2-21-317/61 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks 14.aprillil 2023

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-317

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn, Supluse

pst 1 korteriühistu vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

11 862,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248, aadress Liivalaia tn 8, 10118 Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) volitatud esindaja B. J.

Puudutatud isik: Tallinn, Supluse pst 1 korteriühistu

(registrikood

80195555)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tanel Kalaus

Menetluse liik

Kohtuistung 14.märtsil 2023

Resolutsioon

1. Jätta Tallinn, Supluse pst 1 korteriühistu avalduse läbivaatamata jätmise taotlus 25.06.2018

toimunud kindlustusjuhtumi osas rahuldamata.

2. Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn, Supluse pst 1 korteriühistu vastu kahju hüvitamise

ja viivise nõudes rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista Tallinn, Supluse pst 1 korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks

kahjuhüvitis 9149 eurot, 14.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1869.54 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 9149 eurot alates 15.04.2023 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

06.02.2023 kohtuistungi edasilükkamisega seotud kulud tuleb jätta täies ulatuses avaldaja kanda.

Muud menetluskulud tuleb jätta 10% ulatuses avaldaja ja 90% ulatuses puudutatud isiku kanda ja

määrata kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja nõue

1. Swedbank P&C Insurance AS (edaspidi avaldaja) palus kohtule Tallinn, Supluse pst 1

korteriühistu (puudutatud isik) vastu esitatud avalduses välja mõista puudutatud isikult avaldaja

kasuks põhinõue 10 085 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 970,37 eurot ja viivis

põhinõudelt 10 085 eurot alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Avalduse asjaolude kokkuvõte

2. 11.01.2018 toimus Harju maakonnas Tallinnas Supluse pst 1 korteris nr xxxx (edaspidi vara)

kahjujuhtum, mille põhjuseks oli läbi hoone konstruktsiooni valgunud sadevesi. Kahjujuhtumi

tagajärjel sai kahjustada vara siseviimistlus. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud

kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel ja lepingu kinnituseks oli väljastatud

kodukindlustuse poliis xxxx. Kahjujuhtumi toimumise kohta avas avaldaja toimiku nr xxxx.

Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks maksis avaldaja kindlustushüvitisena välja 10 085,00

eurot. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 16.01.2018 fikseeriti varal järgmised kahjustused: värvitud

laeplaatidel pruunid laigud ning rõdumööblil tumedad laigud. 02.03.2018 edastas Enlekon OÜ

hinnapakkumise kahjustatud rõdumööbli taastamiseks ja 07.03.2018 edastas avaldaja Enlekon OÜ-

le garantiikirja nr 229753976. 24.02.2018 esitas Enlekon OÜ arve nr 22 summas 936 eurot.

23.01.2018 esitas LKB OÜ Vara taastamiseks remondi eelkalkulatsiooni 1793,54 eurot.

3. 02.05.2018 teavitas vara omanik avaldajat järjekordsest veelekkest. 20.12.2018 edastas Montreco

OÜ uue hinnapakkumise vara taastustöödeks 9239 eurot. Varal tuli välja vahetada ka laekarkass,

mis oli veelekke tõttu roostetanud. Selliseid parandustöid 23.01.2018 LKB OÜ eelkalkulatsioonis

ette ei nähtud. 10.06.2019 edastas avaldaja Montreco OÜ-le garantiikirja nr 242066622 summas

9149,00 eurot, millest arvestas avaldaja maha kindlustusvõtja omavastutuse 90 eurot. 12.06.2019

esitas Montreco OÜ avaldajale arve nr 190086 summas 9149 eurot. 02.10.2020 edastas avaldaja

puudutatud isikule tagasinõude nr A.01.10-275-02/560, milles palus tasuda vara taastamiseks

tehtud kulutused 10 085 eurot hiljemalt 16.10.2020. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet

antud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 19.10.2020 kohtuhoiatuse. Hoiatuses

andis avaldaja puudutatud isikule nõude tasumiseks täiendava tähtaja kuni 26.10.2019. Avaldaja

märkis hoiatuses, et nõude tähtaegselt tasumata jätmisel on avaldaja sunnitud oma õiguste kaitseks

pöörduma kohtu poole ja kohtu kaudu nõude rahuldamisel lisandub nõudesummale viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik ei ole

käesoleva ajani nõuet avaldajale tasunud.

4. Seisukohtades puudutatud isiku vastustele toob avaldaja esile, et 25.06.2018 toimunud

kahjujuhtumi ajal oli vara samuti avaldaja juures kindlustatud ja puudub alus nõue läbi vaatamata

jätta. Puudutatud isiku esindaja vastuse lisast 1 nähtub, et 2017 aasta augustis teostati katusetasandi

kattematerjali põhjalik ülevaatus ja paikamistööd W ning E tiibadel. Katuse ülevaatustööde

tellimine ei tähenda, et puudutatud isik on oma hoolsuskohustust täitnud, kuna kahjustatud korteri

rõdu laes olevad metallkonstruktsioonid on tugevalt roostetanud, mistõttu on vesi läbi

konstruktsioonide rõdule voolanud ning sellega vara kahju tekitanud. Kui puudutatud isik oleks

tellinud ülevaatustööde teostamise ka A korpusesse, oleks tõenäolisemalt tuvastatud roostetanud

konstruktsioonid. Asjaolu, et hoone A-korpusel puudub kasutusluba, ei ole avaldaja arvates

asjakohane. Ei ole usutav, et müüdav nn must karp ei hõlmanud endas lagesid. Seega kui nn must

karp müüdi koos lagedega, olid konstruktsioonid, mis roostetuse tõttu kahju tekitasid, olemas juba

müügi ajal. Kahjustada saanud rõdu on peaaegu täielikult klaasitud. Sellel osal rõdust, mis on

klaasimata, ei asu kahjustada saanud mööbel, samuti ei nähtu klaasimata rõdu osa laes kahjustusi,

nagu on klaasitud rõdu osa laes. Klaasimata osast ei jõua vihmavesi ega talvel sadav lumi

kahjustada saanud rõdumööblini. Seega ei saa väita, et kahju rõdumööblile on osaliselt või

täielikult tekkinud vara omaniku tegevuse tõttu. Kuna rõdumööbel ei seisnud välitingimustes, vaid

klaasitud rõdul, ei ole asjakohased ka puudutatud isiku esindaja poolt esitatud artiklid rõdumööbli

hoiustamisest välitingimustes. Avalduses esitatud viivisenõue alates 27.10.2019 on ekslik, avaldaja

nõuab viivist alates 27.10.2020, mis on 19.10.2020 esitatud kohtuhoiatuses.

5. Avaldaja on seisukohal, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, mis vastab kindlustuslepingu

tingimustele, juhtumit käsitleti katuse läbijooksuna ning hüvitati esmakordne vee läbijooks katuse-

või seina konstruktsiooni kaudu erandi alusel. Kahjujuhtumi alguses kehtis poliis perioodiga

27.01.2017 kuni 26.01.2018 ja tingimused, mille kohaselt erandina hüvitatakse esmakordse vee

läbijooksu katuse- või seinakonstruktsioonide kaudu ning perioodi keskel muutunud tingimuste

kohaselt hüvitatakse erandina siseviimistlusele või kodusele varale vee esmakordne läbijooks

katuse kaudu. 02.05.2018 juhtumit käsitletakse 11.02.2018 juhtumi osana, sest vahepealsel ajal ei

olnud korteriühistu poolt rikkumist kõrvaldatud (konstruktsiooni parandatud) ega ka

kindlustusandja poolt hüvitist välja makstud ega parandustöid tehtud. Kahjud maikuus kattusid

jaanuaris fikseeritud kahjudega, lekkeallikas oli sama. Terrassimööbel oli mõeldud kasutamiseks

katuse all ja klaasitud rõdu tingimustes ning veeläbijooks toimus ülevalt.

Puudutatud isiku vastuväidete kokkuvõte

6. Avaldaja nõue on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata ja muus osas

rahuldamata. Avaldaja on nii 11.01.2018 kui ka 25.06.2018 läbijooksu lugenud

kindlustusjuhtumiks, mis on hõlmatud kindlustuslepinguga nr xxxx. Pärast 25.06.2018 läbijooksu

hüvitas kindlustus kahju 9149 eurot. Kindlustuslepingu nr xxxx kindlustusperiood on 27.01.2017

kuni 26.01.2018, järelikult ei ole 25.06.2018 juhtum hõlmatud kindlustuslepinguga ning selle

alusel ei saanud avaldajal tekkida kohustust kahju hüvitamiseks. Seetõttu on välistatud ka

regressinõude tekkimine puudutatud isiku vastu ja avaldaja nõue seoses 25.06.2018 läbijooksuga

tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Puudutatud isik vaidleb vastu sellele, et KÜ ei ole omapoolseid kohustusi täitnud, kuid avaldus on

laialivalguv ning etteheited sisustamata. Avaldaja ei ole rikutud kohustusi välja toonud ega

tõendanud. Puudutatud isik tellis augustis 2017 hoone katuse ülevaatuse ja paikamistööd, mis

näitab, et ta on olnud oma kohustuste täitmisel hoolas ja järjepidev ning enne 2018 talve

valmistunud sügis-talviseks sademete perioodiks. Seega on ta täitnud oma KrtS § 35 tulenevad

kohustused ega vastuta kahjude eest. Hoone A-korpusel, kus asub kahjustunud korter, puudub

kasutusluba, mistõttu ei ole võimalik veenduda, et ehitist saab kasutada nõuete ja kasutusotstarbe

kohaselt ning ehitis on ehitatud vastavalt ehitusloale. Kui kohus leiab, et puudutatud isik on

vastutav 11.01.2018 läbijooksust tingitud kahju eest, vaidleb ta vastu kahju suurusele. 11.01.2018

vee läbijooksu järgselt on avaldaja hüvitanud aiamööbli nahkkatete taastamise kulu. Seost

11.01.2018 läbijooksu ja mööbli kahjustuse vahel ei ole võimalik üheselt järeldada. Fotodelt

nähtub, et rõdule oli talveks jäetud rotangist ja nahkpatjadega terrassimööbel, seega ei olnud

mööbel talviseks perioodiks nõuetekohaselt hoiustatud ega kaetud. On üldteada, et rotangist

õuemööbel ette nähtud suviseks kasutamiseks, talveks tuleb see koos patjadega hoiustada kuivas

ruumis. Hoone rõdud on lahtised ja avatud ilmastikumõjudele, nagu tugev vihm ja lumi. Mööbli

seisukorda on kirjeldatud 02.03.2018 seisuga, mis annab alust arvata, et ka pärast 11.01.2018

läbijooksu jäi mööbel samas seisukorras õue. Järelikult ei saa üheselt järeldada põhjuslikku seost

vee läbijooksu ja mööblil tekkinud kahjustuse vahel. Kahjuhüvitis kuulub vähendamisele nullini

VÕS § 139 lg 1 alusel, kuna korteriomanik on ise olnud osaline mööblile kahju tekkimisel, sest ei

hoiustatud mööblit talvisel ajal nii, et see kahjustusi ei saaks. Viivisenõue alates 27.10.2019 on

pahatahtlik, kuna ta pöördus puudutatud isiku poole esmakordselt 02.10.2020 ehk ligi aasta pärast

seda, kui asus arvestama viivist. Esmakordselt viitab avaldaja viivisele oma 20.10.2020

kohtuhoiatuses.

8. Täiendavate vastuväidetest nähtuvalt on puudutatud isik seisukohal, et 11.01.2018 ja 02.05.2018

kahjujuhtum, mis tekkisid väidetavalt puudutatud isiku korrashoiu kohustuse täitmata jätmise

tagajärjel tekkinud veelekkest, ei olnud äkiliselt toimunud ettenägematud sündmused, st

kindlustustingimuste kohaselt ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, mida avaldaja

koguriskikindlustus kataks. Kahju põhjuseks olid asjaolud, mille puhul kahju ei hüvitata: aega-

mööda tekkinud kahju, pikaajalised protsessid, materjali väsimine, kulumine (sh loomulik

kulumine), pragunemine, korrodeerumine, kondensatsioon, niiskus, õhutingimuste pikaajaline

mõju kindlustatud esemele või selle osale, vigane ehitus- või remonditöö, ehitise seinte või muude

konstruktsioonielementide liikumine, materjali kulumine, defektsete või ebasobivate

ehitusmaterjalide kasutamine, vee tungimine ehitisse katkise konstruktsiooni kaudu ja ka avaldaja

kirjeldatud erandid ei kohaldu. 11.01.2018 toimunud juhtum ei olnud esimene kord, kui

sademevesi oli läbi jooksnud – sarnased juhtumid olid aset leidnud juba mitme aasta jooksul

korduvalt ning 02.05.2018 juhtum ei saanud olla esmakordne, kuna sarnane juhtum leidis aset

11.01.2018. Avaldaja on hüvitanud mõlema juhtumi puhul kahju olukorras, kus tal vastav kohustus

kindlustuslepingutest puudus. Seetõttu ei ole avaldaja nõudel puudutatud isiku vastu mingit

õiguslikku alust.

Kohtumääruse põhjendused

9. Menetlusosalistel ei ole vaidlust, et Supluse pst 1 korteri xxxx rõdul toimusid 11.01.2018 ja

25.06.2018 läbijooksud; et pärast 11.01.2018 läbijooksu hüvitas avaldaja korteriomanikule

rõdumööbli nahkpatjade taastamise kulu 936 eurot; et pärast 25.06.2018 läbijooksu hüvitas

avaldaja korteriomanikule rõdu remondikulu 9149 eurot; et 02.10.2020 pöördus avaldaja

puudutatud isiku poole regressinõudega 10 085 eurot.

10. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas tegemist on kindlustusjuhtumitega ja kas avaldajal on

tagasinõue puudutatud isiku vastu.

11. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

22.03.2021 esitas puudutatud isik 08.01.2021 esitatud avaldusele vastuse, milles palus jätta

avalduse läbi vaatamata 25.06.2018 toimunud kindlustusjuhtumi osas, kuna vara oli sellel ajal

kindlustuslepinguga katmata. Avaldaja palus jätta taotluse rahuldamata, kuna 25.06.2018 toimunud

kahjujuhtumi ajal oli vara avaldaja juures kindlustatud. Kohtule esitatud kodukindlustuse

poliisidega nr xxxx väljastamise kuupäevaga 01.01.2017 ja nr xxxx väljastamise kuupäevaga

27.12.2017 on tõendatud, et vara oli 11.01.2018 ja 25.06.2018 kindlustatud. Seega ei ole

puudutatud isiku taotlus asja läbi vaatamata jätmiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Kahjujuhtumi toimumise kohta avatud toimiku nr xxxx 16.01.2018 ülevaatusaktiga, ülevaatusakti

lisaga ja fotodega kahjudest on tõendatud, et kindlustusvõtja teatas avaldajale, et 11.01.2018 on

rõdu laest vett tilkunud ja mööblit kahjustanud ning, et haldusettevõtet on juhtumist teavitatud.

Kindlustusvõtja arvates on kahjustused põhjustanud ülemiselt rõdult läbi konstruktsioonide imbunud

sademevesi ning, et umbes kaks aastat tagasi märgati põrandal laest tilkunud veejälgi, millest

teavitati haldusettevõtet ning, et ka eelmisel aastal märgati rõdu lael väiksemaid kahjustusi.

Ülevaatuse kirjeldustest nähtuvalt tuvastati rõdu värvitud laeplaatidel pruunid laigud ja rõdumööblil

tumedad laigud. Fotodelt nähtuvad kahjustused laes - plaatidel pruunid laigud, rõdumööblil

(toolidel ja laual) tumedad laigud, kahjustunud rõduuks ja märgunud rõdu põrand. Seega saab

antud tõenditega lugeda tõendatuks avalduses esitatud asjaolud, et 11.01.2018 Tallinnas Supluse

pst 1 korteris nr xxxx hoone konstruktsiooni valgunud sadevee tõttu said kahjustusi rõdu lagi,

mööbel, rõduuks ja rõdu põrand.

13. Hinnapakkumisega naha taastustöödeks ja garantiikirjaga nr 229753976 on tõendatud, et 2 diivani

ja 2 tooli istmepatjade, seljatoepatjade ja käetoepatjade kahjustuste kõrvaldamiseks esitas

02.03.2018 hinnapakkumise Enlekon OÜ, kellele edastas avaldaja 07.03.2018 garantiikirja nr

229753976. Kahjustuste kõrvaldamiseks esitatud Enlekon OÜ hinnapakkumisest 2 diivani ja 2 tooli

istmepatjade, seljatoepatjade ja käetoepatjade, kokku 20 tk, kattematerjaliks roomajate väärisnahk,

nähtuvalt oli patjade kattenahk saanud vee ja krohvitolmu kahjustusi, mis olid läinud koos veega

naha pealispinna sisse. Ühel padja nurgal on näha tugevat kahjustust, mille tulemusel on nahapind

muutunud krobeliseks võrreldes muu alaga. Kõigi patjade nahapinnal võib täheldada visuaalsel

vaatlemisel nahapinna värvikaotuse laike, mille tekitajaks on olnud vesi. Teostatavateks töödeks

olid kõigi patjade nahapindade tavapuhastus, ka süvapuhastus ja pinnaviimistluse taastamine.

Enlekon OÜ 24.02.2018 arvega nr 22 on tõendatud, et Enlekon OÜ esitas avaldajale tasumiseks arve

summas 936 eurot. Avalduse kohaselt hüvitas avaldaja korteriomanikule pärast 11.01.2018

läbijooksu rõdumööbli nahkpatjade taastamise kulu kogusummas 936 eurot.

14. LKB OÜ eelkalkulatsiooniga on tõendatud, et 23.01.2018 esitas LKB OÜ vara taastamiseks

remondi eelkalkulatsiooni kokku 1793,54 eurot, mille kohaselt tuli teostada rõdu krohvipinna taastus

101,00 eurot, krohvpinna viimistlustööd koos materjalidega 15m2 x 16,10 kokku 241,50 eurot,

elektriühenduste kontroll 101,00 eurot, lae taastus, vajadusel värvitööd (prognoositav hind) 610,00,

rõduukse puhastus 89,00 eurot, materjalide hankimine ja transport 1tk 98,00 eurot, koristustööd

koos puhastusvahenditega 66,80 eurot, katmistööd koos kattematerjalidega 52,00 eurot, abitööd ja

materjalid 50,00 eurot, ehitusprahi utiliseerimine 85,32 eurot. Antud eelkalkulatsiooni alusel

remonttöid teostatud ei ole.

15. Kindlustusvõtja teavitusega lekkest on tõendatud, et 02.05.2018 teavitas kindlustusvõtja e-kirjas

avaldajat järjekordsest veelekkest. 20.12.2018 Montreco OÜ hinnapakkumisega nr 201833/2 on

tõendatud, et Montreco OÜ edastas uue hinnapakkumise vara taastustöödeks 9239 eurot, mille

kohaselt tuli teostada rõdu krohvipinna taastus, viimistlus koos materjalidega 256 eurot,

elektriühenduse kontroll ja elektrivoolu taastamine rõdu pistikutesse ja laelampi 297 eurot, rõdu

laekarkassi ja plaatmaterjali vahetus ja viimistlus koos materjalidega 5392 eurot, rõduukse

puhastus ja viimistlus 85 eurot, aknaplekkide viimistlus 87 eurot, rõdu põrandalaudade puhastus ja

viimistlus 976 eurot, transport, prügi utiliseerimine, koristus 606 eurot. Montreco OÜ

hinnapakkumise järgi tuli välja vahetada rõdu laekarkass, milliseid töid 23.01.2018 LKB OÜ

eelkalkulatsioonis ette ei nähtud.

16. Garantiikirjaga nr 242066622 10.06.2019 on tõendatud, et avaldaja väljastas Montreco OÜ-le

garantiikirja nr 242066622 summas 9149 eurot, millest arvestas maha kindlustusvõtja

omavastutuse 90 eurot, ning Montreco OÜ arvega nr 190086, et korteri nr xxxx remondi järgselt

esitas Montreco OÜ avaldajale arve 9149 eurot. Seega maksis avaldaja kahjujuhtumi tagajärgede

kõrvaldamiseks kindlustusvõtjale kindlustushüvitisena 10 085 eurot.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline

kahju eelkõige otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud

või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise.

18. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust

tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab puudutatud isik sõltumata süüst ning ta ei vastuta

VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu. Vastutusest vabanemiseks peab puudutatud isik tõendama, et ta ei

ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Puudutatud isik seda tõendanud ei

ole.

19. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud avalduse asjaolud, et Supluse pst 1

hoone konstruktsioonidest vee lekkimine, mille tagajärjel sai kahju korteri rõdu nr xxxx, näitas, et

korteriühistu ei ole oma korrashoiu kohustust täitnud nõuetekohaselt ning, et puudutatud isiku

2017. aasta augustis Meistri Katus OÜ-lt tellitud tööd osutusid A-korpuses ebapiisavaks. KrtS § 34

lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 järgi oli hoone konstruktsioonide korrashoiu kohustus puudutatud isikul, kes

pidi neid hooldama ja hoidma sellises korras, et korteriomanikele ei tekiks kahju. Puudutatud isiku

käitumise s.t mittekorras ja roostes katuse konstruktsioonide kaudu vee lekkimise ja kindlustatud

korteriomanikul tekkinud veekahju vahel on VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Veekahju

ja avatud lae kohta tehtud fotodest nähtuvalt ei saanud laes olevate metallkonstruktsioonide

roostekahjustused ja veelekke kahjustused rõdu nr xxxx siseviimistlusele tekkida muul viisil.

20. Kohus tuvastas eelpool, et kahju toimumise ajal kehtisid poliisid nr xxxx väljastamise kuupäevaga

01.01.2017 ja nr xxxx väljastamise kuupäevaga 27.12.2017 ning kehtisid Swedbank P&C

Insurance AS-i kindlustuslepingute üldtingimused, Swedbank P&C Insurance ASi kodukindlustuse

tingimused 13 01.04.2013 (edaspidi tingimused 13) ja Swedbank P&C Insurance ASi

kodukindlustuse tingimused 14 17.08.2017 (edaspidi tingimused 14). Kodukindlustuse poliisis

xxxx (01.01.2017) on välja toodud kindlustusriskidena varakindlustuse koguriskikindlustus,

vastutuskindlustus lisakindlustusena vastavalt tingimustele 13 lk 9, vastutuskindlustus lk 17-18

ning riskid, mida kindlustuskaitse ei kata, on nimetatud tingimustes lk 9-11, vastutuskindlustus lk

18-19. Kodukindlustuse poliisis xxxx (27.12.2017) on välja toodud kindlustusriskidena

varakindlustuse koguriskikindlustus, vastutuskindlustus lisakindlustusena vastavalt tingimustele 14

lk 9, vastutuskindlustus lk 15-16, ning riskid, mida kindlustuskaitse ei kata, on nimetatud

tingimustes lk 9-11, vastutuskindlustus lk 16-17.

21. Puudutatud isik on esile toonud, et kummagi juhtumi puhul ei olnud tegemist kindlustustingimuste

kohaselt kindlustusjuhtumiga, s.t äkiliselt toimunud ettenägematu sündmusega, mida avaldaja

koguriskikindlustus kataks, näiteks tingimused 13 sätestavad punkte, mis välistavad avaldaja nõude

puudutatud isiku vastu: Kindlustusjuhtum on kindlustatud esemele vahetult mõjunud igasugune

äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või

hävib. (lk 9), Kindlustuskaitse ei kata ja hüvitamisele ei kuulu juhtumid, mille on põhjustanud

järgnevalt nimetatud algallikad, sündmused, seisundid ja tegevused või kahjud, mis on tekkinud

nende tagajärjel: - aega-mööda tekkivad kahjud, hallitus, materjali väsimine, kulumine, riknemine,

pragunemine, korrodeerumine, kõdunemine, majavamm, seenhaigus, niiskus, värvuse muutumine,

lõhna muutumine, muutused materjali struktuuris ja viimistluses; /---/ - vigane ehitus- või

remonditöö, arvutus-, planeerimis- või projekteerimisviga, defektsete või ebasobivate

ehitusmaterjalide kasutamine; Erand: Kindlustuskaitse kehtib, kui nende tööde tegemine ei olnud

Teie kontrolli all ning ehitise püstitamiseks ning selle kasutamiseks olid väljastatud nõuetekohased

ehitusja kasutusload. /---/ - ehitise või selle vundamendi, seinte või muude

konstruktsioonielementide vajumine, kerkimine, liikumine, paisumine, materjali kulumine,

vibratsioon; /---/ - vee tungimine ehitisse katkise konstruktsiooni kaudu; Erandid: –– Hüvitame

kahjud, kui konstruktsiooni vigastus oli põhjustatud kindlustusjuhtumist. – Hüvitame esmakordse

vee läbijooksu katuse- või seinakonstruktsioonide kaudu. (lk 9-10). Tingimused 14 sätestavad

punkte, mis välistavad avaldaja nõude puudutatud isiku vastu: Koguriskikindlustus katab kõiki

kindlustatud esemele vahetult mõjunud äkiliselt toimunud ettenägematuid väliseid sündmusi, mille

tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada, hävib, varastatakse või röövitakse. (lk 9),

Kindlustuskaitse alla ja hüvitamisele ei kuulu juhtumid, mille on põhjustanud allnimetatud

algallikad, sündmused, seisundid ja tegevused, ega kahju, mis on tekkinud nende tagajärjel: -

pikaajalised protsessid, loomulik kulumine, lagunemine, kõdunemine, roostetamine; /---/ -

kondensatsioon, niiskus, temperatuuri pikaajaline kõikumine, valguse mõju, õhutingimuste või

kemikaalide pikaajaline mõju kindlustatud esemele või selle osale; /---/ - ehitise või selle

vundamendi, seinte või muude konstruktsioonielementide vajumine, kerkimine, liikumine,

paisumine, materjali kulumine, vibratsioon; /---/ - vigane ehitus- või remonditöö; arvutus-,

planeerimis- või projekteerimisviga; defektsete või ebasobivate ehitusmaterjalide kasutamine; /---/

Näited. /---/ –– Kui vesi või niiskus pääseb vigase ehitustöö tõttu soojustuse ja krohvi vahele ning

kahjustab eluhoone välisseina, ei kuulu kahju hüvitamisele, sest tegemist ei ole äkilise

sündmusega. -- Kui ehitise soojustusmaterjal on ebakvaliteetselt paigaldatud ning see on tekitanud

külmasillad ja kondensatsiooni- või hallituskahjustusi ehitise siseviimistlusele, ei asenda me

soojustusmaterjali, sest kahju pole põhjustanud äkiline või ettenägematu sündmus. Me ei hüvita ka

siseviimistluse kahjustusi, sest kondensatsioon ja hallitus ei kuulu kindlustuskaitse alla. - vee

tungimine ehitisse katkise konstruktsiooni kaudu. Eeldame, et konstruktsioon on katki, kui ehitise

välispiirded, mille eesmärk on takistada vee pääsemist ehitisse, vee sissepääsu ei takista; Erandid,

Hüvitame kahju, mille on põhjustanud: -- vee pääsemine ehitisse konstruktsiooni vigastuse tõttu,

kui vigastuse on põhjustanud äkiline ja ettenägematu väline sündmus ning vigastus on tuvastatud;

-- siseviimistlusele või kodusele

22. Eeltoodust nähtuvalt loetakse kindlustuslepingute tingimuste järgi kindlustusjuhtumiks äkiliselt

toimunud ettenägematu sündmus, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib.

Lehekülgedel 9-10 on välja toodud välistused ehk need juhtumid mille korral kindlustusel puudub

hüvitamise kohustus. Vastavalt tingimustele (lk 10) ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on tekkinud

vee tungimisest ehitisse läbi katkise konstruktsiooni. Erandi alusel hüvitatakse esmakordne vee

läbijooks katuse- või seina konstruktsiooni kaudu. Avaldaja töötaja K. R. seletuse järgi oli

kindlustusvõtja korteri jaoks ülemise naabri avatud terrass katuseks ehk ehitise konstruktsiooniks,

juhtumit käsitleti katuse läbijooksuna ning kindlustusjuhtumi kahju hüvitamine toimuski antud

erandi alusel. Samuti nähtub, et leke ilmnes esmakordselt kaks aastat tagasi, kuid kindlustusvõtja ei

olnud antud kahjujuhtumiga enne 11.01.2018 pöördunud kindlustusandja poole ning seadusest

tulenevalt oli nõude esitamise õigus kolm aastat, et objektil oli olnud katkematu kindlustusekaitse

alates 27.01.2009, kindlustuse poliisid olid sõlmitud aastase perioodiga, mis pikenevad iga aasta

automaatselt. Kohus asub esitatud tõenditele tuginedes seisukohale, et kuigi läbijooksud

kindlustusvõtja rõdule toimusid amortiseerunud ja korrodeerunud katusekonstruktsioonide kaudu,

mis oli pikaajaline protsess ja mitte äkiline sündmus, siis kindlustushüvitise väljamaksmine oli

kooskõlas tingimustes toodud erandiga (lk 9-10), mis lubas hüvitada kahju varale vee katuse kaudu

esmakordse läbijooksu tõttu. Puudutatud isik ei ole ümber lükanud avaldaja väidet, et

kindlustusvõtja ei olnud antud kahjujuhtumiga pöördunud kindlustusandja poole enne 11.01.2018.

Kindlustusandja sai 11.01.2018 ja 25.06.2018 juhtumeid käsitleda jätkuvatena, kuna esitatud

tõenditest nähtuvalt kattusid jaanuarikuus ja maikuus toimunud läbijooksu asjaolud ja kahjud,

lekete vahepealsel ajal ei olnud korteriühistu katuse konstruktsioone parandanud ning esmase vee

läbijooksuga tekitatud kahju oli korduva vee läbijooksu toimumise ajaks hüvitamata ja remont

teostamata. Kuivõrd kindlustuslepingute tingimustes ei ole nõutud, et kindlustusobjektil peab

olema kasutusluba, vaid vastupidi ehitise kindlustusega on kindlustatud ka ehitusjärgus olev hoone,

siis ei oma puudutatud isiku vastuväited selle kohta, et hoone A-korpusel puudus kasutusluba,

õiguslikku tähendust.

23. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus on seisukohal, et VÕS § 139 lg 1 alusel

tuleb vähendada kahjuhüvitist 936 euro võrra, mis seisneb Enlekon OÜ 24.02.2018 arve nr 22 alusel

936 euro tasumises alljärgnevatel põhjendustel.

24. Enlekon OÜ hinnapakkumisest nähtuvalt oli patjade kattenahk saanud vee ja krohvitolmu

kahjustusi, mis olid läinud koos veega naha pealispinna sisse. Ühel padja nurgal on näha tugevat

kahjustust, mille tulemusel on nahapind muutunud krobeliseks võrreldes muu alaga. Kõigi patjade

nahapinnal võib täheldada visuaalsel vaatlemisel nahapinna värvikaotuse laike, mille tekitajaks on

olnud vesi. Teostatavateks töödeks olid kõigi patjade nahapindade tavapuhastus, ka süvapuhastus

ja pinnaviimistluse taastamine.

25. Puudutatud isik on seisukohal, et põhjuslikku seost läbijooksude ja mööbli kahjustuste vahel ei ole

võimalik üheselt järeldada. Puudutatud isiku esitatud tõenditest nähtub, et rotangist õuemööbel on

ette nähtud suviseks kasutamiseks, talveks tuleb see koos patjadega hoiustada kuivas ruumis või

katta veekindlalt. Fotodelt nähtub, et rõdule oli talviseks perioodiks jäetud rotangist terrassimööbel

koos nahkpatjadega, mis ei olnud kaetud. Et hinnapakkumisest nähtuvalt pidi Enlekon OÜ

teostama kõigi patjade nahapindade tavapuhastuse, süvapuhastuse ja taastama pinnaviimistluse, siis

saab järeldada, et mööbel ja padjad ei olnud veekindlad. Avaldaja ei ole tõendanud, et rõdul asunud

mööbel, s.h padjad olid veekindlad. Vaidlus puudub, et Tallinnas Supluse pst 1 korteri nr xxxx rõdu

on klaasitud ainult osaliselt. Kohus on seisukohal, et osaliselt klaasitud, kuid osaliselt vihmale ja

lumele avatud rõdu ei saa pidada mingil moel kuivaks ruumiks, mistõttu oleks tulnud mööbel suve

lõppedes katta. Kuna kindlustusvõtja ei ole seda teinud, siis on antud kahju põhjustatud otseselt

kindlustusvõtja käitumisest ehk mööbli veekindlalt katmata jätmisest ning mööblile tekitatud

kahjuhüvitist 936 eurot tuleb vähendada nullini.

26. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud tähtaeg on

möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud

sissenõutavaks. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on

sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse

täitmist. Järelikult tuleb avaldaja VÕS § 492 lg 1 alusel esitatud avaldus rahuldada VÕS § 108 lg 1

alusel osaliselt 9149 euro ulatuses.

27. Avaldajal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

28. Tagasinõudega nr A01.10-275-02/560 2.10.2020 on tõendatud, et avaldaja esitas 2.10.2020

puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude tähtajaga kahju hüvitamiseks hiljemalt

16.10.2020 ja 19.10.2020 kohtuhoiatusega, et avaldaja esitas 19.10.2020 puudutatud isikule

kohtuvälise kahju hüvitamise nõude tähtajaga kahju hüvitamiseks hiljemalt 26.10.2020. Avaldaja

märkis 15.04.2021 avalduses esitatud viivisenõue alates 27.10.2019 on ekslik, avaldaja nõuab

viivist alates 27.10.2020, mis on 19.10.2020 esitatud kohtuhoiatuses. Seega tuleb lisaks

põhinõudele puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 9149 eurot VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.10.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kohtumääruse avaldamise ajaks 14.04.2023 on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatori

andmetel 1869.54 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude

täitmiseni. Järelikult tuleb viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõista alates

15.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 169 lg 1 esimese lause järgi võib menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või

vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja

arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest

tulenevad täiendavad menetluskulud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

30. Avaldaja taotles 06.02.2023 istungi edasilükkamist põhjusel, et esitada puudutatud isiku

04.11.2022 vastusele täiendavalt kirjalik seisukoht ja kahjukäsitlejast eksperdi kirjalik seisukoht

selle kohta, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, mille rahuldamine tõi kaasa istungi

edasilükkamise. Arvestades, et puudutatud isiku seisukoha ja kohtuistungi vahele jäi 3 kuud, siis

oli avaldajal piisavalt aega, et esitada taotletud kirjalikud seisukohad kohtule mõistliku aja jooksul

enne kohtuistungit ja, et kirjalike seisukohtade esitamine mõistliku aja jooksul enne kohtuistungit

oleks ära hoidnud kohtuistungi edasi lükkamise, siis tuleb jätta 06.02.2023 istungi

edasilükkamisega seotud kulud TsMS § 169 lg 1 esimese lause järgi täies ulatuses avaldaja kanda.

Muude menetluskulude (v.a 06.02.2023 istungi edasilükkamisega seotud kulud) jaotamise osas

võtab kohus arvesse nii seda, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise kui ka

seda, et avaldaja nõue on põhjendatud osaliselt ca 90% ulatuses, siis tuleb muud menetluskulud

jätta 10% ulatuses avaldaja kanda ja 90% ulatuses puudutatud isiku kanda.

31. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb määrata

kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2025 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 14.04.2023 kohtumäärus.