2-22-14925/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-14925

Tsiviilasi

Osaühingu Tuuleveski ja Tallinn, Tartu mnt 84a

korteriühistu hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I hagihind : 29 190,48 eurot

Hageja II hagihind: 50 667,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: Osaühing Tuuleveski (registrikood 10008480)

Hageja II: Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu

(registrikood 80261950)

Hagejate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Klen Laus

ja vandeadvokaat Virge Murak

Kostja: K. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Kohtuistung

13.03.2023

Istungil osalenud isikud

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus ja

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista K. P.lt Tallinna, Tartu mnt 84a korteriühistu kasuks võlgnevus summas 40

680,91 eurot, viivis 2562,29 eurot ja alates 06.10.2022 viivis määraga 0,05% päevas

põhinõudelt kuni nõude kohase täitmiseni.

3. Välja mõista K. P.lt Osaühingu Tuuleveski kasuks võlgnevus summas 21 872 eurot ja

viivis 3326,84 eurot ja alates 06.10.2022 viivis määraga 0,05% päevas põhinõudelt kuni

nõude kohase täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud K. P. kanda.

5. Välja mõista K. P.lt Osaühingu Tuuleveski kasuks menetluskuluna 3140,50 eurot.

6. Välja mõista K. P.lt Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu kasuks menetluskuluna

3280,50 eurot.

7. K. P.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Osaühingule Tuuleveski ja

Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistule viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Jätta Harju Maakohtu 25.10.2022 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 05.10.2022 esitasid Osaühing Tuuleveski ja Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu hagi K. P.

vastu, mida nad 24.10.2022 täiendasid, paludes kostjalt välja mõista Tallinna, Tartu mnt 84a

korteriühistu kasuks võlgnevus summas 40 680,91 eurot, viivis 2562,29 eurot ja alates

06.10.2022 viivis määraga 0,05% päevas kuni nõude kohase täitmiseni ning Osaühing

Tuuleveski kasuks võlgnevus summas 21 872 eurot ja viivis 3326,84 eurot ja alates

06.10.2022 viivis määraga 0,05% päevas kuni nõude kohase täitmiseni.

2. Osaühing Tuuleveski ja X OÜ sõlmisid 2020 oktoobris üürilepingu, mille punkt 2.1. kohaselt

üüris X OÜ Tartu mnt 84a ruume XXX. Üürilepingu punktis 2.1. sisaldus kokkulepe, et

kõrvalkulusid tasub üürnik otse F KÜ-le ning üüri Osaühingule Tuuleveski. Üürnikul tekkisid

Osaühingu Tuuleveski ja F KÜ ees võlgnevused ning pooled pidasid aktiivseid läbirääkimisi

üürniku kohustuste likvideerimiseks. Pooled leppisid kokku, et üürniku juhatuse liige K. P.

ühineb üürniku kohustusega ning vastava nõude esitamisel tasub üürniku võlgnevused. X OÜ

on tänaseks maksejõuetu, mistõttu nõuavad hagejad X OÜ kohustuste täitmist kostjalt.

3. Kostja sõlmis 20.05.2022 Osaühinguga Tuuleveski kohustusega ühinemise lepingu.

Kohustusega ühinemise hetkel oli üürniku üürivõlgnevus summas 23 919,33 eurot, millest

põhivõlgnevus oli 21 872 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 2047,33 eurot. Vastavalt

kokkuleppe punktile 2 oli kostja vastutuse maksimumsumma 30 000 eurot.

4. Samuti sõlmis kostja 20.05.2022 F kohustusega ühinemise lepingu. Kohustusega ühinemise

lepingu sõlmimisel oli üürniku kõrvalkulude võlgnevus 40 863,37 eurot, millest

põhivõlgnevus oli 40 680,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 182,46 eurot. Vastavalt

kokkuleppe punktile 2 oli kostja vastutuse maksimumsumma 60 000 eurot.

5. Mõlemas kohustustega ühinemise lepingu punktis 5 on sätestatud, et kostja täidab kohustuse

3 päeva jooksul, alates vastava nõude saamisest ning tasumisega viivitamisel kohustub kostja

tasuma viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.

6. Vaatamata hagejate ja üürniku (keda esindas kostja) vahel peetud aktiivsest suhtlusest

võlgnevuste vähendamiseks, ei likvideerinud üürnik võlgnevusi. Kuna üürnik ega kostja ei

likvideerinud võlgnevusi vaatamata hagejate korduvatele nõudmistele ning üürilepingust

tulenevad kohustused olid ajas suurenevad, ütles OÜ Tuuleveski üürilepingu 15.07.2022

avaldusega üles. Üürnik ega kostja ei ole tänaseni võlgnevust likvideerinud.

7. Kohustusega ühinemise lepingud on sõlmitud ja kehtivad. Mõlemad kohustusega ühinemise

lepingud on 25.05.2022 allkirjadega kahepoolselt allkirjastatud. Ainetud on kostja väited, et

lepingud ei ole kehtivad. Pakkumuse lepingute sõlmimiseks esitasid hagejad ja mitte kostja

ning allkirja andmisega lepingutele kinnitas kostja nõustumust lepingutega. Lepingud on

kehtivad ka üksnes kostja kui kohustusega ühinenud isiku allkirjaga ja nende kehtivus ei sõltu

sellest, kas hagejad on lepingud allkirjastanud. Hagejad pöördusid korduvalt nõuetega kostja

poole kohustusega ühinemise lepingute alusel ning kostja ei omanud kuni 13.07.2022

mingeid vastuväiteid lepingute kehtivuse osas. Lepingud ei ole vastuolus heade kommetega

ega tühised. Kostja ei sõlminud lepingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvusest,

kogenematusest või muust asjaolust, mis annaks alust TsÜS § 86 lg 1 p-le 2 tuginemiseks.

Kostja oli hageja I üürnikuks olnud äriühingu osanik ja juhatuse liige, kes pakkus ise hagejale

I välja, et on nõus andma tagatise üürilepingust tulenevate täitmata kohustuste katteks.

Arusaamatud on ka väited, et kostja ei ole lepingute alusel midagi vastu saanud ning

kohustused olid tasakaalust väljas. Eeltoodud asjaolud ei ole aluseks TsÜS § 86 lg 1 p 2

kohaldamiseks – kostja paljasõnalise käsitlusega nõustumisel võiks enamus kohustuste

käendajaid ja kohustustega ühinevaid isikuid asuda väitma, et nad ei pea kohustust täitma,

kuna selliste kohustuste võtmine on vastuolus heade kommetega. Samuti, kostjal oli erihuvi

kohustusega ühinemise vastu – nii soovis kostja jätkata üüripinnal toitlustusasutuse

käitamisega, mida hagejad ka üürnikule lepingute sõlmimise järgselt ca 2 kuu jooksul

võimaldasid. Alles siis kui kostja korduvad lubadused võlgnevust vähendada ei

realiseerunud, ütles hageja I üürilepingu üles. Kostja lepingute tühistamise avalduse pettuse

tõttu ei ole kehtiv. Hagejad ei ole pannud kostja suhtes toime pettust ning kostja vastuses

esitatud põhjendustest ka ei nähtu, milles konkreetselt esines pettuse toimepaneks. Kostja

väited pettuse esinemise kohta on otsitud, esitatud üksnes menetluse venitamise ja

koormamise eesmärgil ja tuleb jätta tähelepanuta. Asjaolu, et hagejad ei võimaldanud kostjale

tema soovitud maksegraafikut ei anna alust väita, et hagejad oleks pannud toime pettuse.

Hagejad pöördusid lepingute sõlmimise järgselt korduvalt kostja poole, et üürnik ja kostja

asuks võlgnevust likvideerima, kuid vaatamata korduvatele lubadustele kostja seda ei teinud

– kohustusega ühinemise lepingute sõlmimise järgselt likvideerisid kostja / üürnik kokku ca

60 000 euro suurusest ja igakuiselt suurenevast võlgnevusest üksnes ca 600 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohustustega ühinemise lepingud jäid sõlmimata.

Kohustustega ühinemiste lepingu punkti 10 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisel ja

kehtib kuni põhivõlgniku kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja tegi hagejatele pakkumuse

kohustuste ühinemise lepingute sõlmimiseks, allkirjastades need lepingud 25.05.2022 ja

saatis hagejatele välja. Hagejad ei tagastanud kostjale allkirjastatud lepinguid. VÕS § 19 lg 1

kohaselt on pakkumus lõppenud, kuivõrd hageja ei andnud sellele õigeaegselt nõustumust.

Kostja on teavitanud hagejad 05.07.2022 kirjas, et kuivõrd ta ei ole saanud tagasi hagejate

allkirjastatud lepinguid, siis ei ole ta enam seotud 25.05.2022 allkirjastatud

lepingudokumentidega. Hageja Tuuleveski OÜ edastas kostjale esmakordselt allkirjastatud

kohustustega ühinemise lepingud 13.07.2022 e-kirjas, millele oli mh lisatud üürilepingu

ülesütlemise avaldus üürniku X OÜ-i suhtes. Seega saatsid hagejad omapoolselt allkirjastatud

kohustustega ühinemise lepingud kostjale alles 13.07.2022, peale seda, kui oli möödunud üle

1,5 kuu kostja poolsetest allkirjadest ja peale seda, kui kostja teatas, et ta ei ole enam seotud

oma pakkumusega. Kostja on seisukohal, et asjaolu, et hagejad on digiallkirjastanud

kohustustega ühinemise lepingud samuti 25.05.2022, ei oma iseseisvat tähendust, kuivõrd

hagejad oleksid pidanud oma tahteavaldused (nõustumused) kostjale ka kätte toimetama.

Alles sellega muutub TsÜS-i kohaselt tahteavaldus kehtivaks (§ 69 lg 1).

9. Alternatiivselt on lepingud tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja on allkirjastanud

kohustustega ühinemise lepingud olukorras, kus ta ei ole kohustustega ühinemise eest midagi

vastu saanud. Üürnik X OÜ-i kohustused olid juba tekkinud ja kostjal ei olnud mingit

kohustust võlgnevusega ühineda. Kostja soovis X OÜ juhatajana, et tal oleks võimalik X OÜ-

i poolt peetaval pinnal tegevust jätkata. Hagejad lubasid kostjale, et kohustustega ühinemise

lepingu kaudu on võimalik anda X OÜ-le mõistlik maksegraafik juba tekkinud võlgnevuste

tasumiseks ja jooksvate kulude maksmiseks. Peale kohustustega ühinemise lepingute

sõlmimist osutusid hagejad aga maksegraafiku sõlmimise osas jäigaks ja mõistliku ajatamise

graafiku sõlmimisest ei tulnud midagi välja. Ka hagi asjaoludest võime lugeda, et kui kostja

on allkirjastanud lepingud 25.05.2022, siis juba 06.06.2022 on hageja asunud üürniku X OÜ-i

võlgnevusi sisse nõudma juba ka kostjalt. Hagejad on öelnud X OÜ-ga sõlmitud üürilepingu

üles juba 13.07.2022 avalduse alusel ja X OÜ oli sunnitud restoranipindadelt lahkuma. Õige

pea oli X OÜ sunnitud esitama pankrotiavalduse kohtusse. Eelnevast tulenevalt on

kohustustega ühinemise lepingus kohustused kostjad kahjuks tasakaalust väljas, kostja

allkirjastas lepingud olukorras, kus oli vajalik päästa X OÜ tegevus, säilitada töötajaskond

jne. Seega võib öelda, et kostja oli pandud hagejate poolt sundseisu, kostja andis lepingute

kaudu hagejale lisatagatise, kuid hagejad ei andnud omapoolselt mitte midagi vastu, kuigi

lubadus oli mõistliku ning pikema maksegraafiku võimaldamine.

10. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kohustustega ühinemise lepingud on kehtivalt

sõlmitud ega ole heade kommetega vastuolus, siis tühistab kostja käesolevaga mõlemad

25.05.2022 allkirjastatud kohustustega ühinemise lepingud TsÜS § 94 lg 1 alusel pettuse

tõttu. Kostja on seisukohal, et ta on kallutatud allkirjastama 25.05.2022 kohustustega

ühinemise lepingud, millele eelnes hagejate lubadus X OÜ võlgnevuste osas mõistliku

maksegraafiku võimaldamiseks, mida tegelikkuses ei tehtud. Kostja leiab, et teda on petetud

ja ta tühistab seetõttu kohustustega ühinemise lepingud. Kostja ei ole nendest lepingutest

saanud mitte mingit vastusooritust või hüve.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid

ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

12. Kohus tuvastas, et:



Osaühing Tuuleveski üürileandjana ja X OÜ üürnikuna sõlmisid üürilepingu, millega

üürnik üüris alates 2020 oktoobrist lepingu punkt 2.1. kohaselt Tartu mnt 84a ruume

XXX. Üürilepingu punktis 2.1. sisaldus kokkulepe, et kõrvalkulusid tasub üürnik otse

F KÜ-le ning üüri Osaühingule Tuuleveski (dtl 9-18).



OÜ Tuuleveski ütles üürilepingu 13.07.2022 avaldusega üles (dtl 67-68).

13. VÕS § 178 lg 1 sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse

uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Lõike 2 järgi kohustusega

ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Lõike 4 järgi,

kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja

nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145, 149 ja 152

sätestatut.



Kohus tuvastas, et kostja sõlmis 20.05.2022 Osaühinguga Tuuleveski kohustusega

ühinemise lepingu, mis on poolte poolt allkirjastatud 25.05.2022 (dtl 19-20).



Samuti sõlmis kostja 20.05.2022 Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistuga kohustusega

ühinemise lepingu, mis on poolte poolt allkirjastatud 25.05.2022 (dtl 21).

14. Kohus leiab, et kostja on VÕS § 178 kohaselt üürniku X OÜ kohustusega ühinenud.

Kohustustega ühinemiste lepingute punkti 10 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamisel.

Mõlemad kohustusega ühinemise lepingud on 25.05.2022 allkirjadega kahepoolselt

allkirjastatud. Tõendatud on, et pakkumuse lepingute sõlmimiseks esitasid hagejad ja mitte

kostja (dtl 109-110). Lepingud on kehtivad ka üksnes kostja kui kohustusega ühinenud isiku

allkirjaga ja nende kehtivus ei sõltu sellest, millal hagejad kostjale allkirjastatud lepingu

edastasid. Vastavalt kohustustega ühinemise lepingute punktile 1 on pooled kokku leppinud,

et kostja vastutab kokkulepitud kohustuse osas solidaarselt põhivõlgnikuga ning hagejatel on

õigus nõuda kohustuse täitmist nii põhivõlgnikult kui ka kostjalt, ühiselt või eraldi. Ka VÕS

kommentaarid § 178 kohta toetavad seisukohta, et võlgniku kohustustega ühinemisel ei pea

olema pakkumust ja nõustumust, piisab ka soovist ühineda kohustusega. Ja kohustusega

ühineda sooviv isik võib kohustusega ühinemise kokku leppida ilma võlausaldaja

nõusolekuta. Lõikes 2 kirjeldatud kokkulepped on vormivabad, erandina tuleb kohustusega

ühinemisel järgida §-s 144 sätestatud vorminõuet, kui kohustusega ühinemine toimub teise

isiku kohustuse tagamise eesmärgil. Tuleb arvestada, et kostja puhul oli tegemist äriühingu

juhatuse liikmega, kes sai kohustustega ühinemise lepingutest kasu, kuna tegu oli tema enda

juhitud äriühinguga, mille tegevuse jätkamist samal üüripinnal ta soovis. Seega ei oma

hagejate poolt kostja informeerimine lepingu allkirjastamisest ka kohtu hinnangul tähendust.

15. Alternatiivselt leiab kostja, et lepingud on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja on

allkirjastanud kohustustega ühinemise lepingud olukorras, kus ta ei ole kohustustega

ühinemise eest midagi vastu saanud. Üürnik X OÜ-i kohustused olid juba tekkinud ja kostjal

ei olnud mingit kohustust võlgnevusega ühineda. Kostja soovis X OÜ juhatajana, et tal oleks

võimalik X OÜ-i poolt peetaval pinnal tegevust jätkata. Hagejad lubasid kostjale, et

kohustustega ühinemise lepingu kaudu on võimalik anda X OÜ-le mõistlik maksegraafik juba

tekkinud võlgnevuste tasumiseks ja jooksvate kulude maksmiseks. Peale kohustustega

ühinemise lepingute sõlmimist osutusid hagejad aga maksegraafiku sõlmimise osas jäigaks ja

mõistliku ajatamise graafiku sõlmimisest ei tulnud midagi välja. Kostja allkirjastas lepingud

olukorras, kus oli vajalik päästa X OÜ tegevus, säilitada töötajaskond jne. Seega võib öelda,

et kostja oli pandud hagejate poolt sundseisu, kostja andis lepingute kaudu hagejale

lisatagatise, kuid hagejad ei andnud omapoolselt mitte midagi vastu, kuigi lubadus oli

mõistliku ning pikemaajalisema maksegraafiku võimaldamine.

16. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab

või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja

kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

17. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik asja materjalidest järeldada, et kostja sõlmis lepingu

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust

asjaolust, mis annaks alust TsÜS § 86 lg 2 tuginemiseks. Ka ei tulene asja materjalidest, et

tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või kostjale tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja oli

hageja I üürnikuks olnud äriühingu osanik ja juhatuse liige, kes pakkus ise hagejale I välja, et

on nõus andma tagatise üürilepingust tulenevate täitmata kohustuste katteks (dtl 109-110).

Kostja ei vaidlusta, et üürnikul olid tekkinud võlgnevused hagejate ees. Kostja huvi oli

jätkata üüripinnal oma äritegevusega, mida hagejad ka seeläbi võimaldasid. Seega on alusetu

kostja vastuväide, et ta ei ole kohustustega ühinemise eest midagi vastu saanud. Kuna kostjal

ei õnnestunud võlgnevust vähendada, siis ütles hageja I üürnikuga üürilepingu üles. Kostja

pidi mõistma, et üürilepingu jätkamiseks tuleb tal võlgnevus likvideerida ja tasuda ka

jooksvate kulude ja üüri eest. Arvestades, et lepingute järgi oli üürniku võlgnevus üle 60 000

euro, siis kostja pakkumist tasuda igakuiselt kummalegi hagejale 50 eurot (dtl 22) ei saa

kohtu hinnangul pidada mõistlikuks.

18. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt, pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine

temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.

19. Kohus leiab, et kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada hagejate

pettust lepingute sõlmimisel. Asjaolu, et hagejad ei võimaldanud kostjale tema soovitud

maksegraafikut, ei anna alust väita, et hagejad oleks pannud toime pettuse. Kostja oli teadlik

üürniku võlgnevusest ja soovis üüripinnal äritegevuse jätkamist. Kohus leidis eespool, et

kostja pakutud igakuist 50 eurot võla tagasimaksmiseks ei saa pidada mõistlikuks. Seega ei

ole ka kostja lepingute tühistamise avaldus pettuse tõttu kehtiv.

20. Hagejad on 06.06.2022 edastanud kostjale nõude tasuda 10.06.2022 F võlgnevusest 20 000

eurot ja OÜ Tuuleveski võlgnevusest 10 000 eurot (dtl 22). Vaidlust pole, et kostja ei ole

võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohus mõistab

poolte vahel 20.05.2022 sõlmitud kohustusega ühinemise lepingute alusel kostjalt välja

Tallinna, Tartu mnt 84a korteriühistu kasuks põhivõla 40 680,91 eurot, viivise 2562,29 eurot

ja alates 06.10.2022 viivise määraga 0,05% päevas kuni nõude kohase täitmiseni ning

Osaühingu Tuuleveski kasuks põhivõla 21 872 eurot ja viivise 3326,84 eurot ja alates

06.10.2022 viivise määraga 0,05% päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Pooled on viivise

määras (0,5% päevas) kokku leppinud lepingute punktis 5.

21. Kohtuotsuses käsitlemata tõendid ei ole asja lahendamise seisukohast olulised ja kohus neid

ei hinnanud.

22. Hagi tagamisest

Kohus leiab, et 25.10.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta muutmata.

Hagi tagamise abinõu peab jääma jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

23. Menetluskuludest

23.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

23.2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

15.11.2022 taotluse järgi on hageja I menetluskulude koosseis on järgnev: riigilõiv

hagiavalduselt 1400 eurot ja hagi tagamise avalduselt 70 eurot, kinnistusraamatu väljavõtete kulu

3 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1207,50 eurot ilma käibemaksuta. Hageja II

menetluskulude koosseis on järgnev: riigilõiv hagiavalduselt 1540 eurot ja hagi tagamise

avalduselt 70 eurot, kinnistusraamatu väljavõtete kulu 3 eurot ja lepingulise esindaja kulu

1207,50 eurot ilma käibemaksuta. Hagejad on jaganud menetlusega seotud lepingulise esindaja

kulu ja väljavõtete tegemise kulu hagejate vahel võrdselt, kuna menetlustoimingutele kuluv aeg

jaguneb hagejate vahel võrdses mahus. 15.11.2022 taotluse järgi on esindusele kulunud 13 tundi

ja 48 minutit, hinnaga 175 eurot tund käibemaksuta. 13.03.2023 taotluse järgi on hageja I

menetluskulude koosseis alates 15.11.2022 järgnev: lepingulise esindaja kulu 700 eurot ilma

käibemaksuta ja kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtete kulu 5 eurot. Hageja II

menetluskulude koosseis alates 15.11.2022 on järgnev: lepingulise esindaja kulu 700 eurot ilma

käibemaksuta ja kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtete kulu 5 eurot. Õigusabi on osutatud

kokku 8 tundi. Kulud on jagatud hagejate vahel võrdselt.

23.2. Kostja esitas 21.03.2023 vastuväite menetluskuludele ja leidis, et hagi koostamisele

perioodil 12.09 – 24.10.2022 on kulunud üle 13 tundi, mida on ebamõistlikult palju ega vasta

hageja esindaja hinnangule kaasuse raskusastme kohta. Hagi tagamise taotlus on jäänud vähemalt

esialgu rahuldamata, selle taotluse kulusid ei pea TsMS-i kohaselt kostja kinni maksma. Ka ei

pea kostja maksma kinni seda, et hagi oli vaja korrigeerida ja kliendiga on peetud vajalikuks

pidevalt suhelda, kooskõlastada ja arutleda. Samuti on hagejad esitanud millegipärast

menetluskulude nimekirja kahes osas, mis tähendab suuremat kulu. Asjaga ei ole seotud X

pankrotihalduriga suhtlemine ega ajutise aruande või muude pankrotidokumentidega tutvumine.

Istungiaja kooskõlastamine on võtnud kokku 24 minutit, see ei ole põhjendatud kulu.

23.3. Kohus leiab, et hageja I põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv

hagilt 1400 eurot ja hagi tagamise avalduselt 70 eurot ning TsMS § 143 p 2 järgi

kinnistusraamatu väljavõtete ja äriregistri väljavõtete kulu summas 8 eurot, kokku 1478 eurot.

Hageja II põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv hagilt 1540 eurot ja

hagi tagamise avalduselt 70 eurot ning TsMS § 143 p 2 järgi kinnistusraamatu väljavõtete ja

äriregistri väljavõtete kulu summas 8 eurot, kokku 1618 eurot.

23.4. Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate

esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.

23.5. Hagejate taotluse järgi on nende kulu õigusabile kokku 3815 eurot. Kokku on hagejatele

osutatud õigusabi 21 tundi ja 48 minutit, hinnaga 175 eurot tund ilma käibemaksuta. Kulud on

jagatud hagejate vahel võrdselt, sest õigusabi on osutatud taotluse järgi võrdses mahus.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hagejate esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leiab, et

antud juhul on hagejale osutatud antud tsiviilasja menetlemisel põhjendatud ja vajalikku õigusabi

kokku 19 tundi. Arvestades hagi keerukust ja mahukust, siis tuleb vähendada hagi asjaolude

selgitamisele ja hagi koostamisele kulunud aega ning kliendisuhtluse aega. Ülejäänud osas leiab

kohus, et ei esine põhjendamatuid või ülemäärase ajakuluga tegevusi lepingulise esindaja

toimingutes. Hagejate nimekirjas märgitud tegevused ja neile kulunud aeg on olnud ülejäänud

osas vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Kohus on võimaldanud hagejatel hagi

korrigeerida. Kohus on nõudnud menetlusse võtmisel menetluskulude nimekirja esitamist.

Asjaolude selgitamine vajab ka suhtlust esindatavaga. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus (175

eurot tund) vastab esindaja kvalifikatsioonile ja keskmisele advokaadi õigusabi turuhinnale ning

alust selle vähendamiseks ei ole. Seega on kulu õigusabile kokku 3325 eurot ilma käibemaksuta,

mis tuleb jagada hagejate vahel võrdselt, sest õigusabi on osutatud taotluse järgi võrdses mahus.

Seega tuleb kostjalt välja mõista Osaühingu Tuuleveski kasuks menetluskuluna kokku 3140,50

eurot ja Tallinn, Tartu mnt 84a korteriühistu kasuks menetluskuluna kokku 3280,50 eurot.

23.6. Hagejad on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

rahuldab taotluse.

23.7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik