2-22-17054/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus/osaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2023, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-22-17054 Kohtuasi

G. G.i hagi V. S.i vastu elatise ja põlvnemise tuvastamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2023 Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev Hageja: G. G. (isikukood XXX), Alaealise (seaduslik) esindaja: A. G. (isikukood XXX, E-post: XXX) Kostja: V. S. (isikukood XXX, E-post: XXX ) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, e-post roman.golovenko@jewelex.ee 18.aprill 2023/ kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. G.i hagi põlvnemise tuvastamise nõudes.

2. Kohus tuvastas, et G. G. (isikukood XXX) põlvneb V. S.ist (isikukood XXX). V. S. on

G. G.i isa.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Kohus jätkab menetlust G. G.i hagis V. S.i vastu elatise nõudes.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtusse saabus 14.11.2022 G. G.i hagi V. S.i vastu elatise ja põlvnemise tuvastamise nõudes.

2. 05.04.2023 esitasid pooled kohtule eksperdiarvamuse, mille kohaselt V. S.’i (ik XXX) bioloogiline isadus G. G.’i (ik XXX) suhtes ei ole välistatud. V. S. (ik XXX) saab 99,99999999% tõenäosusega olla G. G.’i (ik XXX) bioloogiline isa.

3. Pooled esitasid kohtule 14.04.2023 teate ja elatise kompromissi, milles V. S. tunnistas hageja põlvnemise tuvastamise nõuet ning oli nõus sellega, et kohus teeb selle nõude osas õigeksvõtuotsuse. Ühtlasi teatas V. S. kohtule, et pooled saavutasid kompromissi ka elatise nõudes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise nõudes tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega (TsMS § 440 lg.1 ).

5. Hageja nõudeks on tuvastada, et hageja põlvneb kostjast. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja sünnitunnistusel isakanne puudub.

6. PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise otsustab kohus muuhulgas lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

7. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3). Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik (PKS § 94 lg 2, 3).

8. Asjaolu, et laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga. Käesolevas tsiviilasjas on teostatud molekulaargeneetiline uuring ja kohtule on koos hagiavaldusega esitatud Eesti Kohtuekspertiisi instituudi 05.04.2023 uuringuakt nr 23E-GE0271, mille kohaselt on V. S.’i (ik XXX) bioloogiline isadus G. G.’i (ik XXX) suhtes ei ole välistatud. V. S. (ik XXX) saab 99,99999999% tõenäosusega olla G. G.’i (ik XXX) bioloogiline isa.

9. Tuginedes tsiviilasjas esitatud materjalidele ja ekspertiisiaktile ning kostja õigeksvõtule, on maakohus seisukohal, et põlvnemise tuvastamise hagi tuleb rahuldada.

10. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et PKTS § 13 kohaselt muudab perekonnaseisuandmeid perekonnaseisuasutus. Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel. PKTS § 25 lg 2 kohaselt kantakse lapse isa andmed rahvastikuregistrisse mh ka põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. Seega tuleb hagejal esitada elukohajärgsele perekonnaseisuasutusele avaldus isakande tegemiseks.

11. Käesoleva otsuse jõustumisel jätkab kohus menetlust elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus

12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 164 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on palunud menetluskulud jätta hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik