2-21-5920/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5920

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. juuni 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Jaanus Silm

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 27. märtsi 2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22. juuni 2022 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

4. Määrata kindlaks Y menetluskulude rahaline suurus ja mõista X-lt Y kasuks välja

menetluskulud 1360 eurot.

5. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-5920

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 14. aprillil 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja

viivis hüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt osales hageja 19. aprillil 2019 C sünnipäeval Sõpruse bistroos. Pärast

bistroo sulgemist läks osa külalisi C koju, kus pidu jätkus. Mõne aja möödumisel läks C koos

elukaaslasega ülakorrusele magama. Hageja, kosta ja hageja jaoks tundmatu naisterahvas jäid

alumisele korrusele. Öösel kella 3.00 paiku läks kostja hageja juurde, lükkas hageja tooli pealt

maha ning hakkas hagejat rusikate ja jalgadega näkku ja keha piirkonda lööma, mille tagajärjel

kaotas hageja teadvuse. 20. aprilli 2019 õhtul pöördus hageja haiglasse, kus tal tuvastati

alalõualuu murd ning pea muude osade pindmised vigastused. Kostja on kriminaalmenetluses

tunnistanud hageja löömist. Kostja on oma käitumisega põhjustanud hagejale füüsilist valu,

hingelisi üleelamisi ja kehavigastusi. Seega on kostja tekitanud hagejale õigusvastase kahju ja

hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemise.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja ei vaidlusta hageja löömist ja muuhulgas hagejale kehavigastuste tekitamist. Hagejale

kahju tekitamine ei ole olnud õigusvastane, sest kostja tegutses hädakaitseseisundis. Raskes

joobes hageja tegi peoseltskonnas olevale naisterahvale nimega Q vulgaarse ettepaneku

suguühtesse astumiseks. Q ja kostja otsustasid seepeale peolt lahkuda ning Q läks laua tagant

ära taksot tellima. Seda nähes muutus hageja kostja suhtes agressiivseks ja poolte vahel tekkis

sõnavahetus, mis lõppes sellega, et hageja tõusis toolilt ja üritas kostjat lüüa. Kostja blokeeris

oma käega hageja löögi ning lõi hagejat rusikaga vastu, et rünnak lõpetada. Seepeale muutus

hageja veelgi agressiivsemaks. Hageja haaras ühe käega kostja rinnust kinni ning võttis teise

käega hoogu, et kostjat lüüa. Enda kaitsmiseks ja rünnaku lõpetamiseks lõi kostja hagejat uuesti

mitu korda. Hageja kukkus seejärel maha. Kui hageja rünnak ning hagejast lähtuv oht oli

lõppenud, lõpetas kostja koheselt ka kaitsetegevuse.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 22. juuni 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

6. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

- hageja ja kostja vahel toimus 20. aprillil 2019 konflikt, mille käigus kostja lõi hagejat;

- füüsilise konflikti tulemusena tekkisid hagejal järgmised kehavigastused: alalõualuu murd,

paistes ja kriimustatud otsmik, verevalumid mõlema silma välisnurkades, verevalumid nina

2-21-5920

ümbruses, paistetus parema lõualuu piirkonnas, hematoomid ala- ja ülahuulte sisekülgedes,

hematoomid mõlemal käsivarrel.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tekitas kostja hagejale eelduslikult õigusvastase kahju

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 2 järgi.

8. Tegemist oli sõna-sõna vastu olukorraga, sest kolmandad isikud ei viibinud konflikti juures

ja hageja ning kostja andsid 18. mai 2022 kohtuistungil toimunu kohta vastandlikke ütlusi.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuli kostja ütlusi pidada hageja ütlustest

usaldusväärsemaks ja kostja seletusi konflikti kohta eelistada hageja omadele.

9. Maakohus luges kostja vande all antud ütlustega tõendatuks, et hageja üritas kostjat lüüa,

kuid kostjal õnnestus hageja löök ära blokeerida ja seejärel lõi kostja hagejat mitte väga tugevalt

rusikaga näkku. Kuna hageja jätkas rünnakut, lõi kostja hagejat juba tugevamalt rusikaga veel

kolm-neli korda, mille tagajärjel hageja kukkus maha. Kostja löökide seeria lõpetas hageja

ründe kostja vastu

10. Maakohus leidis, et hagejale kahju tekitamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 3

alusel, sest kostja tegutses hädakaitseseisundis.

11. Objektiivse kõrvalseisja seisukohalt kasutas kostja hädakaitseseisundis sobivat vahendit

(rusikaid) hageja ründe tõrjumiseks. Kostja tegutses sooviga ennast kaitsta ja kostja ei tekitanud

oma tegevusega liigset kahju. Asjaolu, et kostja hageja löömise käigus murdis oma kämblaluu,

ei tõenda hädakaitse piiride ületamist kostja poolt. Maakohus leidis, et kostja ei olnud oma

tegevuses ületanud hädakaitse piire.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 22. juuni 2022

otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud nii maa-

kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.

13. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

Maakohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata hageja poolt väljatoodud ebakõlad kostja

ütlustes, et kostja ja tunnistaja C ütlused on erinevad ning kostja ütlused on ajas muutunud

võrreldes kriminaalmenetluses antud kostja ütlustega. Maakohus on põhjendamatult eelistanud

kostja ütluseid hageja ütlustele.

14. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja tegutses hädakaitseseisundis. Kostja tegevus on

olnud hädakaitsepiire ületav. Hädakaitseseisundis tegutsemist ei saa lugeda tõendatuks ainult

teo toime pannud isiku ütlustega, mida ei kinnita ükski muu objektiivne tõend.

Vastustaja seisukoht

15. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi

2-21-5920

hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega

muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist

rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.

17. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses

antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid

on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Hageja nõuab kostjalt kehavigastuste tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist ja

viivist. Hageja väidab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et kostja tegevuses hagejale

kehavigastuste tekitamisel ei ole õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

19. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega.

VÕS § 1045 lg 2 p 3 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses

hädakaitse- või hädaseisundis.

20. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja

vahel toimus 20. aprillil 2019 konflikt, mille käigus kostja peksis hagejat ja selle tagajärjel

tekitas kostja hagejale järgmised kehavigastused: alalõualuu murd, paistes ja kriimustatud

otsmik, verevalumid mõlema silma välisnurkades, verevalumid nina ümbruses, paistetus

parema lõualuu piirkonnas, hematoomid ala- ja ülahuulte sisekülgedes, hematoomid mõlemal

käsivarrel.

21. Maakohus tuvastas, et kostja on tõendanud, et ta tegutses hagejale kahju tekitades

hädakaitseseisundis ning leidis, et kostja ei olnud oma tegevuses ületanud hädakaitse piire.

Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on

kohaldanud õigesti materiaalõigust. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite

hindamisel, kui jõudis järeldusele, et kostja andis vande all usaldusväärseid ütluseid ja et kostja

seletusi pooltevahelise konflikti kohta tuleb eelistada hageja omadele. Kolleegium märgib, et

kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

kogumis ning kujundab vastuolu korral enda seisukoha siseveendumuse alusel. Maakohus

tugines asjas esitatud tõenditele. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud

TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja

arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on

jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Maakohus on

põhjendanud, miks ta peab olukorras, kus poolte vande all antud seletused on vastuolulised,

võimalikuks tugineda kostja vande all antud seletustele.

22. Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et kostja maakohtus vande all antud ütlused

olid vastuolulised. Kolleegiumi arvates ei anna aga väidetavad vastuolud põhjust tuvastada

kostja vande all antud ütluste ebausaldusväärsust, et need jätta arvestamata või eelistada hageja

vande all antud ütlusi kostja omadele.

2-21-5920

23. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei olnud välja toonud selget ja jälgitavat

käsitlust konflikti põhjuse kohta. Hageja kriminaalmenetluses kannatanuna antud seletusest

jääb ebaselgeks, miks kostja tuli ilma igasuguse põhjuseta hagejale kallale. Isegi juhul, kui

inimene on alkoholi tarvitades aldis agressiivsele käitumisele, eelneb tema vägivallateole

reeglina mingi ajend, mis selle teo põhjustab. Erinevalt kriminaalmenetlusest ei toonud hageja

18. mai 2022 kohtuistungil ütlusi andes kostja kallaletungi põhjuseks viimase alkoholi

tarbimisest tingitud agressiivset käitumist. Kostja on seevastu juba kriminaalmenetluses ja

18. mai 2022 kohtuistungil ütlusi andes eluliselt usutavalt selgitanud konflikti tekkepõhjust.

Selle kasuks, et kostja andis usaldusväärseid ütlusi, räägib, et kostja on sama kirjelduse konflikti

tekkepõhjusest välja toonud nii 2019. aastal toimunud kriminaalmenetluses, kui ka 2022. aasta

kohtuistungil.

24. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et olukorras, kus kostja seletustes on aja jooksul

tekkinud mõningad ebakõlad üksikutes detailides, s.o toimunud olukorrast iga detaili ei ole

sõna-sõnalt täpselt kirjeldatud, siis ei saaks tõendite kogumis hinnata, kumma poole väiteid

peab kohus usaldusväärsemaks toimunud olukorrast ülevaate saamiseks. Asjaolust, et kostja

mäletab hageja löömist detailsemalt kui hageja ise, ja seda nii kriminaalasja eeluurimise

protokolli kohaselt kui kohtuistungil vande all ütluseid andes, ei ole iseenesest võimalik seada

kostja ütlusi kahtluse alla. Olukorras, kus hageja ise kord mäletab ja kord ei mäletagi täpselt

toimunut, sest oli konflikti ajal tugevas alkoholijoobes ning hageja kriminaalasja eeluurimise

protokollist nähtuvad ütlused ja kohtuistungil vande all antud ütlused ei ole toimunu kohta

olnud järjekindlad, siis ei ole ka kolleegiumi arvates võimalik toimunust saada usaldusväärset

ülevaadet hageja ütlustele tuginedes.

25. Maakohus on põhjendanud, et hageja ütluste usaldusväärsust vähendas mh asjaolu, et

hageja avaldas vande all kohtuistungil, et kostja lõi teda kehasse, tekitades sinikaid üle kogu

kere, milliseid sinikaid hageja kehal pildistas ka politseinik, kuid kriminaalasjas koostatud

hageja läbivaatuse protokollis puuduvad andmed selle kohta, et hagejal oleksid üldse olnud

sinikad kehapiirkonnas. Kolleegium leiab, et kostja ütlustel, mis nähtuvad kriminaalasja

eeluurimise protokollis ja kostja vande all antud ütlustel kohtuistungil selle kohta, kas hageja

jäi peale löömist lamama või millal ta püsti tõusis, ei ole poolte väidete hindamisel konflikti

tekkepõhjuste kohta tähtsust. Kostja on ka kohtuistungil vande all andnud ütluseid, et hageja

kukkus maha, hageja oli maas ning pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei kutsunud hagejale abi,

mistõttu ei ole põhjust pidada kostja ütluseid toimunud kohta ebausaldusväärseks seetõttu, et

pole selgust selles, kui kiiresti hageja peale löömist üles tõusis. Kuna hagejal tuvastatud

kehavigastuste üle ei ole vaidlust, siis ei ole asjakohane hageja väide, et kostja vande all antud

ütlused ei saakski olla usaldusväärsed, sest kostja sooviks hagejale tekitatud kehavigastusi

kuidagi kergendada.

26. Maakohus ei ole tuvastanud tunnistaja C ütlustele tuginedes ei hageja löömist ega hageja

löömist hädakaitseseisundis. Seega on ebaõige hageja väide nagu maakohus oleks ebaõigesti

tuginenud tunnistaja ütlustele kostja hädakaitseseisundis tegutsemise kohta. Pooled ei vaielnud

maakohtus selle üle, et tunnistaja C ei viibinud hageja ja kostja konflikti juures. Maakohus

tuvastas tunnistaja C ütlustele tuginedes konfliktijärgse olukorra. Asjaolust, et asjas pole

esitatud tunnistaja C varasemat kirjalikku seletust toimunud konflikti kohta, ei ole võimalik

järeldada, et tunnistaja pole kohtuistungil andnud tõeseid ütluseid. Kolleegium ei nõustu

hagejaga, et tunnistaja C ütlused oleksid olnud vastuolulised. Tunnistaja ütlustest, et mitte

kedagi ei olnud toas, ei ole võimalik järeldada, keda ja millal täpselt tunnistaja silmas pidas, kui

ütles, et kedagi toas ei olnud, kui ta ise varasemalt oli öelnud, et toas oli hageja. Tunnistaja C

ütlustest nähtub, et kui tema trepist alla tuli, siis tema nägi hagejat toolil ning tunnistaja ütlustest

nähtub samuti, et tema läks õue, kus oli kostja. Kuna ka kostja vande all antud ütlustest nähtub,

2-21-5920

et hageja tõusis toolile ja kostja, Q ning tunnistaja läksid õue, siis on maakohus õigesti leidnud,

et tunnistaja C ütlused riimuvad kostja omadega. Kolleegiumi arvates ei olegi käesoleval juhul

oluline tuvastada, mis järjekorras õue mindi ja kas seda tehti üksinda või koos, kuna vaidlust ei

ole selle üle, et peale konflikti toimumist jäi hageja veel tunnistaja C juurde, kuid kostja lahkus.

27. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus ei oleks saanud pidada kostja vande all antud

seletust usaldusväärsemaks vaid seetõttu, et eluliselt pole usutav, et hageja poleks

alkoholijoobes olles saanud kostjalt lööke vastu võttes samaaegselt kostjat lüüa. Maakohus on

õigesti leidnud, et kostja ei ole oma tegevuses ületanud hädakaitse piire. Kuna hageja tahtis

kostjat käega lüüa, siis hageja ründe tõrjumiseks rusikate kasutamist sai tekkinud konfliktis

pidada säästvaimaks vahendiks ründe tõrjumiseks. Asjaolu, et hageja väidetel sai kostja aru, et

hageja oli tugevas alkoholijoobes ja kostjale tundusid hageja liigutused aegluubis, ei lükka

ümber kostja väiteid, et ta lõi hagejat hageja ründe blokeerimiseks, ja lõi hagejat korduvalt

seetõttu, et hageja jätkas rünnakut. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et verevalumitest tema

käsivartel saab iseenesest järeldada, et kostja lõi hagejat veel peale seda, kui hageja oli põrandal.

Maakohus tuvastas, et kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et ta ei ole lamavat hagejat

löönud. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et maakohus poleks saanud lugeda tõendatuks

kostja tegutsemist hädakaitseseisundis kostja vande all antud ütlustele tuginedes. Maakohus

hindas mõlema poole vande all antud ütlusi ja põhjendas, miks ta peab olukorras, kus poolte

vande all antud seletused on vastuolulised, võimalikuks tugineda kostja vande all antud

seletustele. TsMS ei välista kehavigastuse tekitamisel hädakaitse seisundis tegutsemise

tõendamist üksnes poolte vande all antud ütlustega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

29. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jäämisel

jäävad

apellatsioonimenetluse

kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud

7 tunni 5 minuti eest summas 1360 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. Kostja esindaja

tunnihind on 160 eurot ilma käibemaksuta ja 192 eurot koos käibemaksuga. Hageja kostja

menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja

ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja

mahtu ning tsiviilasja keerukust. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks

käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga

(TsMS § 174 lg 10), s.o kokku 1360 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista

TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt)