2-20-5208/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Maarja-

Liis Lall

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5208

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti hagi Fausto Capital

AS-i vastu 818 111 euro 42 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.12.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti apellatsioonkaebus

Fausto Capital AS-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti

(registrikood

12203636),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristjan Tamm

Kostja (apellant) Fausto Capital AS (registrikood

11939341), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne

Ots ja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 04.04.2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-20-5208 Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti ja Fausto

Capital AS-i vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Fausto Capital AS tasub Aktsiaseltsile Merko Ehitus Eesti kolme tööpäeva

jooksul

käesolevat

kompromissi

kinnitava

määruse

jõustumisest

822 407,44 eurot, mis koosneb järgmistest summadest:

1.1.1. 07.01.2020 arve nr 2000015 alusel 1958,65 eurot (sisaldab käibemaksu);

1.1.2. 03.02.2020 arve nr 2000076 alusel 603 851,64 eurot (sisaldab

käibemaksu);

1.1.3. 03.02.2020 arve nr 2000081 alusel 52 850,51 eurot (sisaldab käibemaksu);

1.1.4. 03.02.2020 arve nr 2000082 alusel 109 556,81 eurot (sisaldab

käibemaksu);

1.1.5. 03.02.2020 arve nr 2000083 alusel 28 555,91 eurot (sisaldab käibemaksu);

2-20-5208

1.1.6. Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti poolt ühe tööpäeva jooksul alates

käesoleva kompromissi sõlmimisest esitatava arve selgitusega „Soojakute

rent ja juhtimiskulud“ alusel 8655,90 eurot (sisaldab käibemaksu);

1.1.7. Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti poolt ühe tööpäeva jooksul alates

käesoleva

kompromissi

sõlmimisest

esitatava

arve

selgitusega

„Kahjuhüvitis“ alusel 12 682 eurot (käibemaksu ei lisandu);

1.1.8. Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti poolt ühe tööpäeva jooksul alates

käesoleva kompromissi sõlmimisest esitatava arve selgitusega „Viivis“

alusel 4296,02 eurot (käibemaksu ei lisandu).

1.2. Kui Fausto Capital AS viivitab käesolevast kompromissist tulenevate rahaliste

kohustuste täitmisega, on Aktsiaseltsil Merko Ehitus Eesti õigus nõuda viivist

0,25% võlgnetavalt summalt päevas, v.a arvelt selgitusega „Viivis“.

1.3. Pooled kinnitavad, et neil ei ole seoses käesoleva tsiviilasja nr 2-20-5208 esemeks

olnud töödega teineteise vastu muid, käesolevas kompromissis kajastamata

nõudeid või pretensioone. Pooled loetakse käesolevas punktis nimetatud

võimalikest nõuetest ja pretensioonidest loobunuks.

1.4. Tsiviilasja nr 2-20-5208 menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

1.5. Kolme tööpäeva jooksul pärast Fausto Capital AS-i poolt käesoleva

kompromissi punktis 1.1 nimetatud rahalise kohustuse täitmist esitavad pooled

tsiviilasjas nr 2-20-5239 ühise taotluse lõpetada tsiviilasja nr 2-20-5239

menetlus kompromissiga, mille kohaselt:

1.5.1. Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti loobub tsiviilasjas nr 2-20-5239 esitatud

hagist;

1.5.2. Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti nõustub tsiviilasjas nr 2-20-5239

kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamisega;

1.5.3. tsiviilasja nr 2-20-5239 menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

1.6. Kumbki pool kinnitab, et ta hoidub seoses tsiviilasjadega nr 2-20-5208 ja

nr 2-20-5239

ning

neis

tsiviilasjades

arutatuga

sellistest

avalikest

kommentaaridest, milles kujutatakse teist poolt negatiivselt, kahjustatakse teise

poole mainet või milles antakse teisele poolele või tema tegevusele negatiivne

hinnang.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.12.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5208 ja lõpetada

tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

4. Tagastada Merko Ehitus Eesti AS-ile apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust

pool, s.o 2380 eurot, ja kanda see Merko Ehitus Eesti AS-i pangakontole

nr EE312200221053873584.

5. Tagastada Fausto Capital AS-ile apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool,

s.o 2500

eurot,

ja

kanda

see

Fausto

Capital

AS-i

pangakontole

nr EE162200221049654160.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitavad määruse peale (resolutsiooni p-d 1–3) võib esitada Riigikohtule

määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-5208

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras.

Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus

asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või

täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti (hageja, töövõtja) esitas 6.04.2020 Harju Maakohtule Fausto

Capital AS-i (end Fausto Capital OÜ) (kostja, tellija) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 818 111,42 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 16 360,30 eurot ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

põhivõlalt viivise 0,05% päevas.

1.1. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja hagejale tehtud tööde eest esimese lepingu alusel

tasumata 605 810,29 eurot, sh aktis nr 17 märgitud tööde eest 603 851,64 eurot ja aktis nr 10-6

märgitud tellimuse (ehituskonteineri kasutamine) eest 1958,65 eurot, samuti hagejale

hüvitamata täiendavad kulud 13 516 eurot, s.o kokku 619 326,29 eurot.

Pooled sõlmisid 10.04.2018 ehituse peatöövõtulepingu Tallinnas Tartu mnt 80 asuval objektil

(A korpuses) ehitustööde tegemiseks (leping I) ning 20.03.2019 selle muudatuse nr 3 (muudatus

nr 3), milles lepiti kokku muudatus- ja lisatööde tegemine (lisandunud tööde maksumus

1 537 638,97 eurot) ning lõpptähtaeg 5.08.2019. Kuna kostjal tekkis oma otsetöövõttude

juhtimisega mahajäämus, sõlmisid pooled 24.09.2019 konsultatsioonilepingu, mille alusel

kohustus kostja tasuma hagejale teenuse eest 17 000 eurot (lisandub käibemaks) kuus. Kuna

hageja ei saanud kostjast tingituna tähtajaks (5.08.2019) töid lõpetada, sõlmisid pooled

18.09.2019 lepingu I muudatuse nr 4 (muudatus nr 4), mille alusel kohustus kostja hüvitama

hagejale tööde venimisega kaasneva täiendava juhtimiskuluna kuni 20.10.2019 29 476 eurot

(lisandub käibemaks). Hageja andis tööd kostjale korruste kaupa kaheksa aktiga ajavahemikul

16.10.–6.12.2019 üle, kuid kostja ei ole akte allkirjastanud hoolimata sellest, et tööd on

lõpetatud, pindade valdus on kostjale üle antud, vaegtööd on kõrvaldatud ning pinnad on võetud

kasutusele ja hoonele on 18.12.2019 väljastatud kasutusluba. Hageja teatas 20.12.2019 kostjale,

et loeb seaduse alusel tööd vastuvõetuks ning väljastas kostjale viimast osamakset puudutava

tehtud tööde akti nr 17, millele kostja esitas vastuväited, leppetrahvi- ja kahju hüvitamise

nõuded ning hinna alandamise avalduse, leides, et konsultatsioonilepingu alusel vastutas hageja

otsetöövõtjate viivituse eest (alltöövõtjad allutati peatöövõtjale).

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale täiendavad kulud, sh 1958,65 eurot prügikonteineri rendi

eest alates 5.08.2019, 12 682 eurot täiendava juhtimisteenuse eest ajavahemikul 21.10.–

12.12.2019 ning 834 eurot soojakute rendi ja valve eest ajavahemikul 01.09.2019–20.10.2019.

1.2. Samuti jättis kostja hagejale teise lepingu alusel tehtud tööde eest tasumata 190 963,23

eurot ning hageja nõuab kostjalt lepingu osalise ülesütlemise tõttu hüvitist 7821,90 eurot.

2-20-5208

Pooled sõlmisid 24.09.2019 ehituse töövõtulepingu sama objekti B korpuses Postimees Grupi

I ja II korruse rendipinna siseviimistlustööde tegemiseks. Kuna kostja sattus hagejale tööfrondi

tagamisega viivitusse, määras hageja kostjale 22.11.2019 täiendava tähtaja erinevate töölõikude

lõikes ning teavitas kostjat oma tähtaegade pikenemisest. Kuna kostja ei suutnud tagada

tööfronti, lõpetas hageja 12.12.2019 erakorraliselt tsoonide 2 ja 3a osas lepingu. Muus osas tegi

hageja tööd valmis ja edastas kostjale 24.01.2020 tehtud tööde aktid. Kuigi hageja kõrvaldas

töödes esinenud puudused, ei allkirjastanud kostja akte ning hageja teatas, et loeb need

vastuvõetuks ning esitas nende alusel 3.02.2020 kostjale kolm arvet kogusummaga

190 963,23 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal kostja vastu väidetud nõudeid.

Kui kohus peaks lugema hageja nõuded mingis osas põhjendatuks, on kostjal hageja vastu

tasaarvestatavad vastunõuded, sh vähemalt 167 771,96 euro suurune leppetrahvinõue tööde

tegemisega viivitamise eest ajavahemikul 21.10.–20.12.2019 (alternatiivselt 376 799,32 euro

suurune leppetrahvinõue, kui viivitus algas juba 05.08.2019) ning 71 695,25 euro suurune

kahjunõue (kaheksal erineval alusel). Kostja palus hageja nõuete põhjendatuse korral oma

nõuded hageja nõuetega kattuvas osas tasaarvestada.

3. Harju Maakohus rahuldas 27.12.2021 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud

kummagi poole enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

520 851,64 eurot, alates 24.02.2020 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise

175 266,58 eurot ning alates 28.12.2021 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt viivise 0,05%

päevas.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult

ja jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi, ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

8. Tallinna Ringkonnakohus vaatas kohtuasja läbi 04.04.2023 kohtuistungil ning määras

pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks.

9. Pooled esitasid 14.04.2023 ringkonnakohtu kompromissilepingu, palusid ringkonnakohtul

selle kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada ning tagastada kummalegi poolele pool

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Pooled leppisid mh kokku, et lühendavad

kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

2-20-5208

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium

leiab,

et

ringkonnakohtule

esitatud

kompromissikokkulepe

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel kinnitada. Kompromissi kinnitamise

tõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 645 lg 1 I lause alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus

lõpetada.

11. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni TsMS § 4 lg 3 ja

§ 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega lõpetada. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust

keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause

järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430

lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid

kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

12. Siinses asjas vaidlesid pooled töövõtulepingust tuleneva tasu- ja viivise nõude, samuti kahju

hüvitamise ja leppetrahvi nõuete üle, s.o rahaliste kohustuste täitmise üle. Pooled leppisid

kokku rahaliste kohustuse täitmises ning selles, et kohustuvad lõpetama ka teise tsiviilasja

menetluse kokkuleppel, kui kostja täidab siinses asjas kokkulepitud rahalised kohustused.

Arvestades asjas esitatud nõudeid ning vaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik

lahendada vaidlus poolte kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid

asjaolusid. Mh aitab kokkulepe saavutada õigusrahu ka poolte vahel käimas olevas teises

kohtuasjas. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil

viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.

13. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled

kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

14. Poolte taotluste alusel tuleb neile TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada

apellatsioonkaebuse kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o hagejale 2380 eurot ja

kostjale 2500 eurot.

15. Kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 696

lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad

määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)