2-23-100041/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2023. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-100041

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi A S vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

45 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood

10811490; aadress Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, 10143, Harju maakond, Eesti), lepinguline esindaja

jurist B A (e-post xxx)

Kostja: A S (isikukood xxx; aadress xxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi A S vastu.

2. Välja mõista kostjalt A S (isikukood xxx) Osaühing Europark Estonia (registrikood

10811490) kasuks põhivõlgnevus summas 30 eurot ning sissenõudmiskulu summas 15

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja A S kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõista välja kostjalt A S (isikukood xxx) Osaühing Europark Estonia (registrikood

10811490) kasuks hageja menetluskulud summas 320 eurot (s.o hagiavalduselt

tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 220 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 20.02.2023 hagi A S (kostja) vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis sõiduk numbrimärgiga xxx 14.08.2020 hageja opereeritaval

parkimisalal aadressil Ahtri 3, Tallinn. Sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud

kuupäeval kostja. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et eelnimetatud sõiduk oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset

parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki

omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude (14.08.2020 leppetrahv nr 1411 4082 0195

9328 summas 30 eurot, maksetähtajaga 28.08.2020), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele,

kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud.

3. Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde

on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla

operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on

hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja

liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale

pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega

tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.

4. Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud

lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal

puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt

lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad

ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab

ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki

parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud

leping.

5. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava

kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus

23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p 11, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017

lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Seega on kostjal kohustus, lähtudes

kehtivast õiguspraktikast ja ümberpööratud tõendamiskoormusest, tõendada seda, kes sõidukit

kasutas, kui ta ise seda ei kasutanud ja soovib seeläbi vastutusest vabaneda. Kostja pole esitanud

konkreetseid asjaolusid, kes on sõidukit parkinud ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise

valduses parkimislepingu kehtivuse ajal. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus

eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja,

kelleks antud juhul on kostja vastavalt transpordiametist saadud teabele (vt hagiavalduse lisa 3),

kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.

6. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset

parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral

tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi

rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt

pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul

esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue summas 30 eurot,

mis on kostjal tasumata.

7. Kohtueelselt saatis hageja kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx.

Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Seetõttu nõuab hageja kostjalt

võla sissenõudekulude hüvitamist summas 15 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1), mis on kulud seoses

Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega sõiduki omaniku / vastutava

kasutaja andmete saamiseks ning nõudekirja saatmise kulu.

8. Seega nõuab hageja kostjalt kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ning 15

eurot on sissenõudmiskulu.

Kostja vastuväited

9. Kostja on esitanud 13.03.2023 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista. Kostja selgitab

oma vastuses, et tema on küll sõiduki numbrimärgiga xxx omanik, kuid tema ei parkinud sõidukit

hageja parkimisalale. Kostja selgitab, et sõidukit kasutas nimetatud ajal volikirja alusel S V

(sünniaeg xxx). Kostjal eelnimetatud volikiri enam kui kahe aasta möödumisel säilinud ei ole,

kuivõrd dokumente tuleb säilitada 6 kuud, samuti pole kostjal võimalik volitatuga enam ühendust

saada. Samas kostja kinnitab, et tema viibis 14.-15. august 2020 abikaasaga xxx ja naasid

Tallinnasse 15. augusti õhtul ning sõiduks kasutati sõidukit numbrimärgiga xxx. Kostja on

seisukohal, et eeltoodut saavad tõendada tema tuttav M M ning Politsei- ja Piirivalveamet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

11. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

13. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

14. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta

sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides

tegema.

15. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

16. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli

vaidlusaluse sõiduki numbrimärgiga xxx omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal,

s.o 14.08.2020. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega

(hagiavalduse lisa 3, dtl 44), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava kasutaja isikukoodiks

xxx, mis kuulub rahvastikuregsitri andmetel A Sle. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud,

vaid on kinnitanud seda asjaolu oma 13.03.2023 vastuses (dtl 106). Kohus loeb tsiviilasja

materjalidega (dtl 28-36) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 14.08.2020 hageja poolt

opereeritaval parkimisalal Ahtri 3, Tallinn ja parkimistingimusi rikkudes, st parkides ei olnud

sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud

alustatud ka mobiilset parkimist. Selles osas ei ole vaidlust ka poolte vahel.

17. Poolte vahel on eelkõige vaidlus selle üle, kas kostja A S on lepingu osapooleks. Seega on

asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas poolte vahel oli sõlmitu kehtiv leping, sh

leppetrahvikokkulepe.

18. Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk oli

14.08.2020 pargitud hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Ahtri 3, Tallinn. Sõiduk oli

pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset

parkimist. Hageja esitas koheselt kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale

leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvi

tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud

tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide

tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja

(kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel)

lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisaga 2 tõendanud, et hageja poolt

hallatavas parklas Ahtri 3, Tallinn, olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Hageja on

seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja

parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja ei

ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.

19. Kostja väidab, et sõiduk oli vaidlusalusel kuupäeval antud volikirja alusel teise isiku

kasutusse. Lisaks ei saanud kostja sõidukit kasutanud ega parkida 14.08.2020 hageja

opereeritavasse parklasse, kuna kostja viibis sel hetkel välisriigis ning seetõttu ei saanud kostja

hagejaga ka parkimislepingut sõlmida.

20. Kohus nõustub siinkohal hageja käsitlusega ning selgitab, et kuigi üldjuhul peab tulenevalt

TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, siis Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 26.01.2017 kohtuotsuse p-s 24 leidnud,

et autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava kasutaja kontrolli all ja

teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid

esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku /

vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise

korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki

omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata

(Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11).

21. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki juhiks 14.08.2020 oli

ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik. Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu selle

kohta tõendeid esitada, tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning

parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kuni ta ei tõenda vastupidist. Sellisele seisukohale

on jõudnud ka Riigikohus (vt nt RKTKo 3-2-1-68-16, p 31). Kostja on küll oma 13.03.2023 hagi

vastuses selgitanud, et sõidukit kasutas ja parkis vaidlusalusel kuupäeval S V (sünniaeg

19.09.1984), kellele kostja andis auto kasutamiseks volikirja. Samas on kostja ka ise välja toonud,

et väidetavat auto kasutamise volikirja kostjal säilinud pole ning tal pole õnnestunud eelnimetatud

isikuga ühendust saada. Lisaks kostja poolt esitatud andmed S V endise elukoha ja passi osas ei

tõenda nimetatud isiku poolt sõiduki numbrimärgiga xxx kasutamist ning selle parkimist hageja

poolt opereeritavasse parklasse kuupäeval 14.08.2020. Kohus selgitab, et ainuüksi suvalise isiku

nime ja isikukoodi nimetamist ei saa käsitleda usaldusväärse ja piisava tõendina, kuna selle pinnalt

ei ole võimalik tuvastada, kas, millal ja kus on nimetatud isik sõidukit reaalselt kasutanud. Samuti

ei välista kostja vastutust kostja 13.03.2023 vastusega esitatud väljavõte hotellibroneeringust,

kuivõrd broneering on tehtud A S ja mitte kostja nimele. Kuivõrd antud juhul puuduvad

usaldusväärsed ja selged tõendid kostja vastutuse ümberlükkamise kohta ja teiste isikute vastutuse

aluseks olevate asjaolude kohta, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki

omanik / vastutav kasutaja.

22. Mis puutub kostja väitesse, et kostjal ei ole eelnimetatud volikiri enam kui kahe aasta

möödumisel säilinud, kuivõrd justkui tuleb selliseid dokumente säilitada 6 kuud, märgib kohus

järgmist. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 selgitanud, et liiklusseadusest

(LS 72 lg 2 ) tulenev andmete säilitamise kohustus on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt

kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste

kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Kuivõrd hagi ei ole aegunud,

ei saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest

tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid

säilitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-16-116867). Seega vastavalt eeltoodule

kostja nimetatud 6-kuuline andmete säilitamise kohustus kohaldub avalik-õiguslikes suhetes ning

eraõiguslikus suhtes tuleks sõiduki omanikul säilitada andmeid/dokumente oma õiguste kaitseks

vähemalt nõuete aegumistähtaja lõpuni, kuivõrd selliste andmete säilitamise riisikot kannab

sõiduki omanik.

23. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt,

et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-

75-10, p 14).

24. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel olid sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1

mõttes, kuna kostja ei ole tõendanud, et sõiduki juhiks 14.08.2020 oli muu isik. Kuivõrd poolte

vahel

oli

sõlmitud

kehtiv

parkimisleping,

oli

kehtiv

ka

poolte

vahel

sõlmitud

leppetrahvikokkuleppe ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi,

mille tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS § 100). Seega kuulub kostja poolt tasumisele

hageja poolt esitatud leppetrahvinõue summas 30 eurot.

25. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas,

s.o võla sissenõudekulud summas 15 eurot, on põhjendatud.

26. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 15 eurot

hüvitamist (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja

rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesolevas asjas on hageja

leppetrahvinõude suuruseks 30 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale

kohtueelselt saatnud kaks nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, mida

tõendavad hagiavalduse lisad 4 ja 5 (dtl 45-51). Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida

tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisas 3 (dtl 44) ning päringu

rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude

nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega

seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla

sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

27. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu

summas 15 eurot, kokku 45 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

29. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30. Hageja esindaja esitas 22.03.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

tsiviilasja nr 2-23-100041 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning

lepingulise esindaja õigusabikulu 330 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 110

eurot).

31. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

32. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-

s 218 sätestatu kohaselt.

33. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest.

Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

34. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada

110 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

35. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

36. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 3 tundi, millest hagiavalduse

koostamisele on kulunud 2 tundi, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi ja hageja

22.03.2023 seisukoha koostamisele 0,75 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei

tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid

seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid

lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja

kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

37. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu

kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide (hagiavalduse, menetluskulude nimekirja ja täiendava seisukoha) ja kostja

esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus on

seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas

menetluses kokku 220 eurot (2 x 110).

38. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

39. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus leiab, et

TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot juhul, kui kohus

teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Käesoleval juhul ei esine

alust maksekäsu kiirmenetluse eest 20 euro ulatuses menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.

40. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 320

eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot

ning lepingulise esindaja tasu summas 220 eurot (s.o 2 töötundi tasumääraga 110 eurot). Seega

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 320 eurot. Kuna

menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks

määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

41. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

42. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik