2-22-18905/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18905

Kohtuasi

Täisealisele isikule eestkostja määramine kohtu

algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik C, määratud esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik X

Eestkosteasutus Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse

kaudu), volitatud esindaja KA

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seonduvad menetlusosaliste kulud jätta nende endi

kanda, välja arvatud C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta

riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Y hagi C (puudutatud isik I) ja Z vastu pärandvara jagamise

nõudes. Kohtul tekkis tsiviilasja nr 2-22-5816 menetlemise käigus puudutatud isiku I poolt

esitatud teabe põhjal kahtlus tema tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Kohus määras

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 204 lg-te 1 ja 2 alusel kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi. Kuivõrd 16.12.2022 esitatud ekspertiisiakt kohtu kahtlust ei kõrvaldanud, algatas

kohus 16.12.2022 määrusega TsMS § 204 lg 2 teise lause ja TsMS § 476 lg 1 alusel menetluse

puudutatud isikule I eestkostja määramiseks.

16.12.2022 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis leidis ekspert, et puudutatud isik I oli õigesti

orienteeritud enda isikus ja suurel määral kohas, kuid tal puudus arusaam ekspertiisist kui

toimingust. Puudutatud isik I tegi psühhootilisi avaldusi, tal esines luululisi elamusi ja tema

mõttekäik

oli

segane,

seosetu

ja

psühhootiline.

Samuti

olid

tõenäolised

kuulmishallutsinatsioonid. Puudutatud isikul I esines täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos

F 29, mille tõttu ei olnud ta suuteline oma tegude tähendusest aru saama, neid juhtima ning oma

elu iseseisvalt korraldama. Tema vaimne seisund ei lubanud tal langetada otsuseid ega teha

tehinguid. Puudutatud isik I oli ebalev, arg, kartlik, kergesti mõjutatav ning emotsionaalselt

heatahtlik. Ta elas abitus vaimses seisundis ja ebainimlikes tingimustes. Samuti puudus tal

võimalus saada sotsiaalselt ja meditsiinilist abi. Kuivõrd puudutatud isiku I vaimne seisund ei

võimaldanud tal toime tulla iseseisva elukorraldusega, vajas ta eestkostjat.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isiku I väitel puudus vajadus eestkoste määramiseks. Enda sissetuleku sai

puudutatud isik I hooajatöid tehes ning elas kokkuhoidlikult. Ta käis ise poes ja maksis arveid.

Samuti plaanis puudutatud isik I võtta end töötukassas arvele, et saada ravikindlustus. Kuivõrd

puudutatud isik sai I enda sõnul igapäevatoimingutega hakkama, ei vajanud ta eestkostet.

3. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas eestkostja määramist.

Esindaja leidis, et puudutatud isik I isik võib vajada eeskostet kõiges. Ta vajas abi igapäevaelu

korraldamisel, tal esinesid vaimse tervise probleemid ja puudus ravikindlustus. Ta elas

elamiskõlbmatutes tingimustes ilma sissetulekuta. Esindaja märkis, et pisitehingute suuruseks

võiks jääda 45-50 eurot nädalas.

4. 03.02.2023 esitas Nõmme Linnaosa Valitsus (eestkosteasutus) seisukoha, milles toetas

eestkoste seadmist ning Tallinna Linnavalitsuse eestkostjaks määramist. Puudutatud isikul I oli

raskusi oma igapäevaelu korraldamisega ja aktsepteeritava elustandardi loomisega, mille

eeldatavaks põhjuseks võis olla psüühikahäire esinemine. Sellest tulenevalt ei olnud puudutatud

isik I võimeline iseseisvalt sooritama suuremaid rahalisi ja varalisi tehinguid. Eelkõige vajas

puudutatud isik I abi asjaajamisel ja elu korraldamisel. Kuivõrd puudutatud isiku I ema X

(puudutatud isik II) eestkostjaks ei sobinud ja puudutatud isiku I, tema õe Z ja venna Y vahel

oli kohtus pooleli vaidlus pärandvara jagamises, tuli eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus.

Pisitehingute suuruseks võiks jääda 100 eurot nädalas.

5. Puudutatud isik II X toetas eestkoste seadmist.

Maakohtu määrus

6. Maakohus määras 22.02.2023 määrusega puudutatud isiku I eestkostjaks kuni 22.02.2028

Tallinna Linnavalitsuse. Kohus juhindus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 202-207,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-test 2 ja 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-dest 522-526.

Kohus tuvastas menetluse käigus, et puudutatud isiku I psüühiline tervis ei võimaldanud tal

oma elu iseseisvalt korraldada, tehinguid teha, oma tsiviilõigusi kaitsta ja endale vajalikku ravi

tagada, mistõttu esines alus seada tema üle eestkoste. Puudutatud isik I tegi psühhootilisi

avaldusi, tal esines luululisi elamusi ja tema mõttekäik oli segane ja seosetu. Samuti olid

tõenäolised

kuulmishallutsinatsioonid.

Puudutatud

isikul

I

esinev

täpsustamata

mitteorgaaniline psühhoos F 29 tõendati kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 7.1-3/733.

Samuti kinnitasid eestkoste vajadust teiste menetlusosaliste seisukohad. Kohus leidis tõendeid

hinnates, et puudutatud isik I oli piiratud teovõimega isik, kelle huve ei olnud võimalik kaitsta

volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu, mistõttu tuli tema üle seada

eestkoste. Eestkostja ülesanneteks tuli jätta kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine

(v.a iganädalased pisitehingud 100 euro ulatuses), puudutatud isiku I elu korraldamine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.

Puudutatud isik II ei nõustunud täitma eestkostja kohustusi. Venna Y ja õe Z-ga oli puudutatud

isikul I pooleli pärandivaidlus tsiviilasjas nr 2-22-5816. Poolelioleva tsiviilasja tõttu ei saanud

kohus määrata puudutatud isiku I õde ja venda eestkostja kohustusi täitma. Eelnevast tulenevalt

määras kohus kuni 20.02.2023 puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse.

Eestkostjal oli PKS § 194 lg 2 ja § 184 alusel kohustus esitada maakohtule kirjalik aruanne iga

aasta 20. märtsiks alates 2024. aastast eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude

ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuli välja tuua tehtud kulutused ja lisada kulutusi tõendavad

dokumendid. Samuti tuli eestkostjal esitada eestkostetava vara nimekiri. TsMS § 172 lg 1 ja 3

alusel jättis kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Puudutatud isiku

I riigi õigusabi tasu, riigi õigusabi kulud ja tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest

jäid riigi kanda.

Määruskaebus

7. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu

määrus tühistada. Kohus hindas puudutatud isiku I suutlikkust ebaõigesti. Puudutatud isik I elas

aastaid omaette, sai igapäevaste toimingutega hakkama ja eestkostet ei vajanud. Puudus vajadus

kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve järele. Puudutatud isiku I sõnul suutis ta ise end kõigi

õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel esindada. Tal oli keskharidus ja ta teenis oma

sissetuleku tehes mitmeid hooajalisi töid. Kuigi puudutatud isikul I puudus pidev sissetulek, oli

ta valmis end töötuna arvele võtma ning leidma püsiv töökoht. PKS § 204 lg 1 kohaselt

määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud

ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Puudutatud isikul I oli perekond, ema, õde ja vend, kes

said teda vajadusel abistada.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule II ja

eestkosteasutusele tähtaja sellele vastamiseks.

9. Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud

isik II palus eestkostjaks määrata ennast, puudutatud isiku I õde Z või venda Y.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §

657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata.

12. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on asjas õigesti tuvastanud,

et isikul on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 tähenduses, mis takistab tal oma elu korraldamisega

iseseisvalt toime tulla. Sellest tulenevalt määras maakohus PKS § 203 lg 1 järgi õigesti

puudutatud isikule I eestkostja kõigi tema asjade ajamiseks, v.a pisitehingud 100 euro ulatuses

nädalas. Seda tehes järgis maakohus menetlusõiguse norme, sh määras kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi, kuulas ära eestkosteasutuse (TsMS § 523 ja § 525 lg 3), puudutatud isiku I (TsMS

§ 524) ja puudutatud isiku II (TsMS § 525 lg 2).

13. Kui kohus saab teada eestkostet vajavast isikust, algatab ta vajadusel isikule eestkostja

määramise menetluse. Mh võib kohtu omal algatusel eestkostja määramise menetluse

alustamine olla põhjendatud ka siis, kui isik ei vaja enda arvates eestkostet. Eestkostja

määramise menetlust alustatakse, et kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega, st kas ta

suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida või mitte, ja kas ta vajab piiratud teovõime tõttu

eestkostet. Kui isik on piiratud teovõimega, ei pruugi ta adekvaatselt enda eestkostevajadust

hinnata (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 17).

14. Puudutatud isiku I hinnangul hindas maakohus tema suutlikkust ebaõigesti. Puudutatud isik

I elas aastaid omaette, sai igapäevaste toimingutega hakkama ja eestkostet ei vajanud. Puudus

vajadus kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve järele. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

kohus määrab täisealisele isikule PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja üksnes siis, kui isik ei suuda

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru

saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Maakohus leidis,

et puudutatud isik I on piiratud teovõimega. Puudutatud isiku I teovõimet tuvastades juhindus

maakohus nii eksperdi arvamusest kui ka muust asjas kogutud teabest ning veendus tema

seisundis 16.02.2023 ärakuulamisel. Seega andis maakohus puudutatud isikule I võimaluse

osaleda kohtumenetluses ja väljendada oma seisukohta teda puudutava otsustuse tegemisel ning

veendus, et puudutatud isiku I teovõime oli oluliselt piiratud.

15. Arvestades eksperdi arvamust, asja materjale ja puudutatud isiku I avaldusi ei ole kohtul

alust arvata, et maakohtu järeldus puudutatud isiku I teovõime kohta oli ebaõige.

16. Iseenesest on õige, et eestkostjat määrates tuleb eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule

ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt nt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-

11). Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul puudusid sobilikud füüsilised või juriidilised

isikud, kes oleksid saanud täita eestkostja kohustusi. Puudutatud isik II ei olnud sobilik eelkõige

oma kõrge ea tõttu. Venna Y-ga ja õe Z-ga oli puudutatud isikul I pooleli vaidlus pärandvara

jagamises, mistõttu ei saanud kohus neid eestkostja kohustusi täitma määrata. Seega määras

maakohus õigesti puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse.

17. Arvestades eeltoodut, märgib ringkonnakohus, et tulenevalt puudutatud isiku I vaimsest

seisundist, vajab puudutatud isik I eestkostet kõigi asjade ajamiseks, v.a pisitehingud. Sellest

tulevalt määras maakohus õigesti puudutatud isikule I eestkostja ja määruskaebuse väited ei

anna alust maakohtu määrust muuta. Puudutatud isiku I määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Määruskaebuse

esitamisega

seonduvad

menetluskulud

jätab

ringkonnakohus

menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad riigi kanda. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud kindlaks eraldi määrusega pärast vastava taotluse saamist.

19. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)