2-22-4972/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4972

Kohtuasi

Westlund & Co Baltic OÜ hagi Kitman Thulema

aktsiaseltsi vastu võlgnevuse, hüvitise ning viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Westlund & Co Baltic OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Westlund & Co Baltic

OÜ (registrikood 14304123, aadress Padriku tee 12/3-4,

11912 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Pirkka-Marja Põldvere (e-post xxx)

Kostja

(vastustaja):

Kitman

Thulema

aktsiaselts

(registrikood 12715827, aadress Kesk-Sõjamae tn 3,

11415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Karmen Turk (e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.06.2022. a määrus tühistada ning saata hagiavaldus tagasi

samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Westlund & Co Baltic OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

2-22-4972

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Westlund & Co Baltic OÜ (hageja) esitas 04.04.2022. a Harju Maakohtule hagiavalduse

Kitman Thulema AS-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus

summas 70 594,32 eurot, mis koosneb: tasumata arvetest summas 3389,49 eurot; tasumata

vahendustasust summas 32 955,80 eurot; lahkumishüvitisest summas 17 024,57 eurot,

kahjuhüvitisest summas 8041,95 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivistest summas 4269,57 eurot; viivistest alates hagi esitamisele järgnevast päevast

(s.o alates 31.03.2021. a) TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (s.o 61 411,81 eurot)

rahuldamiseni, lugedes intressimääraks 8% aastas ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Westlund & Co I Stockholm AB ja Kitman Thulema AS

01.07.2013. a agendilepingu, mille kohaselt kohustus Westlund & Co I Stockholm AB

tegutsema Kitman Thulema AS ning tema toodete (kaubanduspindade sisustuslahendused) ja

nendega seotud teenuste esindajana Rootsi Kuningriigis ning Kitman Thulema AS kohustus

selle eest Westlund & Co I Stockholm AB-le maksma vahendustasu.

3. 2018. aasta alguses teavitas Westlund & Co I Stockholm AB kostjat suuliselt Westlund &

Co Baltic OÜ asutamisest Eestis ning sellest, et jätkab lepingu täitmist edaspidi selle ühingu

kaudu. Sellest tulenevalt on hageja alates 01.01.2018. a väljastanud kostjale arveid Westlund &

Co Baltic OÜ nimel. Kostja hagejale selles osas pretensioone ei esitanud ning aktsepteeris

lepingu üleandmist, mida tõendab ühtlasi ka arvete tasumine.

4. 23.05.2019. a edastas kostja teate kõigi tegevuste peatamise kohta nii hagejale kui ka tema

Rootsi sidusettevõttele Westlund AB. Kõnesoleva teate esitamisega lõpetas kostja

pooltevahelise koostöö, seega tuleb teadet käsitleda kostja poolse lepingu ülesütlemisteatena.

Hageja nõuab kostjalt järgmiste summade tasumist: 3389,49 eurot (võlgnevus arvetest nr 9-

2019 ning 10-2019) + viivis 780,71 eurot + 32 955,80 eurot (vahendustasu) + viivis 2845,94

eurot + lahkumishüvitis 17 024,57 eurot + kahjuhüvitis 8041,95 eurot+ viivis 642,92 eurot.

5. Hageja leiab, et vaidlusele kohaldub Rootsi Kuningriigi materiaalõigus. Vastavalt REÕS § 1

lg-le 1 kohaldatakse REÕS-i juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi

õigusega. REÕS § 1 lg 2 p 2 järgi kohaldatakse REÕS-s sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole

sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 593/2008

lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”). Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu 17.06.2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) artikkel 4 p 1b sätestab, et kui

pooled ei ole kokku leppinud kohaldatavas õiguses, siis määratakse teenuse osutamise lepingu

suhtes kohaldatav õigus kindlaks selle riigi õiguse järgi, kus on teenuse osutaja harilik

viibimiskoht.

6. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt lepiti kokku, et lepingule kohaldub Euroopa Liidu

õigus. Lepingu järgi on töö tegemise kohaks Rootsi Kuningriik (vastavalt lepingu p-le 1.2).

Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingule ja pooltevahelistele suhetele kohaldatakse Rootsi

Kuningriigi materiaalõigust. Rootsi Kuningriigis reguleerib agendilepingust tulenevaid õigusi

ja kohustusi Rootsi kaubandusagentuuri seadus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus keeldus 21.06.2022. a määrusega hagi menetlusse võtmast.

2-22-4972

8. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt keeldus kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi

menetlusse võtmast, kuna hagi ei allu sellele kohtule.

9. TsMS § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule,

kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus

avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70

lg 2 alusel asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 372 lg 7 alusel, kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati,

kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut.

10. Kohus, tutvunud avaldusega ja kontrollinud TsMS § 75 alusel avalduse kohtualluvust,

leidis, et avalduse lahendamine ei allu Harju Maakohtule.

11. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus.Vastavalt TsMS § 70 lg 2 asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus

võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest

tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

12. Hagiavaldusest nähtuvalt puudub vaidlus, et vaidlusele kohaldub Rootsi Kuningriigi

materiaalõigus. Vastavalt REÕS § 1 lg-le 1 kohaldatakse REÕS-i juhtudel, mil õigussuhtel on

kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. REÕS § 1 lg 2 p 2 järgi kohaldatakse REÕS-s

sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta

(„Rooma I”). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008. a määruse 593/2008 (Rooma I

määrus) artikkel 4 p 1b sätestab, et kui pooled ei ole kokku leppinud kohaldatavas õiguses, siis

määratakse teenuse osutamise lepingu suhtes kohaldatav õigus kindlaks selle riigi õiguse järgi,

kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht.

13. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt lepiti kokku, et lepingule kohaldub Euroopa Liidu

õigus. Lepingu järgi on töö tegemise kohaks Rootsi Kuningriik (vastavalt lepingu p-le 1.2).

Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingule ja pooltevahelistele suhetele kohaldatakse Rootsi

Kuningriigi materiaalõigust. Rootsi Kuningriigis reguleerib agendilepingust tulenevaid õigusi

ja kohustusi Rootsi kaubandusagentuuri seadus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on pooled

lepingus kokku leppinud vaidluste lahendamise korra. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt

lepiti kokku, et lepingule kohaldub Euroopa Liidu õigus. Lepingu järgi on töö tegemise kohaks

Rootsi Kuningriik (vastavalt lepingu p-le 1.2). Kohtu hinnangul on vastav kokkulepe käsitletav

vastavalt TsMS § 71 kui kohtualluvuse kokkuleppena.

14. Ühtlasi esitatud tõenditest nähtuvalt on nii lepingu sõlmimine kui täitmine tihedamalt

seotud Rootsi Kuningriigi, mitte Eesti Vabariigi seadusandlusega, millest tulenevalt on kohus

seisukohal, et asi ei allu Harju Maakohtule. Kohus leidis, et ka menetusökonoomiast tulenevalt

ei ole mõistlik nii poolte kui kohtu koormamiseks lahendada käesolev tsiviilasi Harju

Maakohtus. Kohus selgitas, et TsMS § 8 lg 1 alusel kohus lähtub asja menetlemisel Eesti

tsiviilmenetlusseadusest.

2-22-4972

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

15. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta

hagiavaldus menetlusse.

16. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus poolte kokkuleppest, et vaidlusele kohaldub

Rootsi materiaalõigus, ekslikult tuletanud, et pooled on leppinud kokku ka Rootsi

kohtualluvuses. Kohtu järeldused on otseses vastuolus nii poolte kokkuleppe, rahvusvaheliste

kohtualluvust reguleerivate sätete kui ka TsMS normidega. Kohtupraktikas ja õigusteoorias on

selge seisukoht, et tegemist on eraldi kokkulepetega ja kohalduva materiaalõiguse kokkulepet

ei saa tõlgendada kohtualluvuse kokkuleppena.

17. Kohtu viited rahvusvahelise eraõiguse seadusele ja Rooma I määrusele, mis mõlemad

reguleerivad kohalduvat materiaalõigust, on kohtualluvuse määramisel mitteasjakohased.

Kohtualluvuse hindamisel pidi kohus lähtuma poolte kohtualluvuse kokkuleppest, TsMS-st ja

vajadusel nn Brüsseli uuesti sõnastatud määrusest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 1215/2012, 12.12.2012. a, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

kohta tsiviil- ja kaubandusasjades). Olukorras, kus mõlemad vaidluse pooled on Eestis

registreeritud äriühingud, on rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimine üldse vaieldav.

18. Kohtul on jäänud tähelepanuta, et pooled on sõlminud mitte ainult kohalduva

materiaalõiguse kokkuleppe, vaid eraldi ka kohtualluvuse kokkuleppe. Hageja eriõiguseellase

Westlund & Co I Stockholm AB ja Kitman Thulema AS vahel 01.07.2013. a sõlmitud

agendilepingu p-s 7.1 leppisid pooled kokku, et „[k]ui kokkuleppele ei jõuta, lahendab

vaidlused Tallinna Linnakohus“. Ilmselgelt oli poolte tahe lahendada omavahelised

erimeelsused Eesti kohtus.

19. TsMS § 71 kohaselt võivad pooled seaduses ettenähtud juhtudel ja korras sõlmida

kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas

kohtus. TsMS § 104 lg 4 kohaselt on kokkulepitud kohtualluvus on erandlik. TsMS § 69 lg 4

sätestab, et erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja

lahendamiseks pöörduda. Antud juhul on selleks Harju Maakohus (endine Tallinna

Linnakohus).

20. Lepingu sõlmimise hetkel olid lepingu poolteks Rootsi äriühing ja Eesti äriühing. Seega oli

tegemist rahvusvahelise õigussuhtega, millele TsMS § 70 lg 4 kohaselt pidanuks kohaldama nn

Brüsseli uuesti sõnastatud määrust (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012,

12.12.2012. a, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades). Brüsseli uuesti sõnastatud määruse artikkel 25 näeb ette, et kui pooled,

olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest

tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või

kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe

on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on

erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb ka rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete kohaselt lähtuda poolte kohtualluvuse kokkuleppest ja käsitleda seda erandliku

kohtualluvusena.

21. Eesti kohtul on pädevus asja lahendada ka juhul, kui pooled poleks kohtualluvuse

kokkulepet sõlminud või seda ei saaks mingil põhjusel poolte vahel kehtivaks lugeda. TsMS §

79 sätestab üldise kohtualluvuse, mille kohaselt võib juriidilise isiku vastu hagi esitada tema

asukoha järgi. Antud juhul on Eestis registreeritud äriühing Westlund esitanud hagi Eestis

2-22-4972

(Tallinnas) registreeritud äriühingu vastu kostja asukoha kohtusse. Seega on Harju Maakohtul

pädevus ja alluvus asja lahendada ka üldise kohtualluvuse sätete järele.

22. Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, et menetlusökonoomiast tulenevalt ei ole mõistlik nii

poolte kui kohtu koormamiseks lahendada käesolev tsiviilasi Harju Maakohtus. Olukorras, kus

mõlemad pooled on Eesti äriühingud ja kohtualluvust reguleerivatest sätetest tulenevalt on Eesti

kohtul pädevus ja alluvus asja lahendada, on asja menetlusse võtmisest keeldumise näol

sisuliselt tegemist PS §-dest 14 ja 15 tuleneva kohtusse pöördumise ja tõhusa õiguste kaitse

õiguse alusetu piiramisega.

23. Ka asjaolu, et sisulisele vaidlusele kohaldub välisriigi õigus, ei välista vaidluse lahendamist

Eesti kohtus. TsMS ei välista asja lahendamist välisriigi materiaalõiguse kohaselt. Vastupidi,

TsMS § 234 reguleerib sõnaselgelt ka välisriigi õiguse väljaselgitamisega seonduvat

tõendamiskoormist.

24. Kostja maakohtu määratud tähtaja jooksul määruskaebusele ei vastanud.

25. Harju Maakohus võttis määruskaebuse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt

TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud, vaidlustatud

Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada

ning hagiavaldus saata tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

27. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, leides, et hagi ei allu rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

28. TsMS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada

oma menetlusõigusi kindlas kohtus. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub

asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt

või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

TsMS § 70 lg 4 p 1 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse

kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012.

29. Eeltoodust tulenevalt on õige see määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohtualluvuse

kontrollimisel tuli maakohtul lähtuda hoopiski Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012. a

määrusest (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta

tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus)

ning maakohus on kohtualluvuse kontrollimisel valesti lähtunud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta

(„Rooma I”).

30. Põhimõtteliselt õige on ka see määruskaebuse esitaja etteheide, et maakohus ei ole tähele

pannud agendilepingus sisalduvat kohtualluvuse kokkulepet. Kuigi hagiavalduse menetlusse

2-22-4972

võtmise üle otsustades ei saa kohtud üldjuhul tõendeid hinnata (vt Riigikohtu 19.04.2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.1), on tõendite hindamine lubatav esmajoones

rahvusvahelise kohtualluvuse kindlakstegemisega seoses (vt samas, p 29.2.).

31. Agendilepingu punkt 7.1. sätestab, et pooled rakendavad kõiki meetmeid käesoleva

lepinguga seotud vaidluste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kui kokkuleppele ei jõuta,

lahendab vaidlused Tallinna Linnakohus (tlk 9 pöördel). Analoogset kokkulepet on

kohtupraktikas tunnustatud kokkuleppena lahendada vaidlused Harju Maakohtus (vt nt

Riigikohtu 11.06.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 12). Nimetatud kokkuleppe näol

on tegemist TsMS § 71 järgse kokkuleppega.

32. TsMS § 71 kohaselt võivad pooled seaduses ettenähtud juhtudel ja korras sõlmida

kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas

kohtus. Eeltoodust tulenevalt on maakohus eksinud, pidades TsMS § 71 järgseks kokkuleppeks

leppeid selle kohta, et agendilepingule kohaldub Euroopa Liidu õigus ja töö tegemise kohaks

on Rootsi Kuningriik.

33. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 sätestab, et kui pooled, olenemata sellest,

kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või

tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus

või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse

poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei

ole kokku leppinud teisiti.

34. Arvestades eeltoodut, tuli maakohtul seega hinnata hoopiski seda, kas agendilepingu

punktis 7.1. sisalduv kohtualluvuse kokkulepe võib Eesti õiguse alusel olla tühine.

35. TsMS § 106 lg 1 sätestab, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui: 1) see on vastuolus

käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga; 2) see ei käsitle kindlat õigussuhet või sellest

tulenevat vaidlust; 3) see ei ole sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4) hagi

esitamiseks on seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus; 5) üks pooltest on hea usu põhimõtte

vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse

järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja

vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe

poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus

või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline

isik.

36. Ringkonnakohtu hinnangul ühtki kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse alust käesoleval juhul

ei esine, arvestades, et vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega,

kohtualluvuse kirjalik kokkulepe käsitleb kindlat õigussuhet, agendilepingust tulenevad

vaidlused tuleb lahendada Tallinna Linnakohtus ning Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus ei

sätesta käesolevale vaidlusele erandlikku kohtualluvust.

37. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 24 kohaselt on erandlik kohtualluvus ette nähtud

(vaid) menetluste puhul: 1) mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent; 2)

äriühingute, muude juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute ühenduste asutamise

või lõpetamise õiguspärasus või õigusvõime puudumine või nende organite otsuste kehtivus;

3) avalike registrite kannete kehtivus; 4) mis seonduvad patentide, kaubamärkide,

disainilahenduste või muude sarnaste hoiuleandmise või registreerimisele kuuluvate õiguste

registreerimise või kehtivusega; 5) mis seonduvad kohtuotsuste täitmisega.

2-22-4972

38. Võttes arvesse eeltoodut, samuti seda, et kostja, kelle asukoht on hagiavaldusest nähtuvalt

Eestis, ei ole kohtualluvuse kokkuleppele vastu vaielnud, tuleb maakohtu määrus tühistada ja

hagiavaldus saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

39. Ringkonnakohtul puudub pädevus maakohtu asemel hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks, mistõttu rahuldatakse määruskaebus osaliselt. Arvestades, et hagiavaldus

saadetakse tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning tuginedes ka

menetlusökonoomia põhimõttele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata muudele

määruskaebuse väidetele.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

40. TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

41. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja

saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse

peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/