2-18-8986/328 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-8986

Kohtuasi

X avaldus avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale

juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja,

kinnistusraamatusse vastavasisulise kande tegemise

kohustuse

tuvastamiseks

ning

tahteavalduse

kohtulahendiga asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.12.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

PrügiAbi OÜ määruskaebus

Energialevi OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Kevin Kõo

Puudutatud isik Energialevi OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Armand Reinmaa

Puudutatud isik PrügiAbi OÜ, seaduslikud esindajad MK

ja TK

Puudutatud isik Gracile Projekt, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristo Kallas

Energialevi OÜ õigusjärglased RS ja RS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 28.12.2022 määrus muutmata.

2. Jätta poolte määruskaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. X (avaldaja) esitas 11.06.2018 Pärnu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavalt teelt

kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja. Maakohus rahuldas 08.10.2021

määrusega avalduse ning jättis menetluskulud Energialevi OÜ (puudutatud isik I) kanda.

Kohus määras 28.12.2022 määrusega kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis

puudutatud isikult I välja avaldaja, OÜ PrügiAbi (puudutatud isik II) ja OÜ Gracile Projekt

(puudutatud isik III) kasuks menetluskulud ja viivise.

2. Avaldaja menetluskulud moodustasid 26 362,83 eurot. 02.05.2019 menetluskulude nimekirja

kohaselt esitas avaldaja lepinguline esindaja Artur Sanglepp õigusabi kuni 10.06.2019 89,80

tunni ulatuses tunnihinnaga 156,57 eurot (sh käibemaks). Õigusabikulud moodustasid

13 079,40 eurot, millele lisandusid õigusteenuskulud 288,43 euro ulatuses, riigilõiv avalduselt

50 eurot ja riigilõiv õiguskaitse taotluselt 50 eurot. 21.07.2021 menetluskulude nimekirja

kohaselt osutasid avaldajale õigusteenust vandeadvokaat Alo Noormets ja vandeadvokaadi abi

Kevin Kõo alates 10.06.2019 kuni 21.07.2021 7980 euro ulatuses. Avaldajale osutati õigusabi

57 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Menetluskuludele lisandus riigilõiv

eurot.

08.04.2022

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

osutati

avaldajale

määruskaebemenetluses õigusabi 16 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (kokku

2 275 eurot). Täiendavad menetluskulud määruskaebemenetluses 31.08.2022 menetluskulude

nimekirja kohaselt moodustasid 2 590 eurot.

Puudutatud isiku II menetluskulud moodustasid 973,30 eurot. 13.05.2019, 21.05.2019 ja

05.09.2022 menetluskulude nimekirjade kohaselt jagunesid menetluskulud järgnevalt:

a. Kohtuvälised kulud (transpordi- ja majutuskulud) – 505,70 eurot

b. Juriidiline konsultatsioon ja lepinguline esindamine suhtluses avaldaja lepingulise

esindajaga - 360 eurot.

c. Tõlketeenus (e-kiri avaldajale seoses võimaliku kompromissiga) – 57,60 eurot

d. Riigilõiv määruskaebuse esitamise eest - 50 eurot

Puudutatud isiku III menetluskulud moodustasid 4377,50 eurot. 17.08.2022 menetluskulude

nimekirja kohaselt osutati puudutatud isikule III õigusabi tunnihinnaga 115 eurot

(käibemaksuta) 37 tunni ja 30 minuti ulatuses. Lisandus riigilõiv määruskaebuse esitamise eest

50 eurot.

3. Puudutatud isik I vaidles avaldaja ja puudutatud isikute II ja III menetluskuludele vastu.

Menetluskulude väljamõistmine puudutatud isikult I ei olnud põhjendatud. Alternatiivselt palus

puudutatud isik I vähendada avaldaja ja teiste puudutatud isikute menetluskulude (sh

õigusabikulude) suurust, sest need olid ülepaisutatud.

Maakohtu määrus

4. Maakohus määras menetluskulud kindlaks 28.12.2022 määrusega, mõistis puudutatud isikult

I avaldaja kasuks välja 21 497,83 eurot (käibemaksuga) ja puudutatud isikult I, RS-lt ja RS-lt

solidaarselt avaldaja kasuks välja 4865 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku III kasuks

mõistis maakohus välja 4377,50 eurot (käibemaksuta) ja puudutatud isiku II kasuks 393,90

eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuli tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus leidis, et avaldaja esindajate tunnihind oli vajalik ja põhjendatud. Kohus pidas

avaldajale nii maakohtus kui ringkonnakohtus osutatud õigusabi mahtu põhjendatuks ning

tsiviilasja keerukusele ja suurele mahule, esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule

vastavaks. Menetlustoimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg oli põhjendatud. Kohus

märkis, et avaldaja kohtusse pöördumise põhjustas puudutatud isiku I käitumine, kes asus

põhjendamatult takistama avaldajale juurdepääsu kasutamist, mille tagajärjel leidis

menetlusosaliste vahel alates 11.06.2018 kuni 20.06.2022 aset intensiivne ja ajamahukas

vaidlus, kus ületamatute erimeelsuste tõttu kompromissile ei jõutud. Samuti põhjustas

puudutatud isiku I käitumine avaldajale õigusabikulude suurenemist menetluse käigus, kui

kohtule esitati korduvalt erinevaid (sh eksitavaid) väiteid, tõendeid ja taotlusi, mille osas

avaldaja ja teised menetlusosalised pidid seisukoha kujundama ja kohtule esitama. Eeltoodust

tulenevalt mõistis kohus puudutatud isikult I välja avaldaja menetluskulude hüvitiseks

maakohtus 21 497,83 eurot. Vastavalt ringkonnakohtu 20.06.2022 määrusele mõistis maakohus

määruskaebemenetlusega seotud kulud 4865 eurot avaldajale välja puudutatud isikult I, RS-lt

ja RS-lt solidaarselt.

Puudutatud isikul II menetluses lepingulist esindajat ei olnud. Kohtuistungitel ja muudel

menetlustoimingutel esindasid puudutatud isikut II juhatuse liikmed MK ja TK. 13.05.2019

menetluskulude nimekirja kohaselt osutas Maria Mägi Advokaadibüroo puudutatud isikule II

juriidilist konsultatsiooni 360 euro ulatuses (käibemaksuga). Kohus leidis, et kuivõrd asja

materjalidest ei nähtunud esindaja toimingud, mis oleksid seotud käesoleva tsiviilasjaga,

puudus alus kulude hüvitamiseks. Puudutatud isiku II sõidukulud olid põhjendatud 343,90 euro

ulatuses. Kohus ei pidanud põhjendatuks majutuskulusid 70 euro ulatuses seoses 31.10.2018

kohtuistungil osalemisega. Kuivõrd kohtuistung algas kell 11.30 ja samal päeval oli võimalik

jõuda Tallinnast Kuressaarde, puudus sellise erandliku kulu tegemiseks vajadus. Samuti ei

vajanud esindajad majutust 12.02.2019 kl 11.00 alanud istungil osalemiseks. Kohus ei pidanud

põhjendatuks puudutatud isikule II tõlketeenuse hüvitamist, sest tõlkebüroo 15.02.2019 arvest

ei nähtunud, et tõlge tehti käesoleva tsiviilasja raames. Samuti ei lisanud puudutatud isik II

tõlgitud dokumenti menetluskulude nimekirjale. Eelnevast tulenevalt olid puudutatud isiku II

põhjendatud menetluskulud sõidukulud 343,90 euro ulatuses ja 10.07.2019 määruskaebuselt

tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus pidas puudutatud isikule III menetluses osutatud õigusabi

mahtu põhjendatuks ja tsiviilasja keerukusele ja mahule vastavaks. Menetlustoimingud ja nende

tegemiseks kulunud aeg oli põhjendatud. Kohus mõistis puudutatud isikult I puudutatud isiku

III menetluskulude hüvitiseks välja 4377,50 eurot (käibemaksuta).

Energialevi OÜ määruskaebus

5. Puudutatud isik I palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis temalt

välja avaldaja, puudutatud isiku II ja III menetluskulud ja viivise ja palus jätta menetluskulud

avaldaja, RS ja RS, puudutatud isik II ja III kanda.

Maakohtu

määrus

oli

vastavas

osas

õigusvastane.

Maakohus

rikkus

oluliselt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 1 p 2, § 463 lg 1, samuti TsMS § 644 lg 3 ja

§ 659, mis tõi kaasa ebaõige ja ebaõiglase kohtulahendi, kus puudutatud isik I, kes ei olnud

enam menetlusosaline ja kellel ei olnud menetluse lõpetamise aluse ja põhjendusega enam

seost, pidi hüvitama menetlusosaliste menetluskulud. Puudutatud isik I esitas 09.05.2022

ringkonnakohtule teate ja tõendid, et ta ei olnud enam asjasse puutuvate kinnistute omanik ja

seega puudus tal puutumus käesoleva tsiviilasjaga. Puudutatud isik I esitas taotluse end

menetlusest kõrvaldada ja jätta kõik tema menetluskulud avaldaja kanda. Eelnimetatud taotlus

tuli kohtul eraldi määrusega lahendada (TsMS § 463 lg 1). Nii ringkonnakohus kui maakohus

jätsid määruse põhjendamatult tegemata ja rikkusid sellega oluliselt menetlusnorme. Eelnevast

tulenevalt tekkis olukord, kus puudutatud isik I oli veel formaalselt menetlusosaliste nimekirjas,

kuid tegelikult ta enam menetlusosaline ei olnud. 10.06.2022 esitasid RS ja RS

ringkonnakohtule taotluse määruskaebusest loobumiseks ja palusid tsiviilasja menetluse

lõpetada. Puudutatud isikul I puudus puutumus avaldusega ja selle aluseks olevate asjaoludega.

Puudutatud isik I ei loobunud määruskaebusest ega oma õiguste kaitsest, mistõttu ei olnud

põhjendatud temalt menetluskulude väljamõistmine TsMS § 644 lg 3 koosmõjus § 659 alusel.

Puudutatud isikule I teadaolevalt leppisid avaldaja ja RS ja RS kokku, et menetluskulud jäävad

RS ja RS kanda. Kuivõrd nende asjaolude tõttu oli puudutatud isikult I menetluskulude

väljamõistmine ebaõiglane, tuli alternatiivselt TsMS § 166 järgi jätta temalt menetluskulud

välja mõistmata.

Puudutatud isik I vaidlustas ka maakohtu poolt määratud menetluskulude suuruse. Maakohus

ei käsitlenud sisuliselt puudutatud isiku I vastuväiteid. Menetlus kujunes selliseks, kus

menetlusosalised esitasid oma algsed seisukohad ja järgnevates menetlusdokumentides

eelkõige kordasid või selgitasid oma eelnevaid seisukohti. Uusi seisukohti ei esitatud. Menetlus

ei olnud sisu ja õigusliku poole pealt tavapäratult keeruline, et mõista välja tuhandetes eurodes

kulusid. Menetlusdokumentidega tutvumise ja nende koostamise ajakulu oli avaldaja ja

puudutatud isiku III puhul ülepaisutatud. Ebaõige ja asjakohatu oli maakohtu järeldus, et

avaldaja tunnihind ja ajakulu olid põhjendatud, sest kohtusse pöördumise põhjustas puudutatud

isik I.

Prügiabi OÜ määruskaebus

6. Puudutatud isik II palus tühistada maakohtu määruse osas, millega mõisteti menetluskulud

välja osaliselt ja teha uus määrus, millega mõistetakse menetluskulud välja täies ulatuses

Puudutatud isik II ei nõustunud kohtu põhjendustega, millega jäeti tema menetluskulud osaliselt

välja mõistmata. Seoses 31.10.2018 kohtuistungiga oli puudutatud isiku II esindajatel

vältimatult vajalik ööbida Saaremaal. Saaremaale saabuti 30.10.2018 lennukiga põhjusel, et

isiklik auto asus Saaremaal. Lennukipiletid 31.10.2018 hommikul Tallinnast Saaremaale olid

välja müüdud ja hommikune buss Tallinnast jõudis Kuressaarde 11.55. Seega tulid puudutatud

isiku II esindajad päev varem Saaremaale ja ööbisid ööl enne kohtuistungit hotellis. Tõlkebüroo

arve oli seotud tõlkega, mille sisuks oli võimaliku kompromissi pakkumine avaldajale. Kuivõrd

avaldaja emakeel ei olnud eesti keel, oli puudutatud isikul vaja spetsiifilisema võimaliku

kokkuleppe või kompromissi sõlmimiseks kasutada tõlketeenust. Puudutatud isik II esitas

täpsustatud arve (VII kd, tl 19), millest nähtus, et tõlketeenus oli seotud käesolevas kohtuasjas

oleva kompromissiga. Seoses Maria Mägi Advokaadibüroo arvega märkis puudutatud isik II,

et advokaadibüroo teatas pärast esmast konsultatsiooni huvide konflikti olemasolust ja esitas

esmase konsultatsiooni eest arve (VII kd, tl 20).

Puudutatud isik II märkis, et hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega.

Kui kohtul tekkis kahtlus menetluskulude õigsuse osas, siis oleks kohus saanud seda täpsustada.

Puudutatud isikul II puudus kohtumenetluses lepinguline esindaja ja teda esindasid juhatuse

liikmed. Seega ei saanud kohus eeldada, et ilma lepingulise esindajata peaksid juhatuse liikmed

olema piisavalt kompetentsed erinevate kohtudokumentide esitamisel. Oleks ebaõiglane, kui

puudutatud isiku II menetluskulud, mis olid võrreldes teiste menetlusosaliste kuludega oluliselt

madalamad, jääksid välja mõistmata seetõttu, et kohus pidi tema puhul vajalikuks kõrgendatud

põhjendatust kuludokumentidele.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtajad nendele vastamiseks.

8. Avaldaja, puudutatud isikud II ja III vaidlesid puudutatud isiku I määruskaebusele vastu ja

palusid jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik I vaidles puudutatud isiku II määruskaebusele

vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb

maakohtu

määrus

jätta

muutmata

ning

määruskaebused

rahuldamata.

Vastuseks

määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. 10.06.2022 esitasid RS ja RS ringkonnakohtule taotluse määruskaebusest loobumiseks ja

palusid tsiviilasja menetluse lõpetada. Puudutatud isik I rõhutas, et tema kaebusest ei loobunud

ja tal puudus puutumus taotluse ja selle aluseks olevate asjaoludega. Seega ei olnud põhjendatud

temalt menetluskulude väljamõistmine. Samuti väitis puudutatud isik I, et temale teadaolevalt

sõlmisid avaldaja, RS ja RS kokkuleppe, mille kohaselt jäid menetluskulud RS ja RS kanda.

Puudutatud isiku I väitel oli nende asjaolude tõttu temalt menetluskulude väljamõistmine

ebaõiglane. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa otsustada

menetluskulude jaotuse üle. Puudutatud isiku I väidete näol on sisuliselt tegemist etteheitega

menetluskulude jaotusele. TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega,

kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega

kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt RKTKm

11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). TsMS § 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-

10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud

lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus

menetlusdokumendi

koostamiseks

vähem

aega.

Ringkonnakohus

saab

maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS §

174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

13. Maakohus luges avaldaja ja puudutatud isiku III menetluskulud vajalikuks ja põhjendatuks

täies ulatuses. Puudutatud isiku II menetluskulud olid põhjendatud osaliselt. Puudutatud isik I

heitis ette, et eeskätt avaldaja ja puudutatud isiku III menetluskulud olid ülepaisutatud.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga I. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Arvestades

käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, peab ringkonnakohus avaldaja ja puudutatud isiku III

õigusabi mahtu põhjendatuks. Praegusel juhul puudusid maakohtupoolsed rikkumised ja

ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada

toimingute mahtu. Lisaks on maakohus nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra ja

puudutatud isik I pole sellele ka vastu vaielnud.

14. Seoses puudutatud isiku II määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus ei

nõustu väitega, et seoses 31.10.2018 kohtuistungiga oli puudutatud isiku II esindajatel

vältimatult vajalik ööbida Saaremaal. Esindajatele edastati kohtukutse 31.10.2018 istungile

21.09.2018. Seega anti esindajatele piisavalt aega kohtuistungile transpordi planeerimiseks (sh

lennupiletite ostmiseks). Kohtuistungi algusaeg kell 11.30 ei olnud tavapäratult varajane.

Kohus juhib tähelepanu, et 12.02.2019 kohtuistung algas kell 11.00 ja sellel istungil

osalemiseks puudutatud isik II majutust ei vajanud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et

puudutatud isiku II majutuskulud seoses 31.10.2018 kohtuistungiga ei olnud põhjendatud.

Seoses tõlketeenuse kuludega 57,60 euro ulatuses märgib kohus, et puudutatud isik II ei

tõendanud antud kulu vajalikkust. Kuivõrd avaldaja esindaja emakeel oli eesti keel ja teised

puudutatud isiku II menetlusdokumendid ja seisukohad esitati eesti keeles, puudus vajadus

kompromissiettepaneku erandlikuks tõlkimiseks. Samuti leiab kohus, et põhjendatud ei ole

juriidilise konsultatsiooni osutamine Maria Mägi Advokaadibüroo poolt 360 euro ulatuses.

Puudutatud isikul II puudus käesolevas menetluses lepinguline esindaja. Kohtuistungitel ja

muudel toimingutel esindasid puudutatud isikut juhatuse liikmed. Kuivõrd asja materjalidest ei

nähtu lepingulise esindaja sisulised toimingud, puudub alus esindaja kulude hüvitamiseks.

15. Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebused edukad ja ringkonnakohus jätab need

rahuldamata. Puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis tooksid kaasa maakohtu lahendi

tühistamise. Puudutatud isikud I ja II ei esitanud määruskaebustes selliseid põhjendusi, mis

annaks ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)