2-22-1081/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1081

Kohtuasi

X hagi Delfi Meedia AS-i vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, alternatiivselt ebaõigete andmete

avaldamise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. detsembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto

Kostja Delfi Meedia AS (endine ärinimi AS Ekspress

Meedia, registriood 10586863), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mari Männiko

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 11. aprilli 2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-1081

muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 21. jaanuaril 2022 (täpsustatud 3. veebruaril 2022) Harju Maakohtule hagi

Delfi Meedia AS-i (endise ärinimega AS Ekspress Meedia, kostja) vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja ebaõigete andmete avaldamise tuvastamiseks. Hageja palus kohustada

kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõiged ja au teotavad faktiväited. Juhul, kui

kohus hageja andmete ümberlükkamise nõuet ei rahulda, palus hageja tuvastada, et kostja on

hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt avaldati 26. jaanuaril 2012 ajalehes Eesti Ekspress

artikkel „X luuletas endale prominentse eluloo“ (artikkel). Artikli juures avaldati ka hageja foto.

Artikkel on käesoleva ajani kättesaadav Eesti Ekspressi veebilehel. Veebilehel avaldatud artikli

pealkiri on „X mõtles endale prominentse eluloo välja“.

Artiklis tsiteeritakse veebilehel www.nikolai.ee avaldatud hageja elulugu, milles oli kirjutatud,

et hageja on riikliku keele- ja kodakondsuspoliitika spetsialist, tal on töökogemus peaministri

Y nõuniku ametis, Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses, Sotsiaalministeeriumis,

Sisekaitseakadeemias ja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Artiklis nimetatakse eluloos

avaldatut tõele mittevastavaks ja luuletamiseks, millist seisukohta justkui toetavad Tallinna

linna, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi, Sisekaitseakadeemia, Keeleinspektsiooni ning

Politsei- ja Piirivalveameti esindajate ütlused, et hageja ei ole nendes asutustes töötanud.

Seejuures ei ole hageja oma eluloos väitnud, et ta on nimetatud asutustes töötanud, vaid et

hagejal on vastavate asutustega seotud töökogemus.

Hageja leiab, et kostja on artiklis avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid, millega teotatakse hageja au ja kahjustatakse tema mainet. Kostja on

vaidlusaluses artiklis avaldanud, et hageja on valetaja, kes on esitanud oma eluloos

valeandmeid. Kostja ei pöördunud hageja poole, et saada artiklis avaldatud asjaolude kohta

hageja selgitusi ega kontrollinud piisava hoolsusega artiklis avaldatud väiteid.

Hageja sai artiklist teada alles 2020. aastal kohtumenetluse käigus, kus vastaspool viitas

veebilehel Vikipeedia (Vikipeedia) avalikult kättesaadavale infole hageja kohta. Hageja

kontrollis esitatud viidet, mille tulemusena jõudis ta Vikipeedia artiklini „X“, mis viitas

vaidlusalusele artiklile. Hageja ei jälginud järjepidevalt Eesti meediaväljaandeid ega otsinud

enda kohta avaldatud artikleid ja uudiseid, mistõttu ei olnud ta enne viidatud kohtumenetlust

artikli avaldamisest teadlik. Kostja põhjendused, miks hageja oleks pidanud vaidlusalusest

artiklist teada saama selle ilmumise ajal, on meelevaldsed ja tõendamata.

Hageja õiguslik huvi tuvastusnõude esitamisel seisneb vajaduses tuvastada kostja

õigusrikkumine juhul, kui hageja esitatud sooritusnõue jääb rahuldamata seetõttu, et see on

aegunud. Artiklis avaldatud andmete ebaõigsuse ja õigusvastasuse tuvastamine on vajalik

selleks, et ta saaks paluda artikli kasutajatel korrigeerida tema kohta avaldatud ebaõigeid

andmeid. Seega on hagejal õiguslik huvi ka juhul, kui hageja ei saavuta kohtuotsusega

vaidlusaluste andmete ümberlükkamist.

Hageja nõuded ei ole aegunud. Aegumise hindamisel tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 149 või § 150 lg-t 3, mille kohaselt aegub õigusvastaselt kahju tekitamisest

tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või

sündmuse toimumisest.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus kohaldada aegumist ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata, alternatiivselt jätta

hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Hageja ei ole tõendanud, et ta sai vaidlusaluse artikli ilmumisest teada alles 2020. aastal. Hageja

on avaliku elu tegelane ning aktiivne ühiskonnategelane, mistõttu ei ole usutav, et hageja ei

saanud artiklist teada selle ilmumise ajal. Kostja leiab, et hageja nõuded on tulenevalt

TsÜS § 150 lg-st 1 aegunud.

Hageja on avalikul veebilehel www.nikolai.ee avaldanud üldsusele, et tal on töökogemus

peaminister Y nõuniku ametis, Sotsiaalministeeriumis, Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses,

Sisekaitseakadeemias, Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ning et ta on riikliku keele- ja

kodakondsuspoliitika spetsialist. Kostja on neid väiteid käibes vajaliku hoolsusega kontrollinud

ning tuvastanud, et väited on kas kõik või suuremas enamuses valed. Sellest tulenevalt on kostja

teinud ka järelduse, mis kajastub vaidlusaluses artiklis („X luuletas endale prominentse eluloo“

ja „X mõtles endale prominentse eluloo välja“ ning „Tõele ei vastanud sellest suurt midagi.”).

Seega ei ole kostja hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid.

Kostja esitas 12. oktoobri 2022 seisukohas taotluse hageja tuvastusnõude läbivaatamata

jätmiseks õigustatud huvi puudumise tõttu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 30. detsembri 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata ning ebaõigete andmete avaldamise

tuvastamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja sooritusnõudena esitatud ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõue aegunud, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Maakohus asus

seisukohale, et praegusel juhul kohaldub TsÜS § 150, kuna poolte õigussuhte saab

kvalifitseerida kahju õigusvastaseks tekitamiseks. Hagi kohtusse esitamise ajaks ei olnud

möödunud artikli avaldamisest TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud kümneaastane tähtaeg. Maakohus

leidis, et asjas esitatud tõendite põhjal on võimalik asuda seisukohale, et hageja oli teadlik

vaidlusaluse artikli ilmumisest vähemalt 23. veebruaril 2012, s.o ajal, kui ta andis konkreetsed

suunised vaidlusaluse artikli osas hagi esitamiseks. Seega sai hageja kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada hiljemalt 23. veebruaril 2012. Kuivõrd hagi on kohtusse esitatud

21. jaanuaril 2022, on hageja sooritusnõue TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolmeaastase tähtaja

ületamise tõttu aegunud. Aegumise peatumist ja katkemist maakohus ei tuvastanud.

Maakohus leidis, et hageja on esitanud tuvastusnõude esemena sama nõude, mis on esitatud

sooritusnõudena. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole õiguslikku huvi tuvastusnõude

esitamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes veenvalt põhistanud.

Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus hageja on õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise

vastu kaotanud, kuna tuvastatavast õigussuhtest tulenev nõue on aegunud. Seega tuleb hageja

tuvastusnõue jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuivõrd vaidlustatud otsusest ei selgu, miks

tuleb aegumist puudutavas küsimuses kohaldada TsÜS § 150, mitte aga TsÜS § 149. Hageja

on põhjendanud, miks VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevat nõuet ei ole võimalik mõista kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena, kuid maakohus ei ole hageja käsitlust

analüüsinud.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et nõude aegumise hindamisel tuli kohaldada TsÜS § 150.

Hageja ei ole esitanud kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet, vaid on

nõudnud kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud

nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille esitamiseks ei ole oluline, kas kostja

on õigusvastaselt käitunud või kas ebaõigete andmete avaldamisega on hagejale kahju tekitatud.

Ka kostja on nõustunud hageja seisukohaga, käsitades hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud

nõuet mittevaralise kahju heastamise meetmena. Heastamine ei ole aga kahju hüvitamine. Kuna

praegusel juhul tuleb hageja nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 149, siis ei ole ka oluline,

millal hageja artiklist teada sai.

Maakohus on hageja tuvastushuvi nõude lahendamisel rikkunud põhjendamiskohustust, jättes

vaidlustatud otsuses hageja väited analüüsimata. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti

TsMS § 368 lg-t 1, kui leidis, et hagi aegumise tõttu on lõppenud ka hageja tuvastushuvi.

Hageja on selgitanud, et hagejale on õigussuhte tuvastamine vajalik selleks, et ta saaks

kohtuotsuse alusel nõuda Vikipeedias teda puudutavate ebaõigete andmete muutmist. Hageja

ei saa nõuda Vikipeedialt andmete ümberlükkamist, kuna seal üksnes refereeritakse allikaid ja

neis sisalduvat infot. Asjaolu, et hageja sooritusnõue kostja vastu võib olla aegunud, ei tähenda,

et hageja ei saaks kasutada kohtulahendit artiklile tehtud viite kustutamiseks või täiendamiseks

Vikipeedias.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).

7. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hageja nõue kostja vastu

andmete ümberlükkamiseks on aegunud ning kas hagejal on tuvastusnõude – kostja avaldas

hageja kohta ebaõigeid andmeid – esitamiseks õiguslik huvi. Maakohus leidis, et hageja

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on aegunud ning tuvastusnõue tuleb jätta läbi

vaatamata. Kolleegium hindab maakohtu järelduse kontrollimisel esmalt seda, kas ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõue on aegunud (I) ja hindab seejärel, kas hagejal on ebaõigete

andmete avaldamise tuvastamise vastu õiguslik huvi (II). Lõpetuseks jaotab kolleegium

menetluskulud.

I

8. Maakohus leidis, et andmete ümberlükkamise nõue tuleb kvalifitseerida VÕS § 1045 lg 1

p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 järgi ning tegemist on kahju õigusvastase tekitamise nõudega,

mille aegumistähtaega reguleerivad TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3. Kolleegium ei nõustu hageja

apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust.

Maakohus on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud, sealjuures ei ole maakohus

asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on tuvastatud asjaoludele õigesti

kohaldanud TsÜS § 150 lg-t 1 (nõude aegumistähtaeg on kolm aastat kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teadasaamisest). Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale.

8.1. Maakohus tuvastas, et hageja oli vaidlusaluse artikli ilmumisest teadlik hiljemalt

23. veebruaril 2012, mistõttu on hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue, mis esitati

kohtusse 21. jaanuaril 2022, aegunud (maakohtu otsuse p 6.3). Maakohtu tuvastatud asjaolusid

ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Hageja leiab jätkuvalt, et VÕS § 1047 lg 4 ei

ole olemuselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, kuna selle kohaldamise eelduste

hulgas ei ole õigusvastasust ega kahju. Kolleegium hagejaga ei nõustu.

8.2. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu nõuda avaldajalt andmete

ümberlükkamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047

lg 4). Maakohtu seisukohta, et tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega,

kinnitab sätte asukoht kahju õigusvastase tekitamise VÕS 53. peatükis. Kolleegiumi hinnangul

on sellise nõude hõlmamine TsÜS §-ga 150 põhjendatud, kuna ei ole mõistlik kahju tekitanud

teo toimepanemisest ja selle põhjustajast teadlikul kannatanul võimaldada esitada sellele teole

põhinevaid andmete ümberlükkamise nõudeid ka veel pärast kolme aasta möödumist. Seda

põhimõtet, et TsÜS § 150 hõlmab ka VÕS § 1047 lg 4 järgselt nõuet ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

või

parandamise

avaldamiseks,

sõltumata

andmete

avaldamise

õigusvastasusest, toetab ka õiguskirjandus (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud

väljaanne, Tartu 2023, koost. P. Varul jt, § 150, komm 3.1.1.b). Ka olemasolevas

kohtupraktikas pole siiani asutud teistsugusele seisukohale.

II

9. Maakohus hindas hageja põhjendusi tuvastusnõude esitamisel õigusliku huvi kohta ning

leidis, et kuna hagi ese nii tuvastus- kui ka sooritusnõude puhul on sama ning tuvastatavast

õigussuhtest tulenev nõue on aegunud, siis on hageja õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise

vastu kaotanud (maakohtu otsuse p 6.5). Kolleegiumi hinnangul on maakohus oma seisukohti

nõuetekohaselt põhjendanud, sealjuures ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud

menetlusõiguse norme ning on tuvastatud asjaoludele õigesti kohaldanud TsMS § 368 lg-t 1 ja

§ 423 lg 2 p 2. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale.

9.1. Hageja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid ning maakohus on neid

otsuse tegemisel arvestanud. Kohus peab omal algatusel kontrollima, et menetluses oleval hagil

on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi.

Tuvastushuvi puhul õigusliku huvi olemasolu ei eeldata, vaid hageja peab seda põhjendavad

asjaolud välja tooma. Maakohus tegi esmalt kindlaks, kas hagejal saab olla õiguslikku huvi,

seejärel leidis, et esitatud põhjendused ei ole piisavad tuvastusnõude menetlemiseks (vt ka

maakohtu 7. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, mille kohaselt andis maakohus hagejale

täiendava tähtaja tuvastusnõude põhjendamiseks; II kd, tl 64).

Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on seejuures samad mis TsMS §

371 lg 2 kohaldamisel. Erinevalt TsMS § 423 lg-st 1 on kohtul lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas

jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Menetlusökonoomia

põhimõttega on kooskõlas, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks

tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata või menetlusse võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata

(Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24).

9.2. Esmalt märgib kolleegium, et kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui

tuvastatavast õigussuhtest tulenevad nõuded on aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku

huvi õigussuhte tuvastamise vastu. Praegusel juhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on aegunud. Asjaolu, kas tegemist on

ebaõigete andmetega, peaks kohus kontrollima õiguskaitsevahendi (nt ebaõigete andmete

ümberlükkamine või kahju hüvitamine) kohaldamisel (vt nt Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). Hageja tuvastushuvi põhjenduseks ei saa olla tema

sooritusnõude võimalik aegumine (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-129-16, p 13.3). Kui sooritusnõue on aegunud, siis ei ole hagejal võimalik tuvastusnõude

kaudu saada paremat õiguslikku seisundit.

Olgu ka märgitud, et kostja ei ole VÕS § 1047 lg 1 tähenduses Vikipeedias avaldatud andmete

avaldajaks. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks

tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Hageja ei

tugine sellele, et Vikipeediale edastas andmeid kostja (vt praeguse otsuse p 9.3). Hageja soovib

kohtuotsust, millega tuvastatakse kostja faktilise käitumise õigusvastasus, kasutada muus

õigussuhtes. Sellest võib omakorda järeldada, et tegelikult ei ole hagejal tuvastushuvi kostja

suhtes. Tuvastushuvi eeldab, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on ka sobiv vahend

eesmärgi saavutamiseks. Hageja nõue sellisele eeldusele ei vasta ning seetõttu tuleb eitada

tuvastushagi esitamise õigust kostja faktilise käitumise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

9.3. Teiseks ei saa kolleegium nõustuda hageja väitega, et tuvastusnõude rahuldamise

kohtuotsusel on praktiline väljund – hageja saab kohtuotsust oma õiguse realiseerimise huvides

kasutada Vikipeedias avaldatud andmete muutmiseks. Hageja ei ole esile toonud ega

tõendanud, et ta on esitanud Vikpeediale taotluse andmete muutmiseks ning et sellest on

keeldutud. Pooled on eri meelt selles, kuidas toimub Vikipeedias andmete ümberlükkamine või

muutmine. Vikipeedia defineerib ennast kodulehel kui paljukeelne veebipõhine vaba sisuga

entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke (avalikult kättesaadav

https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia). Pooled on üksmeelel selles, et igaüks võib

Vikipeedias andmeid muuta, kuid hageja väidab lisaks, et muudatuse tegemist kontrollib

administraator ning kui puudub viide allikale, nt kohtuotsusele, siis muudetakse andmed algsele

kujule tagasi. Kolleegium leiab, et hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud, et tal on vaja

just kohtuotsust Vikipeedias kostja avaldatud artiklile viite kustutamiseks või täiendamiseks.

9.4. Lisaks ei nõustu kolleegium hagejaga ka selles, et tuvastushagiga on tal võimalik saada

rehabiliteeritud või hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma. Kuna tuvastushagi puhul

peab lähtuma õiguskaitsevajadusest, siis TsMS § 368 lg 1 tõlgendusega ei saa minna nii

kaugele, et tuvastushagi esitamise õigus tekib iga materiaalõigusliku vajaduse korral, kui ühtki

teist hagi tuvastushagi asemel esitada ei saa.

Menetluskulude jaotus

10. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

11. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud hageja kanda.

12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)