3-23-154/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number 3-23-154

Haldusasi

OÜ Muldkeha kaebus mõista Keskkonnaministeeriumilt

OÜ Muldkeha kasuks välja avalik-õiguslikus suhtes

tekitatud varaline kahju summas 6 966 761,60 eurot,

alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel

Menetlusosalised Kaebaja OÜ Muldkeha (registrikood 10285564), volitatud

esindajad v.adv-d Allar Jõks ja Kadri Härginen

RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ Muldkeha kaebus osas, milles taotletakse Keskkonnaministeeriumi

kohustamist hüvitama kaebajale tekitatud kahju summas 5235,10 eurot.

2. Võtta haldusasjas nr 3-22-1596 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9 asja materjalide juurde.

3. Lugeda, et OÜ Muldkeha kaebus Keskkonnaministeeriumi vastu kahju hüvitamise

nõudes summas 6 961 526,50 eurot on esitatud tähtaja rikkumisega.

4. Jätta kaebetähtaeg ennistamata.

5. Lõpetada haldusasja nr 3-23-154 menetlus.

6. Tagastada OÜ-le Muldkeha kaebuselt tasutud riigilõiv 1050 eurot pärast käesoleva

määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3-5 jõustumist.

7. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 3-5 ja 7 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale

(esindajate kaudu).

3-23-154

2(13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Raudtee AS, Eesti Erastamisagentuur ja OÜ Uuemõisa Taavi (13.12.2000–05.12.2018

OÜ Taavi, alates 05.12.2018 OÜ Muldkeha) sõlmisid 12.12.1997 Riisipere – Haapsalu

raudteelõigu varade erastamise ostu-müügilepingu. Varade hulgas nimetati mh muldkeha.

Erastamislepingu eesmärkide täitmiseks asutati raudtee-ettevõtja osaühing Haapsalu Raudtee

(registrikoodiga 10429804), kellele OÜ Uuemõisa Taavi andis raudtee majandamise eesmärgil

erastamislepinguga omandatud vara üle.

2. Raudteeinspektsioon andis 27.05.2004 OÜ-le Haapsalu Raudtee kirjaliku nõusoleku

demonteerida konserveerimise eesmärgil Riisipere-Haapsalu raudtee pealisehitis.

3. OÜ Haapsalu Raudtee ning SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus

(edaspidi Läänemaa sihtasutus) sõlmisid 26.04.2005 lepingu, millega OÜ Haapsalu Raudtee

andis Läänemaa sihtasutusele Riisipere-Haapsalu muldkeha kasutusse projekti „Läänemaa

Jalgrattatee rajamine raudteetammile“ elluviimiseks ja loodava jalgrattatee edaspidiseks

avalikuks kasutuseks.

4. Läänemaa sihtasutus taotles jalgrattatee ehitamiseks toetust Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuselt (edaspidi EAS).

5. 2006. aasta alguses kanti raudteest järele jäänud muldkeha ehitisregistrisse. Ehitise liigiks

märgiti „ehitis kui vallasasi“.

6. OÜ Haapsalu Raudtee müüs 28.02.2006 Riisipere-Haapsalu raudtee muldkeha OÜ-le Taavi

(endine OÜ Uuemõisa Taavi). Muldkeha müügilepingu alusel sai ehitisregistrisse kantud

ehitiste omanikuna OÜ Taavi.

7. EAS

rahuldas

25.04.2006

otsusega

Läänemaa

sihtasutuse

taotluse

projektile

„Raudteetammi kohandamine jalgrattateeks“ toetuse saamiseks.

8. OÜ Taavi esitas 27.02.2006 avaldused Ridala ja Taebla Vallavalitsustele vastavalt

Raudteetammi tee lõik 6-9 ja Raudteetammi tee lõik 10-20 maaüksuste ostueesõigusega

erastamiseks. OÜ Taavi esitas 28.02.2006 ostueesõigusega erastamise avaldused Haapsalu

Linnavalitsusele ja Risti Vallavalitsusele vastavalt Raudteetammi tee lõik 4-5 ning

Raudteetammi tee lõik 21-30 erastamiseks raudtee teenindusmaana.

9. Risti Vallavalitsus otsustas 31.01.2007 korraldusega nr 23 maad mitte erastada, sest raudtee

muldkeha ei vasta ehitusseaduse (kehtis kuni 30.06.2015; EhS v.r) § 2 lg-s 1 ja maareformi

seaduse (MaaRS) § 6 lg-tes 3 ja 31 ehitisele esitatud nõuetele.

10. Tallinna Halduskohus jättis 25.05.2007 otsusega nr 3-07-439 OÜ Taavi kaebuse Risti

Vallavalitsuse korralduse peale rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.02.2008

otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning

Riigikohus jättis 16.04.2008 määrusega nr 3-7-1-3-129 kaebaja kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. Kohtud leidsid, et muldkeha, millelt on eemaldatud rööpad, pöörmed

ja liiprid, ei ole enam raudtee ega rajatis. Sihipärasest kasutusest väljalangenud rajatisele

pole võimalik erastada teenindusmaad. Riigikohus leidis 10.10.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-

42-05 (p 14), et tee ei ole käsitatav vallasasjana asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

(AÕSRS) § 13 lg 2 mõttes, sest tee on maaga lahutamatult seotud. Seega ei ole tee rajatis

MaaRS-i tähenduses.

11. Haapsalu Linnavalitsuse 28.10.2009 korraldustega nr 632 ja nr 633 keelduti Raudteetammi

tee lõik 4 ja 5 maaüksuste osas erastamise eeltoimingute läbiviimisest.

3-23-154

3(13)

12. Muldkehale (raudteetammile) kergliiklustee rajamiseks väljastati ehitusload ajavahemikul

23.02.2006 – 22.03.2006 ning kasutusload ajavahemikul 24.09.2008 – 08.01.2009.

13. OÜ Taavi ja Läänemaa sihtasutus sõlmisid 18.11.2016 vara tasuta kasutusse andmise

lepingu, millega kaebaja andis Läänemaa Tervisetee koos selle juurde kuuluvate

liikluskorraldusvahenditega ja väikevormidega Läänemaa sihtasutusele tasuta kasutamiseks

kuni 09.10.2021.

14. Lääne maavanema 29.05.2017 korraldusega nr 8-8/17/126 (Raudteetammi tee lõik 4 ja 5)

ning 19.06.2017 korraldustega nr 8-8/17/146 (Raudteetammi tee lõik 6-9), nr 8-8/17/145

(Raudteetammi tee lõik 10-20) ja nr 8-8/17/146 (Raudteetammi tee lõik 21-30), millel asub

muldkeha ja sellele pärast raudtee likvideerimist rajatud kergliiklustee, jäeti nimetatud

kinnistud riigi omandisse. Kandeavaldused kinnistusraamatusse tehti Haapsalu-Ellamaa trassil

asunud lõikude osas vahemikus 03.08.2017-02.02.2018. Ellamaa-Turba (Turba-Ellamaa

raudtee L1-L3) ning Turba-Riisipere (Riisipere-Turba raudtee L1-L6) raudteelõigu alused maad

jäeti riigi omandisse Harju maavanema 03.08.2017 korraldustega nr 857k-865k.

Kandeavaldused kinnistusraamatusse tehti Riisipere-Turba lõigu osas 15.11.2017 ning

TurbaEllamaa lõigu osas 09.11.2017. Seega sai käesoleva vaidluse esemeks oleva Haapsalu-

Ellamaa raudteelõigul asuvate kinnisasjade, millel asusid kaebajale kuuluv muldkeha,

sillad/truubid ja kergliiklustee, omanikuks lõplikult riik ning riigivara valitsejaks

Keskkonnaministeerium 02.02.2018.

15. Lääne maavanema 13.10.2017 korraldustega nr 1-1/17/124 on kehtestatud Lääne

maakonnaplaneeringu

teemaplaneering

„Riisipere-Haapsalu-Rohuküla

raudteetrassi

koridori asukoha määramine“, mis näeb ette raudteekoridori kergliiklustee alusel maal.

16. OÜ Muldkeha esitas 19.12.2018 Maa-ametile taotluse hoonestusõiguse seadmiseks OÜ

Muldkeha kasuks alljärgnevatel kinnistutel asuvale muldkeha alusele maale ning selle

teenindamiseks vajalikule maale:

1)

Raudteetammi tee lõik 5, katastritunnus 18301:001:0257, kinnistusregistriosa nr

9006450, pindala 10,74 ha, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri kood (edaspidi

rvok) KV74633;

2)

Raudteetammi tee lõik 6, katastritunnus 67401:001:0895, kinnistusregistriosa nr

9500550, pindala nr 18,53 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75048;

3)

Raudteetammi tee lõik 7, katastritunnus 67401:001:0896, kinnistusregistriosa nr

9790350, pindala 6,76 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75049;

4)

Raudteetammi tee lõik 8, katastritunnus 67401:001:0897, kinnistusregistriosa nr

9071750, pindala 5,58 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75052;

5)

Raudteetammi tee lõik 9, katastritunnus 67401:001:0898, kinnistusregistriosa nr

9057250, pindala 11,56 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75054;

6)

Raudteetammi tee lõik 10, katastritunnus 43901:001:0067, kinnistusregistriosa nr

9198250, pindala 11,20 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75224;

7)

Raudteetammi tee lõik 11, katastritunnus 43901:001:0068, kinnistusregistriosa nr 9062850,

pindala 3,29 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75225;

8)

Raudteetammi tee lõik 13, katastritunnus 43901:001:0070, kinnistusregistriosa nr 9137450,

pindala 1,83 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75227;

3-23-154

4(13)

9)

Raudteetammi tee lõik 14, katastritunnus 43901:001:0071, kinnistusregistriosa nr 9057450,

pindala 6,68 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75229;

10)

Raudteetammi tee lõik 15, katastritunnus 43901:001:0072, kinnistusregistriosa nr 9091650,

pindala 10,25 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75230;

11)

Raudteetammi tee lõik 16, katastritunnus 43901:001:0073, kinnistusregistriosa nr 9055150,

pindala 4,37 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75231;

12)

Raudteetammi tee lõik 17, katastritunnus 43901:001:0074, kinnistusregistriosa nr 9101650,

pindala 5,53 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75232;

13)

Raudteetammi tee lõik 18, katastritunnus 43901:001:0075, kinnistusregistriosa nr 9198450,

pindala15,12 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75233;

14)

Raudteetammi tee lõik 19, katastritunnus 43901:001:0076, kinnistusregistriosa nr 9500750,

pindala 10,06 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75234;

15)

Raudteetammi tee lõik 20, katastritunnus 43901:001:0077, kinnistusregistriosa nr 9206550,

pindala 4,52 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75235;

16)

Raudteetammi tee lõik 21, katastritunnus 43901:001:0089, kinnistusregistriosa nr 9198850,

pindala 12,93 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75236;

17)

Raudteetammi tee lõik 22, katastritunnus 43901:001:0088, kinnistusregistriosa nr 9071550,

pindala 12,15 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75237;

18)

Raudteetammi tee lõik 23, katastritunnus 43901:001:0087, kinnistusregistriosa nr 9091050,

pindala 11,62 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75238;

19)

Raudteetammi tee lõik 24, katastritunnus 43901:001:0086, kinnistusregistriosa nr 9071650,

pindala 4,74 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75239;

20)

Raudteetammi tee lõik 25, katastritunnus 43901:001:0085, kinnistusregistriosa nr 9113850,

pindala 6,86 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75240;

21)

Raudteetammi tee lõik 26, katastritunnus 43901:001:0084, kinnistusregistriosa nr 9138850,

pindala 2,25, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75241;

22)

Raudteetammi tee lõik 27, katastritunnus 43901:001:0083, kinnistusregistriosa nr 9103650,

pindala 8,57 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75242;

23)

Raudteetammi tee lõik 28, katastritunnus 43901:001:0082, kinnistusregistriosa nr 9800950,

pindala 11,09 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75243;

24)

Raudteetammi tee lõik 29, katastritunnus 43901:001:0081, kinnistusregistriosa nr 9088450,

pindala 4,57 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75244;

25)

Raudteetammi tee lõik 30, katastritunnus 43901:001:0080, kinnistusregistriosa nr 9208150,

pindala 20,95 ha, sihtotstarve transpordimaa, rvok KV75245 (edaspidi Raudteetammi tee lõik 5-11

ja 13-30 kinnistud).

OÜ Muldkeha selgitas, et vaidlusalustel kinnisasjadel asub talle kuuluv kergliiklustee.

Hoonestusõiguse seadmist taotleti vastavalt AÕSRS § 15 lg-le 1, ehitusseadustiku (EhS) § 3

lõigetele 1 ja 2, § 92 lg-le 1 ning AÕSRS § 13 lg-le 5. Kaebaja taotles hoonestusõigust nii

3-23-154

5(13)

muldkeha alusele maale ning selle teenindamiseks vajalikule maale kui ka kergliiklustee alusele

maale ja selle teenindamiseks vajalikule maale.

17. Maa-amet selgitas 22.02.2019 kirjas nr 7-1/18/18442-2 taotlejale, et AÕSRS § 15

rakendades tuleb ehitise mõistet sisustada läbi MaaRS § 6 lõike 3 ning kui ehitis ei ole olnud

maareformi käigus maa erastamise aluseks, ei saa see olla ka AÕSRS § 15 lg-s 1 sätestatud

taotlusõiguse aluseks. Maa-amet tegi taotlejale ettepaneku hoonestusõiguse seadmise

taotluse tagasi võtmiseks ning teatas, et taotluse tagasi võtmata jätmisel valmistab ette ja

edastab keskkonnaministrile allkirjastamiseks käskkirja eelnõu hoonestusõiguse seadmisest

keeldumise kohta.

18. Keskkonnaministeeriumi

24.01.2020

käskkirjaga nr

1-2/20/45

„Hoonestusõiguse seadmisest keeldumine“ otsustati keelduda OÜ Muldkeha kasuks

hoonestusõiguse

seadmisest

käesoleva

käskkirja

punktis

1.1

nimetatud

Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatele kinnisasjadele

19. Vabariigi Valitsus andis 11.07.2018 Riisipere-Turba lõigule 50-aastase tähtajaga

hoonestusõiguse Eesti Raudtee kasuks. 2019. a jaanuaris algasid Riisipere-Turba lõigul

ehitustööd – uut raudteed hakkas Eesti Raudtee ehitama kaebajale kuuluva muldkeha peale.

Eesti Raudtee ei küsinud OÜ-lt Muldkeha luba muldkeha kasutamiseks ega pakkunud OÜ-

le Muldkeha võimalust oma vara ära viia. OÜ Muldkeha sai ehitustöödest teada

sotsiaalmeedia vahendusele ning ütles selle info põhjal osaliselt üles Läänemaa Terviseraja

tasuta kasutamise lepingu.

20. OÜ Muldkeha tegi 2019. a juulis Eesti Raudteele taas ettepaneku hüvitada kohtuväliselt

alusetult saadud muldkeha väärtus, kuid Eesti Raudtee keeldus OÜ-ga Muldkeha

läbirääkimisi pidamast. Tänaseks on Riisipere-Turba lõigul kaebaja ehitatud kergliiklustee

täielikult hävitatud ning samuti on Eesti Raudtee kasutanud täielikult ära kaebajale

kuulunud ning kaebaja poolt konserveeritud muldkeha.

21. Kaebaja esitas 21.01.2020 Eesti Raudtee vastu tsiviilkohtumenetluses hagiavalduse 1,21

miljoni euro nõudes (tsiviilasi nr 2-20-1067). Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022

otsusega nr 2-20-1067 jäeti kaebaja hagiavaldus rahuldamata.

22. OÜ Muldkeha esitas 23.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse mõista

Keskkonnaministeeriumilt kaebaja kasuks välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud varaline

kahju summas 6 966 761,60 eurot või alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebaja leiab,

et olukorras, kus talle on õigusvastaselt jäänud andmata hoonestusõigus muldkehale ja/või

kergliiklusteele või luba muldkeha kasutuselevõtuks ehitusmaterjalina, on tema omand tasuta

sundvõõrandatud. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajale otsene varaline kahju seoses

hoonestusõiguse seadmata jätmisega. Alternatiivselt tekkis kaebajal kahju omandiõiguse

kaotusest tulenevalt riigi poolt asjakohase õigustloova akti andmata jätmisest või õiguspäraselt

tekitatud kahjust. Omandiõiguse kaotamisega kaasnes kaebajale otsene varaline kahju summas

6 951 000 eurot, millest 5 845 000 eurot puudutab Ellamaa-Haapsalu lõigu muldkeha väärtust

ning 1 106 000 eurot Ellamaa- Haapsalu lõigul asunud raudtee sildade/truupide väärtust. Juhul,

kui kaebaja ei oleks õigust oma omandi kasutamisele ja käsutamisele riigi tegevuse ja/või

tegevusetuse tulemusena kaotanud, oleks kaebajal seni omandiõigus nii Ellamaa-Haapsalu

muldkehale ja/või seda moodustavale teisaldatavale ehitusmaterjalile, nagu ka samal lõigul

asunud raudtee sildadele/truupidele. Seega oleks kaebaja omandi väärtus nimetatud lõigul olnud

14.08.2022 seisuga 6 951 000 eurot.

Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuivõrd kaebaja sai kahjust teada 27.01.2020,

mil edastati kaebajale Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkiri. Kaebaja leiab, et tal oli

3-23-154

6(13)

kuni 24.01.2020 haldusakti vastuvõtmiseni mõistlikult võimalik loota, et kaebaja saavutab enda

soovitud positiivse tulemi muldkehal asunud kergliiklusteele seatava hoonestusõigusega.

Kaebaja leiab, et ta ei pidanud varem aru saama, et on lõplikult oma omandi kaotanud ning et

talle on seeläbi tekkinud suur varaline kahju. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (AÕSRS)

§ 15 lg 1 kohaselt ei muutu riigimaal asuv ehitis kunagi riigimaa oluliseks osaks, sõltumata

sellest, kas hoonestusõigust taotletakse või mitte. Kaebaja selgitab, et kuigi käesolevaks ajaks

on Tallinna Ringkonnakohus 10.03.2022 jõustunud kohtuotsusega leidnud, et kaebaja vallasasi

ehk muldkeha on muutunud riigimaa oluliseks osaks, võis kaebaja usaldada seaduses sätetatut,

mille kohaselt ei muutu ükski vallasasi riigimaa oluliseks osaks ka siis, kui hoonestusõigust ühe

aasta jooksul pärast kinnistamist ei nõuta. Kaebaja hinnangul ei pidanud ta enne 10.03.2022

Tallinna Ringkonnakohtu otsust mõistma, et tema omand võib olla riigimaa oluliseks osaks

muutunud ning ta on oma omandiõiguse lõplikult kaotanud.

Koos kaebusega on esitatud alternatiivselt ka kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja

põhistab tähtaja ennistamise taotlust järgmiselt. Kui siiski järeldada, et kaebaja hüvitamisnõue

riigi vastu on aegunud ning et kaebaja on kaebetähtaega ületanud, on AÕSRS § 15 lg-s 1

sätestatu ning Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022 otsuses sedastatu sedavõrd vastuoluline, et

ükski mõistlik isik ei saanud kaebetähtaja kulgemist asjakohaselt tuvastamata hetkel ette näha.

Seega on see eraldiseisev mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

Riik on kaebajat eksitanud, mis on mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on

aastaid püüdnud seaduse alusel leida viise, kuidas muldkeha omandiõiguse kasutamist

seadustada ja seega kahju tekkimist vältida. Kaebaja on taotlenud maa ostueesõigusega

erastamist ja hoonestusõiguse seadmist. Samuti pidanud Riisipere-Turba lõigu osas

läbirääkimisi Eesti Raudteega ning esitanud kahju hüvitamise nõude Eesti Raudtee vastu.

Vastustaja, halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on olnud erineval

seisukohal, kas muldkeha on ehitis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunas

kaebajat avalikult ja ka e-kirja teel peetud otsesuhtluses nüüdse hoonestusõiguse omanikuga

hüvitise teemal läbirääkimistesse, mida kaebaja ka tegi. Eesti Raudtee vastu esitatud kohtuasjas

aga leiti, et kaebaja omand on hoopis nüüd riigi omand ning Eesti Raudteel kaebajale kahju

hüvitamise kohustus puudub. Tallinna Ringkonnakohus leidis erinevalt senistest haldus- ja

halduskohtumenetlustest, et kaebajale kuulus muldkeha, mis oli ka 2006. a kehtinud EhS § 2 lg

1 tähenduses rajatis. Teisisõnu kaebajal siiski olnuks võimalus hoonestusõiguse seadmiseks

enda kasuks, kui vastustaja oleks muldkeha õiguslikult õigesti rajatisena määratlenud. Kaebajat

ei kaasatud maa riigi omandisse jätmise menetlusse. Seega ei saanud ega pidanudki kaebaja aru

saama, et on omandiõiguse juba varasemalt kaotanud ning et tähtaeg hüvitamiskaebuse

esitamiseks juba kulgeb. Ühtegi haldus- ega kohtuotsust, mille resolutsiooniga oleks tuvastatud

kaebaja omandikaotus, pole.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kaebaja taotleb kohtult Keskkonnaministeeriumi kohustamist hüvitama kaebajale

avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 6 966 761,60 eurot või alternatiivselt kohtu

õiglasel äranägemisel. Kaebuse kohaselt koosneb kahju: 1) omandi kaotusest tekkinud otsesest

varalisest kahjust summas 6 951 000 eurot ja 2) õigusabikuludest ja sellega seotud kahjust

summas 15 761,60 eurot.

3-23-154

7(13)

Kaebuse osaliselt tagastamine

24. Kohtumenetluse kulude hüvitamise nõude lahendamine hüvitamiskaebuse alusel ei tule

kõne alla teistsuguse menetluskorra tõttu (HKMS § 4 lg 1)1. Kaebuse kohaselt moodustavad

kohtumenetluse kulud kokku 5235,10 eurot2.

25. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 punktile 1 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Arvestades, et kohtumenetluses kantud

menetluskulude väljamõistmise taotlemiseks on ette nähtud erikord (HKMS §-d 108-109), siis

ei saa hüvitamiskaebusega taotleda halduskohtult õigusabikulude hüvitamist. Eeltoodust

lähtuvalt kuulub kaebus tagastamisele hüvitamisnõudes summas 5235,10 eurot.

Menetluse lõpetamine

(a) Kaebuse tähtaegsuse kontrollimine

26. Käesoleval juhul on esitatud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kaebus

(HKMS § 37 lg 2 p 4). Vastavalt HKMS § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse või

heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi

teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille

kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada

pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti

andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.

27. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud oma 25.06.2009 määruse nr 3-3-1-39-09 punktis

9, et kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline esmalt selgitada milles

seisneb kahju, mille hüvitamist kaebajad taotlevad; seejärel on võimalik selgitada, millise

haldusakti või -toiminguga kahju tekitati, millal hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg

ning otsustada, kas kaebus on tähtaegne või mitte.

28. Kaebaja leiab, et kahju on tekitatud talle sellega, et ta jäi ilma omandiõigusest

EllamaaHaapsalu lõigul2 asunud muldkehast ning raudtee sildadest ja truupidest. Kaebaja

hinnangul on kahju tekkinud Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/45,

millega keelduti kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmisest Ellamaa-Haapsalu lõigule3.

29. Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/45 on keeldutud kaebaja kasuks

hoonestusõiguse seadmisest käesoleva määruse punktis 16 nimetatud kinnistutel asuvale

muldkeha/kergliiklustee alusele ning selle teenindamiseks vajalikule maale. Nähtuvalt

Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirjast nr 1-2/20/45 ei otsustatud sellega

kinnistute registriosa numbritega 9511550 ja 9088150 alusele maale hoonestusõiguse

seadmist ning nende kinnistute osas ei taotlenud kaebaja ka hoonestusõiguse seadmist

Keskkonnaministeeriumilt 4 . Eeltoodust hoolimata leiab kohus, et kaebuses märgitud

kinnistute omandiõigusest ei jäänud kaebaja ilma mitte Keskkonnaministeeriumi

24.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/45 tagajärjel, vaid nimetatud kinnistute riigi omandisse

jätmisel ja vastavate kannete kinnistusraamatusse tegemisel.

1 K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013. Kommentaar

paragrahvile 5, p C.IV.2, lk 58. 2 Vt kaebuse punkt 86.

2 Haapsalu-Ellamaa raudteelõigualune maa koosneb kinnistustest nimega Raudteetammi tee lõik 4-30, mis on

kinnistusraamatusse kantud järgnevate registriosade numbritega: 9511550, 9006450, 9500550, 9790350, 9071750,

9057250,9198250, 9062850, 9088150, 9137450, 9057450, 9091650, 9055150, 9101650, 9198450, 9500750,

9206550, 9198850, 9071550, 9091050, 9071650, 9113850, 9138850, 9103650, 9800950, 9088450, 9208150.

3 Vt kaebuse lisa 29.

4 Vt kaebuse lisa 28.

3-23-154

8(13)

30. Nii nähtub kaebusest ja selle lisadest 16-1 – 16-4, et Lääne maavanema 29.05.2017

korraldusega nr 8-8/17/126 jäeti (Raudteetammi tee lõik 4 ja 5) ning 19.06.2017

korraldustega nr 8-8/17/146 jäeti (Raudteetammi tee lõik 6-9), nr 8-8/17/145

(Raudteetammi tee lõik 10-20) ja nr 8-8/17/146 (Raudteetammi tee lõik 21-30), millel asub

muldkeha ja sellele pärast raudtee likvideerimist rajatud kergliiklustee, nimetatud kinnistud

riigi omandisse. Kandeavaldused kinnistusraamatusse tehti Haapsalu-Ellamaa trassil

asunud lõikude osas vahemikus 03.08.2017-

02.02.2018. 5 Seega sai käesoleva vaidluse esemeks oleva Haapsalu-Ellamaa raudteelõigul

asuvate kinnisasjade, millel asusid kaebajale kuuluv muldkeha, sillad/truubid ja kergliiklustee,

omanikuks lõplikult riik ning riigivara valitsejaks Keskkonnaministeerium 02.02.2018.6

31. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-20-1067 tehtud 10.03.2022 otsuses, et

kuivõrd muldkeha on maaga püsivalt ühendatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

53 lg 1 ja § 54 lg 1 mõttes, siis alates maatüki kinnistamisest 14.11.2017 muutus see

õiguslikult

(seaduse alusel; AÕSRS § 13 lg 1) kinnisasja oluliseks osaks ega saanud enam TsÜS § 53 lg 2

kohaselt kuuluda OÜ-le Muldkeha, mistõttu ei ole tõendatud OÜ Muldkeha kummagi nõude

üks eeldustest – muldkeha tema omandisse kuulumine uue raudtee ehitamise ajal 2019. a.7

Kuigi viidatud tsiviilasi puudutas Riisipere-Turba raudtee alust muldkeha, siiski on sarnaselt

Riisipere-Turba raudtee lõigule jäetud ka Haapsalu-Ellamaa raudteelõigualune maa riigi

omandisse. Seetõttu on asjakohane analoogia korras lugeda ka Haapsalu-Ellamaa raudteelõigul

asunud kaebaja muldkeha riigimaa oluliseks osaks alates maa kinnistamisest, mistõttu ei saanud

see peale 02.02.2018 enam kaebaja omandis olla. Järelikult tekkis kaebajale pöördumatu kahju

02.02.2018, mil Haapsalu-Ellamaa raudteelõigualune maa jäeti riigi omandisse ja tehti vastavad

kinnistusraamatukanded.

32. Kuigi kaebaja leiab, et kahju muutus pöördumatuks alates Keskkonnaministeeriumi

24.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/45 andmisest, siis kohus sellega ei nõustu.

33. Kaebaja on taotlenud Haapsalu-Ellamaa raudteelõigul asunud muldkehale hoonestusõiguse

seadmist mh AÕSRS § 15 lg 1 alusel8. AÕSRS § 15 lg 1 kohaselt on ehitise omanikul,

kellele kuuluv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kes ei soovi või kellel ei ole õigust

maad omandada, õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise

teenindamiseks vajalikule maale ühe aasta jooksul, arvates nimetatud maa kandmisest

kinnistusraamatusse. Kui ehitise omanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse

seadmist, muutub ehitis maatüki oluliseks osaks, välja arvatud riigimaal või

munitsipaalomandis oleval maal asuv ehitis. Kui maa omanik keeldub hoonestusõiguse

seadmisest, kuid eelnevalt oli sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe hoonestusõiguse

seadmiseks, on ehitise omanikul õigus esitada ühe aasta jooksul, arvates ehitisealuse maa

kandmisest

kinnistusraamatusse,

hoonestusõiguse

tunnustamist

ja

vastavat

kinnistusraamatu kannet taotlev hagi. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni on nimetatud ehitis

vallasasi.

34. Tallinna Halduskohus on oma 22.02.2019 otsuse nr 3-18-779 punktis 14 selgitanud

järgmist: „/…/ AÕSRS sätted seonduvad hoonestusõiguse seadmisega maareformi

objektiks oleval maal asuva ehitise kui vallasasja osas. Väljaspool maareformi puudub

õiguslik konstruktsioon, mille sisuks ja eesmärgiks oleks kinnistusraamatusse kandmata

5 Vt kaebuse lisa 17.

6 Vt kaebuse lisa 17, lk 42.

7 Vt kaebuse lisa 37.

8 Vt kaebuse lisa 28.

3-23-154

9(13)

maale õiguslikul alusel ehitise püstitamine, mis osaleks õiguskäibes maatükist eraldi. Teiste

sõnadega ei saa AÕSRS § 13 lg 5 ja § 15 lg 1 omada tähendust väljaspool maareformi.“

Seda, et tegemist ei ole vallasasjaga maareformi tähenduses, oli juba tõdetud Tallinna

Ringkonnakohtu 18.02.2008 otsuse nr 3-07-439 punktis 12. Seega ei kaasnenud kaebajale

pöördumatut kahju hoonestusõiguse seadmata jätmise otsusega, vaid maa riigi omandisse

jätmisega ja kinnistusraamatusse kandmisega.

35. Seoses AÕSRS § 15 lg-ga 1 on Riigikohus selgitanud, et maa riigi omandisse jätmisel tuleb

kaaluda erastamisavalduse esitanud isiku huvi avaliku huviga, mis tingib maa riigi

omandisse jätmise vajaduse; kui avalik huvi kaalub üles isiku huvi, saab maa riigi

omandisse jätta; sellisel juhul on ehitise omanikul MaaRS § 351 ja AÕSRS § 15 lg 1 alusel

õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule

maale9. Seega reguleerivad AÕSRS § 13 lg 5 ja § 15 lg 1 asjaõigusseaduse rakendamist

üksnes maareformi tingimustes ning tegemist on alternatiiviga juhuks, kui MaaRS

tähenduses ehitise omanik ei soovi või tal ei ole õigust ehitise juurde maad erastada. Selle

alternatiivi suhtes kehtivad samad üldised nõuded, mis kohalduvad ehitise juurde maa

erastamisele.

36. Eeltoodust tulenevalt oli kahju tekkimise hetkeks 02.02.2018.

(b) Kahjust teadasaamise hetk ja kaebetähtaja kulgema hakkamine

37. Arvestades, et kaebaja on esitanud Maa-ametile Ellamaa-Haapsalu lõigul hoonestusõiguse

seadmiseks taotluse 19.12.2018,10 siis pidi kaebaja olema Lääne maavanema 29.05.2017

korraldusest nr 8-8/17/126 ning 19.06.2017 korraldustest nr 8-8/17/146, nr 8-8/17/145 ja nr

88/17/146 teadlik hiljemalt 19.12.2018. Asjaolule, et kinnistud kanti kinnistusraamatusse

02.02.2018 on viidatud ka hoonestusõiguse seadmise taotluses11.

38. Järelikult oleks pidanud kaebaja kahju hüvitamise kaebuse esitama kohtule hiljemalt

19.12.2021. Käesoleval juhul on hüvitamiskaebus esitatud kohtule 23.01.2023, seega

tähtaja rikkumisega (HKMS § 46 lg 4).

39. Arvestades, et ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes (RVastS § 16) ning

õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes (RVastS § 14) on

kaebetähtaeg sätestatud samamoodi, kui õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes

(RVastS § 17 lg 3), siis on ka nimetatud alustel esitatud kahju hüvitamise nõuded esitatud

tähtaja rikkumisega.

(c) Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine

40. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, siis ennistab kohus

tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks saab olla üksnes objektiivne

asjaolu, mis ei olnud kaebaja mõjusfääris. Nii näiteks võib mõjuvaks põhjuseks olla

menetlusosalise ootamatu haigus või liikluskatkestus. Vaidlus puudub, et selliseid

objektiivseid asjaolusid tähtaja rikkumise mõjuva põhjusena kaebaja välja toonud ei ole.

41. Kaebaja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks annab alust asjaolu, et riik on oma tegevusega

kaebajat eksitanud. Kaebaja hinnangul seisneb riigi eksitav tegevus järgmises: 1) vastustaja,

halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on olnud erineval seisukohal,

kas muldkeha on ehitis; 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunas kaebajat

9 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.09.2008 otsus nr 3-3-1-39-08, p 11.

10 Vt kaebuse lisa 28.

11 Vt kaebuse lisa 28, p 6.

3-23-154

10(13)

avalikult 12 aga ka e-kirja teel peetud otsesuhtluses 13 pidama nüüdse hoonestusõiguse

omanikuga hüvitise teemal läbirääkimisi; 3) kaebajat ei kaasatud maa riigi omandisse

jätmise menetlusse ning 4) AÕSRS § 15 lg 1 sõnastusest tuleneb otseselt, et reformimata

riigimaa kinnistamisel riigi omandisse, ei muutu kolmanda isiku vallasasi kunagi riigimaa

oluliseks osaks. Samad argumendid on esitatud ka kaebetähtaja ennistamisel õigustloova

akti andmata jätmise ja õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise kontekstis.

42. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus.

43. Küsimus sellest, kuidas on kohtumenetluses sisustatud MaaRS § 6 lg-t 31, AÕSRS § 13 lgt

5 ja § 15 lg-t 1, sh muldkeha kui rajatist, mis võib osaleda tsiviilkäibes ning muldkeha kui

rajatis maareformi tähenduses, ei saanud takistada kaebuse esitamist tähtaegselt. Eelnev

võis omada tähtsust küsimuses, millal pidi kaebaja mõistma, et talle on kahju tekkinud.

Selles osas on kohus eespool leidnud, et selliseks hetkeks oli 19.12.2018, mil kaebaja esitas

Maa-ametile hoonestusõiguse seadmise taotluse. Seejuures nähtub kaebusest, et kaebaja

pidi olema juba enne hoonestusõiguse seadmise taotluse esitamist teadlik maa riigi

omandisse jätmisest, kuivõrd esitas 19.09.2017 AS-le Eesti Raudtee pakkumise

omandiõiguse hüvitamiseks 14 . Aga ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et

kohtumenetlustes on jõutud erinevatele seisukohtadele küsimuses, kas muldkeha oli rajatis,

siis ei saa kahju hüvitamise tähtaega siduda sellega, millal ilmneb teises kohtumenetluses

kahju tekitamise õigusvastasus 15 . Siinjuures väärib märkimist, et kaebaja ei ole

halduskohtus vaidlustanud maa riigi omandisse jätmise haldusakte ning on loobunud

Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/45 vaidlustamisest haldusasjas nr

3-20-366.

Samamoodi

on

kaebaja

loobunud

kaebusest

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

27.04.2019

otsuse

nr

1.10-13/17-0251/3278

vaidlustamisest (haldusasi nr 3-19-1018)17. Täiendavalt lisab kohus niipalju, et ka juhul, kui

kaebaja jäeti maa riigi omandisse jätmise menetlusse kaasamata, säilis tal võimalus esitada

haldusakti peale halduskohtule kaebus 30 päeva jooksul arvates sellest teadasaamisest (vt

HKMS § 46 lg 7). Ühtlasi nähtub kaebusele lisatud materjalidest, et kaebus MKM-i

19.03.2018 otsusele nr 1.1-1/18-045 jäeti muldkeha puudutavas osas rahuldamata, kuid

kohustati vastustajat lahendama kaebaja hoonestusõiguse seadmise taotlus kergtee osas18.

Seejuures ei ole halduskohtumenetluses tuvastatud ei kaebuses väidetavalt haldusakti,

millega kahju tekitati (Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020 käskkiri nr 1-2/20/45)

õigusvastasust ega ka maa riigi omandisse jätmise otsuse õigusvastasust.

44. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohus on oma 10.03.2022

otsuse nr 2-20-1067 punktis 69 selgitanud järgmist: „Kolleegium on seisukohal, et

muldkeha rajatisena tuvastamine praeguses vaidluses ei ole vastuolus kostja poolt

esiletoodud halduskohtumenetlustes tuvastatuga, kus leiti, et hagejal ei olnud õigust

erastada ostueesõigusega muldkeha alust maatükki ega saada enda kasuks hoonestusõigust

kinnistatud riigimaale, kuna muldkeha ei ole raudtee kui tervikliku ehitise oluline osa, et

peale pealisehituse lammutamist puudus muldkehal terviklikule rajatisele omane iseseisev

funktsioon. Haldus(kohtu)vaidlustes lahendati avalik-õiguslikku vaidlust hageja ja riigi

vahel MaaRS-i kohaldamise üle. Praeguses asjas lahendatakse eraõiguslike juriidiliste

12 Vt kaebuse lisad 13 ja 14.

13 Vt kaebuse lisa 23.

14 Vt kaebuse lisa 21.

15 Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013.

Kommentaar paragrahvile 46, p B.V., lk 199.

16 Vt kaebuse lisa 32.

17 Vt kaebuse lisa 31.

18 Vt kaebuse lisa 26.

3-23-154

11(13)

isikute vahelist eraõiguslikku vaidlust, kus on vajalik tuvastada mh hageja omandiõigus

muldkehale, mis ei ole välistatud ka juhul, kui muldkeha ei kasutatud enam raudtee

alusehitusena, kuid rajatis kui selline oli siiski säilinud (füüsiliselt looduses olemas).“19

Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et ka asjaolu, et kohtumenetluses on kaebaja väitel

asutud erinevatele seisukohtadele küsimuses, kas muldkeha on rajatis, ei ole mõjuv põhjus

tähtaja ennistamiseks. Kahju hüvitamise nõude saab esitada kohtule ka koos

tühistamiskaebusega või ka ajal, mil tühistamiskaebuse lahendamine ei ole kohtus

lõpplahendini jõudnud. Teisalt olukorras, kus kaebaja hinnangul on kohtud vastuoluliselt

sisustanud küsimust, kas muldkeha oli rajatis EhS mõttes või mitte, siis on menetlusosalisel

alati õigus realiseerida edasikaebeõigus, esitades apellatsioonkaebus esimese astme kohtu

otsusele või kassatsioonkaebus teise astme kohtu otsusele. Kaebusele lisatud materjalidest

nähtuvalt on kaebaja loobunud kaebusest, milles taotleti Keskkonnaministeeriumi

24.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/45 tühistamist20.

45. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et ka haldusorgani eksitavad lubadused, mis pikendasid

vaidluse kohtuvälist lahendamist, võivad kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja

ennistamiseks, siis käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja on lisanud

kaebusele ajalehes Lääne Elu 01.06.2017 avaldatud artikli ning Postimehes 19.05.2017

avaldatud artikli21. Samas ei saa meedias avaldatut pidada õiguslikult siduvaks lubaduseks,

erinevalt näiteks olukorrast, kus kaebaja kahjuks tunnistatakse haldusakt kehtetuks ning

kaebajale on tekkinud usalduse kaitse (vrdl haldusmenetluse seadus § 67; Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-9-14). Kaebaja ei ole väitnud, et õiguslikult siduvalt oli otsustatud talle

kõnesolevatel kinnistutel paikneva muldkeha koos raudtee sildade ja truupidega

hüvitamine/riigi poolt omandamine. Sellist õiguslikult siduvat lubadust ei nähtu ka kohtule

esitatud e-kirjavahetusest kaebaja ja MKM-i töötaja vahel22. Viidatud e-kirjavahetuses on

MKM soovitanud oma viimases 30.10.2017 e-kirjas, et „kui läbirääkimised EVR-ga

jõuavad täiesti ummikseisu (erinevad õiguslikud vaated omandile, selle õiglase väärtuse

vms oluliste küsimuste osas), siis vast alles oleks põhjust paluda audientsi uuesti ministriga,

et vaadata koos kas vastavas lahkhelis on vastastikku kompromissideks võimalusi vms. Kui

teie hinnangul teile õiglast kokkulepet lõpuks ei sünni, siis pole midagi teha, vajadusel

jääbki teil üle oma õigusi nõutada „oma riigilt“ kohtu teel…“. Seega on MKM suunanud

kaebajat vajadusel oma õigusi kohtus kaitsma. Ühtlasi kannavad e-kirjavahetus ning

viidatud artiklid varasemat kuupäeva, kui ajahetk, mil kaebaja kaotas omandiõiguse

kõnesolevale

muldkehale

(02.02.2018).

Seega

ei

hakanud

kahju

hüvitamise

taotluse/kaebuse esitamise tähtaeg kulgema enne viidatud artikleid ega e-kirjavahetust ning

seetõttu ei saanud mõjutada kaebuse tähtaegselt esitamist. Mitte igasugune soov lahendada

vaidlust kohtuväliselt ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Nii on see ka

praegusel juhul. Ühtlasi puudub kahtlus, et kaebajal ei esinenud subjektiivseid asjaolusid,

mis võiksid olla menetlustähtaja ennistamise aluseks, kuivõrd kaebajat on nõustanud

õigusalaste teadmistega advokaadid23.

46. Ühtlasi ei esine muid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid tähtaja ennistamist.

47. Riigikohus on selgitanud 11.10.2022 määruses nr 3-19-1340/25, et õiguste kaitse

19 Vt kaebuse lisa 37.

20 Vt kaebuse lisa 32.

21 Vt kaebuse lisad 13-14.

22 Vt kaebuse lisa 23.

23 Vt kaebuse lisad 24, 25, 28, 38.

25 Vt kaebuse lisa 29.

3-23-154

12(13)

(põhiseaduse § 14) ja hea halduse põhimõtetele tuginedes on riigiorganitel kohustus tagada

asjaajamise ja registriandmete õigsus; kaebaja suhtes oleks ebaõige jätta kaebetähtaeg

ennistamata, arvestades, et kahjunõue puudutab just nende samade avaliku võimu kandjate

tegevust (tegevusetust), kes ise samamoodi ekslikest registrikannetest lähtusid (p 20).

48. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul haldusasjaga nr 3-19-1340/25 sarnaseid

asjaolusid. Juba Risti Vallavalitsuse 31.01.2007 korralduses nr 23 leiti, et muldkeha ei vasta

kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) § 2 lg-s 1 ja maareformi seaduse (MaaRS)

§ 6 lg-tes 3 ja 31 sätestatud ehitisele esitatud nõuetele, samuti ei ole tee käsitatav AÕSRS §

13 lg 2 mõttes vallasasjana, sest tee on maaga lahutamatult seotud ning see seisukoht leidis

kinnitust ka kohtumenetluses. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 18.02.2008 otsuses nr

3-07-439 leidnud, et kaebajale kuuluv muldkeha kaotas terviklikkuse lammutamistegevuse

tulemusena ja langes seetõttu kasutusest välja MaaRS § 6 lg 31 tähenduses (p 11);

kõnealusele raudtee muldkehale rajatud kruusakattega jalgrattatee ei ole kuidagi käsitatav

vallasasjana AÕSRS § 13 lg 2 mõttes (p 12). Keskkonnaministeeriumi 24.01.2020

käskkirjas nr 1-2/20/45 on leitud, et ei kergliiklustee alusele ega muldkeha alusele maale ei

ole õigust hoonestusõigust seada, kuivõrd kergliiklustee ei ole ehitiseks MaaRS mõttes

sõltumata selle ehitamise õigusliku aluse olemasolust või puudumisest; Tallinna

Ringkonnakohtu 18.02.2008 jõustunud otsuses haldusasjas nr 3-07-439 on märgitud, et

(kergliiklus)tee ei ole rajatis MaaRS tähenduses (p 2.24); jõustunud kohtuotsusega on

tuvastatud, et muldkeha ei ole rajatis MaaRS tähenduses, ning lisaks asjaolu, et

kinnisasjadel asuva endise raudtee muldkeha jaoks hoonestusõiguse seadmise analoogses

nõudes on jõustunud kohtuotsus ja kinnisasjadel paikneva muldkeha osas ei ole selgunud

ühtegi uut faktilist asjaolu, mis annaks alust kohtuotsuse põhjendusi ümber vaadata, ei ole

põhjust kaaluda hoonestusõiguse seadmist eelnimetatud kinnisasjadel asuva muldkeha

jaoks (p 3.5.).25 Samuti on Maa-amet 26.03.2018 kirjas nr 6-1/18/3492-2 advokaadibüroole

Sorainen selgitanud, et AÕSRS § 15 lg 1 esimese lause tekst on mõistetav selliselt, et

hoonestusõigust on õigus nõuda ehitise omanikul, kes ei soovi maareformi käigus maad

omandada või kes on selle õiguse minetanud; on küsitav, kas AÕSRS § 15 saab tõlgendada

selliselt, et kui maal asub ehitis, mis ei ole MaaRS-i kohaselt maa omandamise nt

erastamisõiguse tekkimise aluseks, tekib isikul siiski hiljem õigus nõuda maa kasutamist

riigivaraseaduse alusel. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus haldusorganid oleksid peale

02.02.2018 (mis oli kahju tekkimise hetk), andnud kaebajale lubadusi hoonestusõiguse

seadmiseks või muldkeha omandamiseks riigi poolt. Kohus võtab haldusasjas nr 3-22-1596

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9 asja

materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).

49. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

50. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse,

kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg

2). Ülaltoodust lähtuvalt puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu

tuleb haldusasja menetlus lõpetada osas, milles taotletakse kahju hüvitamist summas 6 961

526,50 eurot26 (HKMS § 152 lg 3).

Menetluskulud

51. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 1050 eurot.

52. HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Kuigi kohus osaliselt tagastab kaebuse

3-23-154

13(13)

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siiski arvestades, et liitkaebuse puhul kuulub riigilõiv tasumisele

suurimalt nõudelt (HKMS § 104 lg 1) ning menetluse lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

suurimalt nõudelt, siis tuleb kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 1050 eurot tagastada (HKMS

§ 104 lg 8). Kohus tagastab kaebajale riigilõivu pärast käesoleva määruse resolutsiooni punktide

1 ja 3-5 jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

26 6 966 761,60 – 5235,10