2-21-110971/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-110971

Kohtuasi

Tigorel OÜ hagi Logicon Ehitus OÜ vastu võlgnevuse

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Logicon Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1946,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Tigorel OÜ (registrikood 10282548), lepinguline

esindaja Janika Drobot

Kostja: Logicon Ehitus OÜ (registrikood 14429675),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Pirkka-Marja

Põldvere

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 21.03.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Logicon OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.10.2022 otsus ja jätta Tigorel OÜ hagi rahuldamata.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja Tigorel OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-110971

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tigorel OÜ (hageja) esitas 21.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Logicon Ehitus OÜ-lt (kostja) 1749,16 euro saamiseks. 06.05.2021 määrusega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 25.06.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista

võlgnevuse 1500 eurot, viivise 289,23 eurot perioodi 13.03.2020-25.06.2021 eest ja viivise

põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest 15% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille esemeks olid Tallinnas,

Kaarlepere 11 asuva elamu rajamiseks tehtavad tööd. Tööd on hageja poolt teostatud.

20.02.2020 allkirjastatud teostatud tööde akti järgi on lepingujärgsed tööd 100%-liselt tehtud.

20.02.2020 on hageja esitanud kostjale arve nende tööde eest tasumiseks, kuid kostja jättis

1500 eurot tasumata. Hageja tasunõue on muutunud kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 637

lg-ga 3 sissenõutavaks.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et tööde üleandmisel avastatud puudused on

hageja kõrvaldanud viivitamatult. Hageja on kõik lepingulised tööd teostanud ning tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Hageja selgitas ka, et faktiliselt ei allkirjastanud kostja sõlmitud

lepingu raames mitte ühtegi tööde üleandmise (vahe)akti. Seda hoolimata sellest, et aktid olid

kostjale edastatud ning kostja ka nende alusel teostatud töö eest tasus. Hageja selgitas, et

vaegtööde likvideerimise järgselt olid tema käes ehituskäärid, mille hageja jättis peatöövõtjale

(ehitusobjekti territooriumil asuvasse soojakusse).

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on

tõendamata ega ole sissenõutavaks muutunud.

6. Hageja tehtud töid ei ole võimalik lugeda vastuvõetuks, sest need ei vasta

lepingutingimustele. Hageja ei täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

Hoolimata korduvatest pöördumistest ei kõrvaldanud hageja olulisi puudusi enda töös.

22.02.2020 saatis kostja hagejale 20.02.2020 esitatud teostatud tööde akti allkirjastamata tagasi.

Kostja ei võtnud hageja töid vastu, sest fassaaditöödes olid ulatuslikud puudused. 26.03.2020

teatas kostja hagejale, et kui töövõtja hiljemalt 03.04.2020 puudusi ei likvideeri ning tööde

üleandmiseks vajalikku dokumentatsiooni ei esita, on kostja sunnitud puuduste likvideerimise

tellima kolmandatelt osapooltelt. Määratud tähtajaks töövõtja puudusi ei likvideerinud.

10.06.2020 selgitas kostja taaskord töödes esinevaid puudusi ning tuletas meelde, et puuduste

kõrvaldamata jätmisel on kostja sunnitud puuduste kõrvaldamiseks kasutama kolmandate

osapoolte abi. Hoiatustest ja etteheidetest hoolimata hageja fassaaditöid lepingutingimustega

vastavusse ei viinud. Seetõttu oli kostja sunnitud puudused ise ja kolmandate isikute abiga

2-21-110971

kõrvaldama. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast tööde teostusdokumentatsiooni (lepingu p 4

järgi kohustus hageja esitama pärast töödes esinenud puuduste kõrvaldamist uue tööde

teostamise akti) ega tagastanud temale tööde teostamiseks usaldatud töövahendeid. Hageja ei

ole kostjat kääride tagastamisest informeerinud.

7. Hageja ei ole tõendanud ei töö vastuvõtmist tellija poolt ega ka seda, et töö tuleks lugeda

vastuvõetuks. Hageja on ekslikult viidanud VÕS § 637 lg-le 3, mille järgi muutub tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. Olukorras, kus pooled on kokku leppinud töö vastuvõtmises

(lepingu p 4), kohaldub tasunõude sissenõutavuse hindamisele VÕS § 637 lg 4. Lepingu p-i 6.1

järgi kohustus tellija tasu maksma üksnes töövõtulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase

teostamise korral. Lepingu p-i 4.1 järgi toimus tööde eest tasumine pärast teostatud tööde akti

aktsepteerimist. Kostja ei ole tellijana tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud, vaid

saatis selle allkirjastamata hagejale tagasi. Lepingu p-i 4.3 järgi oli tellijal õigus tööde

lepingutingimustele mittevastavuse korral kas tervikuna või osaliselt tööde eest tasumisest

keelduda. Kostjal oli õigus tööde eest tasumisest keelduda kuni tööde kohase teostamise ja

uuesti esitatud teostatud tööde aktsepteerimiseni.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohtu 04.10.2022 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevus 1500 eurot, viivis 221,61 eurot ning viivis põhinõudelt (s.o 1500 eurot) alates

26.06.2021 kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 15% aastas. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 937,50 eurot.

9. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 18.11.2019 ehituse töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1),

mille p-i 1.1 kohaselt oli lepingu objektiks Kaarlepere 11, Tallinn asuva elamu ehitamiseks

tehtavad töö. Lepingu p-s 4.2 lepiti kokku, et tööde üleandmiseks esitab töövõtja tellijale

alltöövõtu lõppakti. 20.02.2020 esitas hageja kostjale tööd vastuvõtmiseks. Kostja tagastas

22.02.2020 e-kirjaga allkirjastamata akti hagejale ning palus likvideerida eelmistes kirjades

toodud puudused. 26.03.2020 ja 10.06.2020 e-kirjadega on kostja keeldunud arve tasumisest,

kuna kostja hinnangul esinevad töös puudused, lõppakt on vormistamata, esitamata on tööde

teostusjoonised ning tagastamata kiltkivi lõikamise käärid.

10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal põhjust saadud töö eest tasumisest

keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud ning tööd tuleb lugeda kostja poolt

vastuvõetuks. Hageja arvest nr 20021 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostja

väiteid selle kohta, et tööd ei ole kokkulepitud kvaliteedis teostatud ning hageja ei ole puudusi

kõrvaldanud, kohus veenvaks ei pea. Kostja väited selle kohta, et puudused kõrvaldas kolmas

isik, on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kostjal on võlaõigusseaduse ja

pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1500 eurot.

11. Kohtule on esitatud hageja, kostja ja omanikujärelevalve teostaja vaheline e-kirjavahetus,

millest nähtub, et 19.02.2020 on omanikujärelevalve leidnud töös puudused ning 25.02.2020

on hageja juhatuse liige andnud kostjale teada, et kõik puudused on likvideeritud. Kohtus

tunnistajana ütlusi andnud objekti peatöövõtja, 1Partner Ehitus OÜ esindaja SG kinnitusel oli

enamus puudusi objektil kõrvaldatud ja tellija võttis objekti pretensioonideta vastu suve

alguses. SG, kes teostas objektil ülevaatust, kinnitas, et viibis isiklikult objektil ja veendus, et

puudused olid kõrvaldatud (kohtuistung, ajamärge 00:14:17). Tunnistaja ÜH ütluste kohaselt

tema isiklikult objektil ei viibinud, kuid kirjavahetuse kaudu ta teadis, et probleemid olid

(kohtuistung, ajamärge 00:21:04). Tunnistajatel SG-l ja ÜH-l puudusid andmed selle kohta, kes

2-21-110971

puudused lõpuks kõrvaldas. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest tuleb järeldada, et

puudused kõrvaldas hageja, sest vastupidist järeldust ei saa tõenditest teha. Poolte ja

omanikujärelevalve e-kirjavahetuse ning tunnistaja SG ütluste põhjal olid puudused igal juhul

kõrvaldatud 2020. a suve alguses. Kohus on seisukohal, et hiljemalt 2020. a juulikuust ei ole

kostjal põhjust keelduda arve nr 20021 lõplikust tasumisest. Tasumise eelduseks ei ole kohtu

hinnangul uue lõppakti koostamine ja kostjale esitamine. Lepingu p-st 4.3 ei tulene, et hageja

oleks pidanud koostama uue teostatud tööde lõppakti.

12. Kostja on hagejale ette heitnud kiltkivi lõikamise kääride tagastamata jätmist. Kostjal tuli

esmalt tõendada, et need on töövõtjale üle antud. Ühestki käesolevas menetluses kogutud

tõendist ei nähtu kääride üleandmist, mistõttu ei saa kohus tuvastada, et töövõtja rikkus nende

tagastamise kohustust.

13. Hageja nõuab kostjalt arve nr 20021 tasumisega viivitamise eest viiviseid lepingu p-i 9.1

alusel määraga 15% aastas. Kuna kohus tuvastas, et hageja olid puudused kõrvaldanud 2020. a

suve alguses, siis oli nõue sissenõutav hiljemalt 2020. a juulikuust. Kostja on viivitanud arve

maksmisega 360 päeva, seega moodustab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivisenõue 221,61 eurot. Hageja viivisenõue perioodi 01.07.2020 kuni 25.06.2021 eest kuulub

rahuldamisele (VÕS § 113 lg 1). Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates hagi esitamisele järgnevast päevast

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

14. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista

õigusabikulud 687,50 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja

teenust 7,25 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu

kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.

Keskmine tasu õigusteenuse eest 110 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute

poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

riigilõiv 250 eurot.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

16. Maakohus on töövõtulepingut reguleerivaid sätteid ebaõigesti kohaldanud, teinud

tõendamiskoormise jagamise osas üllatusliku, vastuolulise ja ebaõige järelduse ning tõendeid

ühekülgselt hinnates rikkunud menetlusõiguse norme.

17. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja töötasu nõue on sissenõutav. Hageja ei ole

tõendanud, et ta oleks arve aluseks olevad tööd teostanud ja puudused kõrvaldanud ning kostjale

üle andnud. Kostja on vastavad tööd ise teinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja

22.02.2020, 26.03.2020 ja 10.06.2020 kirjades avaldatud puudused kõrvaldanud ja tööd

kostjale vastuvõtmiseks uuesti esitanud. Seega ei olnud kostjal Riigikohtu praktika kohaselt

kohustust oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada (Riigikohtu 26.10.2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-19-7379, p 20). Asudes seisukohale, et tööde tegemist enda või kolmandate

isikute poolt oleks pidanud tõendama kostja, on maakohus menetlusõigusnormi rikkudes

tõendamiskoormist ebaõigesti kohaldanud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et fassaaditöödes esines

kuude kaupa puudusi ja tähtajaks töid üle ei antud. Kumbki tunnistaja ei ole avaldanud, et

lõpuks tegi nõuetekohased tööd hageja. Vastupidi, tunnistajad kinnitasid, et nad ei tea, kes tööd

tegi. Seega puudub tõend, et arve aluseks olevad tööd oleks teinud hageja. Kostja ei nõustu, et

2-21-110971

hageja ei pidanud pärast puuduste kõrvaldamist tööde üleandmiseks esitama uut üleandmise-

vastuvõtmise akti. Tellijat tuleb teavitada, et puudused on kõrvaldatud ja tööd on teostatud.

Alates sellest teavitusest tekib tellijal VÕS § 638 kohane töö ülevaatamise kohustus. Praktikas

esitatakse pärast puuduste kõrvaldamist ka uus üleandmise-vastuvõtmise akt, kuna mh tuleb

aktis täpsustada vastuvõtmise kuupäeva. Kuna põhinõue on alusetu, siis puudub hagejal õigus

nõuda ka viivist. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana täiendavad tõendid, mis kinnitavad,

et puudused kõrvaldas kostja, mitte hageja.

18. Maakohus jättis menetlusnorme rikkudes hageja menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kontrollimata.

Vastustaja seisukoht

19. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks, apellatsioonkaebus on

menetlusse võetud ebaõigesti ning see tuleb jätta TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Lisaks

ei ole maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud menetlus- või materiaalõigusnorme või

hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kostja käitumine on pahauskne ning seda põhjusel, et

kostja on sihilikult jätnud aktid allkirjastamata ning selliste aktide puudumist soovib kostja

käimasolevas õigusvaidluses vastuväitena kasutada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

21. Vastuseks hageja vastuväitele, et apellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud

selgitab ringkonnakohus järgmist. Kuigi käesolevat tsiviilasja menetleti maakohtus

lihtmenetluses ja maakohus ei andnud oma otsuses edasikaebamiseks luba (TsMS § 442 lg 10),

ei piira see ringkonnakohtu õigust apellatsioonkaebust menetleda. TsMS § 637 lg 2¹ järgi võtab

ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse ka juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus rikkunud menetlusõiguse

norme ja hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti ning see on mõjutanud asjas tehtud lahendit.

Riigikohus on korduvalt TsMS § 637 lg 2¹ kohta selgitanud, et kui vaidlustatud maakohtu otsus

on kasvõi ühes küsimuses ebaõige, tuleb apellatsioonkaebus tervikuna menetlusse võtta ning

kogu kaebus sisuliselt läbi vaadata (vt nt Riigikohtu 19.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-

14547, p 12; 12.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 18).

22. Kuna kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1).

23. Ringkonnakohus tuvastab järgmised asjaolud, mille üle apellatsioonimenetluses vaidlust ei

ole.

-

Pooled allkirjastasid 18.11.2019 töövõtulepingu nr K11-02 Tallinnas Kaarlepere 11

asuva elamu fassaaditööde tegemiseks (dtl 22-32).

-

20.02.2020 edastas hageja kostjale teostatud tööde akti nr 4 (dtl 33).

2-21-110971

-

20.02.2020 esitas hageja kostjale arve nr 20021 teostatud tööde akti nr 4 alusel 6088,88

euro tasumiseks.

-

Kostja jättis hagejale arvest nr 20021 tasumata 1500 eurot.

24. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ja sellele kohalduvad

võlaõigusseaduse töövõtulepingut, samuti lepinguliste kohustuste täitmist reguleerivad sätted.

Kuna hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingus kokku lepitud tasu saamise nõude, siis

tuleb esmalt teha kindlaks, kas hageja kui töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes

sissenõutavaks (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p-d 14, 16;

samuti 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16).

Töövõtuasjade kohta on Riigikohus selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad

olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või töö

vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub

töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga on kokku lepitud, et tellija võtab töö

vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4

esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu 21.06.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 16). VÕS § 638 teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks

ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku

tähtaja jooksul. Selleks, et saaks lugeda tellija tööd vastuvõtnuks selle sätte kohaselt, peab

töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö

vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

145-14, p 18; vt ka 06.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, p 13.1).

25. Asjas on tähtsad ka poolte tõendamiskoormist ette nägevad normid ja neile väljakujunenud

kohtupraktikas antud tõlgendus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5851 (p-d 22–24) põhjalikult

selgitanud, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu

võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise

jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane

ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka VÕS § 76 lg 4). Kui töö ei ole vastu

võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning

töö lepingukohasust tõendama töövõtja (Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-

61484, p 18; vt ka 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole

tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda

vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.

26. Käesoleval juhul ongi poolte vahel vaidlus, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks,

ja kui on, siis millisel alusel. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hageja ei ole

tõendanud, et kostja oleks töö vastu võtnud või et töö tuleks lugeda vastu võetuks ning seetõttu

ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus käsitleb esiteks tööde

vastuvõtmist akti alusel ning hindab seejärel, kas kostja on tööd ilma aktita vastu võtnud või

tuleb tööd lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause kohaselt.

27. Käesolevas asjas on pooled töövõtulepingu p-des 4.1-4.2 leppinud kokku tööde vaheaktide

ja lõppaktiga üleandmises. Lepingu p 4.3 kohaselt on tellijal, juhul kui ta ei aktsepteeri vaheakti

või lõppakti põhjendatult, õigus oma äranägemisel osaliselt või tervikuna tööde eest tasumisest

keelduda, kuni tööde kohase teostamise järel uuesti esitatud vaheakti aktsepteerimiseni või

tööde vastuvõtmiseni lõppakti alusel (dtl 22-23). Kohus tuvastab, et kostja ei võtnud hageja

20.02.2020 teostatud tööde akti nr 4 vastu, kuna selles olid puudused. Kostja vastas hageja

20.02.2020 saadetud aktile 22.02.2020 (kell 05.33) e-kirjaga ja edastas fassaadi ülevaatuse

märkused, mis tuleb enne lõppakti esitamist likvideerida. Kostjale saadetud e-kirja all on

2-21-110971

21.02.2020 (kell 22.40) 1Partner Ehitus OÜ projektijuhi SG e-kiri loeteluga töödes olevatest

puudustest, millele olid lisatud ka 21.02.2020 objekti ülevaatuse fotod (dtl 65-67). Lisaks on

kostja teatanud hagejale 22.02.2020 kell 05.38 e-kirjaga, et ta tagastab akti ning palub selle

uuesti esitada peale eelmistes kirjades toodud puuduste likvideerimist (dtl 64).

28. Hageja ei eitagi, et kostja 20.02.2020 akti kohe vastu ei võtnud, kuid leiab, et ta on

lõppastmes puudused kõrvaldanud ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Hageja ei väida, et ta

oleks esitanud kostjale uue akti, kuid leiab, et see ei ole oluline, kuna kostja ei võtnud kunagi

ühtegi talle saadetud akti vastu (nt 17.11.2021 menetlusdokumendi p14, dtl 136).

Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Hoolimata asjaolust, kas kostja võttis tavapäraselt aktid

vastu või maksis arve ilma akti vastu võtmata, oli hagejal lepingujärgne kohustus tööd aktiga

üle anda. Seda, et hageja edastas tavapäraselt kostjale tööd aktiga, kinnitab 20.02.2020 akt nr 4,

aga ka hageja väide, et kostja ei võtnud ka varem tema akte vastu. Viimane väide tõendab, et

hageja saatis kostjale alati tööde vastuvõtmiseks aktid. Kuna hagejal oli kohustus edastada tööd

vastuvõtmiseks aktiga, sh teatas kostja talle 22.02.2020 e-kirjas, et ta peab akti peale puuduste

kõrvaldamist uuesti esitama, ja ta seda teinud ei ole, siis saab nõustuda kostjaga, et kostjal ei

olnud võimalust töid akti alusel vastu võtta.

29. Edasi loeb kohus tuvastatuks kostja esitatud e-kirjavahetuse põhjal, et kostja on 22.02.2020

(dtl 64-68), 25.03.2020-26.03.2020 (dtl 69-70) ja 10.06.2020 (dtl 71-72) teatanud hagejale

töödes esinevatest puudustest ja palunud need kõrvaldada. Muu hulgas on kostja hagejale

26.03.2020 ja 10.06.2020 e-kirjades selgitanud, et ta tasus hagejale vastutuleku korras osa

arvest, kuigi tal ei olnud selle maksmise kohustust. Kostja selgitas, et tal tekib arve maksmise

kohustus pärast tööde vahe- või lõppakti vormistamist. Kostja kordas üle, et lõppakt on hagejale

22.02.2020 tagastatud ja uut akti ei ole kinnitamiseks esitatud – ning et seda ei saagi veel teha,

kuna töödes on puudused (dtl 70-71). Viimati nimetatud e-kirjades on kostja hagejat ka

hoiatanud, et kui hageja puudusi ei kõrvalda, siis rakendab kostja sanktsioone ning peab

viivituse vältimiseks tellima puuduste kõrvaldamise kolmandatelt osapooltelt. Sellega seotud

kulud arvestab kostja hagejale makstavast tasust maha (dtl 70-71). Hageja on vastanud kostja

puudusi kajastavatele e-kirjadele omakorda 25.02.2020 (dtl 100), 12.03.2020 (dtl 117),

17.03.2020 (dtl 132), 20.03.2020 (dtl 103), 25.03.2020-27.03.2020 (dtl 105-106), 02.04.2020

ja 08.04.2020 (dtl 107, 114).

30. Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja on omavahel tihedalt suhelnud ning hageja on puudusi

järjest likvideerinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaielnud kostja e-kirjades loetletud

puudustele vastu (v.a. osa puudusi, mida hageja ei ole pidanud oma vastutusalaks, vt nt

17.03.2020, dtl 132), vaid on vastanud, et ta on puudused parandanud või küsinud üle, et mida

täpselt puuduseks peetakse. Ringkonnakohus leiab, et toimikus oleva e-kirjavahetusega on

tõendatud, et töödes oli puudused. E-kirjavahetus ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul, et

hageja oleks tõendanud lepingukohase ja täieliku töö tegemise ning kostjale vastuvõtmiseks

andmise.

31. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja viimased etteheited hagejale on saadetud kahes

10.06.2020 e-kirjas (dtl 71-72). Seega saab järeldada, et kuni 10.06.2020 ei olnud hageja kõiki

puudusi kõrvaldanud. Seega saab kohtu hinnangul järeldada, et kuni selle ajani ei olnud kostja

töid vastu võtnud ning ei pidanud neid ka VÕS § 638 teise lause kohaselt vastu võtma. Kuigi

hageja väidab, et lõppastmes ta kõrvaldas kõik puudused, ei ole ka see kohtu hinnangul

tõendatud.

32. Hageja ei ole eitanud, et tööde nõuetekohase tegemise tõendamiskoormis on temal.

Vastupidi, hageja taotles maakohtule 17.11.2021 esitatud menetlusdokumendis tunnistajana

2-21-110971

1Partner Ehitus OÜ töötaja SG (taotluses ekslikult Roman) ülekuulamist, selgitades, et soovib

tunnistaja ütlustega täiendavalt ümber lükata kostja vastuväite, et hageja ei ole kõrvaldanud

puudusi tehtud töödes. Hageja märkis, et kuigi ta on enda hinnangul tõenditega (e-kirjadega)

kostja väite ümber lükanud, saab puuduste kõrvaldamise fakti täiendavalt tõendada tunnistaja

ütlustega. Hageja väitel kontrollis SG 28.02.2020 kostja esindajaga vahetult eelnevalt

ülesloetletud puuduste kõrvaldamist ning ta on olnud ka hiljem puuduste kõrvaldamise

kontrollijaks peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ poolt (dtl 136). Niisiis oli hageja teadlik oma

tõendamiskoormisest, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitatud tõendid hagi

rahuldamiseks piisavad.

33. Ringkonnakohus leiab esiteks, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vastanud kostja

10.06.2020 e-kirjadele või mingil muul moel kostjale teada andnud, et ta on neis e-kirjades

märgitud puudused kõrvaldanud. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et

kirjalikult ei ole hageja kinnitanud puuduste kõrvaldamist pärast 10.06.2020 (dtl 282, ajamärge

00:21:19). Niisiis ei ole andnud hageja kostjale puuduste kõrvaldamisest teada ei tööde

üleandmise aktiga ega ka muul moel.

34. Hageja leidis maakohtus ja kordas ringkonnakohtus, et puuduste kõrvaldamist tõendavad

tunnistajate ütlused. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kumbki maakohtu 12.09.2022 istungil

ütlusi andnud tunnistaja ei kinnitanud, et hageja kõrvaldas kõik fassaadipuudused (dtl 282).

34.1. Tunnistaja ÜH (peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ tegevjuht) märkis 12.09.2022 istungil

üksnes, et fassaadi üleandmisega oli palju probleeme (00:21:04), neid ei tehtud kuude kaupa

ning „lõpuks me ütlesime, et kui tema seda ära ei tee, siis me teeme ise. Meil oli ülesanne

tellijale maja üle anda mingiks kuupäevaks“ (00:22:24).

34.2. Tunnistaja SG (peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ projektijuht) märkis, et ta „tea[b], et nii

Logiconi inimesed kui ka Tigoreli inimesed käisid fassaadist asju parandamas. Kuidas neil

kokkulepe oli, kes mida täpselt pidi tegema, seda ma ei tea“ (00:11:23). Tunnistaja G märkis

ka, et „Tigorel tegeles ja kõrvaldas enamus puudused, aga kas ta kõrvaldas kõik oma puudused,

seda ma ei oska praegu öelda“ (ajamärge 00:10:30, 00:14:17). Tunnistaja G sõnul olid kõik

puudused lõpuks kõrvaldatud, kuna hoone anti üle ja ühtegi pretensiooni üles ei jäänud. Ta

selgitas, et nemad (1Partner Ehitus OÜ) olid objektil suve lõpuni, kuid fassaaditööd ja katus

said valmis suve alguses (ajamärked 00:12:47 – 00:13:47, 00:14:17).

34.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja ÜH ütlused tööde nõuetekohast tegemist

hageja poolt. Ka tunnistaja SG ütlused ei tõenda, et hageja puudused kõrvaldas ja tegi

nõuetekohast tööd. Kuigi Riigikohus on 21.06.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-5851 p-s 24

möönnud, et „asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, võib viidata tõik, et hankija ehk

lõpptellija on tellijalt tööd vastu võtnud“, on Riigikohus samas punktis selgitanud, et „siiski

peab töövõtja seejuures tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus

alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul“. Seega oli tööde kohase tegemise ja

üleandmise tõendamiskoormis hagejal, kuid hageja seda tõendanud ei ole. Seetõttu ei ole

ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas asjaoluga, et lõppastmes on omaniku poolt hoone

vastu võetud, tõendatud, et kõik fassaaditöödes esinenud puudused kõrvaldas hageja.

35. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse

norme ja tõendeid valesti hinnanud, leides, et „menetluses kogutud tõenditest tuleb järeldada,

et puudused kõrvaldas hageja, sest vastupidist järeldust ei saa tõenditest teha“. Hoolimata otsuse

p-des 16-17 korrektselt kajastatud tõendamiskoormise põhimõtete väljatoomisest, on maakohus

teinud tõendeid hinnates väära lõppjärelduse. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta andis kostjale

2-21-110971

üle puudusteta töö või et kostjal tekkis kohustus töö vastu võtta ja töö tuleb lugeda vastuvõetuks,

ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ei VÕS § 637 lg 4 ega ka VÕS § 638 teise

lause alusel. Kostjal oli õigus keelduda hagejale tasu maksmisest ning alus hagi rahuldamiseks

puudub. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

II Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtus ja ringkonnakohtus

36. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, siis tuleb muuta

ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS

§ 162 lg 1).

37. Kuna ringkonnakohtus rahuldab apellatsioonkaebuse, jäävad apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud samuti hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

38. Kuna maakohus määras kindlaks vaid hageja menetluskulud, kuid ringkonnakohus tühistas

maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka

ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lg-

d 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

39. Kuigi ringkonnakohus ei määra ise menetluskulude rahalist suurust kindlaks, vastab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus on viidanud valele TsMS

redaktsioonile. Maakohus on viidanud TsMS § 175 lg-le 1¹ (otsuses on viidatud küll lg-le 1,

kuid tsiteeritud lg 1¹ sisu), mis viitab omakorda sama sätte lg-le 4 (Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud piirmäärale), mis on alates 24.03.2021 kehtetu. Kuigi TsMS § 175 lg-

t 1¹ ei ole muudetud, on viide Vabariigi Valitsuse piirmääradele sisutu, kuna selliseid

piirmäärasid enam ei eksisteeri. Menetluskulude uuel kindlaksmääramisel saab maakohus

lähtuda TsMS kehtivast redaktsioonist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt