3-23-40/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-40

Haldusasi

Mittetulundusühingu Valga Arvutuskeskus kaebus

Eesti Töötukassa 23.12.2022 otsusele nr 7-2/22/049-12

riigihankes „Digioskuste algtaseme koolitus eesti

keeles“ (viitenumber 255275)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – mittetulundusühing Valga

Arvutikeskus, esindajad KH

Vastustaja (hankija) – Eesti Töötukassa, esindaja MP

Kolmas isik – OÜ Projektiekspert, esindaja MAK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mittetulundusühing Valga Arvutikeskus apellatsioon-

kaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta mittetulundusühingu Valga Arvutikeskus apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-40 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Jätta läbi vaatamata mittetulundusühingu Valga Arvutikeskus taotlus piirata

kolmanda isiku õigust tutvuda kaebuse lisaga 4.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24.04.2023 (HKMS §

278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (hankija) avaldas 03.10.2022 riigihangete registris teate, et viib läbi

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses riigihanget „Digioskuste algtaseme koolitus eesti keeles“

(viitenumber 255275). Hange oli jaotatud 9 ossa järgmiselt: Rapla linn (osa 1), Räpina linn

(osa 2), Kuressaare linn (osa 3), Põlva linn (osa 4), Rakvere linn (osa 5), Kohtla-Järve linn

ja/või Jõhvi linn (osa 6), Tapa linn (osa 7), Valga linn (osa 8) ning Viljandi linn (osa 9). Ühes

riigihangete registris teate avaldamisega avalikustati ka riigihanke alusdokumendid.

Pakkumused tuli esitada 24.10.2022.

3-23-40

2(8)

Mittetulundusühing Valga Arvutikeskus (Arvutikeskus) esitas pakkumused mh osades 2, 6 ja

8. Lisaks talle esitasid pakkumused OÜ Projektiekspert (osad 2 ja 8) ja OÜ SVS-L (osa 6).

Eesti Töötukassa võttis 23.12.2022 otsuses nr 7-2/22/049-12 hanke osade 2, 6 ja 8 osas

vastu järgmised otsused:

1) lükkas osades 2 ja 8 Arvutikeskuse pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Samuti tegi hankija otsuse tunnistada edukaks ja

vastavaks OÜ Projektiekspert pakkumus, OÜ Projektiekspert kvalifitseeriti ning jäeti

kõrvaldamata;

2) lükkas osas 6 tagasi nii Arvutikeskuse kui ka OÜ SVS-L pakkumused, kuna need ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Otsuse põhjenduste kohaselt oli Arvutikeskuse pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks osas 2

esiteks asjaolu, et pakkumus ei vastanud riigihanke dokumentide (edaspidi RD) lisa 1 punktis

8.5 toodule, et pakkuja peab koolitust pakkuma RD lisa 1 punktis 3 toodud kohas, mis asub

ühistranspordi ametlikust peatusest kuni 10 minuti jalutustee kaugusel. Arvutikeskuse

pakutud asukoha puhul oleks jalutustee kestus 11 minutit. Kuigi vastuseks hankija päringule

kinnitas Arvutikeskus seda ning märkis, et kasutab teenuse osutamisel hoopis teist aadressi,

siis ei saa algset pakkumust hiljem vastavaks muuta. Teiseks ei vastanud pakkumus RD lisa 1

punktis 11.1.1 kehtestatule, et kõik koolitust läbiviivad lektorid peavad olema perioodil 2019

kuni hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäevani läbi viinud arvutialaseid

grupikoolitusi kokku vähemalt 100 akadeemilist tundi, mille kohta tuli andmed lektori

läbiviidud koolituste kohta esitada RD lisa 3 vormil. Ühe koolitaja (edaspidi lektor J), puhul

kujunes RD lisa 3 vormil märgitud asjakohase perioodi töökogemuseks 95 akadeemilist tundi,

mis on ebapiisav. Osade 6 ja 8 puhul oli pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks samuti

tuginetava lektori J töökogemuse ebapiisavus.

Arvutikeskus esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 02.01.2023 vaidlustuse, mis

jäeti 03.01.2023 otsusega nr 1-23/255275 läbi vaatamata ja see tagastati. Vaidlustuskomisjon

selgitas, et kuna tegemist on tööturukoolituse tellimisega, siis tööturuteenuste- ja toetuste

seaduse § 13 lg 3 kohaselt on tegemist halduslepinguga, millele halduskoostöö seaduse §-st

13 tulenevalt ei kohaldata riigihangete seaduse (edaspidi RHS) 8. ja 9. peatükis sätestatut.

2. Arvutikeskus esitas 06.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse järgmistes nõuetes:

1) tühistada osa 2 osas tehtud otsus, millega lükati tagasi eduka pakkumuse esitanud

Arvutikeskuse pakkumus ja tunnistati edukaks ja vastavaks OÜ Projektiekspert pakkumus,

OÜ Projektiekspert kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata;

2) tühistada osa 6 osas tehtud otsus, millega lükati tagasi Arvutikeskuse pakkumus;

3) tühistada osa 8 osas tehtud otsus, millega lükati tagasi eduka pakkumuse esitanud

Arvutikeskuse pakkumus ja tunnistati edukaks ja vastavaks OÜ Projektiekspert pakkumus,

OÜ Projektiekspert kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata;

4) kohustada hankijat uuesti otsustama Arvutikeskuse esitatud pakkumuse vastavuse üle

riigihanke alusdokumentide tingimustele.

Koolituskoha aadressi pidi hankija kontrollima Maa-ameti kaardirakendusest ning koolituse

toimumiskoha ja ühistranspordi peatuse vahemaad kaardirakendusest Google Maps. Hanke

osas 2 esitas kaebaja pakkumuses koolituse toimumise aadressiks Pargi 32, Räpina. See

kinnistu on ca 150 m pikk ning Räpina bussijaama territooriumi pikkus on ca 50 m ning

Google Mapsi abil päringuid tehes on võimalik vahemaa läbimise aja kohta saada erinevaid

vastuseid vahemikus 9 kuni 11 minutit. Kaebaja sai 30.12.2022 kahe erineva päringuga

tulemuseks 10 minutit. Pakkumuse tagasilükkamine polnud põhjendatud. Kaebaja pakkumus

3-23-40

3(8)

oli ka majanduslikult soodsaim. Asjaolu, et kaebaja vastas hankijale, et osutab teenust teisel

aadressil, ei oma tähtsust, sest kaebaja pakkumus vastas RD-s kehtestatud tingimustele.

Hanke osades 2, 6 ja 8 tugines hankija ühtmoodi RD lisa 1 punkti 11.1.1 rikkumisele. Kaebaja

tugines RD lisa 3 vormil lektori J osas kogemusele kokku 180 akadeemilist tundi, kuid

hankija tuvastas töökogemusena 95 akadeemilist tundi, sest vähendas koolituse nr 7-

6.3/21/009901 puhul läbiviidud tundide arvu 40-lt 35-le ega arvestanud üldse koolitusi nr 7-

6.3/21/010603 ja 7-6.3/21/010604, kuna koolitused toimusid pärast hanketeate riigihangete

registris avaldamist.

Lektorite töökogemuse nõue ei olnud hankija poolt kehtestatud selgelt ega üheselt

mõistetavalt, kuna RD lisa 3 „Andmed lektori kohta“ tabeli all oli segadust tekitav tärniga

selgitus: „*Kui töösuhe kestab pakkumuse esitamise hetkel, märkida lõpu ajaks hanketeate

riigihangete registris avaldamise kuupäev. Arvesse lähevad nõuetekohased töökogemused

alates 2019 aastast.“ Kuna lektori J töösuhe kaebajaga ei kestnud pakkumuse esitamise hetkel,

vaid oli lõppenud, siis ei märkinud ta koolituskogemuse lõpu ajaks hanketeate riigihangete

registris avaldamise kuupäeva. Selle asemel märkis ta koolituskogemuse lõpu tegeliku aja,

mis langes ajavahemikku hanketeate registris avaldamisest kuni pakkumuse esitamiseni.

Hankija ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks on oluline, et lektorid omavad teatud

kogemust just hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäeva seisuga.

Hankija ei küsinud kaebajalt lisateavet ega selgitusi, kuid samas kontrollis endal

olemasolevate andmete põhjal pakkuja väiteid lektori J koolituskogemuse kohta. Hankijal oli

tegelikult olemas informatsioon lektori J nõuetekohase koolituskogemuse olemasolu kohta,

sest lektor J on alates aastast 2019 korduvalt osalenud lektorina Eesti Töötukassa tellitud

koolitustel. Hankija teadis, et lektoril J ei jäänud mitte 5 akadeemilist tundi koolituskogemust

puudu, vaid alates aastast 2019 oli tal nõutavast kordades rohkem koolituskogemust. RD lisa

1 punktis 11.4. on hankija ise sätestanud, et võib lektorite pädevust tõendavate dokumentide

osas toetuda dokumentidele ja andmetele, mis on hankijale andmekogus olevate andmete

põhjal tasuta kättesaadavad või hankijal on need dokumendid või andmed olemas ja need on

pädevuse kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. Hankija tegi omal algatusel korrektuure

üksnes kaebaja kahjuks, mitte kasuks.

RHS § 114 lg 2 lubab hankijal tunnistada pakkumus vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest, kuid hankija ei küsinud

selgitavaid küsimusi ja lükkas pakkumuse tagasi. Pakkumus peab hanketingimustele vastama

pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga ja pakkumuse esitamise ajal oli lektoril J nõutud

koolituskogemus olemas. Pakkumus ei olnud sisulise, vaid formaalse puudusega, ja sel juhul

on pakkumuse tagasilükkamine kaalutlusviga.

3. Eesti Töötuskassa palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 23.12.2022 otsuses võetud

seisukohtade juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 16.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

vastustaja seisukohtadega.

RD lisa 1 (hankelepingu eseme tehniline kirjeldus) punktis 11.1.1 oli ette nähtud, et kõik

koolitust läbiviivad lektorid peavad olema „perioodil 2019 kuni hanketeate riigihangete

registris avaldamise kuupäevani läbi viinud arvutialaseid grupikoolitusi kokku vähemalt 100

akadeemilist tundi. Hankija ei arvesta arvutialase grupikoolitusena Eesti Töötukassa poolt

tellitud tööharjutuse ja tööklubi teenuse raames läbiviidud arvuti kasutamise juhendamist“.

Punkt 11.2 nägi ette: „Kui pakkuja esitab pakkumuses rohkem lektoreid, kui hankes nõutud

miinimum, siis peavad kõik pakkumuses esitatud lektorid vastama lektorile kehtestatud

nõuetele.“ Punkti 11.3 kohaselt „pakkuja esitab RD lisa 3 vormil lektori andmed läbiviidud

3-23-40

4(8)

koolituste kohta /…/ Kui pakkumusega ei ole esitatud RD lisa 3 vormil nõutavaid andmeid

/…/ on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.“.

Kaebaja nimetas pakkumustes nõutust (st 2 lektorist) rohkem lektoreid, kellest ühe osas leidis

hankija, et tuginetav töökogemus oli ebapiisav. Vaidlus on selles, kuidas tuleb sisustada RD

lisa 1 punktis 11.1.1 toodud töökogemuse nõuet koosmõjus RD lisaga 3 ning selles lisas

sisalduva tabeli all oleva märkusega. Lisaks on pooled eri meelt selles, kas puudus

pakkumuses oli sisuline ja kas hankija oleks pidanud kaebajalt selgitusi küsima ja/või

tuvastama lektori J töökogemuse talle teadaolevate andmete põhjal.

Praegusel juhul viis hankija läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse, mille puhul hankija

määrab riigihanke alusdokumentides erimenetluse korra, kuid mh tuleb erimenetluse

läbiviimisel järgida RHS 1. peatükki. Hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse

läbiviimisel RHS §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke

alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti (RHS § 126 lg-d 2 ja 7). RHS § 110 lg 1 järgi on

pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates

pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud

pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Sama sätte lg 2 kohaselt peab

pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, ning eelnev on üle

võetud ka vaidlusaluse riigihanke RD punkti 2.10.-

Kaebaja pakkumused osades 2, 6 ja 8 ei vastanud riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele juba lektorite töökogemuse aspektist. Kaebaja esitas pakkumusega lektorite

andmed, tuginedes mh lektori J puhul töökogemusele 180 akadeemilist tundi. Kooskõlas RD

lisa 1 punktiga 11.1.43 kontrollis hankija kaebaja tabelisse märgitud andmete sisulist õigsust

talle teadaolevate andmete põhjal, kuna kaebaja viitas konkreetsetele sama hankija ehk Eesti

Töötukassa koolitustele, mille kestused oli hankijal võimalus üle vaadata. Kontrolli tulemusel

selgus, et:

1) lektori J töökogemus Eesti Töötukassa arvutikoolitusest edasijõudnutele nr 7-

6.3/21/005110 perioodil 14.02.2022–03.03.2022 oli 60 akadeemilist tundi (kogemus 1),

nagu pakkuja oli ka RD lisa 3 vormil õigesti märkinud. Seega pakkuja esitatud ja hankija

kontrollitud andmed langesid kokku;

2) lektori J töökogemus Eesti Töötukassa digioskuste koolitusest algajatele eesti keeles nr 7-

6.3/21/009901 perioodil 28.03.2022–11.04.2022 oli 35 akadeemilist tundi (kogemus 2),

mitte 40 akadeemilist tundi, nagu pakkuja märkis RD lisa 3 vormil tabelis;

3) lektori J töökogemust Eesti Töötukassa digioskuste koolitustest algajatele vene keeles nr 7-

6.3/21/010603 ja 7-6.3/21/010604 (kogemus 3) ei saa üldse arvestada, sest nende

koolituste kokkulepped on sõlmitud perioodiks 04.10.2022–14.10.2022, kuid arvestada sai

vaid läbiviidud koolitusi kuni hanketeate avaldamiseni ehk kuni 03.10.2022.

Kokkuvõtvalt oli lektori J töökogemus, millele kaebaja ise enda täidetud tabelis tugines, 180

akadeemilise tunni asemel 95 tundi, mis ei vastanud RD lisa 1 punktis 11.1.1 nõutule.

Kogemuste 1 ja 2 üle puudub vaidlus, st kaebaja mh ei väida, et kogemuse 2 puhul oleks

hankija tuvastatud 35 akadeemilise tunni asemel olnud õige 40 akadeemilist tundi.

Kui riigihanke alusdokumentides on ette nähtud teatav nõue, siis juhul, kui seda ei ole

tähtaegselt vaidlustatud, on see kehtiv ja siduv kõigile asjast puudutatud isikutele, sh

hankijale. Seega on praeguses etapis asjakohatu viidata sellele, et RD lisa 1 punkti 11.1.1

tingimus võib olla põhjendamatu ja piirav ning kohtul tuleb asja lahendamisel lähtuda

kehtivast tingimusest.

Vastustaja leiab õigesti, et RD lisa 1 punktis 11.1.1 esitatud tingimus on selge ning arusaadav.

Viidatud punktist nähtub üheselt, et töökogemus 100 akadeemilist tundi peab olema

kogunenud ajavahemikus aastast 2019 kuni hanketeate avaldamiseni 03.10.2022. Vastavad

3-23-40

5(8)

andmed tuli esitada RD lisa 3 vormil, milles sisalduva tabeli ees oli lause: „Lektori kogemuse

andmed läbiviidud arvutialaste grupikoolituste kohta mahus 100 akadeemilist tundi:/…/“.

Tabeli all oli mh märkus: „*Kui töösuhe kestab pakkumuse esitamise hetkel, märkida lõpu

ajaks hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäev. Arvesse lähevad nõuetekohased

töökogemused alates 2019 aastast.“. Eelnevast on selgelt arusaadav, et koolituskogemusi

väljaspool ajavahemikku 2019 kuni 03.10.2022 hankija ei arvesta. Ka tabelialusest märkusest

ei tulene vastupidist, kuna ka seal on kogemuse lõpuks hanketeate riigihangete registris

avaldamise kuupäev ja sealt ei ole kuidagi mõistlikult väljaloetav, et tabelialune märkus

muudaks arvestatavat ajavahemikku pikemaks, minnes vastuollu RD lisa 1 punktiga 11.1.1.

Kaebaja märkis RD lisa 3 vormil töökogemuse tabelis „Digioskuste koolitus algajatele vene

keeles“ koolituste toimumise perioodiks 19.09.22–14.10.22, kuid samas ei vaidle ta vastu

hankija otsuses toodule, et nende koolituste (nr 7-6.3/21/010603 ja 7-6.3/21/010604)

kokkulepped olid tegelikult sõlmitud perioodiks 04.10.2022–14.10.2022. Seega erinevalt

kaebaja poolt tabelisse märgitust, jäi juba koolituste algus RD lisa 1 punktis 11.1.1

määratletud ajavahemikust väljapoole, rääkimata koolituste lõpust.

Kaebaja tugineb asjaolule, et sisuliselt oli lektoril J nõutav kogemus olemas ja järelikult olid

pakkumused vastavad. Samas ei ole piisav üksnes pakkuja üldine valmisolek sõlmida

hankeleping, mis vastab riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustele, sest sellisel

juhul kaotaks pakkumuse vastavuse kontroll oma mõtte ja eesmärgi.

Kaebaja arvates oleks hankija pidanud lektori J töökogemuses tegema korrektuure kaebaja

kasuks, viidates, et lektori J osalemine Eesti Töötukassa tellitud muudel koolitustel ja lektori J

piisav kogemus on hankijale teada ning samuti võimaldas teadaolevatele andmetele

tuginemist RD lisa 1 punkt 11.4. See seisukoht ei ole põhjendatud. Hankija kontrollib

pakkumuse vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ning hankijal

puudub kohustus viia läbi põhjalikum uurimine lektori tegeliku töökogemuse tuvastamiseks.

Kui kaebaja väidab, et sisuliselt lektor vastas nõuetele ja tema kogemus oli nõutust kordades

suurem, siis olekski see pidanud kajastuma RD lisa 3 vormil. RD lisa 1 punkt 11.4 käsitleb

pädevuse kontrollimist, s.t hankija kontrollib pakkumuses esitatud andmeid. Osundatud

punkt ei tähenda seda, et hankija saab asuda pakkuja poolt esitamata andmeid pakkumusse

lisama. Hankijal ei ole kohustust aktiivselt otsida teavet selle kohta, kas lektor J oli läbi viinud

ka muid koolitusi, mis oleks tema töökogemust suurendanud.

Tegemist ei olnud pelgalt vormilise puudusega, mida oleks saanud kõrvaldada selgituste

küsimisega. Puudus pakkumuses seoses lektori J töökogemusega ei olnud selgitatav ega

kõrvaldatav, vaid see oli sisuline. Pakkumused olid nende avamisel mittevastavad ja

selgitustega ei ole lubatud pakkumust hiljem vastavaks muuta. Töökogemuse nõue oli sisuline

ning andmed selle kohta olulised, et tuvastada lektorite nõuetekohasus. Sisulise kõrvalekalde

puhul puudub hankijal diskretsioon, kas lükata pakkumus tagasi või mitte (RD punkt 5.2 ja

RHS § 114 lg 2). Kuna lektori J töökogemuse andmed olid esitatud, need olid selged ja

piisavad lektori nõuetele vastavusele hinnangu andmiseks, ei pidanud hankija kaebajalt

selgitusi küsima.

Kuna kaebaja pakkumused osades 2, 6 ja 8 on õigesti tagasi lükatud lektori J töökogemuse

ebapiisavusele tuginedes, siis ei ole oluline, kas osas 2 oli põhjendatult tagasilükkamise

aluseks täiendavalt asjaolu, et koolituse toimumise koht ei vastanud nõuetele. Samas on

pakkumuse mittevastavus selles osas ilmne, kuna kaebaja ise kinnitas vastuseks hankija

päringule, et ta on koolituse toimumise koha ja ühistranspordipeatuse vahelise vahemaa

läbimise osas teinud 1-minutilise eksimuse, ja teatas, et koolitus viiakse läbi märgitust

erinevas kohas. Sellise vastuse saamisel ei pidanud hankija enam midagi täiendavalt uurima,

küsima ega kahtlema, vaid pidi pakkumuse tagasi lükkama.

3-23-40

6(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Arvutikeskus palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus

esitatud seisukohtade juurde, esitades kohtuotsusele järgmised vastuväited.

Nõuded RD lisa 3 vormi tabeli täitmisel ei olnud esitatud üheselt mõistetavalt, mistõttu ei

olnud hankijapoolne kogemuse hindamise õige. Halduskohus hindas tõendeid ebaõigesti ning

leidis alusetult, et esitatud tingimus oli selge ja arusaadav. Kui RD lisa 1 punkt 11.1.1 ütles, et

märkida tuleb töökogemus alates 2019 kuni hanketeate avaldamiseni, siis RD lisa 3 vorm nägi

ette, et esitada tuleb „Lektori kogemuse andmed läbiviidud arvutialaste grupikoolituste kohta

mahus 100 akadeemilist tundi“. Lisaks lähtus kaebaja RD lisa 3 tabeli all olevast tärniga

selgitusest „Kui töösuhe kestab pakkumuse esitamise hetkel, märkida lõpu ajaks hanketeate

riigihangete registris avaldamise kuupäev“. Lektori J töösuhe kaebajaga ei kestnud

pakkumuse esitamise hetkel, vaid oli lõppenud, mistõttu ei märkinud kaebaja

koolituskogemuse lõpu ajaks hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäeva, vaid

koolituskogemuse lõpu tegeliku aja, mis langes ajavahemikku hanketeate registris

avaldamisest kuni pakkumuse esitamiseni.

Lektoril J oli vajalik kogemus olemas. Kaebaja eesmärgiks ei olnud esitada teadlikult ja

tahtlikult andmeid kujul, mis tooksid kaasa pakkumuse nõuetele mittevastavuse. Jääb

arusaamatuks, miks ei pidanud vastustaja ja halduskohus võimalikuks lugeda RD lisa 3 tabeli

ebaõigesti täitmist inimlikuks eksituseks. Hankija poolt oleks olnud kohane ja

proportsionaalne anda kaebajale võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Mitmeti mõistetavuse

korral tuleb riigihanke alusdokumente tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval

viisil.

Õige pole halduskohtu seisukoht, et töökogemuse andmete täiendamine oleks olnud

pakkumuse sisuline muutmine. Hankijal oli olemas info lektoril J nõuetekohase

koolituskogemuse olemasolu kohta. Vastustaja tegi lektori koolituskogemuses korrektuure

üksnes kaebaja kahjuks. Formaalne kirjapilt ei saa olla sisust olulisem.

Kaebajalt täiendavate selgituste küsimise puhul poleks olnud tegemist konkurentsieelise

andmisega kaebajale, sest nõutav kogemus oli kaebajal tegelikult olemas. Hankijal on

keelatud jätta pakkuja kvalifitseerimata, kui vajalik puuduolev dokument on hankijal olemas

(HKMS § 104 lg 11). Samast põhimõttest tuleb lähtuda ka pakkumuse vastavuse

kontrollimisel. Ebaproportsionaalne on lähenemine, mis ei luba hankijal pakkumuse vastavuse

kontrolli ajal võtta arvesse dokumente või andmeid, mida koos pakkumusega ei esitatud, kuid

mis tal on selle riigihanke väliselt olemas. Pakkumuse sisulise puudusega oleks olnud

tegemist siis, kui lektoril J poleks olnud nõutud 100-tunnist kogemust.

Kaebaja esitas koos kaebusega kohtule enda pakkumuse ning põhjendatud on piirata

kolmandate isikute õigust sellega tutvumisel. Kaebaja pakkumus sisaldas ärisaladust ehk

teavet pakkumusse kaasatud koolitajate kohta ja hinnakujunduse põhimõtteid. Seetõttu tuleb

piirata kolmandate isikute õigust tutvuda kaebuse lisaga 4 (HKMS § 79 lg-d 1 ja 2).

6. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

7. OÜ Projektikeskus ei esitanud apellatsioonimenetluses seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

3-23-40

7(8)

9. Halduskohus on otsuses kaebaja seisukohti igakülgselt analüüsinud, viidates asjakohastele

õigusnormidele ja kohtupraktikale. Apellatsioonkaebus ei sisalda uusi väiteid, millele

halduskohus poleks juba vastanud. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et lektorite

töökogemusele esitatud tingimused olid selged. RD lisa 1 p-st 11.1.1 nähtus üheselt, et arvesse

lähevad koolitused, mis on läbi viidud kuni hanketeate riigihangete registris avaldamiseni, s.o

kuni 03.10.2022. RD lisa 3 vormil tabeli ees olev lause „Lektori kogemuse andmed läbiviidud

arvutialaste grupikoolituste kohta mahus 100 akadeemilist tundi“ ei saanud pakkumuse

esitajas tekitada arusaama, et RD lisa 1 p-st 11.1.1 sätestatud tingimus ei kehtigi ning esitada

võib andmeid mistahes ajal läbi viidud koolituste kohta. Samuti ei saanud tabeli all tärniga

esitatus selgitus „Kui töösuhe kestab pakkumuse esitamise hetkel, märkida lõpu ajaks

hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäev“ viidata võimalusele, et lektori pädevuse

tõendamiseks võib esitada andmeid koolituse kohta, mis algas peale hanketeate riigihangete

registris avaldamist. Nagu halduskohus õigesti märkis, ei saa praeguses menetlusetapis enam

vaielda selle üle, kas RD lisa 1 p-i 11.1.1 tingimus oli põhjendatud. Oluline on vaid, et lektori

J osas pakkumusse märgitud koolituskogemus ei vastanud sellele tingimusele.

10. Toimuva vaidluse kontekstis ei ole ka oluline, kas lektoril J oli tegelikult sisuline pädevus

olemas. Nagu halduskohus õigesti selgitas, oli pakkumus esitatud sisulise, mitte vormilise

puudusega.

Pakkumuse

vastavaks

tunnistamisele

ei

saa

laiendada

pakkumuse

kvalifitseerimise regulatsiooni. Pakkumuse vormilise puudusega, mille kõrvaldamist oleks

hankija saanud kaaluda pakkumuse kvalifitseerimise üle otsustamisel, oleks tegemist olnud nt

juhul, kui RD lisa 3 oleks olnud üldse täitmata. Kaebaja pakkumuses oli RD lisa 3 täidetud.

Ainult pakkuja ise saab otsustada selle üle, millisele kogemusele soovib ta konkreetse

spetsialisti puhul tugineda. Samuti lasub pakkujal vastutus selle eest, et ta esitab pakkumuses

õiged andmed. Praegusel juhul on kaebaja tutvunud riigihanke dokumentidega pealiskaudselt,

mis tõi kaasa nõuetele mittevastava pakkumuse esitamise.

Põhjendamatu on kaebaja väide, et hankija oleks pidanud ise asuma koguma teavet lektori J

varasema koolituskogemuse kohta. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-le 2 ei

ole riigihangete menetlus haldusmenetlus HMS-i mõttes. Järelikult ei rakendu riigihangete

menetluses ka haldusmenetluse üldised põhimõtted, sh uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus.

RD p 4.5 sätestab, et kui „pakkuja on jätnud esitamata riigihanke alusdokumentides nõutud

andmed pakkuja kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, on hankijal õigus küsida pakkujalt

esitamata andmed järgi või toetuda avalikes andmebaasides olevatele andmetele“. Esiteks

reguleerib see punkt pakkuja kõrvaldamise aluste kontrolli, mitte pakkumuse tagasi lükkamist.

Teiseks ei kontrolli hankija pakkuja kvalifitseerimise või kõrvaldamise otsustamisel

pakkumuses esitatud andmete sisulist vastavust RD-le, mistõttu ei saa vastustajale ette heita

ka seda, et võimalikele puudustele oleks tulnud tähelepanu juhtida juba varasemalt vastavalt

RD p-le 4.2.

RD p 5.2 kohaselt lükatakse pakkumus tagasi, „kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja

selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui

selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.“

Nimetatud sättest ei nähtu, et pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis saaks hankija

nõuda RD lisades kajastatud andmete muutmist, küsida saab vaid selgitusi.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kohtumenetluse kulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

12. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses piirata ärisaladuse kaitseks kolmanda isiku õigust

tutvuda kaebuse lisaga 4 (kaebaja pakkumus).

3-23-40

8(8)

Kaebaja esitas vastava taotluse halduskohtule 06.01.2023 samaaegselt lisa 4 esitamisega.

Halduskohus rahuldas taotluse 06.01.2023 määrusega (resolutsiooni p 5), nõustudes

kaebajaga, et pakkumus sisaldab ärisaladust, mille varjamine on kaebaja huvides. Määrus

jõustus 20.01.2023.

Arvestades eeltoodut, märgib ringkonnakohus, et kuna halduskohtu 06.01.2023 määruses

seatud piirang kehtib ka apellatsioonimenetluses, jääb kaebaja taotlus läbi vaatamata (HKMS

§ 55 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)