2-22-112964/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-112964

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-112964

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi O. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

64,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline esindaja C. K. (e-post XXX)

Kostja O. K. (isikukood XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista O. K. välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 23,99 eurot,

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis 13. detsembri 2022 seisuga 2,36 eurot,

2.3. sissenõudmiskulud 25 eurot,

2.4. viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses 14. detsembrist 2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 17% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda ja 83%

ulatuses O. K. kanda.

5. Mõista O. K. välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 199,20 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415).

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel

maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14. aprillil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 28. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse O. K. võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb XXX ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud

liitumislepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingu lisast nr XXX.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus võttis 7. juulil 2022 hagi

menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagile 20

päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule

tähtajaks ei vasta, siis on kohtul õigus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus

loeb hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 29. oktoobril 2022 kätte toimetatuks

postkasti panekuga (TsMS § 326). Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kätte toimetamist

esitas hageja hagiavalduse täienduse ja selgitas täiendavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Sellega seoses andis kohus 9. veebruaril 2023 kostjale täiendavad 20 päeva hagile vastamiseks.

Kohus hoiatas kostjat veelkord, et kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta, siis hageja taotlusel

kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Kohus loeb täiendavad hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale

18. veebruaril 2023 kätte toimetatuks postkasti panekuga. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt kohustus XXX pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning

kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele.

XXX esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli

kohustatud tasuma arvele märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata.

Hagiavalduse kohaselt oli viimase arve tasumise tähtaja seisuga kostja võlgnevus XXX ees

43,99 eurot. Kohus juhtis 28. novembri 2022. a määruses hageja tähelepanu, et lisatud arvetest

nähtuvalt

sisaldab

põhivõlgnevus

lisaks

tasule

kommunikatsiooniteenuse

eest

meeldetuletuskirja ja võlgnevuse teatise saatmise tasusid. 13. detsembril 2022 esitatud

hagiavalduse täienduse kohaselt oli kostja võlgnevus XXX ees summas 27,99 eurot. Lisatud

arvetest nähtub, et nõue summas 27,99 eurot sisaldab endiselt meeldetuletuskirja saatmise tasu

4 eurot (arve nr XXX, dtl 50-51). Teistel arvetel kajastatud meeldetuletuskirja ja võlgnevuse

teatise saatmise tasude võrra hageja vähendas oma põhinõuet. Nimetatud arvel kajastatud

meeldetuletuskirja saatmise tasu osas hageja põhinõuet ei vähendanud ega toonud esile selle

nõude eelduseks olevaid asjaolusid. Sellest tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele

23,99 euro ulatuses (27,99 eurot - 4 eurot). Ka viivise mõistab kohus välja põhinõude

rahuldatud osalt.

Hageja arvestab viivist 0,05% päevas tuginedes XXX teenuste kasutamise üldtingimuste p-le

3. Hageja selgituste kohaselt tuleneb viivisemäär 0,05% päevas alates 25. juulist 2018

kehtivatest üldtingimustest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse

kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 42 lg 1 viimasel lause järgi hinnatakse

tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 13 lg

1 alusel võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või

seadusega ettenähtud muul alusel. Kohus peab poolte esile toodud asjaoludest lähtudes omal

algatusel kontrollima, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel, kas tüüptingimused on saanud

lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 17.1).

Kohus andis 1. veebruari 2023. a määrusega hagejale võimaluse täpsustada, millistel asjaoludel

on 25. juulist 2018 kehtivad tüüptingimused lepingu osaks ja hagejal on õigus nõuda neile

tuginedes viivist 0,05% päevas. Hageja selgitas, et lepingu lisa punkti 2 kohaselt kinnitas kostja

selle allkirjastamisega, et viimane nõustub ja on tutvunud liitumislepingu ja/või

järelmaksulepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumiste tingimustega, XXX teenuse

kasutamise tingimustega, XXX interneti kasutamise tingimustega, XXX järelmaksu

tingimustega, XXX hinnakirjaga, XXX lepingust taganemise juhendiga ja taganemisega

kaasnevate võimalike tasudega, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning

kohustus neid täitma. Hageja hinnangul saab eelneva kinnituse alusel lugeda veenvalt

tõendatuks, et 25. juulist 2018 kehtivad tüüptingimused said lepingu osaks ja hagejal on õigus

neile tuginedes nõuda viivist 0,05% päevas. Arvestades et lepingu lisa on sõlmitud

XX.XX.XXXX ei ole hageja kohtu hinnangul veenvalt selgitanud, kuidas on alates 25. juulist

2018 kehtivad tüüptingimused saanud lepingu osaks. Liitumislepingu lisa sõlmimise ajal

kehtinud tüüptingimuste p-s 6.13.2 on ette nähtud viivisemäär 0,15% päevas (54,75% aastas),

mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ja on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5

ja § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses

määras, st VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja arvestab viiviseid iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse

täienduse esitamiseni, st kuni 13. detsembrini 2022. Arvestades põhinõude osalist rahuldamata

jäämist ning arvestades viivist seadusjärgses määras, on 13. detsembri 2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 2,36 eurot:

Arve nr

Summa

Viivis alates Viivis kuni Viivituses päevi

Viivis

XXX

3,46 €

19.08.2021

13.12.2022 482

0,37

XXX

14,06 €

19.09.2021

13.12.2022 451

1,39

XXX

6,47 €

19.10.2021

13.12.2022 421

0,6

Kokku 23,99 €

Kokku 2,36

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 17% ulatuses hageja kanda ja 83% ulatuses kostja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 240 euro ulatuses – riigilõiv 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajaliku kulu seoses dokumentide komplekteerimise, analüüsi, hagiavalduse

koostamise ja esitamisega, arvestades nõude olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu ja mahtu

120 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest (TsMS § 175 lg 1).

Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks

väljamõistmisele 199,20 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik