2-21-11099/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11099

Kohtuasi

X

avaldus

Kalliskivi

Trust

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.05.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja/avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja advokaat Kaspar Koppel (e-post:XXX)

Võlgnik (vastustaja): Kalliskivi Trust OÜ (registrikood

12961733, aadress Pikk tn 40-56, Tallinn 10133)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.05.2022. a määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-11099

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (võlausaldaja) avaldus Kalliskivi Trust OÜ (võlgnik)

pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus jättis 08.12.2021.a kohtumäärusega võlgnikule

ajutise halduri nimetamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus

jättis Harju Maakohtu 08.12.2021.a kohtumääruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse

menetlemise kulud võlausaldaja kanda. Kohtumäärused jõustusid 09.03.2022. a.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus rahuldas 04.05.2022. a määrusega osaliselt võlgniku Kalliskivi Trust OÜ

menetluskulude kindlaksmääramiseks avalduse, määras kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse ning mõistis võlausaldajalt X võlgniku Kalliskivi Trust OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 2775 eurot. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

võlausaldajal määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda võlgnikule viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144

p-le 1, § 174 lg-tele 4 ja 8, § 177 lg-le 2 ning § 477 lg-tele 5 ja 7, analüüsides eraldi võlgniku

menetluskulude põhjendatust maa- ja ringkonnakohtu menetluses.

4. Võlgnik

esitas

12.11.2021.a

Harju

Maakohtule

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku menetluskuludeks maakohtumenetluses

õigusabikulud summas 2280 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud võlgnikule õigusabi 11,4

tundi tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Võlausaldaja ei ole võlgniku

menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud.

5. Kohus kontrollis esmalt võlgniku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

ning märkis, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa

põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120

eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3- 2-1-115-14).

6. Kohus leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 200 eurot (ilma käibemaksuta) ületab

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud. Analüüsides käesoleva

kohtuasjas keerukust vähendas kohus võlgniku lepingulise esindajate tunnitasu 150 eurole

(ilma käibemaksuta). Võlgnik on palunud õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta.

7. Kohus leidis samas, et tsiviilasjas esitatud materjale arvestades vastab võlgniku lepingulise

esindaja ajakulu 11,4 tunni osas töö mahule ning on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on

maakohtumenetluses põhjendatud võlgniku menetluskulud summas 1710 eurot (11,4 x 150).

8. Võlgnik esitas 21.02.2022.a Tallinna Ringkonnakohtule avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku menetluskuludeks määruskaebuse

menetluses õigusabikulud summas 1420 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud võlgnikule

õigusabi 7,1 tundi tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Võlausaldaja ei ole võlgniku

menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud, kuid on palunud kohtul kontrollida

menetluskulude seaduslikkust ja põhjendatust.

9. Kohus kontrollis võlgniku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ja leidis

analoogselt eelpooltooduga, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 200 eurot (ilma

2-21-11099

käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud

ning seda tuleb vähendada 150 eurole (ilma käibemaksuta).

10. Kohus leidis samas, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud materjale, vastab võlgniku

lepingulise esindaja ajakulu 7,1 tunni osas töö mahule ning on põhjendatud. Eeltoodust

tulenevalt on määruskaebuse menetluses põhjendatud võlgniku menetluskulud summas 1065

eurot (7,1 x 150).

11. Kokku on maakohtumenetluses ja määruskaebuse menetluses põhjendatud võlgniku

menetluskulud

summas

2775

eurot

(1710+1065),

mis

kuuluvad

võlausaldajalt

väljamõistmisele. Arvestades võlgnik esitatud taotlust, märkis kohus TsMS § 177 lg 4 alusel,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

12. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ulatuses,

millega määrati võlgnikule hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2775 eurot ja mõisteti see

võlausaldajalt võlgniku kasuks välja; alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

13. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on vastustaja menetluskulud paisutatud ja

ülemääraselt suured ning kohtumäärus on vastustaja kulude põhjendatuse osas jäetud sisuliselt

põhjendamata.

14. Maakohus lahendas ainult pankrotiavalduse menetlusse võtmisega seonduvaid küsimusi,

mille lahendamine ei olnud õiguslikult keerukas. Määruskaebuse esitaja palub vähendada

maakohtumenetluses põhjendatuks peetud kulusid mõistliku suuruseni, so 5-6 h-ni.

Ringkonnakohtus toimus samade õiguslike küsimuste lahendamine, mida lahendati maakohtus,

mistõttu menetlusdokumendid sisaldasid kordusi. Määruskaebuse esitaja hinnangul on

vastustaja põhjendatud menetluskulu 2-3 h.

15. Ka vastustaja õigusteenuse tunnitasu on ülemäärane. Mõistlikuks õigusteenuse suuruseks

on 140 eurot ilma käibemaksuta. Kohtuasi ei olnud tavapärasest keerukam, mis õigustaks

kõrgema tunnitasu tariifi kohaldamist. Kohtus lahendati kitsalt pankrotiavalduse menetlusse

võtmise küsimust. Määruses ei ole põhjendusi, miks on antud kohtuasi keskmisest keerukam,

mis võiks kõrgemat tunnitasu õigustada.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lepingulise esindaja osutatud

õigusabiteenuse tundide maht on mõistlik ja vastavuses käesoleva vaidluse raskusastmega.

Mitte millelgi ei põhine avaldaja väide, et tavaline tasu on 140 eurot. Avaldaja enda lepingulise

esindaja

tunnihind

oli

eurot,

millele

lisandub

käibemaks

ning

ka

nt

määruskaebemenetlusele kulunud aeg oli samas suurusjärgi (6.75 vs 7.1). Võib eeldada, et

võlgnikuga samas suurusjärgus olid avaldaja menetluskulud ka maakohtus.

Menetluse edasine käik

17. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-11099

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013. a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu 09.03.2016. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14).

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni

sekkumiseks ja maakohtu poolt võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõistetud menetluskulude

vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus

oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus

menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka

esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega

kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab

võlgnikule õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks

ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole alust väita, et võlgniku lepingulise esindaja ajakulu on selgelt ülemäärane.

Ringkonnakohtule ei ole ka nähtav, et võlgniku lepinguline esindaja oleks õigusabi osutades

esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või õigusabi osutades tegutsenud

põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt. Asjaolu, et võlausaldaja maakohtu hinnanguga

menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule maakohtu

määruse tühistamiseks alust. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud

aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks

kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26.10.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

21. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtus toimus samade õiguslike

küsimuste lahendamine, mida lahendati maakohtus, arvestades, et võlausaldaja määruskaebus

sisaldab nii uusi väiteid kui ka tõendeid, millele tuli võlgnikul paratamatult vastata.

22. Nõustuda ei saa sellegi seisukohaga, et maakohus rikkus võlgnikule õigusabi osutanud

lepingulise esindaja ühe tööühiku hindamisel põhjendamiskohustust. Käesoleval juhul

lahendasid kohtud õiguslikku küsimust sellest, kas nimetada võlgnikule ajutine haldur ja

rahuldada võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks või mitte. Maakohus

vähendas võlgniku lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda 200 eurolt (ilma käibemaksuta) 150

euroni (ilma käibemaksuta) arvestades asja keerukust. Eelnevast järeldub ringkonnakohtu

hinnangul selgelt, et maakohus ei pidanud käesolevat asja keskmisest keerukamaks

tsiviilasjaks.

2-21-11099

23. Toodust johtuvalt ja arvestades, et võlausaldajale endale osutati õigusabi tunnitasuga 180

eurot, millele lisandub käibemaks (seega kokku 216 eurot) (tlk 102) ning kohtupraktikas on

tavapärasest mittekeerukamates tsiviilasjades mõistlikuks ja põhjendatuks ühe tööühiku

hinnaks peetud ka 205,58 (ilma käibemaksuta) (vt nt Riigikohtu 18.05.2022. a otsus tsiviilasjas

nr 2-21-1824, p 13), ei ole alust nõustuda sellegi määruskaebuse väitega, et maakohtu poolt

mõistlikuks peetud võlgniku lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 150 eurot (ilma

käibemaksuta) on ülemäärane.

Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

24. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

25. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/