1-22-3681/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-22-3681

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2023, Tallinn

Kohtuasja number

1-22-3681

Kohtukoosseis

eesistuja Elina Elkind, liikmed Janika Kallin ja Julia

Katškovskaja

Kohtuasi

Andrian Kirillovi süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi

(lühimenetluses)

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20. veebruari 2023. a otsus

Apellant

Andrian Kirillovi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev

Teised

apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav Andrian Kirillov (isikukood 36605186515;

elukoht XXX; EV kodanik; XXX; emakeel: vene keel; XXX)

Prokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Natalja Miilvee

Menetluse vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. veebruari 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1-22-3681

muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata Narva Esimesele Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Valeriy Gimaevi

poolt Andrian Kirillovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks

tasuks 129 eurot 60 senti (sh käibemaks).

3. Välja mõista Andrian Kirillovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest

kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 129 eurot 60 senti, mis tuleb tasuda

kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga

menetluskulude tasumiseks edastatakse Andrian Kirillovile eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord

2(7)

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Andrian Kirillovile KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt andis

A. Kirillov 23. augustil ja 26 augustil 2020 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX

kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi. Nimelt A. Kirillov väitis ülekuulamisel, et 23.

augustil 2020, kui ta osutas taksojuhina taksoteenust ja jõudis Tallinnas Ahtri tn 6b Olerexi

tanklasse, siis meesterahvas kasutas taksos tema suhtes vägivalda, ähvardas teda kasteediga,

tehes sellega löögiliigutusi tema suunas. Samal ajal oli meesterahva vasaku käe rusikas üleval

ja ta tõukas korduvalt rusikaga A. Kirillovi paremat õlavart ning lõi teda paremas käes olnud

kasteetiga vastu rinda, põhjustades füüsilist valu. A. Kirillovi kannatanuna antud ütlused

tõendamiseseme

olulise

asjaolu

kohta

lahknevad

oluliselt

kriminaalasjas

nr

XXXXXXXXXXXX

(X-XX-XXXX) jõustunud lahenditega tuvastatust, kuivõrd lahendite tegemisel on

videosalvestise põhjal tõendatud, et 23. augustil 2020 kell 04:13 paiku Tallinnas Ahtri tn 6b

asuvas Olerexi tanklas A. Kirillovi taksos olnud C ei kasutanud A. Kirillovi suhtes vägivalda.

Maakohtu otsus

2. Harju

Maakohtu

20. veebruari

2023.

a

otsusega

tunnistati

A. Kirillov

süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära (lähtudes

miinimumpäevamäärast 10 eurot), s.o 1500 eurot, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel

kolmandiku võrra, s.o 100 päevamäära ehk 1000 euroni. KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel pöörati

karistus täitmisele osaliselt. Kohus määras, et rahalisest karistusest 30 päevamäära, s.o 300

eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 25 eurot. Rahalisest

karistusest 70 päevamäära, s.o 700 eurot ei pöörata täitmisele, kui A. Kirillov ei pane 1 aasta

6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsuse põhjendused olid

kokkuvõtvalt järgmised.

3. A. Kirillov andis kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX kannatanuna teadvalt valeütlusi

selle kohta, et C pani tema suhtes toime vägivallategusid. Nimelt A. Kirillov andis

kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX 23. augustil 2020 (tl 2-4) kannatanuna ülekuulamisel

ütlusi, mille kohaselt samal päeval tema taksosse istunud klient vehkis kasteediga ja ähvardas

teda inglise keeles. Kui klient nägi, et A. Kirillov hakkab politseisse helistama, siis ta ärritus

ja

lõi

A. Kirillovi kasteediga parempoolsesse rinnapiirkonda. A. Kirillov jõudis viimasel hetkel

käed tõsta, kuid löök läks pihta ja ta tundis valu. Pärast lööki parema käega võttis klient

armatuurlaualt vasaku käega tema telefoni ja jooksis autost välja. Seejärel 26. augustil 2020

(tl 5-7) selgitas A. Kirillov kannatanuna ülekuulamisel, et ta nägi kliendi paremal käel

kasteeti. Isik tõukas teda vasaku käega mitmel korral, samal ajal oli parem käsi ähvardavalt

üles tõstetud. Kui ta peatas sõiduki ja ütles, et sõit on lõppenud ning kui klient ei välju, siis ta

kutsub politsei, tegi klient parema käega (kasteediga) löögiliigutusi tema suunas, samal ajal

3(7)

oli meesterahva vasak käsi üleval rusikas ja ta tõukas või lükkas korduvalt sellega tema

paremat õlavart, selle tõukamise ajal ta valu ei tundnud. A. Kirillov hakkas helistama

politseisse ja kui klient kuulis sõna „politsei“, siis lõi klient teda paremas käes oleva

kasteediga. Klient tahtis lüüa teda pähe, aga A. Kirillov tõmbas end vasakule alla ja seetõttu

tabas löök teda rinda. Löök tekitas temale valu ja valu tundis ta ka kahel järgneval päeval.

Samuti puudus A. Kirillov järgneval päeval töölt valu tõttu. Kui klient lahkus autost, siis ta

võttis hoidikust kaasa telefoni.

4. Harju Maakohtu 2. novembri 2020. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (tl 81-

84) nähtub, et C tunnistati süüdi 23. augustil 2020 kl 04.13 paiku Tallinnas, Ahtri 6b asuvas

AS Olerexi tanklas toimepandud teos KarS § 199 lg 2 p 5 järgi. Otsusest nähtub, et

A. Kirillovi kannatanuna antud ütlusi tema suhtes vägivalla kasutamise kohta ei peetud

usaldusväärseks, kuna need on vastuolus teiste tõenditega. Seega on A. Kirillovi kannatanuna

antud ütlused vastuolus jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tegelike asjaoludega. Ka samas

kriminaalasjas tehtud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtub, et

C suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KarS § 200 lg 2 p 8 kuriteo liitkoosseisu vägivallateo

osas – seega on tuvastav tegelike asjaolude lahknemine süüdistatava väidetust

(tl 51-52).

5. 27. augustil 2020 koostatud vaatlusprotokollist (tl 25-28), milles vaadeldi Olerex AS tankla

videosalvestist süüdistuses kirjeldatud aja kohta, nähtuvad sündmuse asjaolud, s.o

C ja A. Kirillovi käitumine. Salvestiselt ilmneb, et C ei kasutanud A. Kirillovi suhtes

vägivalda. Seega andis A. Kirillov kannatanuna tema suhtes kasutatud füüsilise vägivalla

kohta valeütlusi.

6. A. Kirillov kohtumenetluses ütlusi anda ei soovinud ja jäi varem antud ütluste juurde.

Samas praeguses kriminaalasjas ta tegelikult ütlusi andnud ei ole. Küll aga selgitas ta ühel

istungil senise menetluse käigus (tl 147-149), et ta oli esimeste ütluste andmise ajal stressis ja

ütlusi pandi valesti kirja ja teisel korral ei olnud tal kaitsjat, ta lihtsalt kartis ja ei hakanud

midagi muutma. Samas kinnitas süüdistatav mõlemal korral, et ütlused on protokollis

kajastatud õigesti. Samuti on talle tutvustatud kannatanu õigusi ja kohustusi enne ütluste

andmist.

7. A. Kirillov esitas kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX hagi summas 1585 eurot, millest

mittevaraline kahju on 1000 eurot (tl 11). Seega A. Kirillov üritas tekkinud konfliktist saada

varalist kasu ja andis seetõttu valeütlusi. Ei saa välistada, et seoses temalt telefoni vargusega

otsustas A. Kirillov C lihtsalt kättemaksuks karistada, andes valeütlusi ja soovides seega

suurendada isiku süüd. A. Kirillov andis valeütlusi kriminaalasjas olulise asjaolu kohta.

Sellest, kas teo toimepanija kasutab teise isiku suhtes kuriteo toimepanemise ajal vägivalda,

sõltub kuriteo kvalifikatsioon ja kvalifikatsioonist omakorda ka süüdistatavale mõistetav

karistus. Sellest sõltub ka asjaolu, kas kannatanu tsiviilhagi rahuldatakse ja millises ulatuses.

Inimlikus plaanis sõltub sellest teise inimese saatus.

8. A. Kirillov pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et C ei kasutanud tema suhtes

vägivalda, kuid vaatamata sellele andis ta kannatanuna kahel korral ütlusi selle kohta, et C

seda tegi. Ei ole võimalik eksida selles, kas teine isik kasutas ütluste andja suhtes vägivalda

4(7)

või mitte, eriti kui löögi saanud isik oli selle löögi tagajärjel tekkinud valu tõttu mitu päeva n-

ö rivist väljas.

9. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et A. Kirillovi süü on keskmisest väiksem, puuduvad

süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud. A. Kirillov on varem karistamata isik. Võttes

arvesse teo asjaolusid ja süüdistatava isikust tulenevaid kaalutlusi, pidas kohus võimalikuks

mõista rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra ja pöörata see täitmisele osaliselt.

10. Kohus mõistis A. Kirillovilt välja menetluskulu kokku 562,70 eurot, määrates selle

tasumise ositi 12 kuu jooksul. Ülejäänud menetluskulu summas 1000 eurot jättis kohus

KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Samuti võttis kohus seisukoha asitõenditele kohaldatavate

meetmete osas.

Apellatsioon

11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist A. Kirillovi süüditunnistamise osas ja süüdistatava õigeksmõistmist.

Kaitsja ja süüdistatav on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Apellatsiooni

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

12. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt (kommentaar KarS § 320 juurde)

seisneb valeütlus tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all

mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Ütluste

lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks

loetakse, ei tähenda sugugi veel valeütluste andmist. Kohtuotsuse vaidlustamata jätmine

valeütluste andmises süüdi mõistetud isiku poolt ei tõenda selle isiku süüd valeütluste

andmises

(RKKK

3-1-1-81-00).

Teadvalt

vale

ütluse

tuvastamine

on

iseseisva

kriminaalmenetluse ese, mille tõendamisel võib kasutada ka kohtuotsust ja kohtuistungi

protokolli. Tõendada tuleb isiku osalemine menetluses tunnistajana ning see, et ta andis ütlusi

tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta (RKKK 3-1-1-100-07). Subjektiivsest

küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes

(kommentaar KarS §-de 15 ja 16 juurde). Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt

otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), s.t isik peab olema teadlik sellest, et ta annab valeütlusi.

13. Maakohus leidis, et tõendatud on toimunud sündmuse tegelikud asjaolud ja need

lahknevad A. Kirillovi poolt antud ütlustest. Käesolev kriminaalasi on eraldiseisev

kriminaalasi, mistõttu A. Kirillovi poolt antud ütlused mingil juhul ei sõltu sellest, mida on

tuvastatud

teises

asjas,

kus

C

on

süüdi

tunnistatud.

Kaitsja

refereerib

A. Kirillovi ütlusi ja nendib, et kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtub, et

C-l tõepoolest oli kasteet. 27. augusti 2020. a asitõendi vaatlusprotokollile lisatud

videofailidest nähtub füüsiline konflikt C ja A. Kirillovi vahel, muu hulgas tõsiasi, et C teeb

löögile sarnase liigutuse A. Kirillovi suunas ning A. Kirillov tõrjub seda lööki.

14. Konflikt leidis aset 23. augustl 2020 kella 04:14 ajal, ehk pimedal ajal. Sel ajal linnas

rahvast ei ole ja A. Kirillovi autos istus joobes isik, kes vehkles kasteediga ja oli konfliktne

ning varastas ka A. Kirillovi telefoni. Süüdistatav kirjeldas neid sündmusi nii nagu ta neid

tajus. A. Kirillov kuulati kannatanuna üle samal päeval kell 05:06 ehk vähem kui üks tund

pärast sündmuste asetleidmist. Eluliselt ei ole usutav, et selle aja jooksul sai

5(7)

A. Kirillov teadvalt välja mõelda versiooni tema ründamise kohta. A. Kirillov oli ehmunud ja

andiski ütlusi selliselt nagu tema tajus. Kuna ütlused olid antud, siis aja möödudes ta kordas

neid, kuna ütlused olid kirja pandud. Reeglina aja möödudes jääbki meelde see, mis on kirja

pandud. A. Kirillovi ütlused küll lahknevad teises asjas tuvastatud asjaoludest, kuid mitte

oluliselt. A. Kirillov ei ole kannatanuna ütluste andmisel teadlikult moonutanud tähtsaid

asjaolusid, vaid on kirjeldanud asjaolud nii nagu ta tajus olukorras, kus teine isik öösel

vehkles tema ees kasteetiga, oli purjus ning üritas ka lüüa, A. Kirillov aga tõrjus seda lööki.

Menetlus ringkonnakohtus

15. Tallinna Ringkonnakohus võttis 24. märtsi 2023. a määrusega kaitsja apellatsiooni

kirjalikku menetlusse ning andis kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke

seisukohti 7. aprillini 2023. Apellatsioonimenetluses täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ja kaitsja

apellatsiooni väidetega, leiab järgmist. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning alust

selle tühistamiseks ei ole. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda

kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle, vaid vastab üksnes

kaitsja väidetele.

17. Apellatsioonis

taotleb

kaitsja

maakohtu

otsuse

tühistamist

ja

süüdistatava

õigeksmõistmist, kuid ei too välja ühtegi KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse tühistamise

alust, mis annaks aluse sellise otsustuse tegemiseks. Apellatsioonist on võimalik siiski esmalt

järeldada, et kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohus tugines valeütluste andmise fakti

tuvastamisel teises kriminaalasjas tuvastatud sündmuse asjaoludele ja leiab seejärel

kokkuvõtlikult, et A. Kirillov ei andnud valeütlusi kriminaalasja seisukohalt oluliste asjaolude

kohta või vähemalt ei teinud seda otsese tahtlusega. Tähelepanuväärselt möönab ka kaitsja, et

A. Kirillovi ütlused tõepoolest lahknevad teises asjas tuvastatud asjaoludest, kuigi „mitte

oluliselt“, avamata samas apellatsioonis erinevuste sisu. Ringkonnakohus leiab, et kuigi

maakohtu põhjendused on esitatud võrdlemisi lühidalt võrreldes tõendite refereerimise

mahuga, on kohtuotsuse põhjendustes uuritud tõendeid omavahel seostatud ja antud neile

arusaadavad hinnangud.

18. Puutuvalt kaitsja väitesse, et maakohus ei saanud A. Kirillovi süü tuvastamisel tugineda

teises kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus oli

A. Kirillovi asja lahendamisel õigustatud tuginema sellele, et kriminaalasjas, kus

A. Kirillov andis kannatanuna ütlusi, tuvastasid menetlejad, sh lõpptulemusena ka kohus, et

A. Kirillovi ütluste sisu erines teistest usaldusväärseks tunnistatud tõenditega tuvastatust.

(Vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-100-07, p 8). 28. augusti

2020. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest (tl 51-52) nähtub,

et kriminaalmenetluses asjas nr XXXXXXXXXXXX on tuvastatud faktilised asjaolud, mis on

vastuolus

A. Kirillovi

väidetuga

ehk

prokuratuuri

hinnangul

C

ei

kasutanud

23. augustil

2020

A. Kirillovi

suhtes

vägivalda.

Nimelt

ei

ähvardanud

C

A. Kirillovit ülestõstetud paremas käes olnud kasteediga ega teinud sellega löögiliigutusi tema

suunas. Samuti C ei üritanud A. Kirillovit kasteediga näkku lüüa, mille käigus oleks ta

6(7)

tabanud A. Kirillovi rinnapiirkonda. Väärib tähelepanu, et erinevalt tunnistajast on kannatanul

võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamise määrust sellega mittenõustumise korral,

kuid kohtu käsutuses olevate andmete pinnalt A. Kirillov seda ei teinud. Harju Maakohtu 2.

novembri 2020. a otsusega asjas nr X-XX-XXXX (tl 81-84) tunnistati C süüdi KarS § 199 lg

2 p 5 järgi A. Kirillovilt mobiiltelefoni avalikus varguses (süüdistuse kohaselt „vägivalda

kasutamata“).

Kuigi

maakohus

oli

otsuse

tegemisel

seotud

Cile KarS § 199 lg 2 p 5 järgi esitatud süüdistuse piiridega, tõi maakohus otsuses siiski eraldi

välja, et ei pea A. Kirillovi ütlusi tema suhtes kasutatud vägivalla, s.o ähvardamise ja löömise

osas usaldusväärseks, mistõttu tegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega leiti kriminaalasjas nr

XXXXXXXXXXXX (kohtuasi nr X-XX-XXXX), et C ei kasutanud A. Kirillovi suhtes sellist

vägivalda, millist A. Kirillov kirjeldas kannatanuna antud ütlustes.

19. Määravas osas tuginesid kriminaalasja menetlejad vastavale järeldusele jõudmisel

27. augustil 2020 koostatud vaatlusprotokollile (tl 25-28) ja sellele lisatud videosalvestisele,

millest nähtub C ja A. Kirillovi käitumine AS Olerex tanklas. Ringkonnakohtu hinnangul

kajastab vaatlusprotokoll üldjoontes adekvaatselt videosalvestiselt vahetult nähtuvat.

Vaatlusprotokolli kohaselt, kui sõiduk peatub tanklas tankuri juures, siis esmalt kell 04.14.23

liigub A. Kirillovi käsi risti C rinnale, misjärel viimane vaatab süüdistatava poole. A. Kirillov

tõstab kätt C näo poole ja alles seejärel lükkab C vasaku käega süüdistatava käe ülespoole,

võtab

mõlema

käega

kinni

A. Kirillovi paremast käest ja lükkab seda endast eemale. Samal ajal tõmbub C A. Kirillovist

eemale, laseb lahti süüdistatava käest, haarab tema armatuurlaualt eseme (telefoni) ja jookseb

minema.

20. Ringkonnakohus möönab, et videosalvestiselt nähtuva pinnalt on keeruline hinnata, kas

esmalt A. Kirillov tõstab kätt C näo poole või C nõjatub süüdistatava poole, tõstes samal ajal

enda

paremat

kätt,

haarates

mõlema

käega

A. Kirillovi paremast käest ja lükates tema käe eemale (alates kell 04.14.29). Küll aga on

videosalvestise pinnalt ilmne, et C ei teinud tanklas kasteediga mitu ähvardatavat

(löögi)viibutust A. Kirillovi suunas ega löönud süüdistatavat kasteediga rinnapiirkonda.

Kohtukolleegium

märgib

täiendavalt,

et

26. augustil

2020

antud

ütlustes

(tl 5-7) selgitas A. Kirillov, et tanklasse jõudes ta kartis C, soovis, et viimane lahkuks ja ütles

seda ka C-le, ise samal ajal käega midagi ei teinud. Samas nähtub videosalvestiselt, et

tanklasse jõudes C püüab autost lahkuda, tehes selleks ukse lahti, kuid just A. Kirillov takistab

teda, pannes talle käe ette. A. Kirillovi kehakeelest ei saa kuidagi järeldada, et ta kardab C.

Kuigi A. Kirillovile ei heideta selles osas ette valeütluste andmist, ilmestab see kohtu

hinnangul süüdistatava soovi näidata C ohtlikumana, kui ta tegelikult oli. Kohtumenetluses ei

ole vaidlust selles, et C valdas sündmuse ajal kasteeti, seda kinnitavad muu hulgas nii tema

enda (tl 39-41) kui ka tunnistaja Q (tl 15-17) ütlused. Kasteedi valdamine ei võrdu aga selle

kasutamisega süüdistatava kirjeldatud viisil. Muu hulgas nähtub videosalvestiselt, et C

kasutab kähmluse käigus paremat kätt selleks, et haarata kinni A. Kirillovi käest, mida olnuks

väga ebamugav teha, kui tema käes või käe peal olnuks samal ajal kasteet. Tervikuna viitab C

kehakeel videosalvestisel sellele, et ta soovib eeskätt vabaneda A. Kirillovi haardest ja

lahkuda sõidukist, mida ta lõppkokkuvõttes ta teeb.

7(7)

21. Teiseks vastas maakohus ammendavalt kaitsja väitele, et esimesel ülekuulamisel vahetult

pärast sündmust oli süüdistatav ehmunud ja kirjeldas sündmusi nii nagu ta neid tajus ning

teisel ülekuulamisel kordas enda varem antud ütlusi. Ringkonnakohus nendib, et ei olegi

lõpuni arusaadav, kas sellega välistab kaitsja süüdistatava ütluste tõele mittevastavuse või

seda, et A. Kirillov pani teo toime otsese tahtlusega ehk teadvalt. Igal juhul leiab

kohtukolleegium, et sündmuse võimendamiseks (ehk videosalvestiselt nähtuva rüselemise

asemel kasteediga ähvardamine ja löök rinda) ei kulu ülemäära kujutlusvõimet. Ühtlasi on

meelevaldne kaitsja väide, et „meelde jääb see, mis on kirja pandud“. Puudub alus arvata, et

kolm päeva hiljem ehk teisel ülekuulamisel mäletas A. Kirillov mitte sündmust ennast, vaid

just nimelt enda varasemaid ütlusi, mis ei olnud isegi omakäeliselt kirjutatud (vt tl 4 pöördel).

See on vastuolus ka tõsiasjaga, et 26. augustil 2020 muutusid A. Kirillovi ütlused võrreldes

varasemaga hoopis detailsemaks. Ilmselgelt pidi A. Kirillov teadma, kas C tegi tema suunas

mitu ähvardavat liigutust kasteediga ja kas C lõi teda kasteediga rinda või mitte, eriti

olukorras, kus süüdistatava esitatud tsiviilhagist ilmneb, et ta oli pärast seda veel mõne päeva

jooksul valust tingitult töövõimetu (tl 11). Tegemist on kriminaalasja seisukohalt oluliste

asjaoludega, sest need kirjeldavad A. Kirillovi suhtes väidetavalt toime pandud vägivalda ja

tõelevastavuse korral mõjutaks need C vastutust kuriteo eest ning võiks tingida ka tsiviilhagis

nimetatud kahju hüvitamist. Seega nõustub ringkonnakohus, et A. Kirillov pani talle

etteheidetava teo otsese tahtlusega, mistõttu ka need väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks.

22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu

otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

23. Koos apellatsiooniga esitas kaitsja ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nõupidamisele kliendiga, maakohtu

otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 90 minutit, mille eest soovib ta riigi

õigusabi tasu 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus peab kaitsja

tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Lähtuvalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg 2

esimesest lausest tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu

A. Kirillovilt riigi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)