2-22-15107/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtuotsuse aeg ja koht

17.04.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15107

Tsiviilasi

Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu avaldus E P (P) vastu võla

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu (registrikood xxx;

asukoht: xxx)

Avaldaja lepinguline esindaja A R (e-post xxx)

Puudutatud isik: E P (isikukood xxx; tegelik elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu avaldus E P (P) vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista puudutatud isikult E Plt (P) avaldaja Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu kasuks

välja põhivõlgnevus summas 1285,83 eurot ning seisuga 30.09.2022 (k.a)

sissenõutavaks muutunud viivis summas 123,12 eurot.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud E P (P) kanda.

5. Määrata kindlaks avaldaja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

välja E Plt (P) Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 590

eurot.

6. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E Pl (P) tasuda avaldajale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu esitas 07.10.2022 avalduse E P (P) vastu võla väljamõistmiseks.

Kohus võttis avalduse menetlusse 08.11.2022. Avaldaja on avaldust korrigeerinud arvutuste osas

03.03.2023 ja 22.03.2023. Avalduse kohaselt on puudutatud isik (edaspidi ka võlgnik) xxx tn 4,

Tallinn korteriomandi (mitteeluruum, garaažiboks) nr xxx ja xxx omanik. Nimetatud

korteriomandid asuvad majas, kus on moodustatud korteriühistu, s.o avaldaja. Võlgnik on

korteriühistu liige.

2. xxx tn 4 korteriühistu põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud regulaarselt, üks

kord kuus, tasuma kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise ja jooksvate kulutuste

katteks sihtotstarbelisi makseid ühistu üldkoosoleku otsusega kehtestatud suuruses ja korras.

Põhikirja kohaselt on summade arvestuse aluseks:

1) Üldelekter – tarbitud üldelektri näidu järgi müüja poolt esitatud arve, mis jagatakse vastavalt

maja korteriomandite arvuga. Individuaalsetarbimist võetakse arvesse boksidesse

paigaldatud arvestite näitude alusel. Arvestite paigaldamine toimub omaniku arvel

(p 4.2.6.1);

2) Prügivedu – vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele korteriomandi 1 m2 kohta (p 4.2.6.2);

3) Hoone remondireserv – vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele korteriomandi 1 m2 kohta

(p 4.2.6.3).

4) Halduskulud – vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele korteriomandi 1 m2 kohta (p 4.2.6.4);

5) Koristamine – vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele korteriomandi l m2 kohta (p 4.2.6.5);

6) Üldvesi – vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele jagatakse vastavalt maja korteriomandite

arvuga (p 4.2.6.6);

7) Reservfond – vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele korteriomandi 1 m2 kohta (p 4.2.6.7);

8) Kindlustus – vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele korteriomandi l m2 kohta (p 4.2.6.8);

9) Küte – eelmise kuu tarbitud soojusenergia näidu järgi müüja poolt esitatud arve, mille

summa jagatakse korteriomanike vahel lähtudes vastava korteriomandi reaalosa 1 m2

pindalast, mis on kantud kinnistusraamatusse (p 4.2.6.9).

Vastavalt korteriühistu liikmete 30.09.2016 koosoleku otsuse punktile 3 on korteriühistu kogunud

katuse remondi eriarvele 0,30 eurot m2 kohta.

3. Avaldaja on esitanud korteriühistu liikmetele üks kord kvartalis arveid hooldusfondi,

remondifondi, katuse remondi ja elektri eest. Puudutatud isik kui korteriühistu liige on jätnud

avaldaja poolt esitatud arved tasumata.

4. Seisuga 07.10.2022 nõuab avaldaja puudutatud isikult korteriomandi (boksi) xxx eest

põhivõlgnevust summas 613,69 eurot ja viivisvõlgnevuse summas 80,99 eurot tasumist. Võlgnevus

on kujunenud järgnevalt:

 Arve nr 906339 (lisa 6) maksetähtajaga 31.07.2019 summas 43,08 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.08.2019-30.09.2022 (s.o 1096 päeva) summas

10,39 eurot;

 Arve nr 119093391 (lisa 7) maksetähtajaga 31.10.2019 summas 42,47 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.11.2019-30.09.2022 (s.o 1004 päeva) summas

9,38 eurot;

 Arve nr 120123391 (lisa 8) maksetähtajaga 31.01.2020 summas 43,04 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.02.2020-30.09.2022 (s.o 973 päeva) summas

9,21 eurot;

 Arve nr 120033391 (lisa 9) maksetähtajaga 30.04.2020 summas 43,37 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.05.2020-30.09.2022 (s.o 883 päeva) summas

8,43 eurot;

 Arve nr 120063391 (lisa 10) maksetähtajaga 31.07.2020 summas 61,76 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.08.2020-30.09.2022 (s.o 791 päeva) summas

10,75 eurot;

 Arve nr 120093391 (lisa 11) maksetähtajaga 31.10.2020 summas 42,08 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.11.2020-30.09.2022 (s.o 699 päeva) summas

6,47 eurot;

 Arve nr 121123391 (lisa 12) maksetähtajaga 31.01.2021 summas 69,35 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.02.2021-30.09.2022 (s.o 607 päeva) summas

9,26 eurot;

 Arve nr 121033391 (lisa 13) maksetähtajaga 30.04.2021 summas 45,65 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.05.2021-30.09.2022 (s.o 518 päeva) summas

5,20 eurot;

 Arve nr 121063391 (lisa 14) maksetähtajaga 31.07.2021 summas 46,64 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.08.2021-30.09.2022 (s.o 426 päeva) summas

4,37 eurot;

 Arve nr 121093391 (lisa 15) maksetähtajaga 31.10.2021 summas 44,22 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.11.2021-30.09.2022 (s.o 334 päeva) summas

3,25 eurot;

 Arve nr 122123391 (lisa 16 parandatud) maksetähtajaga 15.02.2022 summas 43,79 eurot, millelt

on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 15.02.2022-30.09.2022 (s.o 228 päeva)

summas 2,20 eurot. Viidatud arve osas märgib kohus, et avaldaja on ekslikult nõudnud viivist

alates 15.02.2022, s.o ka päeva eest, mil kohustus ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Arve

maksetähtajaga 15.02.2022 muutus sissenõutavaks alates 16.02.2022 (VÕS § 82 lg 7), mis

ajahetkest alates on võlgnik tasumisega viivituses ning seega tuleb ka viivist arvutada alates

16.02.2022 (VÕS § 113 lg 1). Kohus teeb viidatud arve osas korrigeeritud arvutuse ning arve

alusel on õigeks viivisesummaks perioodil 16.02.2022-30.09.2022 2,19 eurot;

 Arve nr 122033391 (lisa 17) maksetähtajaga 30.04.2022 summas 44,91 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.05.2022-30.09.2022 (s.o 153 päeva) summas

1,51 eurot;

 Arve nr 122063391 (lisa 18 parandatud) maksetähtajaga 31.07.2022 summas 43,33 eurot, millelt

on viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.08.2022-30.09.2022 (s.o 61 päeva)

summas 0,58 eurot.

5. Seisuga 07.10.2022 nõuab avaldaja puudutatud isikult korteriomandi (boksi) xxx eest

põhivõlgnevust summas 672,14 eurot ja viivisvõlgnevuse summas 42,13 eurot tasumist. Võlgnevus

on kujunenud järgnevalt:

 Arve nr 121124271 (lisa 20) maksetähtajaga 31.01.2021 summas 44,88 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.02.2021-30.09.2022 (s.o 607 päeva) summas

5,99 eurot;

 Arve nr 121034271 (lisa 21) maksetähtajaga 30.04.2021 summas 42,84 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.05.2021-30.09.2022 (s.o 518 päeva) summas

4,88 eurot;

 Arve nr 121064271 (lisa 22) maksetähtajaga 31.07.2021 summas 43,09 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.08.2021-30.09.2022 (s.o 426 päeva) summas

4,04 eurot;

 Arve nr 1210942271 (lisa 23) maksetähtajaga 31.10.2021 summas 115,07 eurot, millelt on

viivist arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.11.2021-30.09.2022 (s.o 334 päeva)

summas 8,46 eurot;

 Arve nr 122124271 (lisa 24) maksetähtajaga 15.02.2022 summas 325,34 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 15.02.2022-30.09.2022 (s.o 228 päeva) summas

16,32 eurot. Viidatud arve osas märgib kohus samuti, et avaldaja on ekslikult nõudnud viivist

alates 15.02.2022, s.o ka päeva eest, mil kohustus ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Arve

maksetähtajaga 15.02.2022 muutus sissenõutavaks alates 16.02.2022 (VÕS § 82 lg 7), mis

ajahetkest alates on võlgnik tasumisega viivituses ning seega tuleb ka viivist arvutada alates

16.02.2022 (VÕS § 113 lg 1). Kohus teeb viidatud arve osas korrigeeritud arvutuse ning arve

alusel on õigeks viivisesummaks perioodil 16.02.2022-30.09.2022 16,25 eurot;

 Arve nr 122034271 (lisa 25) maksetähtajaga 30.04.2022 summas 57,38 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.05.2022-30.09.2022 (s.o 153 päeva) summas

1,93 eurot;

 Arve nr 122064271 (lisa 26) maksetähtajaga 31.07.2022 summas 43,54 eurot, millelt on viivist

arvestanud määras 0,022% päevas perioodil 01.08.2022-30.09.2022 (s.o 61 päeva) summas 0,58

eurot.

6. Avaldaja palub rahuldada Tallinn, Mxxx tn 4 korteriühistu avalduse täies ulatuses ning mõista E

Plt välja korteriühistu Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus kokku summas 1285,83

eurot ning seisuga 30.09.2022 (k.a) viivis kokku summas 123,20 eurot. Samuti palub avaldaja jätta

kõik menetluskulud E P kanda ning määrata kindlaks Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu menetluskulud,

samuti mõista Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu kasuks E Plt välja viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe

tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see

on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud

huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

8. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2

sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu

alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise

tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

9. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise

korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2

lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse

rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

10. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

11. Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määruse toimetanud

puudutatud isikule kätte 01.01.2023 teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded,

ent puudutatud isik ei ole tähtaegselt ega käesoleva ajani seisukohta esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnistusregistri andmete

kohaselt on puudutatud isik E P xxx tn 4, Tallinn asuva kahe korteriomandi omanik.

13. Seega on puudutatud isik Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes. KrtS §

12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad

kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse

korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja

korteriomanike huvidest lähtudes.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja

lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus

menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus

ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

15. Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja

puudutatud isikult ajavahemikus 31.07.2019 – 31.07.2022 tekkinud põhivõlgnevuse tasumist

summas 613,69 eurot (boks nr xxx) ning ajavahemikus 31.01.2021 – 31.07.2022 tekkinud

põhivõlgnevuse tasumist summas 672,14 eurot (boks nr xxx). Avaldaja on oma nõude kujunemist

piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud

dokumendid (vt dtl 7-63). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole

vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige

kohustatud regulaarselt, üks kord kuus, tasuma kindlaksmääratud kuupäevaks, hoone majandamise

ja jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid ühistu üldkoosoleku otsusega kehtestatud

suuruses ja korras.

16. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees

täitmata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse

kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et

kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

17. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse

tasumist täies ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu avalduse E P vastu

võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult E Plt välja Tallinn, xxx tn 4 korteriühistu kasuks

põhivõlgnevuse summas 1285,83 eurot ning seisuga 30.09.2022 (k.a) sissenõutavaks muutunud

viivise summas 123,12 eurot. Kohus märgib, et hageja on vastavalt 22.03.2023 korrigeeritud

nõudearvestusele palunud puudutatud isikult välja mõista viivise kogusummas 123,20 eurot, ent

kuivõrd avaldaja viivisearvestus on olnud ebakorrektne, millele kohus on ka kahe probleemse arve

juures viidanud, mõistab kohus puudutatud isikult välja viivisevõlgnevuse summas 123,12 eurot.

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete

lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

19. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avalduse kohaselt on

avaldaja menetluskulud avalduse esitamisel: riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud summas 600 eurot

(5 tundi x 120 eurot). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja lepinguline esindaja teinud

asjas järgmised toimingud: 1) avalduse koostamine ja lisadega komplekteerimine, kohtule

esitamine – 4 tundi; 2) päringute teostamine linnavalitsusele ja Politsei- ja Piirivalveametile ja

kohtule vastuse esitamine – 1 tund.

20. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab

kohus, et lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi on põhjendatud osaliselt. Kohtul pole vastuväiteid

avaldaja lepingulise esindaja toimingu nr 1 ajakulule. Toimingu nr 1 väljundiks on kohtule esitatud

avaldus. Kohus märgib, et tegu mahuka avaldusega, milles nõutakse kahe erineva korteriomandi

võlgnevust. Samuti sisaldab avaldus märkimisväärses koguses lisasid ning avaldaja on avalduses

ära toonud detailse võlgnevuse kujunemise ning viivisearvestuse. Seega on ajakulu 4 tundi

põhjendatud. Küll aga ei leia kohus, et täies mahus põhjendatuks saaks pidada toimingu nr 2

ajakulu. Viidatud päringud ei ole mahukad ega õiguslikult ning neid on saadetud kahele

ametiasutusele. Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja toimingu nr 2 põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 30 minutit, vähendades ajakulu seega 30 minuti võrra. Seega on avaldaja

kulutused õigusabile põhjendatud ja vajalikud 4 tunni ja 30 minuti ulatuses.

21. Avaldaja esindaja ühe töötunni hind on 120 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises

praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017,

3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades

tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 120 eurot (käibemaksuta)

pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu

maakohtus 540 eurot (käibemaksuta).

22. Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud

summas 590 eurot (riigilõiv + õigusabikulud).

23. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik