2-21-6049/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6049

Kohtuasi

X hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu isikuandmete

õigusvastase kasutamise lõpetamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto

Kostja: Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja

vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus muutmata.

3. Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja 3919,50 eurot ja viivise sellelt summalt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-21-6049

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 16.04.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Rahvusringhäälingu

(kostja) vastu isikuandmete õigusvastase kasutamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

2. Harju Maakohtu 19.11.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt isikuandmete töötlemise

lõpetamise nõude osas. Maakohus jättis hagi au teotamise lõpetamise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõuetes rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2022 otsusega tühistati maakohtu otsus osas, milles

maakohus hagi isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudes osaliselt rahuldas ja jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega

jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja

kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 14.11.2022.

4. Kostja esitas menetluskulude nimekirjad 02.11.2021 ja 14.04.2022. Hageja esitas kostja

02.11.2021 menetluskulude nimekirjale seisukoha 05.11.2021.

4.1. 02.11.2021 menetluskulude nimekirjas palus kostja hagejalt välja mõista kostja

menetluskuludena õigusabikulud 6632,50 eurot, millele lisandus 02.11.2021 kohtuistungil

osalemise kulu. 14.04.2022 menetluskulude nimekirjas palus kostja hagejalt välja mõista kostja

menetluskuludena õigusabikulud 3185 eurot, millele lisandus 14.04.2022 kohtuistungil

osalemise kulu, ja vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 450 eurot.

4.2. Kostja esindajad tegid menetluses järgmised toimingud:

-

istungi edasilükkamise taotluse koostamine ja esialgne kommunikatsioon kliendiga 1 h;

-

hageja vastuväitele (tagaseljaotsuse mittetegemine) vastuse koostamine 0,5 h;

-

kostja vastuse (hageja 06.09.2021 seisukohtadele) koostamine ja esitamine 26,9 h;

-

27.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistumine 4 h;

-

27.09.2021 kohtuistungil osalemine 1 h;

-

istungiga seoses kliendiga suhtlemine 0,5 h;

-

02.11.2021 istungiks ettevalmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine 4 h;

-

02.11.2021 kohtuistungil osalemine 2 x 56 min;

-

22.11.2021 maakohtu otsusega tutvumine 1 h;

-

06.12.2021 suhtlus kliendiga 0,5 h;

-

12.01.2022 – 13.01.2022 vastuapellatsioonkaebuse koostamine 7,5 h;

-

19.01.2022 – 20.01.2022 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 5,7 h;

-

13.04.2022 kohtuistungiks ettevalmistamine 3,5 h;

-

14.03.2022 kohtuistungil osalemine 2 x 1 h ja 32 min.

Kostja esindajad osutasid õigusabiteenust hinnaga 175 eurot/h (käibemaksuta).

4.3. Hageja leidis 05.11.2021 seisukohas, et kostja esindajate tunnitasu 175 eurot ületab

keskmist õigusteenuse tunnitasu määra. Samuti pidas hageja küsitavaks kahe esindaja

vajalikkust ja märkis, et esindajad on teineteist mitmeski küsimuses dubleerinud (näiteks kostja

2-21-6049

vastuse koostamisel hageja 06.09.2021 seisukohtadele, kohtuistungite ettevalmistamisel ja

kohtuistungitel osalemisel).

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 13.02.2023 määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

9923,33 eurot ja viivis menetluskuludelt.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja menetluskulude nimekirjades märgitud

kostja esindajate ajakulu põhjendatud osaliselt, s.o 54 tunni ja 8 minuti osas. Arvestades, et

tegemist oli keskmisest keerukama menetlusega, on põhjendatud kahe esindaja menetluses

osalemine. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud tervenisti kostja esindajate poolt hageja

06.09.2021 seisukohtadele vastuse koostamise ajakulu 26,9 tundi. Nähtuvalt esitatud

dokumentidest, oli hageja 06.09.2021 seisukoht sisuliselt 8 lehekülge, kostja vastus oli samuti

sisuliselt 8 lehekülge. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks nimetatud seisukohaga

tutvumiseks esindajate poolt kokku 4 tundi + 8-leheküljelise vastuse koostamiseks 16 tundi,

kokku 20 tundi. Kohtu hinnangul on ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjades märgitud

kostja esindajate tehtud toimingud põhjendatud, vajalikud ja kooskõlas asja menetlusega ning

märgitud ajakulu vastab tehtud toimingutele.

7. Kostja esindajate tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) vastab keskmisele sarnase

õigusteenuse eest makstavale tasule. Lähtudes esindaja tunnihinnast 175 eurot, kujuneb

põhjendatud õigusabikuluks 9473,33 eurot.

8. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kostja tasunud vastuapellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu 450 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu.

9. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulude suurus 9923,33 eurot (9473,33 + 450).

Määruskaebus

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

lahend, millega määrata kindlaks kostja menetluskulu mitte rohkem kui 3919,50 eurot.

11. Kohus ei ole kohtumääruses põhjendanud oma seisukohta esindajate tunnitasu suuruse

kohta. Kohtupraktika kohaselt loetakse tavapäraselt esindaja põhjendatud keskmiseks tunnitasu

suuruseks sarnastes tsiviilasjades 120–150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui lähtuda

kohtupraktikas kujunenud tunnitasu vahemikust 120–150 eurot, siis võib lugeda esindaja

keskmiseks põhjendatud tunnitasuks 135 eurot (käibemaksuta).

12. Kostjat on mõlemas kohtuastmes esindanud kaks esindajat. Kohus ei ole kohtumääruses

põhjendanud, miks oli kohtu arvates tegemist keskmisest keerukama kohtuasjaga, mis õigustas

kahe esindaja menetluses osalemist. Tsiviilasjas 2-21-6049 ei ole olnud vaja kohaldada õiguse

või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

eelkõige TsMS § 175 lg 3 mõttes. Tegemist oli tavalise riigisisese õiguse alusel lahendatava

kohtuasjaga, milles oleks piisanud ühest esindajast. Hagejal oli kogu menetluse kestel üks

esindaja. Seega ei saa lugeda tsiviilasja 2-21-6049 keskmisest keerukamaks, mille puhul oleks

olnud õigustatud kahe esindaja kasutamine.

13. Kostja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et mõlemad esindajad on teineteist

dubleerides tegelenud kostjale õigusabi osutades paralleelselt samade küsimustega. Seetõttu

2-21-6049

tuleks dubleerivad ajad taandada ühele esindajale ning kahtlemata on kvalifitseeritumaks ja

eelistatumaks esindajaks sellisel juhul vandeadvokaat.

14. Põhjendatuks saaks eeltoodust tulenevalt lugeda järgmised õigusteenused (kokku 25,7 h):

- kostja vastus hageja 06.09.2021 seisukohtadele 8,9 h;

- istungiks ettevalmistamine: Harju Maakohtu 27.09.2021 eelistung 1 h;

- istungil osalemine: Harju Maakohtu 27.09.2021 eelistung 0,5 h;

- kommunikatsioon kliendiga seoses eelistungiga 0,5 h;

- istungiks ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri 0,5 h;

- kohtuistung: Harju Maakohtu 02.11.2021 istung 1 h;

- maakohtu 22.11.2021 otsusega tutvumine ja strateegia selgitamine kliendile 1 h;

- 06.12.2022 suhtlus kliendiga maakohtu otsuse edasikaebamisest 0,5 h;

- 12.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: vastuapellatsioonkaebus 2,5 h;

- 13.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: vastuapellatsioonkaebus 1 h;

- 13.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: kooskõlastamine kliendiga 1 h;

- 19.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: vastus apellatsioonkaebusele 1 h;

- 20.01.2022 dokumendi ettevalmistamine: vastus apellatsioonkaebusele 3,7 h;

- istungiks ettevalmistamine: Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2022 istung 1 h;

- istungil osalemine: Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2022 istung 1,6 h (1 esindaja).

15. Seega tuleb kostja põhjendatud õigusabikuluks lugeda kokku 3919,50 eurot (25,7 h x 135

eurot/h = 3469,50 eurot + riigilõiv 450 eurot), mis on 6003,83 euro võrra vähem, kui

kohtumääruses kindlaks määratud kostja õigusabikulu (9923,33 eurot).

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

16. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

16.1. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et kostja esindajate tunnitasu suurus

on põhjendamatult kõrge. Tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga on Riigikohtu praktikas

peetud põhjendatud ja vajalikuks, kuid selline seisukoht pärineb 2013. aastast. Tunnitasu

põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et käesoleva menetluse toimumise ajaks (2021-2022)

oli õigusteenuste keskmine turuhind võrreldes 2013. aastaga kasvanud. Kostja nõustub

maakohtu seisukohaga, et tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) vastab keskmisele sarnase

õigusteenuse eest makstavale tasule.

16.2. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kui menetluskulude nimekirjas

on toiminguid, mida on teinud mõlemad esindajad, tuleks põhjendatuks lugeda ainult

vandeadvokaadist esindaja toimingud ning jätta kõrvale advokaadist esindaja toimingud. Kui

kaks esindajat töötavad sama dokumendi eri osade kallal, siis on selge, et dokument ei saaks

sellisel kujul valmida ainult ühe esindaja ajalise panusega. Kui sama dokumenti koostaks ainult

üks esindaja, oleks selle esindaja ajakulu ka sellevõrra suurem. Sellises olukorras on asjakohane

hinnata, milline ajakulu oleks vastava dokumendi kui terviku koostamiseks ajakuluna

põhjendatud, mitte jätta ühe esindaja tööd automaatselt kõrvale. Kohtumenetluses mitme

esindaja kasutamine on lubatud ning kostja hinnangul ei ole kahe esindaja osalemine antud

menetluses toonud kaasa põhjendamatuid menetluskulusid.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-6049

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega rahuldati kostja avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks 3919,50 eurot ületavas

osas. Seega on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja 3919,50 eurot ja viivise sellelt summalt (TsMS § 466 lg 3).

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

20. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kõrgema astme kohus

sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus kostja esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

21. Hageja leiab, et käesolevas asjas ei ole kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud.

TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui

need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Tsiviilasja ei muutnud

iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus pidi

tulenema asja olemusest ja mahust (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Maakohus on

vaidlustatud määruses möönnud, et tegemist on keskmisest õiguslikult keerukama vaidlusega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd vaidlus oli tavapärasest keerukam ja töömaht

sellevõrra suurem, oli põhjendatud kahe lepingulise esindaja kasutamine. Lähtudes maakohtu

poolt põhjendatuks peetud kostja esindajate ajakulust ning arvestades menetluses esitatud

menetlusdokumente ja tehtud menetlustoiminguid, siis puudub alus väita, et kostja esindajate

ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja menetlustoimingute tegemisel on olulises osas

dubleeriv (v.a istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu). Üksnes asjaolust, et

menetlusdokumendi koostamisega on tegelenud mitu advokaati, ei saa järeldada, et nad on

ilmselgelt teinud dubleerivat tööd. Arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti seda, et

menetlusdokumentide koostamisega tegelesid mõlemad esindajad, ei saa käesolevas asjas

ebavajalikuks pidada ka kahe esindaja osalemist istungil.

22. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hinnata tuleb, milline ajakulu oleks vastava

dokumendi kui terviku koostamiseks ajakuluna põhjendatud. Maakohtu poolt põhjendatuks

peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Esindaja

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma siseveendumuse alusel.

Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul

menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui

maakohus pidas põhjendatuks. See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda

maakohtu järeldust ebaõigeks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu ülesanne uuesti hinnata kõigi

2-21-6049

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas

maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest.

23. Hageja hinnangul on kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr ebamõistlikult suur.

Ringkonnakohus märgib, et konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu,

mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-

14, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindajate tunnitasumäär 175 eurot (ilma

käibemaksuta) on käesoleval juhul põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et vastav lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ja

kohtupraktikas põhjendatuks peetavat tasu. Seega ei ole praegusel juhul alust maakohtu

diskretsiooni sekkuda. Kolleegium märgib ka, et Riigikohus on pidanud viimaste aastate

praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks nt 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm

27.02.2017, 3‑2‑1‑159‑16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-20-

5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).

24. TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt