2-22-16482/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.04.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-16482

Tsiviilasi

I. P. hagi S. P.i vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: I. P. (ik xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Kostja: S. P. (ik xxxx, elukoht xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada I. P. ja S. P.i abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinna

Perekonnaseisuametis.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1.

02.11.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel

xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted

on lõppenud. Hageja ja kostja suhted on halvad viimase nelja aasta vältel. Kostjal on

alkoholiprobleem, millest ta ei soovi vabaneda. Hageja kolis ühisest kodust välja kahe aasta

eest, sest alkoholijoobes olles oli kostja hageja suhtes vägivaldne ja kooselu oli seetõttu.

2. Hageja jäi 23.01.2023 kohtuistungil esitatud hagi juurde ja selgitas, et poolte abielulised

suhted on lõppenud ja pooled elavad eraldi. Hageja ei soovi abielulisi suhteid enam taastada.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

3. Kostja hagile ei vastanud. 23.01.2023 istungile ei ilmunud. Kostja ei ilmunud ka

19.04.2023 istungile ega teatanud mitteilmumise põhjusest.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus

abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Poolte abielu sõlmiti xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel ei ole

poolte vahel abielusuhteid ning ta ei soovi neid enam taastada. Pooled elavad ka alates

2017.aasta eraldi.

6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja

seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb

poolte abielu ka lahutada.

7. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu

lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib

isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub jätta talle alles praegune perekonnanimi

Pankova, mistõttu säilib hageja abielu ajal kantud perekonnanimi.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas,

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS

§ 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS

§ 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik