2-22-13130/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. aprill 2023

Tsiviilasja number

2-22-13130

Tsiviilasi

Dmitry

Zhuravlevi

avaldus

täitemenetluse

163/2011/1635 lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. jaanuari 2023. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitry Zhuravlevi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Dmitry Zhuravlev

(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat

Aleksei Vassiljev

Vastustaja

(puudutatud

isik):

Era

Liisingu

Inkassoteenused AS (registrikood 10625474), lepinguline

esindaja Kristjan Vahar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 6. jaanuari 2023. a määruse

resolustioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab

maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta Dmitry Zhuravlevi määruskaebus rahuldamata.

3. Tagastada Dmitry Zhuravlevile Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja kodulehelt pärit juhend.

Jätta läbi vaatamata Dmitry Zhuravlevi avalduse

punktid 2, 3, 6 ja 7.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Dmitry

Zhuravlevi kanda v.a riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

5. Määrata

Era

Liisingu

Inkassoteenused

AS-i

menetluskulude

suuruseks

määruskaebemenetluses

kokku 150 eurot.

6. Mõista

Dmitry

Zhuravlevilt

Era

Liisingu

Inkassoteenused

AS

kasuks

välja

eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Vabastada

Dmitry

Zhuravlev

määruskaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 euro

riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Dmitry Zhuravlev (avaldaja) esitas 17.11.2022 Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 163/2011/1635. Avalduse kohaselt on

avaldaja suhtes alustatud sissenõudja ERA Liisingu Inkassoteenused avalduse ja Pärnu

Maakohtu 5. aprilli 2011. a määruse (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-11-7350 alusel täitemenetlus

nr 163/2011/1635.

2. Era Liisingu Inkassoteenused AS-il (puudutatud isik) puudusid vastuväited avalduse

menetlusse võtmise kohta. Puudutatud isik leiab, et avaldaja oleks pidanud pöörduma

kohtutäituri poole, kes oleks saanud täitemenetluse tunduvalt lihtsamalt ja kulusid tekitamata

lõpetada. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal tuleks kanda teiste menetlusosaliste

menetluskulud, kuna avaldaja ei ole kohtuväliselt esitanud täitemenetluse lõpetamiseks taotlust.

Puudutatud isik palub avaldajalt välja mõista puudutatud isiku menetluskulud 150 eurot ja

alates kohtulahendi jõustumisest, kuni menetluskulude 150 euro tasumiseni viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtutäiturile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tingida täiteasjas 162/2011/1635 aegumise

peatumise ja / või katkemise. Avaldaja ei ole pöördunud kohtutäituri poole vastavalt

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48¹ lg-s 1 sätestatule.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas avalduse 6. jaanuari 2023. a kohtumäärusega ning lõpetas täitemenetluse

täiteasjas nr 162/2011/1635 aegumise tõttu. Kohtumäärusega mõisteti TsMS § 172 lg 1 alusel

avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulude katteks 150 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esindaja esitas 24. jaanuaril 2023 määruskaebuse, millega vaidlustab maakohtu

määruse osas, milles maakohus mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks

menetluskulude katteks 150 eurot. Avaldaja taotleb määruskaebusega rahuldada menetlusabi

taotlus ja vabastada avaldaja täielikult määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu

tasumisest, tühistada maakohtu määrus osas, millega avaldajalt mõisteti puudutatud isiku

menetluskulude katteks 150 eurot ning teha uus määrus, millega jätta kõik tsiviilasja

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub jätta teise astme kohtu menetluskulud

vastustaja kanda.

Avaldaja on seisukohal, et maakohus rikkus TsMS § 173 lg-t 1, sest kohtumääruse

resolutsioonist ei nähtu, et maakohus oleks tsiviilasja menetluskulud jaganud. Kuna maakohus

jättis tsiviilasja menetluskulud jagamata, siis puudub menetluslik alus vastustaja

menetluskulude väljamõistmiseks määruskaebuse esitajalt.

Kõik tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Maakohtu viide TsMS § 172

lg 1 esimesele lausel on asjakohatu, sest see reguleerib menetluskulude jagamist olukorras, kus

hagita menetluses osaleb üks menetlusosaline. Riigikohus on 2. augusti 2008 määruses

tsiviilasja nr 3-2-1-42-08 p-s 18 selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas

kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi

ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses

on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

Praegusel juhul on menetluses mitu isikut, mistõttu kuulub kohaldamisele TsMS § 172 lg 1

teine lause, mille kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi.

Viru Maakohus rahuldas 16. novembri 2022 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse. TsMS §

184 lg 4 järgi eeldatakse juhul, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab

kohtulahendi edasi, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes.

Avaldaja esitas 20. veebruaril 2023 kaebuse, milles on avaldajal mitmed etteheited temale

määratud esindajale, mh ei vaidlustanud esindaja menetluskulude 150 euro määramist.

Puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja oleks kõigepealt pidanud pöörduma kohtutäituri ja

sissenõudja poole, on kohatu. Avalduse esitamine kohtutäiturile võla aegunuks tunnistamise

kohta maksab 18 eurot. Avaldajal ei ole võimalust seda raha maksta. Kusagilt ei tulene, et

võlgnik peab pöörduma otse sissenõudja poole. Võlgnik võib pöörduda otse kohtusse ja see on

võimalik ilma eelneva avalduse esitamiseta kohtutäiturile.

Kuna kohus tunnistas võla aegunuks, siis peavad kohtukulud lasuma sissenõudjal, sest kohus

rahuldas avaldaja nõude.

Avaldaja palub tagastada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja lehelt pärit juhendi, mille ta

kohtule saatis koos kaebusega.

Lisaks eelnevale sisaldab avaldaja kaebus veel taotlusi jätta vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

ilma tasust, kõrvaldada ta vandeadvokaadi ametist; määrata avaldajale uus esindaja edastamaks

kohtutäiturile määrus täitemenetluse lõpetamiseks; kohtul koguda muud vajalikud tõendid;

kohustada kohtutäiturit vähendama täitmiskulusid.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

5. Puudutatud isiku arvates ei ole avaldaja määruskaebus põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Maakohtu 6. jaanuari 2023 määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei arvesta käesoleva kohtuvaidluse asjaoludega ja sellega, et

avaldaja on ennatlikult pöördunud kohtu poole. Puudutatud isik ei ole saanud oma seisukohta

esitada kohtuväliselt. Kui avaldaja oleks kõigepealt teinud avalduse sissenõudjale või

kohtutäiturile, siis ei oleks avaldajale menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude tekkimise on

põhjustanud avaldaja enda käitumine.

Puudutatud isik viitab TsMS § 172 lg 1 teise lause osas kohtupraktikale, mille järgi mitme

menetlusosalise osalemisel hagita menetluses on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus otsustada

menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise üle, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ebaõiglane on jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda ka põhjusel, et puudutatud isikul on avaldaja vastu kohtulahendist

tulenev rahaline nõue, mis anti täitmiseks kohtutäiturile. Avaldaja ei täitnud nõuet

vabatahtlikult ning samuti ei õnnestunud nõuet täita ka kohtutäituril. Menetluskulude jätmine

puudutatud isiku kanda ei ole seetõttu õiglane.

Puudutatud isik palub jätta kõik käesoleva asjaga seotud kohtukulud avaldaja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659

ja TsMS § 657 lg 1 p 2¹).

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus ei ole TsMS § 173 lg 1 alusel

menetluskulude jaotamist otsustanud. Maakohus on puudutatud isiku menetluskulud välja

mõistnud avaldajalt. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine on omavahel seotud.

Kohtul on kaalutlusruum, kelle kanda ja millises ulatuses tuleb menetluskulud jätta. Maakohus

on mõistnud avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks viimase menetluskulud, seega on

menetluskulud maakohtu poolt nii jaotatud kui ka kindlaks määratud.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus jätta menetluskulud avaldaja kanda

õiguspärane. Maakohus tugines oma otsuses TsMS § 172 lg 1 esimese lausele, mille järgi

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude jätmine avaldaja kanda põhjendatud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, mis annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia

kaalutlusruumi. Maakohtu määrus täitemenetluse lõpetamiseks on tehtud avaldaja huvides,

kuid menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi tuleb lähtuda ka õigluse

põhimõttest ning kohtusse pöördumise põhjendatust.

Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on õige, et avaldaja võib valida, kas pöörduda avaldusega

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri või kohtu poole.

Mõlemal juhul peab avaldaja arvestama avalduse esitamisel tekkida võivate kulutustega.

Käesoleval juhul oli avaldajal võimalus esitada täitemenetluse lõpetamise avaldus nõude

täitmise aegumise tõttu kohtuväliselt otse kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku § 48¹ lg 1

alusel. Puudutatud isik ei ole täitemenetluse lõpetamisele vastu vaielnud. Kohtutäitur oleks

saanud täitemenetluse lõpetada avaldaja avalduse alusel ning avaldajal ei oleks olnud vaja

kohtusse pöörduda. Antud olukorras põhjustas avalduse kohtusse esitamine puudutatud isiku

menetluskulude tekkimist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma avaldaja väide, et tal ei ole raha kohtutäiturile esitatava

avalduse eest tasuda, tähtsust. Kohtusse pöördumisel pidi avaldaja samuti arvestama

võimalusega, et sellega kaasnevad kulutused. Kohtutäituril on õigus saada nõude täitmise

aegumise kohaldamise avalduse läbivaatamise eest tasu 15 eurot (kohtutäituri seadus § 41¹

lg 1), mis on oluliselt odavam kui kohtumenetluse kulud, seega ei ole põhjendatud puudutatud

isikule kordades suuremate menetluskulude põhjustamine.

Lahend, millega täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, on tehtud avaldaja

huvides, puudutatud isik ei ole põhjustanud oma menetluskulude tekkimise.

Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et menetluskulude jätmine puudutatud isiku

kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, sest puudutatud isikul on avaldaja vastu rahaline nõue, mida

avaldaja ei täitnud, samuti ei täidetud seda täitemenetluses. Seega on õiglane jätta puudutatud

isiku menetluskulud, mis on põhjustatud avaldaja poolt, avaldaja kanda.

8. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend menetlusosalistele kohustuslik osas,

milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue kui seadusest ei

tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes

kohtuotsuse resolutsioon. TsMS § 457 lg 1 kuulub TsMS § 659 alusel kohaldamisele ka

ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisel. TsMS § 662 lg 1 p 3 näeb ette, et muu hulgas

tuleb määruskaebuses märkida millises ulatuses esimese astme kohtu määrust vaidlustatakse.

Avaldaja on lisaks maakohtu määruse resolutsiooni osalisele vaidlustamisele esitanud taotlused

seoses esindaja tasuga, uue esindaja määramisega, tõendite kogumisega ning kohustada

kohtutäiturit vähendama täitmiskulusid.

Kuivõrd maakohtu määrust saab vaidlustada määruse resolutsiooni osas, siis ei ole avaldaja

kaebuse punktid 2, 3, 6 ja 7 põhjendatud ja asjakohased ning ringkonnakohus jätab nimetatud

kaebuse punktid läbi vaatamata.

Seoses kaebuse p-ga 4 tuleb avaldajale tagastada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

kodulehelt pärit juhend.

9. Viru Maakohus rahuldas 16. novembri 2022 määrusega avaldaja menetlus- ja riigiõigusabi

taotluse, millega andis avaldajale menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastas avaldaja

täielikult menetluskulude (riigilõiv ja tõlkekulud) kandmisest avalduse esitamisel tsiviilasjas nr

2-22-13130 ning andis avaldajale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena ning andis

avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Maakohus tuvastas, et avaldaja viibib Tartu Vanglas ja tal puudub sissetulek ja muud rahalised

vahendid, mille arvelt tasumisele kuuluvat riigilõivu tasuda, samuti puuduvad kinnisvara ja

sõidukid.

Ringkonnakohus loeb TsMS § 184 lg 4 alusel menetlusabi riigilõivu tasumiseks jätkuvaks ka

ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja

kanda (TsMS § 171 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Puudutatud isik esitas 6. aprillil 2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 300 eurot.

Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja

tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik saab käibemaksu tagasi

küsida, seega on tunnitasu määraks 100 eurot. Esindaja on teinud järgmised toimingud: avaldaja

esindaja määruskaebusega tutvumine (0,5 h), määruskaebusele vastuse koostamine (1,5 h),

avaldaja määruskaebusega tutvumine (0,5 h), menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 h).

Avaldaja on esitanud puudutatud isiku menetluskulude osas seisukoha, mille järgi on

puudutatud isiku menetluskulud põhjendamatud ja ülepaisutatud. Olukorras, kus puudutatud

isik ei vaielnud avaldaja avaldusele vastu, puudus vajadus kaasata menetlusse õigusabi osutajat.

Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja viidatud ajakulu (3 h)

määruskaebemenetluses asja vähest keerukust ja mahukust arvestades osaliselt ülepaisutatud.

Võttes arvesse, et puudutatud isiku esindaja oli tsiviilasja materjalidega kursis, käesolev

õigusvaidlus ei ole tavapärasest keerukam ning menetlusdokumendid ei ole mahukad, ei ole

sellega seotud töömaht suur ega nõua eriteadmisi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama

tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku esindaja ajakulu määruskaebemenetluses ei ole

TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Esindajal on ainuüksi

dokumentidega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 1,5 tundi, mida

ringkonnakohus ei pea põhjendatuks. Samuti ei olnud määruskaebus niivõrd mahukas ja

sisurohke, et vastuse koostamisele kulunuks 1,5 h.

Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja ajakulu dokumentidega tutvumisel ja

koostamisel põhjendatud kokku 1,5 h ulatuses. Seega on puudutatud isiku vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 150 eurot (1,5 h x 100 eurot).

Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude

katteks määruskaebemenetluses välja 150 eurot (1,5 h x 100 eurot)

11. Lähtudes TsMS §-st 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke