3-22-1894/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1894

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.08.2022 otsuse

15.3-3.1/2082-1 tühistamiseks ning mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-1894.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 määrus

muutmata.

3. Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-22-1745 materjalide hulgas

sisalduv Tallinna Vangla 10.08.2022 otsus nr 5-37/22/109-4.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määruse resolutsiooni punktiga 5 antud

menetlusabi ringkonnakohtu määruse tõlkimist puudutavas osas. Mitte tõlkida

ringkonnakohtu määrust vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punktide 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1,

§ 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on määratlemata kodakondsusega isik, kellel oli tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse

elama asumiseks kehtivusega 09.05.2017–09.05.2022. Ta esitas Politsei- ja Piirivalveametile

(PPA) 28.04.2022 taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks. PPA jättis 31.08.2022 otsusega

nr 15.3-3.1/2082-1 taotluse läbi vaatamata.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 31.08.2022 otsuse tühistamiseks ning kahju

hüvitamiseks (158 400 eurot).

3-22-1894

2(3)

3. Tallinna Halduskohus jättis 23.09.2022 määrusega rahuldamata X menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale

1070 euro suuruse riigilõivu, sh kaebuselt 1050 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 20 eurot,

tasumiseks aega 15 päeva, arvates määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest (resolutsiooni p-

d 2 ja 3). Halduskohus jättis sama määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

(resolutsiooni p 6). Kaebaja esitas halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 6 peale

määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.03.2023 määrusega rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 29.03.2023 määrusega kaebuse, sest kaebaja ei olnud

tasunud kaebuselt riigilõivu.

Ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte 13.03.2023. Kaebaja ei ole määruse tegemise

ajani riigilõivu tasunud ega taotlenud kohtu antud tähtaja pikendamist. Riigilõivu tasumata

jätmine on puudus, mis takistab asja menetlemist (HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2).

Seepärast tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 29.03.2023 määrus ning saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi

halduskohtule.

Kaebaja riigilõivust vabastamata jätmine ja kaebuse tagastamine on vastuolus põhiseadusega.

Halduskohus ei hinnanud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vaidlustatud PPA otsuse

õiguspärasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab

HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohtu 29.03.2023 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

muutmiseks või tühistamiseks.

8. Kaebaja nõudis kaebuses PPA 31.08.2022 otsuse tühistamist ja kahju hüvitamist 158 400 euro

ulatuses. Kaebuse esitamisel tuli tasuda HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 2 järgi riigilõivu 1050

eurot. Halduskohus jättis 23.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja menetlusabi taotluse

kaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning kaebuse käiguta ning

andis kaebajale puuduva riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse resolutsiooni p-i 1

jõustumisest arvates. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.03.2023 määrusega kaebaja

määruskaebuse rahuldamata. Määrus oli lõplik. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte

13.03.2023. Seega tuli puuduv riigilõiv tasuda hiljemalt 28.03.2023. Kaebaja ei tasunud

riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab asja menetlemist (HKMS § 104

lg 1, RLS § 60 lg 2). Seega tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

9. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, ei pidanud kohus seda sisuliselt lahendama. Kohtud on

menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotlusele hinnangu andnud, leides, et need taotlused ei ole

põhjendatud. Seejuures ei jätnud halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust riigilõivu tasumata

jätmise tõttu käiguta, vaid lahendas selle sisuliselt. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise

korral ei pea kohus hindama kaebuse perspektiivi. Ringkonnakohus ei käsita kaebaja etteheiteid

menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele uute taotlustena, sest need

oleks korduvad ning tuleks HKMS § 55 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

10. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.03.2023

määrus muutmata.

3-22-1894

3(3)

11. Kaebaja märkis kaebuses, et soovib esitada avaldusi vene keeles ja saada kohtulahendeid

vene keeles, millest halduskohus järeldas, et ta soovib menetlusabi enda avalduste ja

kohtulahendite tõlkimiseks. Halduskohus rahuldas 23.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 5

kaebaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise

kulude kandmisest.

12. Ringkonnakohus tühistab HKMS § 117 lg 1 p 2 alusel menetlusabi andmise ringkonnakohtu

määruse tõlkimist puudutavas osas.

13. Haldusasjas nr 3-22-1745 esitatud Tallinna Vangla 10.08.2022 otsusest nr 5-37/22/109-4

võib järeldada, et kaebaja oskab tegelikult eesti keelt piisaval määral, et saada hakkama

menetlusabita. Sellest otsusest nähtuvalt vastab kaebaja eesti keele oskus B1 tasemele, kaebaja

osales 02.08.2013‒29.11.2013 Tallinna Vanglas B1 taseme eesti keele kursusel ning sooritas

koolieksami tulemusele 54% 100st; ajavahemikul 18.10.2016–31.01.2017 läbis ta Tartu Vanglas

B1 taseme eesti keele kursuse ning sooritas eksami tulemusele 71,42% 100st; Tallinna Vangla

dokumendihaldusprogrammis on registreeritud arvukalt kaebaja eestikeelseid avaldusi.

Ringkonnakohus võtab haldusasja nr 3-22-1745 materjalide hulgas sisalduva Tallinna Vangla

10.08.2022 otsuse nr 5-37/22/109-4 praeguse haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).

Eestikeelsete taotluste, kahjunõuete ja vaiete vanglale esitamine nähtub ka kohtute infosüsteemist

(nt haldusasjad nr 3-23-372, nr 3-22-1217, nr 3-21-1526, nr 3-21-2037, nr 3-21-866, nr 3-21-

405, nr 3-20-2576, nr 3-20-2141 ja nr 3-20-1457). Selleks, et lugeda eesti keele oskus

kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea keelt valdama kõrgtasemel. Samuti ei eelda see,

et kaebajale peaksid olema kõik tekstid pingutusteta mõistetavad. Kaebaja avaldustes on küll

käänamis- ja kirjavigu ning sõnakordusi, kuid kasutatud sõnavara võib pidada rikkalikuks.

Praeguses asjas tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole pikk ega keeruline. Seega ei ole

põhjendatud vabastada kaebajat praeguse määruse tõlkimise kulude kandmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)