel põhjusel ka süüdlasele mõistetava karistuse määra. Kehtivas kohtupraktikas on

teatud juhtudel nii enda, kui teise (nt lähedase) verbaalset ründamist ja solvamist peetud

individuaalõigushüve ohustamiseks või riivamiseks määral, et seda pidada õigusvastaseks

ründeks KarS § 28 lg 1 mõttes. Eeltoodu valguses ei tarvitse käitumisakt, mis lõppastmes on

loomult süü suurust vähendav, puudutada tingimata süüdistatavat, vaid võib olla suunatud ka

tema lähedase vastu.

Harju Maakohtu otsuse järgi tunnistas kohus Jevgeni Kavatsjuki ütlused KarS § 118 lg 1 p 1

puudutavas episoodis ebausaldusväärseks üksnes osas, mis puudutasid kannatanule antud

noalöökide arvu (vt otsuse p 46). Muus pidas kohus süüdistatava ütlusi järelikult

usaldusväärseks ning seega tuvastas maakohus Jevgeni Kavatsjuki ütluste põhjal järgmised

faktilised asjaolud: süüdistatav läks X-lt uurima, miks viimane võttis [mõned päevad varem]

tema jalgratta, nimetas pederastiks ja ähvardas tema naist. Selle peale vastas kannatanu, et

süüdistatava naine pakkus ennast terve tunni jooksul nii talle, kui F-le [tunnistaja F]. Jegveni

Kavatsjuk vihastas ja lõi kannatanut taskunoaga ühe korra kõhtu (otsuse p 45). Kannatanu

usaldusväärsete ütluste põhjal tuvastas maakohus, et Jevgeni Kavatsjuk hakkas X-le küll ette

heitma, et viimane oli tema naist solvanud, kuid kannatanu selgitas süüdistatavale oma

positsiooni (otsuse p 23). X ei lükka seega oma ütlustes ümber seda, mida väidab süüdistatav:

ta läks X-ga klaarima tolle varasemaid väljaütlemisi, kuid ärritus ja lõi kannatanut noaga (vt ka

maakohtu otsuse p 48). Kuigi esmapilgul viitavad faktilised asjaolud tõepoolest sellele, et

kannatanu käitumist võiks karistuse mõistmisel arvestada, on maakohus õigesti leidnud, et

Jevgeni Kavatsjuki tegu kannatanu võimalik käitumine ei õigusta. Maakohtu seisukoht, et

kannatanu veetis tuttavatega vaba aega, kui süüdistatav läks agressiivselt oma õigust taga ajama

(otsuse p 55) põhineb tõenditel.

Tunnistaja F (ütlused kd I tlk 194-199) kinnitas, et nad veetsid kannatanu ja V-ga [tunnistaja

V] rahulikult aega, kui nendega liitus ärritunud Jevgeni Kavatsjuk. Süüdistatava ja kannatanu

vahel tekkis kohe tüli, juttu oli kellegi naisest. X oli rahulikum, pakkus Jevgeni Kavatsjukile

leppimist, kuid süüdistatav ei teinud välja ja jätkas samamoodi: oli agressiivse häälega ja

provotseeris. Nad läksid vahepeal kolmekesi (tema, kannatanu ja V) poodi, kui nad tagasi tulid,

oli süüdistatav ikka veel seal ning tüli X-ga jätkus. Tunnistaja V (ütlused kd I tlk 202-205)

selgitas, et nad istusid koos kannatanu ja F-ga rahulikult muru peal, kui nende juurde tuli

Jevgeni Kavatsjuk. Süüdistatav ja kannatanu hakkasid kohe vaidlema ja tülitsema, ta ei

pööranud neile tähelepanu, kuid juttu oli mingisugusest jalgrattast ning millestki veel.

Kolleegium märgib, et kannatanu ja tunnistaja F ütlustega on tõendatud, et tülitsemisest oli

huvitatud süüdistatav, mitte kannatanu. Sealjuures selgitas tunnistaja, et kannatanu üritas

süüdistatavaga leppida, kuid Jevgeni Kavatsjuk ei teinud sellest välja. X lahkus vahepeal poodi,

kuid süüdistatav ootas teda selleks, et edasi tülitseda. Süüdimõistetu apellatsioonis sisalduv

väide, et ta proovis kannatanuga konstruktiivset dialoogi pidada, ei haaku tõenditega.

Ringkonnakohus möönab, et kannatanu võis midagi, mis süüdistatavat ärritas, kuid noa

kasutamist see antud juhul ei õigusta. Olukorras, kus süüdistatav ignoreerib kannatanu

ettepanekuid rahu teha, teeb selle asemel kõik endast oleneva, et sõnavahetus jätkuks ning

kasutab konfliktis oma seisukoha maksma panemiseks vastaspoole vastu terariista, pole

maakohus karistuse mõistmisel mitte midagi arvestamata jätnud.

Maakohtu argumendid liitkaristuse mõistmisel on kolleegiumi arvates asjakohased (vt

maakohtu otsuse p 57). Kaitsja heidab apellatsiooni p-s 7 maakohtule ette, et liitkaristuse

mõistmisel KarS § 64 lg 1 järgi kasutati kliendile kahjulikumat viisi ehk absorptsiooniprintsiipi,

kuid paraku ei esita kaitsja sealjuures argumente, mis tema arvates õigustaks liitkaristuse

moodustamist süüdistatavale soodsamal moel. Apellandi hinnangul pole võimalik mõista, miks

6 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus täidab karistuse eesmärgid ning 6 aastane vangistus mitte.

Neli kuud on pikk aeg, eriti juhul, kui see tuleb veeta kinnipidamisasutuses ning järelikult pole

õige väita, et mõju puudutatud inimese käitumisele on sisuliselt olematu.

Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti sisustanud KarS § 57 lg 1 p 3

ja tuvastanud karistust kergendava asjaolu puudumise (vt otsuse p 56). Apellandi seisukohta (vt

kaitsja apellatsiooni p 8) mõistab ringkonnakohus nii, et apellatsioonis ei vaidlustata seda,

kuidas maakohus normi sisustas, vaid leitakse, et süü tunnistamises ja menetleja aitamises

kajastuvad inimese väärtushinnangud ehk suhtumine toimepandusse. Kolleegium märgib, et

viimane väljendub juba näiteks kahetsuses, kahju vabatahtlikus hüvitamises, leppimises

kannatanuga vms. See, et karistuse mõistmisel arvestataks KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud süü

ülestunnistamisele ilmumist ja/või süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, tähendab siiski,

et 1) süüdistatav ilmub omal initsiatiivil menetleja juurde ütlusi andma ja 2) süüdistatav aitab

süüteo avastamisele aktiivselt kaasa, s.o ilma süüdistatava panuseta oleks süüteo avastamine

keeruline või lausa võimatu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et selliseid asjaolusid ei esinenud.

Puutuvalt mõlema apellandi argumentidesse, mis puudutavad Jevgeni Kavatsjuki perekonda

jms, märgib ringkonnakohus, et kolleegiumile arusaadavalt olid kõik apellatsioonides loetletu

süüdistatava elu osaks juba ajal, mil ta pani toime kuriteod ning seega pole võimalik mõista,

mil viisil või moel peaksid need mõjutama talle mõistetavat karistust.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaitsja ja Jevgeni Kavatsjuki apellatsioonid, mis

puudutavad süüdistatavale mõistetud karistust, jäävad tagajärjetuks.

Kaitsja vaidlustas lisaks karistusele süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmise leides, et

neid tuleb vähendada 50% võrra. Apellandi hinnangul ei arvestanud maakohus Jevgeni

Kavatsjuki resotsialiseerimisväljavaadetega ning sellega, et täies ulatuses kulude hüvitamine

käib kliendile ilmselgelt üle jõu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaitsja apellatsioon ka selles

osas jätta rahuldamata,

Kooskõlas KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaated. Riigi kanda jäetakse osa menetluskuludest juhul, kui

nende hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et argumendi, mille järgi käib kliendile menetluskulude täielik

hüvitamine üle jõu, esitas kaitsja alles apellatsioonis. Samas ei ole apellant oma väidet

sisustanud, põhjendanud ja tõendanud. Ringkonnakohus nendib, et üksnes menetluskulude

absoluutsumma või fakt, et inimene ei tööta, ei anna kohtutele automaatselt alust eeldada, et

kulude tasumine on süüdimõistetule tingimata üle jõu käiv. Kohtupraktikas omaksvõetud

arusaama järgi pole inimese viibimine kinnipidamisasutuses asjaolu, mis tingiks

menetluskulude osalise riigi kanda jätmise KrMS § 180 lg 3 mõttes. Kohus saab riigi poolt

kantud kulude hüvitamist puudutava otsustuse teha siiski selliste faktide põhjal, mis on

tõendatud. Nii näiteks võib töötul inimesel olla sääste või kinnisvara ning seega ei ole põhjust

sellisel juhul öelda, et inimene on varatu. Samuti võib menetluskulude tasumise muuta

keeruliseks mõni objektiivne takistus (eelkõige puue, mida pole võimalik silmaga märgata),

mis ei võimalda inimesel töötada või leida täiskohaga tööd. Täpselt samad argumendid

kehtivad KrMS § 180 lg 3 sätestatud mõiste- süüdimõistetu varaline seisund – kohta. Juhul,

kui isik leiab, et tema varaline seisund ei võimalda tal menetluskulusid täiel määral tasuda, tuleb

oma varatust tõendada.

KrMS § 180 lg 3 sätestatud resotsialiseerumisväljavaadete arvestamine tähendab kolleegiumi

arvates prognoosi, kas menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võiks mõjuda positiivselt

süüdlase taasühiskonnastamisele või mitte. Sarnaselt maakohtuga hindab ringkonnakohus

Jevgeni Kavatsjuki puhul võimalikku mõju pigem kesiseks. Antud juhul olid

kriminaalmenetluse esemeks isikuvastased kuriteod, süüdistatav ei pannud neid toime isikliku

või perekondliku kitsikuse tõttu (vt siinkohal ka süüdistatava abikaasa ütlused, et ostis mehe

sugulaselt korteri, kirjutas selle oma poja nimele, korter seisab tühjana ning neil on kõik ühine,

kd I tlk 216). Tuvastatud asjaolude pinnalt pole võimalik järeldada, et süüdistatava materiaalne

olukord mingilgi moel mõjutanuks tema käitumist. Kirjeldatud olukorras on maakohtul õigus,

et menetluskulude riigi kanda jätmise mõju süüdistatava edasisele käitumisele (eelkõige

õiguskuulekusele) pole tõenäoliselt märkimisväärne.

Kokkuvõtval pole apellatsioonides esitatud argumente, mis tingiksid Harju Maakohtu

12.12.2022 otsuse osalise tühistamise ja sel põhjusel jääb kohtuotsus muutmata nii Jevgeni

Kavatsjukile mõistetud karistuse, kui temalt välja mõistetud menetluskulude osas.

Jevgeni Kavatsjuki kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland on esitanud taotluse osutatud õigusabi

eest tasu saamiseks. Taotluse järgi tutvus kaitsja maakohtu motiveeritud otsusega (ajakulu 15

min), konsulteeris vanglas kliendiga (ajakulu 67 minutit) ja koostas apellatsiooni (ajakulu 75

min). Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja tasu suurus kooskõlas

advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga. Juhindudes RÕS § 21

lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast tuleb Advokaadibüroole AE Consult

välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 222 eurot (sh käibemaks 37 eurot). KrMS

§ 185 lg 2 alusel jääb menetluskulu Jevgeni Kavatsjuki kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/