2-22-116291/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-116291

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse

avaldus X (X) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.01.2023 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus,

Kaebuse hind 474 eurot 25 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants, esindaja AŽ

Kostja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.01.2023 tagaseljaotsus muutmata ja Osaühingu Aktiva

Finants apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda, kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 10.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

X

(kostja)

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Kuivõrd

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu

Maakohus hageja nõude Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses,

2. Hageja esitas 28.09.2022 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse

670 eurot 53 senti, intressi 63 eurot 85 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise 591 eurot 2

senti ning kohustada kostjat tasuma põhivõlgnevuselt viivist seadusjärgses määras alates

29.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista

kostjalt hageja kasuks kulude hüvitamiseks 640 eurot (riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud

360 eurot) ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras ja

ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ (laenuandja) 14.12.2017

laenulepingu nr KK3221718, mille alusel sai kostja laenu 998 eurot 70 senti ja pidi selle

tagastama maksegraafiku alusel. Kostja tasus põhiosa katteks kokku 328 eurot 17 senti. Kuna

kostja laenu ei tagastanud, ütles laenuandja lepingu 25.07.2020 üles. Laenuandja loovutas

lepingust tulenevad nõuded 28.07.2020 hagejale. Laenulepingus oli kokku lepitud intressi

tasumise kohustuses 40,49% aastas. Kostjal oli intressi võlgnevus alates 11. osamaksest

10.05.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni 10.07.2020. Kostja intressi ei tasunud

ja intressivõlg moodustas 63 eurot 85 senti. Kostja pidi võla tagastamisega viivitamise eest

tasuma viivist lepingus kokkulepitud intressimääras (40,49% aastas). Viivis ajavahemiku

26.07.2020 - 28.09.2022 eest moodustas 591 eurot 02 senti. Laenuandja ja hageja saatsid

kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei likvideerinud. Kostjal tuli

tasuda sissenõudmiskulu kolme tasulise kirja eest 35 eurot ja 15 eurot seoses muude kuludega

(andmete töötlemine ja kontrollimine, otsingud ja päringud, suhtlemiskulud (telefoni ja e-posti

teel) ning võlanõude avaldamisega seotud kulud).

Kostja vastuväited

4. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude katteks 670 eurot 53 senti, intressi 63 eurot 85 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot ja

viivise 116 eurot 77 senti. Kohus kohustas kostjat maksma hagejale viivist põhinõudelt alates

29.09.2022 kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras. Hagi jäi rahuldamata

sissenõutavaks muutunud viivise 474 eurot 25 sendi ja sissenõudmiskulu 10 euro ulatuses.

Maakohus jättis menetluskulud 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda. Kohus

määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 450 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 324 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras ja ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jättis maakohus otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa. Lepingutingimus, millega lepiti kokku viivisemäär 40,49%

aastas, oli tühine, kuna see ületas seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt. Kuivõrd

kokkulepitud määr oli tühine, siis tuli lähtuda seadusjärgsest määrast, mis tulenes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 1. Sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku

26.07.2020 – 28.09.2022 eest moodustas 116 eurot 77 sent, millise nõude kohus rahuldas.

Hageja viivisenõue jäi 474 euro 25 sendi ulatuses rahuldamata (591,02-106,77).

Hageja nõudis sissenõudmiskulu 50 eurot hüvitamist. Kuivõrd hageja õiguslikult põhjendatud

nõude suurus oli vahemikus 500 kuni 1000 eurot, võis hageja nõuda sissenõudmiskulu

hüvitamist 40 euro ulatuses. Hageja kulude nõue jäi 10 euro ulatuses rahuldamata.

Hagi osalisel rahuldamisel jättis kohus menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja 28%

ulatuses hageja kanda. Hageja õigusabikulud olid arvestades vaidluse keerukust ja mahtu

põhjendatud 1,5 tundi, hinnaga 100 eurot tund, st 150 euro ulatuses. Samuti oli põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 euro.

Seega oli hageja põhjendatud menetluskuludeks 450 eurot. Tulenevalt menetluskulude

jaotusest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitise 324 eurot. Kostjal tuli

tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates otsuse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

Hageja apellatsioonkaebus

6. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja teha uus otsus.

Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 474 eurot 25 senti ja jätta

menetluskulud kostja kanda ja need nõutud ulatuses välja mõista. Apellatsioonimenetluse kulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Kohus jättis osade hageja väidete osas seisukoha võtmata, millega rikkus TsMS § 442 lg 8

nõuet. Tarbijakrediidilepingu puhul oli võlausaldajal õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud

intressimääras. Viivise nõudmine 40,49% aastas ei olnud vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1 ja VÕS

§ 113 lg-ga 1. Samuti ei esinenud muid asjaolusid, mis viitaks sellise kokkuleppe tühisusele või

vastuolule hea usu põhimõttega.

Menetluskulude jaotamisel jättis maakohus ebaõigesti menetluskulud osaliselt hageja kanda.

Kohus ületas diskretsioonipiire, kuna ei võtnud arvesse kõiki hageja menetlustoiminguid.

Õigusteenuse osutamisega kaasnenud ajakulu 2,8 töötunni ulatuses oli põhjendatud ja vajalik.

Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta oli mõistlik ja vastas üldteadaolevale

teabele õigusteenuse hinna kohta.

Kostja seisukoht

7. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab

maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas ja palub uue otsusega hagi rahuldada. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda ja kõik hageja kulud kostjalt välja mõista.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vaidlustatud

tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

10. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

11. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et laenuleping sõlmiti 14.12.2017 ja kokku

lepiti laenu tagastamises maksegraafikuga. Samuti pole vaidlust, et kostja sõlmis lepingu

tarbijana. Seega kohalduvad lepingule alates 21. märtsist 2016 kehtivad tarbijakrediidi sätted.

VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Need tingimused on täidetud. VÕS § 4034 lg 1 esimene lause kohustab krediidiandjat

tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sama sätte teise lause

kohaselt tähendab see, et ta peab omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus, p 1)

ja ka vastava hindamise teostama (p 2). VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb

teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus lasus krediidiandjal. Kehtiva

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei tuginenud hagis asjaoludele, millest nähtuks, et

krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja osaliselt esitatud taotluse

andmetest (standardinfo teabeleht) pole võimalik järeldada, et krediidiandja oleks kogunud ja

nõudnud mingeidki andmeid kostja tegeliku maksevõime, sh tulude ja kulude kohta.

Ringkonnakohus leiab, et hageja pidanuks tooma maakohtus asjaolud esile, et krediidiandja

nõudis kostjalt vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta

(Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud

varasem praktika). Käesoleval juhul ei tuginenud hageja sellele, et krediidiandja oleks üldse

kostjalt mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Samuti ei

tuginenud hageja asjaolule, et laenuandja oleks läbi viinud muid kostja krediidivõime

hindamise toiminguid. Nii võimaldavad asjas esitatud väited teha järelduse, et krediidiandja oli

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. VÕS § 4034 lg 6 lubab krediidiandjal tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama

seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

14. Käesoleval juhul ei tuvastanud ringkonnakohus, et krediidiandja oleks kogunud andmeid

kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Asjas ei tuginetud väitele, et

kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata panga küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii

rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 ja selle tagajärjena luges maakohus põhjendatult sama

paragrahvi seitsmenda lõike järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära.

Vaidlusalusel ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli

see 0% aastas. Ühtlasi ei võlgnenud kostja pangale muid tasusid. Järelikult oli kostjal üksnes

laenusumma tagasimaksmise kohustus, millise nõude maakohus ka rahuldas.

15. Kuivõrd maakohus lahendas vaidluse tagaseljaotsusega ja otsuse vaidlustas hageja, siis

arvestades eeltoodut ei ole kohtul alust maakohtu otsust muuta hagejale soovitud suunas ja

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (kaebuse p 3.4jj). Ringkonnakohus kaebaja väidetega ei nõustu. Kuna

maakohtu lahend jääb apellatsioonkaebuse piire arvestades muutmata, ei ole alust muuta ka

menetluskulude jaotust. Maakohus jättis TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes hagi osalisel rahuldamisel

menetluskulud 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määrates diskretsioonipiire. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli lihtsa ja

vähemahuka vaidlusega, mis ei nõudnud õiguslikult keerulist analüüsi. Samuti on

hagiavaldusele lisatatud tõendite hulk tagasihoidlik. Ringkonnakohtu hinnangul oli hageja

esindaja ajakulu maakohtus osaliselt ülepaisutatud ja seega ei kuulunud õigusabitasu täies

ulatuses vastaspoolelt väljamõistmisele. Ka vähendas maakohus hageja tunnitasumäära

õigustatult, lähtudes hinnangu andmisel mh vaidluse sisust. Riigikohus on pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

17. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostjal apellatsioonimenetlusese kulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)