3-23-555/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht

14 aprillil 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-555 Haldusasi

T. T., S. T., T. R. M., G.E., R. K. ja M. M. kaebus Järva Vallavalitsuse 15. novembri 2022. a detailplaneeringu vastuvõtmise ja 8. veebruari 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ja valla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebajad T. T., S.T., T. R. M., G. E., R. K. ja M. M., esindaja vandeadvokaat Villy Lopman Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajatele.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Thori Tanklad OÜ soovib rajada Järva valda Imavere külla Kaare tee 3 kinnistule (katastritunnus 23401:005:0550) CNG tankla ja seda teenindavad rajatised. Järva Vallavalitsus algatas

25. augustil 2021 detailplaneeringu (DP), mille võttis vastu 15. novembri 2022. a korraldusega nr 592. Naabruskonna elanikud T. T., S. T., T. R. M,, G. E., R. K. ja M. M. esitasid korralduse peale vaide, mille vallavalitsus jättis 8. veebruari 2023. a vaideotsusega nr 70 rahuldamata.

2. 9. märtsil 2023 esitasid kaebajad Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad korralduse ja vaideotsuse tühistada ning kohustada valda DP vastuvõtmist uuesti otsustama.

2.1. Kaebajad leiavad, et neil on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 järgi kaebeõigus, kuna vastuvõetud DP ei vasta ilmselgelt õigusaktide nõuetele. See toob vältimatult kaasa õigusvastase DP kehtestamise. Kõik järgnevad menetlustoimingud on eesmärgipäratud.

2.2. DP vastuvõtmine riivab kaebajate omandiõigust, õigust tervise kaitsele, õigust koduja eraelu puutumatusele ning õigust kvaliteetsele elukeskkonnale. Ka rikub korraldus G. E., R. K. ja

M. M. õigust sellele, et nende lastel oleksid lasteaias arenguks ja kasvamiseks vajalikud tingimused, samuti nende õigust perekonnaelu kaitsele.

2(3)

2.3. Planeeringualale on kavandatud mahutid kokku kuni 5 tonni biometaani jaoks. Majandusja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 871 § 16 lg 2 järgi peaks mahutid asuma lasteaiast vähemalt 300 m kaugusel. Kuigi lasteaeda pole nimetatud ravivõi hooldusasutuste loetelus, tuleb see lugeda nende hulka kuuluvaks. Lasteaeda pole põhjust võrdsustada kooliga, mille puhul kehtib väiksema, vähemalt 50 meetrise vahemaa nõue. Lasteaialapsed vajavad evakueerimisvajaduse tekkimise korral ravivõi hooldusasutuses olevate inimestega sarnast tuge. Lasteaed asub Kaare tee 3 kinnistust 88 m kaugusel, selle kaugemast piirist 168 m kaugusel. Seetõttu on tankla rajamine kõnealusele kinnistule igal juhul välistatud. Isegi kui 300 meetrise vahemaa nõue ei kohaldu, tuleb lasteaia läheduse ja laste turvalisusega arvestada kaalutlusõigust teostades. Vald pole seda teinud.

2.4. Planeeringuala lähedal (14 m kinnistu piirist) asub Kodutare sotsiaalmaja, kus elavad eakad või muul põhjusel abi vajavad inimesed. Sotsiaalteenust osutava asutusena on see määruse nr 87 tähenduses hooldusasutus. Vastustaja on seda aga käsitlenud tavapärase korterelamuna.

2.5. Vastustaja on jätnud õigusvastaselt välja selgitamata tankla mõju keskkonnale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmine toob vältimatult kaasa õigusvastase DP kehtestamise. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 järgi ei ole KSH praegusel juhul kohustuslik, kuid kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 loetellu (p-d 16 ja 22). Tankla rajamisega kaasneb oluline oht lasteaialastele ning sotsiaalmaja ja läheduses paiknevate elamute elanikele. Lisaks asub planeeringuala kaitsmata põhjaveega alal, kuid põhjavee reostumise ohtu pole uuritud. Suureneb valgusreostus ja müra.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Planeeringu vastuvõtmise otsus on menetlustoiming (vt ka planeerimisseaduse (PlanS) eelnõu nr 571 SE (XII koosseis) seletuskiri, lk 141). Menetlustoimingute kohtus vaidlustamise õigus on piiratud. Reeglina on mõistlik esitada oma vastuväited planeeringulahendusele planeerimismenetluse käigus ja oodata ära menetluse lõpptulemus.

4. Kaebajad leiavad, et neil on HKMS § 45 lg 3 alusel kaebeõigus, kuna DP vastuvõtmise otsus on õigusvastane. Kaebajate meelest toob see vältimatult kaasa ka õigusvastase planeeringu kehtestamise. Kohus kaebajatega ei nõustu ja leiab, et neil pole DP vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigust.

5. DP vastuvõtmine ei tähenda, et sama sisuga planeering tingimata kehtestatakse. Planeeringu vastuvõtmisele järgnevad konsultatsioonid avalikkusega (vt PlanS §-d 134–137), ning arutlused valla omavalitsusorganites planeeringu kehtestamise otsuse kui kaalutlusotsuse tegemisel (PlanS § 139). Kui vald avalikul väljapanekul esitatud seisukohti ei arvesta, toimub lisaks heakskiitmismenetlus Rahandusministeeriumis (PlanS § 138). Seega on praegune kaebus ennatlik.

6. Pole põhjust väita, et CNG tankla rajamine DP alale on igal juhul välistatud. Küsimus, milline on nõutav minimaalne vahemaa lasteaia ja gaasimahuti vahel, sõltub määruse nr 87 § 16 lg-le 2 antavast tõlgendusest. Lisaks sõltub tankla rajamise lubatavus mõiste „ohutu kaugus“ sisustamisest konkreetsel juhul (määruse § 16 lg 1). DP vastuvõtmisega pole vald teinud neis küsimustes lõplikku otsust, mis mingil moel piiraks valla hindamisja otsustusruumi edasises planeerimismenetluses.

7. PlanS § 141 järgi on igaühel võimalik kohtus vaidlustada DP kehtestamise otsust (nn populaarkaebuse esitamise õigus). Planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamisele see võimalus ei laiene. Selle menetlustoimingu vaidlustamiseks võib HKMS § 45 lg 3 alusel kohtusse

1 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“.

3(3)

pöörduda vaid oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebajad ei ole ära näidanud, kuidas riivab nende õigusi see, et tanklat kavandatakse Kodutare sotsiaalmaja lähedusse.

8. KSH algatamata jätmist, mis on samuti menetlustoiming, saab enne DP kehtestamist vaidlustada üksnes juhul, kui kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 1 loetletud tegevusi (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-64-11, p-d 11–15). Nendel tegevustel on juba seaduse järgi oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste puhul tuleb otsustajal hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul. Kuna sellisel juhul ei tulene KSH läbiviimise kohustus vahetult seadusest, ei ole KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga. Valla hinnangut keskkonnamõju olulisusele ning sellest tulenevat otsust KSH algatamata jätta saab sel juhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, s.o DP kehtestamise otsusega.

9. Eeltoodu põhjal tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pihel Sarv