2-22-18082/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-18082

Tsiviilasi

Tiina Kople ja Indrek Saapari avaldus Tapa vald,

Tapa linn, XXX korteriühistu kohustamiseks

võimaldada dokumentidega tutvuda

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. veebruari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiina Kople ja Indrek Saapari määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (avaldajad) Tiina Kople

(isikukood XXXXXXXXXXX) ja Indrek Saapar

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Ülli Kastepõld

Puudutatud isik (vastustaja) Tapa vald, Tapa linn, XXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Heinar Saapar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. veebruari 2023. a määrus osas, millega maakohus

jättis Tiina Kople ja Indrek Saapari menetluskulud nende endi kanda. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tiina Kople ja Indrek Saapari

menetluskulud (v.a pool riigilõivust) Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu

kanda.

2. Rahuldada Tiina Kople ja Indrek Saapari määruskaebus.

3. Viru Maakohtu 15. veebruari 2023. a määruse resolutsiooni kehtiv terviklik sõnastus

on järgmine:

3.1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-18082 (Tiina Kople ja Indrek Saapari

avaldus Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kohustamiseks võimaldada

dokumentidega tutvuda) seoses avaldajate loobumisega avaldusest.

3.2. Jätta menetluskulud maakohtus (v.a pool avalduselt tasutud riigilõivust) ja

ringkonnakohtus Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kanda.

3.3. Tagastada avaldajatele nõuete arvestamise programmi (NAP) kaudu pool

riigilõivust ehk 25 eurot, kandes selle MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus

pangakontole nr EE174204278616769107, märkides selgitusse tsiviilasja numbri

2-22-18082.

4. Menetluskulude rahalise suuruse, sh määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulude suuruse määrab kindlaks Viru Maakohus pärast käesoleva

määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiina Kople ja Indrek Saapar (avaldajad) esitasid 30. novembril 2022 Viru Maakohtule

avalduse Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu (puudutatud isik) kohustamiseks

võimaldada neil dokumentidega tutvuda. Avaldajad palusid jätta mõlema poole

menetluskulud puudutatud isiku kanda viisil, et väljamõistetavate menetluskulude kandmisel

avaldajad ei osaleks ja menetluskulud jaguneksid ülejäänud nelja korteriomandi omanike

vahel.

Avalduse kohaselt kogutakse juba aastaid korteriomanikelt remondifondi raha, kuid

korteriühistu pangakontol ei ole endiselt märkimisväärset rahasummat. Avaldajad hakkasid

huvi tundma, millele korteriühistu raha kulub ja soovisid sel eesmärgil tutvuda korteriühistu

dokumentidega. Juhatuse liige Maie Päädam võimaldas dokumentidega tutvuda

17. novembril 2022, kuid avaldajatele ei esitatud kõiki dokumente.

2. Avaldajad esitasid 10. veebruaril 2023 menetluse lõpetamise taotluse, kuna puudutatud isik

oli nende nõude rahuldanud. Loobumisavalduse resolutsioonis palusid avaldajad tagastada

neile pool riigilõivust. Avalduse tekstis on ka seisukoht muude menetluskulude kohta ja

menetluskulude nimekirjas palusid avaldajad määrata kindlaks menetluskulude rahaline

suurus ning mõista kulud välja puudutatud isikult.

3. Puudutatud isik oli nõus avaldajate taotlusega jätta menetluskulud avalduses taotletud viisil

puudutatud isiku kanda, kuna nõue oli esitatud kõigi korteriomanike huvides. Dokumentidega

tutvumise nõude eesmärk oli esitada juhatuse liikme M. Päädami vastu kahjunõue ja saada

selgeks, kuidas on korteriomanike vahel jagatud majandamiskulud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus lõpetas 15. veebruari 2023. a määrusega menetluse seoses avaldajate

loobumisega avaldusest ja jättis avaldajate menetlusekulud, v.a. pool riigilõivust ehk 25 eurot,

avaldajate endi kanda. Puudutatud isiku kulud jättis maakohus tema enda kanda.

Maakohus märkis, et puudutatud isik on 12. veebruaril 2023 kinnitanud nõustumist avaldajate

menetluskuludega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kommentaarides ei ole

välistatud võimalust, et olukorras, kus menetluses osalevad lisaks avaldajale ka puudutatud

isikud, võib kohus jätta iga menetlusosalise kulu tema enda kanda. See kohaldub ka praeguses

menetluses, kus asja olemusest tulenevalt nii avaldaja kui ka korteriühistu ühine huvi on

saavutada õigusrahu. Sel kombel on õiguskirjanduses jaatatud ka võimalust, et

korteriomandiga seotud hagita asjades võetakse kulude jaotamisel arvesse samu põhimõtteid

nagu kaasomandi lõpetamisel hagimenetluses (Vt TsMS komm, I osa, § 172, komm 3.3.6.),

mis samuti toimub mõlema poole huvides ja kus kulud jäetakse samuti kummagi poole enda

kanda. Kulude teistsugust jaotust ei mõjuta ka asjaolu, et tegemist ei ole vaidluse sisulise

lahendamisega, vaid menetluse lõpetamisega avaldusest loobumise tõttu. Avaldajate viidatud

TsMS § 168 kohta on õiguskirjanduses (vt TsMS komm, I osa, § 168 komm 3.7) mh märgitud,

et hagita menetluse lõpetamisel on üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus avaldajate kulud (v.a pool riigilõivust) nende endi

kanda, kuid selgitas, et õigusabikulud on käesoleval juhul ka tõendamata ja/või ülemäärased.

Maakohus luges avaldajate põhjendatud menetluskuluks kokku 1285 eurot 60 senti.

Maakohus määras, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse avaldajatele pool riigilõivust

ehk 25 eurot. Maakohus ei rahuldanud avaldajate taotlust jätta teine pool riigilõivust

puudutatud isiku kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu

määruse tühistada osas, millega avaldajate menetluskulud jäid nende endi kanda. Nad paluvad

teha uue lahendi, millega jätta nende menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud paluvad avaldajad jätta puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa kohus TsMS § 168 lg 5 järgi jätta avaldajate

menetluskulusid nende endi kanda. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil,

tuleb seda põhjendada. Puudutatud isiku tegevus tingis kohtumenetluse.

6. Puudutatud isik palub määruskaebuse rahuldada, kuna lahend on tehtud kõigi

korteriomanike huvides. Õiglane ei ole see, kui korteriomanikud, kes soovisid tutvuda

dokumentidega eesmärgiga nõuda tagasi omastatud raha, peavad tasuma kõik nõudega seotud

kulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis avaldajate

menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

jätab avaldajate menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus rahuldatakse. TsMS §

654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

8. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldajad on

vaidlustanud menetluskulude jaotuse. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles

maakohus lõpetas asja menetluse. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise

lause ja TsMS § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

9. Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et menetluskulud oleks tulnud jätta

TsMS § 168 lg 5 ja § 477 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda, kuna avaldajad loobusid

avaldusest seetõttu, et puudutatud isik rahuldas nende nõude alles pärast avalduse esitamist.

10. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul reguleerib hagita asjas menetluskulude jaotust

TsMS § 172. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad ka hagita

menetlust lõpetavate lahendite puhul kohaldada asjakohases ulatuses TsMS § 168 (nt

Riigikohtu 14. oktoobri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11 ja 20. oktoobri 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11).

TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 reguleerivad menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab

ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on hageja

nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist

seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, kannab kostja hageja

menetluskulud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui hageja saavutab pärast hagi esitamist

kostja tegevuse tulemusena hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on rahuldanud

hageja nõude TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13).

Eeltoodu kehtib ka praeguses menetluses, kuna tegemist on hagita asjaga, mida iseloomustab

menetlusosaliste vaheline vaidlus.

11. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud jätta avaldajate menetluskulusid avaldajate

endi kanda. Praeguses asjas esitasid avaldajad 30. novembril 2022 maakohtule avalduse

puudutatud isiku kohustamiseks võimaldada tutvuda dokumentidega. Avaldajad on avalduses

nimetanud dokumendid, millega tutvumist nad on soovinud. Avaldusest nähtuvalt on

avaldajad enne kohtusse pöördumist nõudnud dokumentidega tutvumist ka puudutatud isikult

ja nad on pöördunud kohtusse pärast seda, kui puudutatud isik ei esitanud kõiki soovitud

dokumente. Olukorras, kus avaldajad olid puudutatud isikult dokumentidega tutvumist

nõudnud ning puudutatud isik ei võimaldanud neil kõigi dokumentidega tutvuda, ei olnud

avaldaja kohtusse pöördumine põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud menetluse

lõpetamist avaldajate nõude täitmise tõttu. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud

asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane

TsMS § 162 lg 4 järgi.

12. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse

osas ja jätab uue määrusega menetluskulud maakohtus TsMS § 168 lg 5 järgi puudutatud isiku

kanda (v.a pool riigilõivust, mis tuleb avaldajatele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada).

13. Kuna avaldajate määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus

jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda.

Maakohus on määruse resolutsiooniga jätnud menetluskulud (v.a pool avaldajatele

tagastatavast riigilõivust) avaldajate kanda. Määruse põhjendavas osas on maakohus võtnud

seisukoha ka avaldajate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. Kuid kuna

maakohtu määruse resolutsioon ei sisalda otsustust menetluskulude kindlaksmääramise

kohta, siis ei ole maakohus TsMS § 442 lg 61 ja § 463 lg 2 järgi menetluskulusid kindlaks

määranud.

14. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, siis ei määra neid kindlaks ka

ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses

määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg

2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt