3-22-1249/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1249

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 19.04.2022 otsuse nr

TVH/22/016257 ja Eesti Töötukassa 20.04.2022

otsuse nr TVT/22/021014 ning Eesti Töötukassa

25.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/1223 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja - X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus.

2. Tühistada Eesti Töötukassa 19.04.2022 otsus nr TVH/22/016257, Eesti

Töötukassa 20.04.2022 otsus nr TVT/22/021014 ja Eesti Töötukassa

25.05.2022 vaideotsus nr VO/22/1223.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.05.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.03.2022 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

taotlused (dtl 71-80).

2. ETK 19.04.2022 otsusega nr TVH/22/016257 tuvastati X osaline töövõime kestusega üks

aasta (dtl 81-83). ETK 20.04.2022 otsusega nr TVT/22/021014 määrati Xe töövõimetoetus

perioodil 04.04.2022 – 03.04.2023 (dtl 84-85).

3. X esitas ETK-le 21.04.2022 vaide (dtl 86-87), milles ei nõustunud 19.04.2022 otsusega nr

TVH/22/016257 ja 20.04.2022 otsusega nr TVT/22/021014 kuna leidis, et tema töövõime on

puuduv.

ETK 25.05.2022 vaideotsusega nr VO/22/1223 (dtl 1-7) jäeti X vaie rahuldamata. Vaideotsuse

kohaselt on X töövõime osaline kestusega üks aasta.

4. 06.06.2022 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus (vene keeles) ETK 25.05.2022

vaideotsuse nr VO/22/1223 tühistamiseks. Kohus tõlgendas kaebust lähtudes kaebuse

eesmärgist ja HKMS § 46 lg 4 ning leidis, et kaebaja sooviks on esitada kaebus kohtule ETK

19.04.2022 otsuse nr TVH/22/016257 ja ETK 20.04.2022 otsuse nr TVT/22/021014 ning ETK

25.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/1223 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse nimetatud nõuetes

menetlusse.

07.03.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja märgib esmalt, et ei ole nõus sellega, kuidas töövõime kaotuse suuruse määramisel

hinnati elutähtsate tegevuste piiranguid ja tehtud otsuse põhjal muudeti puuduv töövõime

osaliseks töövõimeks.

5.2. Kaebaja selgitab, et Seropositiivse reumatoidartriidi diagnoos on tal alates 1999. aastast.

Kogu maailmas peetakse seda haigust ravimatuks. Raviga on võimalik haiguse arengut vaid

pidurdada. Kaebaja viimasel läbivaatusel avaldas raviarst reumatoloog dr Piia Tuvik arvamust,

et kaebaja terviseseisund on halvenenud. Kaebaja perearst dr Tatjana Arissova leiab, et kaebaja

üldine terviseseisund on viimase kolme aastaga tunduvalt kehvenenud.

5.3. Töövõimet hinnanud ekspert väidab, et meditsiinilisi andmeid õhupuuduse, nõrkuse,

tasakaaluhäirete ja kahelinägemise kohta ei ole. Kaebaja on läbinud kõikvõimalikud uuringud

ja kaebaja seisundi teisi põhjuseid pole avastatud, kuid probleem ise püsib.

Reumatoidartriit on pikaajaline autoimmuunhaigus, mis mõjutab selgroogu ja peamiselt

kaelapiirkonda. Sellest tulenevad pidevad peavalud, tasakaaluhäired ja kiire väsimine nii

füüsilise kui ka vaimse töö puhul.

5.4. Töövõimet hinnanud ekspert märgib, et kaebaja ei ole kasutanud taastusravi. Kaebaja ei

teadnud, et tal on võimalus kasutada taastusravi. Ilmselt seetõttu, et venekeelset teavet ei ole.

Kaebaja pöördus mitu korda Sillamäe sotsiaalosakonda, kuid seal keelduti põhjendusega, et

linnal ei ole raha. Kaebaja pöördus perearsti poole, kus samuti ei saanud midagi kvootide

puudumise tõttu. Töötukassas keegi mitte kordagi ei pakkunud ja kaebaja ise ei teadnud, et tal

on õigus just sealt taastusravi taotleda.

5.5. Samuti väitis ekspert, et 2017. aastal oli kaebaja kutsutud bioloogilise ravi arstlikusse

konsiiliumisse, kuhu ta ei ilmunud. Kaebaja selgitab, et kuna 2017. aastal möödus aasta

onkoloogiajärgsest keemiaravist, otsustati pärast reumatoloogiga konsulteerimist lükata

bioloogiline ravi edasi. Bioloogilise ravi konsiilium toimus alles 14.04.2022 ja seal oli kaebaja

kohal.

Kaebaja kutsumise kohta bioloogilise ravi konsiiliumile 2017. aastal kohta selgitab kaebaja

veel, et see lükati edasi, kuna kaebaja oli just lõpetanud onkoloogias keemiaravi ning kuna on

olemas arvamus, mida ei ole seniajani ümber lükatud ega ka kinnitatud (põhjusel, et

bioloogiline ravi on üsna uus ja selle kinnitamine või ümberlükkamine võtab aega), et see võib

anda tõuke vähirakkude aktiivsuse taastumisele.

5.6. Ekspert väitis ka seda, et 07.04.2022 oli kaebajal arsti kaugvastuvõtt. See ei vasta tõele.

See ei ole võib-olla nii oluline, kuid kaebaja käis 07.04.2022 reumatoloogi vastuvõtul Tallinnas.

Samuti oli kohal 14.04.2022 bioloogilise ravi konsiiliumis ja käis 01.05.2022 bioloogilise ravi

kontrollis.

5.7. Töövõime hindamise ekspert tugineb sellele, et bioloogiliselt ravilt võib oodata

terviseseisundi paranemist, kuna säärane ravi on sageli tõhus. Seetõttu kehtib otsus osalise

töövõime kohta aastaks ajaks. Kui probleem püsib, siis on kaebajal õigus esitada uus töövõime

hindamise taotlus.

Kaebaja selgitab, et ei saa praegu bioloogilist ravi jätkata. Pärast kolmenädalast ravi tekkisid

tal neerukomplikatsioonid. Kaebajal tekkisid valud ja palavik ning ta katkestas ravi, kuna mis-

tahes põletikuga soovitatakse bioloogiline ravi pooleli jätta. Pärast väikest pausi kaebaja jätkas

bioloogilist ravi, kuid pärast järjekordset infektsiooni kordusid valud neerude piirkonnas ja

tõusis taas palavik. Praeguseks on ravi taas peatatud ja kaebaja käib uuringutel. 07.06.2022 on

kaebajal määratud ultraheli ja alles pärast seda suunatakse ta uroloogi vastuvõtule.

5.8. Kuna töövõimet hinnanud ekspert määras kaebajale puuduva töövõime asemel osalise

töövõime (vahemikus 04.04.2018 kuni 03.04.2022 oli kaebajal puuduv töövõime) ja seetõttu

vähenes töövõimetoetus kaks korda, ei ole kaebajal võimalik ravimeid välja osta (sh

valuvaigisteid retseptiga ja käsimüügist). Selle tulemusena valutavad kaebajal pidevalt eri

kehaosad (jalad, selg, õlad, käed) ja on pidevad peavalud. Kestva valu tõttu on kaebajal

tekkinud depressiivsus-suitsiidilaadsusseisund, mistõttu on kaebaja endale registreerinud

psühhiaatri vastuvõtu 28.07.2022.

5.9. ETK lähtub oma hinnangus kaebaja töövõime kohta ekspertarst Lembi Augi arvamusest,

mis on koostatud 05.08.2022.

Kaebaja peab seda hinnangut valeks, kuna ekspertarst ei ole reumatoloog, seega ei saa ta

objektiivselt ja täies ulatuses hinnata reumatoidartriidi diagnoosiga patsiendi seisundit.

15.08.2022 oli kaebaja plaanilisel vastuvõtul oma raviarsti reumatoloogi dr Piia Tuviku juures.

Kaebaja esitas arstile tutvumiseks töötukassa vastuse kohtule. Dr P. Tuvik ei nõustu selle

vastusega, nimelt: dr Tuvik ei kirjeldanud ühegi ekspertiisi arvulist näitajat mõõduka aktiivsuse

piiranguna liikumisvaldkonnas, vastupidi (dr P. Tuviku sõnul) kirjutas ta liikumise piirangutest

tingitud olulistest raskustest igapäevaelus.

5.10. Vastuseks vastustaja seisukohtadele esitab kaebaja täiendavad vastuväited. Esmalt märgib

kaebaja, et kui inimese töövõimet ei hinnata otseselt meditsiinilise diagnoosi alusel, vaid

reaalsete aktiivsuspiirangute alusel (vastustaja sõnul), siis tekib küsimus, kuidas saab ekspert

hinnata tegelikke aktiivsuspiiranguid, kui ta pole kunagi inimest näinud ega võta arvesse

epikriisi perearstilt, kes võib näha patsienti sagedamini kui eriarst, kuna kaebaja elab Tallinnast

küllaltki kaugel ja tal ei ole võimalust sagedamini reumatoloogi juures käia.

5.11. Kaebaja selgitab veel, et tal on liigeste deformatsioon, mida näitavad röntgenipildid,

kaebaja vajab pidevalt retseptiga määratud valuvaigisteid. Ekspert väidab, et kaebaja ei ostnud

välja osasid valmisretsepte, kuid samal ajal ei täpsusta, millise osa neist retseptidest kaebaja

välja ostis. Kui kaebajal valuvaigistid otsa said, helistas ta kas oma perearstile (T. Arisova) või

reumatoloogile (dr P. Tuvik) ja palus ravimeid välja kirjutada. Kaebaja ei tea, mis põhjusel,

kuid sageli kirjutati talle välja mitu retsepti mitmele valuvaigistite karbile. Oma piiratud

materiaalse seisundi tõttu ei ostnud kaebaja varusid, vaid ainult valuvaigistid, mida sel ajal

vajas. Kui kaebajal oli vaja valuvaigisti varusid uuesti täiendada, olid talle tagavaraks kirjutatud

retseptid juba tühistatud ja kaebaja pidi uute retseptide kirjutamiseks taas arstidele helistama.

Ühtlasi võib dr P. Tuvik kinnitada, et ta andis kaebajale vastuvõtu ajal põhiravi jaoks mõned

ravimid ja osa ravimitest tõi kaebaja sõbranna (sealhulgas retseptiga valuvaigistid), kes elab

Soomes ja kellel on kaebajaga sama diagnoos (ravimid, mis sõbranna kaebajale tõi, sealhulgas

retseptivaluvaigistid, võttis kaebaja kaasa dr P. Tuviku vastuvõtule, et küsida temalt, kas ta võib

neid võtta.

5.12. Perearstiga telefoni teel suhtlemise osas soovib kaebaja eksperdilt küsida – kuidas ta pidi

kaheaastase pandeemia tingimustes perearstiga siis suhtlema. Sel põhjusel tühistati visiidid arsti

juurde, arst võttis vastu ainult telefoni teel. Ühtlasi oi kaebaja sunnitud reumatoidartriidiga

pidevalt võtma immuunsust alandavaid ravimeid, kuna see haigus on autoimmuunne. Seoses

sellega, et kaebajal on immuunsust kunstlikult alandatud, ei lubanud perearst T. Arisova

kaebajal kategooriliselt hooajaliste haiguste (ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid, gripp

jne) puhangu ajal polikliinikut külastada, kuna ilma immuunsuseta nakatub kaebaja kergesti ja

tal kulub nende haiguste raviks kuni kaks kuud ja kaebaja vajab antibiootikume.

5.13. Rehabiliteerivat ravivõimlemist teeb kaebaja kodus iseseisvalt, kuna see diagnoos pandi

24 aastat tagasi, siis selleks, et teha ravivõimlemist ei ole kaebajal vajadust minna

polikliinikusse, seda enam, et sageli pole kaebajal lihtsalt võimalik polikliinikusse jõuda.

5.14. Kaebaja ei tea, millisest uuest haiglaravist, kus ta eksperdi sõnul ei käinud, käib jutt. Võib-

olla käib jutt lihtsalt edasilükkamisest, kuna kaebaja olin haiglaravil 2020. aasta septembris ja

13.09.2022 läheb taas Tallinna regionaalhaiglasse.

5.15. Mis puutub asjaolusse, et viimane õlavalust tingitud liikumispiirangutest kaebus oli

fikseeritud epikriisis 2019. aastal, kinnitab veel kord, et arst-ekspert ei ole reumatoloogias

pädev. Kui kaebused olid 2019. aastal, siis ei kao need kuhugi ei 2020. ega 2022. aastal ning

järgnevatel aastatel. Võib konsulteerida arsti-reumatoloogiga.

5.16. Vastustaja arvates on bioloogilise ravi ajutine katkestamine kõrgenenud temperatuuri ja

neeruprobleemide tõttu sobimatu ja lõpetamine ise ei ole õigustatud. Kaebaja tahab sellele vastu

vaielda, sest just reumatoloogiga bioloogilise ravi alustamise kohta peetud selgitava vestluse

ajal öeldi kaebajale, et on vaja jälgida üldist tervislikku seisundit ja temperatuuri tõusuga seotud

haiguse või mõne muu nakkushaiguse korral on vaja bioloogiline ravi katkestada üldise või

muu haiguse ajaks ning alles pärast arstipoolset läbivaatust või sümptomite kadumist tuleb

bioloogilist ravi jätkata.

5.17. Topeltnägemist, pearinglust ja teadvusekaotust ei saa olla objektiivselt kinnitatud, nagu

vastustaja märgib, kuna silmaarst Zherdiyeva L. juures olid läbi viidud uuringud ja tema osas

rikkumisi ei leitud, kuid just sel eesmärgil uuris silmaarst kaebajat, et välistada silmarõhu ja

muude silmahaigustega seotud probleemid ning otsida nende seisundite põhjust mujalt, kuna

kõik need sümptomid ei ole iseenesest kadunud, vaid vastupidi, need on alates 2019. aastast

muutunud sagedasemaks. Nimelt seetõttu toimus uuring arsti-neuroloogi juures. Kui need

põhjused ei ole kaebaja seisundi tagajärg, siis arvab arst-reumatoloog, et nende seisundite

põhjus on osteokondroos, nimelt muutused kaela liigestes, mille tagajärjel on häiritud aju

vereringe ja hapnikuvarustus. Tõenäoliselt ei ole ekspertiisiarstil selle konkreetse haiguse kohta

täielikku teavet, sealhulgas seda, et kõik liigesed, mis inimesel on, võivad muutuda

põletikuliseks, samuti kõhre- ja lihaskoed ning ägenemise perioodid tekivad inimesest

mitteolenevatel põhjustel ja sageli 1 – 4-päevase intervalliga ning peatatakse ainult

valuvaigistite võtmisega, sageli kuni mitu korda päevas.

5.18. Seda, et kaebajal on mingid intellektuaalsed häired, ei ole kaebaja kunagi väitnud, kuid

mäluprobleeme ei saa diagnoosida, kuna keegi pole seda kunagi teinud, kuid need on

põhimõtteliselt loomulikud, seda eriti vanuses, mis läheneb 60ndatele eluaastatele.

5.19. Töötukassa arst-ekspert väidab, et nüüd on alustatud uut bioloogilist ravi ning on oodata

vaevuste vähenemist ja teo- ning töövõime paranemist. Kaebaja reumatoloogi dr P. Tuvik ei

mõista, kuidas saab ravi tulemust prognoosida, kui see on alles alanud, ja erinevad inimesed

võivad reageerida uutele ravimeetoditele väga erinevalt.

5.20. Mis puudutab ravimite allahindlust, siis jah kaebajal on esialgne soodustus ravimitele,

kuid samal ajal toetusega, mida kaebaja tänasel päeval saab 270 – 280 eurot, olles tasunud

eluaseme eest jääb tal muudeks kulutusteks, sealhulgas ravimite ja toidu jaoks 3 eurot päeva

peale. Selleks, et saada ravimitele täiendavat hüvitist, peab kaebaja need kõigepealt mingite

vahenditega välja ostma ja esitama sotsiaalteenistusele tšeki ning alles siis makstakse need

kaebajale välja. Kuid tekib küsimus, milliste vahenditega oleks saanud kaebaja neid osta? Isegi

100% allahindlusega (ja mul on selline allahindlus ainult bioloogilistele süstidele) peab kaebaja

retsepti eest maksma 2 eurot 50 senti. Selleks, et sõita reumatoloogi vastuvõtule, olles kulutanud

raha piletitele Sillamäe-Tallinn ja tagasi (see on vähemalt 20 eurot, pluss 3 eurot Tallinnas

haiglasse ja tagasi bussijaama sõiduks, pluss 5 eurot eriarsti vastuvõtule), peab kaebaja 10 päeva

jooksul jooma ainult kraanivett.

5.21. Kaebaja toob veel vastuseks vastustaja seisukohtadele välja, et hetkel märkis dr P. Tuvik

vastuseks vastustaja pöördumisele, et määratud ravi on seni olnud ebaefektiivne ning selle

alusel muudeti kaebaja jaoks raviskeemi ning määrati muud biosüstid.

See tähendab lihtsalt seda, et alates 19.04.2022 ei ole kaebaja tervislik seisund muutunud

reumatoidartriidi osas, vaid vastupidi, psühho-emotsionaalse seisundi osas on see halvenenud,

mida kinnitab ka uuring 13.09.2022 Tallinna regionaalhaigla psühholoogi poolt.

Vastustaja ise väidab, et bioloogiline teraapia on uus raviviis, mida tavaliselt ei kasutata.

Bioloogiline ravi on näidustatud aktiivse ja progresseeruva haiguse raviks. Ja samal ajal

otsustab, et see peaks pakkuma olulist paranemist. Ja küsib, miks ei ole praeguste

tõenduspõhiste meditsiini teadmiste põhjal adekvaatset põhjendust, miks ei võiks oodata

positiivset ravivastust ja tegevusvõime paranemist.

Vastustaja märgib, et dr P. Tuvik märgib oma 20.09.2022 vastuses, et liigeste kahjustuse tõttu

on käte talitlus rohkem/olulisemalt häiritud. Ja samal ajal väidab ta, et mõõdukas piirang

toimingute sooritamisel kehtestati käte piirkonna liigeste valu ning käte piiratud sirgendamise

ja käte täpsete liigutuste tõttu. Kuidas saab olla nii, et kahju on märkimisväärne, aga piirangud

mõõdukad?

Kaebaja kordab veelkord, et oma vastuses terviseandmete avaldusele väitis dr P. Tuvik, et käte

funktsioon on rohkem/olulisemalt kahjustatud. Mõõdukatest piirangutest kätetöö, sirgendamise

ja käte liigutuste täpsuse valdkonnas ei räägitud sõnagi.

Kaebaja märgib ka, et piiranguid hinnatakse nii, nagu need praegu on, mitte nii, nagu need

võiksid olla tulevikus. Samas vastustaja läheb kohe iseendaga vastuollu väitega, et kaebajale

määratud bioloogiline ravi võimaldab tõenäoliselt sümptomid kontrolli alla võtta ja suudab

olukorda parandada. Kas see pole mitte viide sellele, mis võib tulevikus juhtuda?

5.22. Kokkuvõtvalt juhib kaebaja kohtu tähelepanu sellele, et Eesti Töötukassa, langetades

otsust kaebaja töövõime kohta tugines suuresti asjaolule, et talle oli määratud uus bioloogiline

ravi, mis oleks pidanud osutuma efektiivseks. Kaebaja on seisukohal, et ei tohi langetada otsust

tuginedes seejuures vaid eeldustele. Oodatud oli tegutsemis- ja töövõime paranemine. Selline

seisukoht osutus ekslikuks. See leidis kinnitust ka kaebaja raviarsti vastuses. Arst vastas kohtu

päringule, et määratud ravi on ebaefektiivne.

Kaebaja lisab, et praegusel ajal on ta tervis muutunud oluliselt halvemaks, 2023. aasta jaanuaris

oli kaebajal insult. Insuldi tulemusel on kaebajal tekkinud kõnehäire ja parem käsi enam ei

tööta.

Praegusel ajal on kaebaja pöördunud Eesti Töötukassa poole uue taotlusega hinnata kaebaja

töövõimet juba uue haiguse pinnalt, kuid kaebaja taotluse läbivaatamine on peatatud kuni

kohtuvaidluse lahendamiseni.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

6.1. Kaebaja esitas 14.03.2022 töövõime hindamise taotluse.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 14.03.2022 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud

terviseandmed (lisa 5, väljavõte tervise infosüsteemist viimase viie aasta kohta, dtl 88-151)).

Kaebaja ise on 14.03.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad

piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise

ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades.

Tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst Kaido Kangur

(edaspidi TTO), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi

taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja

terviseandmed, koostas 17.04.2022 eksperdiarvamuse (kaebaja poolt kaebusele lisatud), mille

vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. ETK 19.04.2022 otsusega nr

TVH/22/016257 tuvastati, et kaebajal on osaline töövõime kestusega üks aasta.

Kaebaja esitas töötukassale vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega ning

esitas täiendavad selgitused temal esinevate tegutsemispiirangute kohta. TTO ekspertarst

analüüsis 30.04.2022 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja

vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime on osaline

kestusega üks aasta (lisa 6, dtl 152-163). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus

sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul,

kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt

vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, sh selleks hetkeks lisandunud

terviseandmed, vaide, samuti kõik isiku poolt esitatud lisadokumendid ning TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik

eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Lembi Aug, kes nõustus

TTO toodud põhjendustega eksperdiarvamuses.

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Lembi Aug on ka käesoleva kohtuasja raames kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning

on 05.08.2022 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti

poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (lisa 7, dtl 164-173).

TTO ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt:

1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2,

ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1,

liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.

2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade

liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus - arvväärtusega 2, käelise tegevusega seotud

muud piirangud – arvväärtusega 0.

3) Teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud.

TTO ekspertarst on eksperthinnangu koostamisel liikumise valdkonnas välja toonud õde KATI

UNDRITS 14.04.2022 sissekande ja reumatoloog PIIA TUVIK 07.04.2022 andmed, millele ta

on tuginenud.

Kaebajal on liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult mõõdukas tegutsemispiirang.

TTO ekspertarst on eksperthinnangu koostamisel käelise tegevuse valdkonnas välja toonud õde

KATI UNDRITS 14.04.2022 sissekande ja reumatoloog PIIA TUVIK 07.04.2022 andmed,

millele ta on tuginenud.

Kaebajal on käelise tegevuse valdkonnas kokkuvõtlikult mõõdukas tegutsemispiirang.

Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.

Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 4. Määruse § 8 lg 1

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna

vaide esitaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.

Osalise töövõime kestus üks aasta on hinnatud, sest see on piisav ajavahemik bioloogilise ravi

tulemuslikkuse hindamiseks ning kompleksse taastus- ja adekvaatse valuravi rakendamiseks.

ETK töövõime hindamise ekspertarst nõustus vaidemenetluses eeltoodud hinnangutega.

Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst veelkord TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed

terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde.

Vastustaja selgitab, et ekspertarstid on tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta

terviseandmetega, kuid oma hinnangutes isiku töövõimele on välja toodud andmed, millele

otseselt on tuginetud.

6.2. Vastustaja selgitab täiendavalt, on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise

piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas mõõdukaks ning tema töövõime osaliseks

kestusega üks aasta arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja terviseandmeid.

Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis

põhjustaks üldise töövõime täieliku puudumise.

Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul

esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse

arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse

olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Siinkohal ei ole olulised ainuüksi diagnoositud

haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud.

Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt

meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete

tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isiku haigus on talle määratud raviga

kompenseeritud.

Kokkuvõtlikult esinevad kaebajal ekspertarstide hinnangul püsivad tegutsemispiirangud

liikumise

ja

käelise

tegevuse

valdkonnas,

mis

on

hinnatavad

mõõdukate

tegutsemispiirangutena. Põhiliseks töövõimet mõjutavaks haigusseisundiks on reumatoidartriit,

kuid arvestades asjaoluga, et esiplaanil on kaebused valudele, liigesmuutused on vähe

väljendunud, ägenemised on olnud otseses seoses ravi katkestamisega, ravipotentsiaal on

osaliselt kasutamata ja nüüd on alustatud uue efektiivse raviga (bioloogiline ravi), on eeldatav

subjektiivsete vaevuste vähenemine ning tegutsemis- ja töövõime paranemine. Kaebajale ei

sobi raske, rohke ringiliikumisega seotud või käte peenmotoorikat nõudev töö. Ülejäänud

kroonilised terviseseisundid on raviga kompenseeritud ja töövõimet ei mõjuta.

Vastustaja on arvesse võtnud kõik kaebaja poolt kirjeldatud tegutsemispiirangud ning kõik

kaebaja hindamise hetkel esinenud püsiva seisundina hinnatavad haigused.

6.3. Vastustaja selgitab, et TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on

tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna vaide esitaja töövõime on töötukassa 19.04.2022

otsuse nr TVH/22/016257 kohaselt õigesti tuvastatud, puudub alus 20.04.2022 töövõimetoetuse

otsuse nr TVT/22/021014 muutmiseks.

6.4. Kaebaja märgib kaebuses, et tal on neerude uuring 07.06.2022 ja peale seda uroloogi

vastuvõtt, samuti 28.07.2022 psühhiaatri konsultatsioon.

Vastustaja selgitab, et terviseandmeid, mis lisandusid või lisanduvad peale 25.05.2022, st peale

vaideotsuse koostamist ei saa vastustaja hindamisel arvesse võtta ja palub jätta tähelepanuta.

Kaebaja töövõimet tuleb hinnata vaidlustatud haldusotsuste tegemise seisuga tema enda poolt

töövõime hindamise taotluses toodud võtmetegevuste lõikes oma tegutsemisvõimele antud

hinnangute ning vaidlustatud otsuse tegemise seisuga olemas olnud objektiivsete

terviseandmete alusel.

Vastustaja märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus

haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse

hindamisel tuleb lähtuda kaebaja tervislikust seisundist ja tegutsemisvõimest töövõime

hindamise otsuse tegemise seisuga.

Juhul, kui vaide esitaja tervislik seisund edaspidi muutub, lisanduvad uued objektiivsed

terviseandmed (teostatud on uued uuringud ja lisandunud diagnoosid), ning vaatamata

regulaarsele ravile esinevad püsivad tegutsemispiirangud, on võimalik esitada uus töövõime

hindamise taotlus. Vastustaja on sellele ka vaideotsuses viidanud.

6.5. Kaebaja viitab kaebuses, et tal hinnati eelnevalt puuduv töövõime.

Vastustaja selgitab, et asjaolu, et vastustaja tuvastas neli aastat tagasi 14.03.2018 otsusega nr

TVH/18/012353 kaebajal puuduva töövõime, ei tähenda, et ka 14.03.2022 taotluse kohta tuleks

teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate

töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas

muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata.

Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluste alusel toimub uus töövõime hindamine

ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud

töövõime ulatus ja periood on tagatud ka järgmise otsusega.

Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas.

Vastustaja märgib lisaks, et halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus

haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse

hindamisel tuleb lähtuda kaebaja tervislikust seisundist ja tegutsemisvõimest töövõime

hindamise otsuse tegemise seisuga.

Otsuse tegemisel arvestatakse asjakohaseid tervise infosüsteemis töövõime hindamise otsuse

tegemisel olemasolevaid kandeid ja isiku enda poolt esitatud andmed. Vaideotsuses on

vastustaja selgitanud, et kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda kinnitavad

olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on võimalik esitada uus töövõime

hindamise taotlus. Seega ei ole välistatud kaebajal käesolevalt osalise töövõime hindamine

edaspidi teistsugusele järeldusele jõudmist.

6.6. Vastuseks kaebaja seisukohtadele vastustaja saatis 31.08.2022 Xraviarst reumatoloog dr

Piia Tuvikule selgitustaotluse ja palus täpsustada kaebaja tervislikku seisundit kajastava

objektiivse leiu kirjeldust (kiri lisatud vastustaja 12.09.2022 kirjale dtl 257-258).

Vastustaja esitab käesolevalt töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti Lembi Aug (dtl 260-

265) vastused X21.08.2022 esitatud vastuväidetele. Vastuseks kaebaja seisukohtadele märgib

ekspertarst kokkuvõtvalt järgmist.

6.7.1. Töövõime hindamisel ei oma tähendust konkreetse arsti eriala ja antud kohtuasjas on

töötukassa ekspertarsti pädevus kinnitatud TÜ poolt peale koolituse läbimist vastava

tunnistusega.

6.7.2. Kaebaja on käinud 15.08.2022 täiendavalt reumatoloog dr Pille Tuvik vastuvõtul. Et

töövõime hindamise otsus on koostatud 19.04.2022 ja vaideotsus 25.05.2022, siis neid

koostades ei olnud võimalik ette näha 15.08.2022 visiidil tuvastatavat ning seetõttu ei ole

võimalik neid andmeid antud kohtuasja raames arvestada.

Kohtuasja raames on vastustaja poolt 31.08.2022 tehtud täiendav terviseandmete päring raviarst

dr Pille Tuvikule ning tema 20.09.2022 vastuses nr 2.1.22/3228-3 (lisatud töötukassa kirjale)

leidis veelkordselt kinnitust, et tegemist on mõõdukate liikumispiirangutega: Kaebajal on

väheliikuv elustiil, kuigi objektiivselt alajäseme liigesed pole väljendunud liigeskahjustusega,

abivahendeid liikumisel ei vaja. Enesehinnanguliselt suudab kaebaja liikuda ~100-200m

aeglases tempos, pausidega. Reumatoloogi hinnangul liigespatoloogia tõttu kukkumisohtu ei

esine.

Püsivat topeltnägemist ega pearinglust ning tasakaaluhäireid terviseandmed objektiivselt ei

kinnita.

Dr Pille Tuvik on oma 20.09.2022 vastuses märkinud, et liigeskahjustuste tõttu on

enam/oluliselt häiritud käeline tegevus. Kaebajal on hinnatud mõõdukas tegutsemispiirang

käelise tegevuse valdkonnas liigesvalu tõttu ning on piiratud käte sirutamine ja täppisliigutused.

Lihasjõudluse kohta objektiivseid andmeid ei ole (dünamomeetria, elektroneuromüograafia).

Eeltoodule tuginedes ei leia jätkuvalt objektiivselt kinnitust, et kaebaja igapäevatoimingud

oleksid täielikult takistatud, kaebajal esinevad mõõdukad piirangud nii liikumisel kui ka

käelises tegevuses

6.7.3. Töövõime hindamisel arvestatakse olemasolevate terviseandmete ja hindamise hetkel

esinevate reaalsete tegutsemispiirangutega. Piiranguid hinnates ei ole oluline ka see, et haigus

võib tulevikus korduda. Piiranguid hinnatakse sellisena nagu nad esinevad käesolevalt, mitte

nii nagu nad võiksid olla (potentsiaalselt) tulevikus. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse (parima saadaoleva) raviga, mis tähendab, et taotleja

tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid

(ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Ekspertarst

märgib veelkord, et käesoleval vaidlusalusel juhtumil on adekvaatse regulaarse bioloogilise

raviga võimalik saavutada sümptomite kontroll.

6.7.4. Töövõime hindamise metoodika alusel teostatakse valdavalt dokumendipõhine

ekspertiis s.o töövõime hindamine isiku taotluse ja terviseandmete alusel. Töövõime

hindamine teostatakse vastavalt tervise- ja tööministri määruse nr 39 ” Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ § 5 lg 1 nimetatud andmete ning sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja

tööministri määruse nr 15 § 2 lg 4 kehtestatud andmete päringu perioodide alusel.

Töövõime metoodikast lähtuvalt teostatakse visiidipõhist hindamist vaid juhtudel, kui

töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad üksteisest

olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud terviseandmed on sisult

vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole seoses töövõime hindamise

taotlusel välja toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid

kirjeldavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes vastuolud puuduvad, samuti uute

diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate

piirangute tuvastamiseks. Kaebaja on korduvalt käinud reumatoloogi vastuvõttudel,

terviseandmed on piisavad hinnangu andmiseks ja neis puuduvad sisulised vastuolud.

6.7.5. Töövõime hindamisel lähtutakse dokumenteeritud terviseandmetest ja ravimretseptid

koostatakse personaalsest vajadusest lähtuvalt, mistõttu nende jagamine kolmandate isikutega

ei ole aktsepteeritav ning kasutamine kontrollitav. Terviseandmete põhjal püsivalt

retseptipõhist valuravi ei ole vajanud (osa koostatud retsepte on kaebaja jätnud välja ostmata

nii 2020 kui ka 2021 aastal: formoterool+ budenosiid, kodeiin+ paratsetamool, tisanidiin,

meloksikaam, metotreksaat). Lisaks märgib vastustaja, et ka käesolevalt ei ole välja ostetud

30.08.2022 ja 20.09.2022 koostatud reumatoidartriiti mõjutavate ravimite retsepte.

6.7.6. Kaebaja väide ei ole aktsepteeritav, sest vaatamata COVID-19 pandeemiale toimusid

vajadusel kontaktvisiidid (aastal 2020, enne vaktsiini kättesaadavaks muutumist eelistati

eelkõige kaugvisiite). Et terviseandmetest nähtub, et kaebaja kui riskirühma kuuluv inimene on

COVID-19 vastu vaktsineeritud (18.01.2022 ka revaktsineeritud), siis vajaduspõhised

kontaktvisiidid

olid

teostatavad. Terviseandmetest

nähtub,

et

perearstiga

toimusid

telefonikontaktid peamiselt saatekirjade ja kordusretseptide saamiseks, aeg-ajalt ka

viirusinfektsiooni

tunnuste

ilmnemisel.

Eriarstide

vastuvõtud

toimusid

vahetute

kontaktvastuvõttudena kohapeal (silmaarst, reumatoloog, neuroloog). Samas ei ole

põhimõttelist vahet tervishoiuasutuste vahel viirusnakkuste leviku kontekstis. Pandeemia

perioodil kasutati kõigis tervishoiuasutustes individuaalseid isikukaitsevahendeid ning teisi

viiruse levikut tõkestavaid meetmeid.

6.7.7. Vastustaja nõustub, et haigus on kestnud pikemat aega ja tõenäoliselt oskab kaebaja

teatud võimlemisharjutusi iseseisvalt sooritada, kuid perioodiline taastusravi kontrollitud

keskkonnas on oluline tegutsemisvõime täpsemaks hindamiseks dünaamikas, individuaalse

treeningkava koostamiseks ja harjutuste õigete soorituste kinnistamiseks ning efektiivsuse

hindamiseks. Vähetähtis ei ole ka isiku liikumisele motiveerimine ja töötamiseks

ettevalmistamine. Raviarst dr. Pille Tuviku vastusest päringule selgub, et kaebaja on

väheliikuva eluviisiga, mistõttu iseseisev võimlemine võib olla ebapiisav tegutsemisvõime

parandamiseks.

6.7.8. Vastustaja on juba varem selgitanud töövõime hindamise metoodikat ning asjaolu, et

hindaja ei pea olema konkreetse eriala spetsialist. Haiglaravi iseenesest ei ole piirang , vaid üks

võimalus isiku seisundi täpsemaks hindamiseks ja ravi korrigeerimiseks. Kaebaja poolt

märgitud 13.09.2022 haiglaravi ei ole antud kohtuasja raames arvesse võetav, sest tegemist on

tulevikuvisiidiga vaidlusaluse hindamisotsuse suhtes. Piiranguid hinnatakse sellisena nagu nad

esinevad käesolevalt, mitte nii nagu nad võiksid olla (potentsiaalselt) tulevikus. Uute,

töövõimet mõjutavate terviseandmete lisandumisel on kaebajal võimalik esitada uus töövõime

hindamise taotlus. Ekspertarst peab vajalikuks lisada, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja on alates

13.09.2022 haiglaravil, ei mõjuta hinnangut kaebaja üldisele töövõimele, kuna püsivate

tegutsemispiirangute hindamisel lähtutakse taotleja viimase viie aasta terviseandmetest

kogumis. Kõikki asjaolusid kogumis arvestades on kaebajal ägenemistega kulgenud

reumatoidartriit, mis määratud raviga suure tõenäosusega vähendab tema subjektiivseid vaevusi

ning parandab tegutsemis- ja töövõimet. Juhul, kui kaebaja seisund halveneb ning seda

kinnitavad ka uued objektiivsed terviseandmed, on õigus esitada uus töövõime hindamise

taotlus.

6.7.9. Vastustaja nõustub, et teatud tingimustel ja lühiaegselt on ravi katkestamine näidustatud

ja vajalik. Samas terviseandmetest nähtub, et kaebaja ei ole ka varasemas ravis olnud

järjepidev ega järgi adekvaatselt arstlikke korraldusi: Reumatoloog Pille Tuviku 15.04.2022

epikriisis on sissekanne” Määratud korduvalt HMRna kolmikravi, mida pole tarvitanud”.

11.05.2022 perearst TATIANA ARISOVA korranud vajadust jätkata ravi. Pulmonoloog

Jelena Vinnikova 25.07.2022 epikriisi kohaselt suitsetab 40 aastat vaatamata soovitustele

suitsetamisest loobuda. Vastustaja rõhutab siiski veelkordselt, et töövõime hindamisel on

määrava tähtsusega hindamise hetkel esinevad reaalsed tegutsemispiirangud ja metoodika

kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud

ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt

ettekirjutatule.

6.7.10. Toodud sümptomite osas ei ole tegemist pikaajalise tervisekahjustusega (püsiv

terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel oluliselt ei muutu) töövõime

hindamise kontekstis. Terviseandmed ei kinnita püsivat (üle kuue kuu kestvat) topeltnägemist,

pearinglust ja sagedast teadvusekaotust, kuid töövõime hindamise metoodikast lähtuvalt peavad

inimese ütlusi kinnitama terviseandmed. Episoodiline topeltnägemine, pearinglus või ka

lühiaegne teadvushäire ei mõjuta üldist töövõimet sel määral, et oleks tuvastatav osaline

töövõime. Metoodika kohaselt hinnatakse piiranguid adekvaatse ravi foonil. Lisaks nähtub

terviseandmetest et kaebaja jättis neuroloogilised uuringud 2020. aastal pooleli ja

kordusvastuvõtule ei ilmunud (neuroloog N.Bojarkina 21.07.2020 epikriis). Lülisamba

kaelaosa kulumuslike muutuste korral on subjektiivsete kaebuste ilmnemisel määrava

tähtsusega regulaarne võimlemine ja rühi jälgimine.

6.7.11. Kaebaja on ise töövõime hindamise taotluses märkinud vaimse võimekuse piirangud

Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas: Esineb probleem mäluga, kõike asju panen

kirja. Töövõime hindamise metoodikast lähtuvalt peavad inimese ütlusi kinnitama

terviseandmed. Terviseandmed ei kinnita töövõimet mõjutavate mäluhäirete esinemist.

Terviseandmete alusel kaebajal mälu- ega intellektihäireid ei ole diagnoositud.

6.7.12. Vastustaja selgitab veelkordselt, et tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus

stabiilse ja adekvaatse (parima saadaoleva) raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid,

protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Bioloogiline ravi on uut

tüüpi ravimeetod, mis ei ole tavapäraselt esmavalik ja mille eesmärgiks on põletikuprotsessi

pidurdamine/peatamine. Bioloogiline ravi on näidustatud aktiivse, mõõduka kuni raske ja

progresseeruva haiguse raviks ja reumatoidartriidi ravijuhendi põhjal on see näidustatud

haigetele, kellel tavapärane kombineeritud ravi, sh MTX (metotreksaat) annuses vähemalt

15mg/nädalas, soovitatavalt kuni 25mg/nädalas, on osutunud ebaefektiivseks, kõrvaltoimete

tõttu halvasti talutavaks või on vastunäidustatud ning püsib haiguse kõrge aktiivsus. Kaebajal

kasutatud konkreetse ravimi (Etanertsept) toime avaldub meditsiiniteadmiste kohaselt 2-4

nädala pärast ravi alustamise järgselt. Korduval ravimi manustamise katkestamisel pikeneb

toime avaldumise aeg ja tõenäoliselt ka efektiivsus. Bioloogiline ravi manustatuna adekvaatses

annuses ja küllaldase sagedusega peaks 12 nädala jooksul tagama haiguse aktiivsuse olulise ja

dokumenteeritava paranemise. Kõikides teostatud kliinilistes uuringutes ilmes, et bioloogiline

ravi pidurdab tõhusamalt ka röntgenoloogilisi muutusi ja parandab funktsionaalset võimekust

võrreldes MTX monteraapiana ravitutega. Antud juhul, tuginedes tõenduspõhise meditsiini

tänastele teadmistele, puuduvad adekvaatsed põhjendused, mille tõttu ei oleks oodatav

positiivne ravivastus ja tegutsemisvõime paranemine.

6.7.13. Vastustaja selgitab veelkordselt, et töövõime hindamise eesmärgiks on pikaajalise

tervisekahjustusega isiku töövõime ulatuse tuvastamine ja töövõime hindamisel ei arvestata

ravimitele kuluva summaga. Ravimite maksumust reguleerib Eesti Haigekassa ja alates 2018.

aastast on kehtestatud haigekassa poolt kompenseeritav täiendav ravimihüvitis, mille kohaselt

saavad ravimitele keskmisest rohkem raha kulutavad inimesed haigekassalt täiendavat

soodustust. Sotsiaalmajanduslike toimetulekuraskuste korral tuleb pöörduda asjaomaste

organite poole (kohalik omavalitsus).

6.8. Vastustaja rõhutab vastuseks kaebaja täiendavatele seisukohtadele veelkordselt, et

töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt

meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete

tegutsemispiirangute põhjal. Töövõime hindamisel ei anta hinnangut ravi efektiivsusele.

Töövõime hindamise käigus võetakse arvesse eelkõige objektiivselt kinnitatud püsivad

tegutsemispiiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust ning vajaduse korral antakse

soovitusi töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Siinkohal

lähtutakse prognoosi hindamisel sellest, kas haigus on olemasolevate ravivõimaluste ja hea

ravisoostumuse korral ajas paranev ning haigustest põhjustatud funktsioonipiirangud

eeldatavalt vähenevad ja/või taanduvad ning isiku töövõime selle tulemusena paraneb.

Kaebaja töövõime hindamise ajal (seisuga kuni vaideotsuseni 25.05.2022) tervise infosüsteemis

olevate terviseandmete kohaselt esinevad püsivad tegutsemispiirangud on hinnatud

adekvaatselt, arvestades seejuures raviarsti dr Pille Tuviku 20.09.2022 vastust päringule ja

asjaolu et 14.04.2022 alustati bioloogilise raviga. Kaebajale ordineeritud bioloogilise ravi

kohta teadaoleva meditsiinilise informatsiooni alusel hinnati prognoos subjektiivsete vaevuste

ja tegutsemispiirangute vähenemisele positiivseks. Hilisem haiguse kulg ja uus ägenemine

(haiglaravi alates 13.09.2022) ei olnud hindamise hetkel teada, kuid ei mõjuta vaidlustatud

otsuste õigsust, sest püsivaid tegutsemispiiranguid ei hinnata haiguse ägenemise foonil.

Vastustaja peab vajalikuks märkida, et reumatoloogi dr Piia Tuviku poolt 20.09.2022 saadetud

vastuses nr 2.1 22/3228-3 leidis veelkordselt kinnitust, et tegemist on mõõdukate piirangutega,

puuduvad viited rasketele või täielikele piirangutele või et igapäevatoimingud oleksid täielikult

takistatud. Lisaks on dr Piia Tuvik vastuses märkinud, et kaebajale määratud ravi on seni olnud

väheefektiivne. See aga ei kinnita vastustaja hinnangul kaebaja väidet, et ravi on ebaefektiivne.

Vastustaja rõhutab, et käesoleval vaidlusalusel juhtumil on adekvaatse regulaarse bioloogilise

raviga võimalik saavutada sümptomite kontroll, tingimusel, et raviskeemi järgitakse. Kaebaja

ravisoostumus ei ole olemasolevate retseptikeskuse andmetel andmete alusel alati olnud hea,

millele on viidanud ka töövõime hindamise ekspertarstid. Puuduvad adekvaatsed põhjendused,

mille tõttu ei oleks kaebajal bioloogilise raviga oodatav positiivne ravivastus ja

tegutsemisvõime paranemine.

6.9. Vastustaja palub jätta kaebaja seisukoha tähelepanuta, sest kaebajal jaanuaris 2023. aastal

aset leidnud insult ja sellest tingitud piirangud ei ole käesolevas vaidlusaluses asjas

asjakohased. Vastustaja selgitab, et terviseandmeid, mis lisandusid või lisanduvad peale

25.05.2022, st peale vaideotsuse koostamist, ei saa vastustaja hindamisel arvesse võtta ja palub

need jätta tähelepanuta.

6.10. Vastustaja jääb kokkuvõtlikult oma seisukoha juurde, et on kaebaja 14.03.2022 taotluse

hindamisel arvestanud kõikide hindamise hetkel tervise infosüsteemi alusel kinnitust leidnud

haigusseisunditest põhjustatud püsivate tegutsemispiirangutega. Sellest tulenevalt on

vaidlustatud otsused õiguspärased ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.

8. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist

otsuse tegemise eel, s.o enne 19.04.2022.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

10. Eesti Töötukassa (ETK) 19.04.2022 otsuse nr TVH/22/016257 õiguslike alustena on

märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr

39).

11. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks

tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui

inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende

piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse

soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist

tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul

töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui

tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2)

osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK 19.04.2022 otsuses nr TVH/22/016257 on

TVTS § 5 lg 3 p 2 alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime on osaline.

ETK 20.04.2022 otsusega nr TVT/22/021014 määrati kaebajale töövõimeteotus lähtudes ETK

19.04.2022 otsusest nr TVH/22/016257, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime.

ETK 25.05.2022 vaideotsusega nr VO/22/1223 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ning ETK jäi

seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime. Sellest tulenevalt on määratud õigesti ka

töövõimetoetus.

12. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6

järgi

tuvastab

Töötukassa

isiku

töövõime

ulatuse

töövõime

hindamisel

tehtud

eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse

eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline

tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine;

muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti

arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s

3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes

esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst

kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).

Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad

ja võtmetegevused:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud

liikumise piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud

käelise tegevuse piirangud;

Seletuskiri

töövõimetoetuse

seaduse

eelnõu

SE

juurde,

lk

(leitav

arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-

841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud

suhtlemise piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie

kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid

mõjutavate asjaoludena välja:

1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning

ravimite mõju;

2) muud tervisehäired.

Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa

järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt

käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja

hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos

eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja

terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa

diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja

tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.

Töövõime

hindamiseks

koostatakse

eksperdiarvamus

taotlusel

olevate

andmete,

töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku

töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub

tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja

inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused

(määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul

esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist

piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika (edaspidi metoodika)

kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud

ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule

(metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-

s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet

välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga

valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3

nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2).

Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel

ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta

ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate

andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema

töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb

töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.

Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks

arvestatud ning otsus on tema hinnangul rajatud ebaõigele eksperthinnangule. Esiteks ei

hinnanud kaebaja tervislikku seisundit reumatoloog. Teiseks toob kaebaja välja, et töövõime

hindamisel oleks pidanud arvestama sellega, et kaebaja tervislik seisund on halvenenud, mitte

paranenud. Seropositiivse reumatoidartriidi diagnoos on kaebajal alates 1999 aastast ja tegemist

on ravimatu haigusega, mille arengut on võimalik üksnes pidurdada. Kaebaja märgib veel, et

viited sellele, et kaebaja ei ole taastusravi kasutanud ei ole asjakohased, kuivõrd kaebaja ei

olnud selle kasutamise võimalusest teadlik ning talle ei ole seda võimalust pakutud.

Bioloogilise ravi osas selgitab kaebaja, et esimene kord ei olnud võimalik seda kaebajale teha

seoses keemiaraviga ja järgmine konsiilium toimus alles 14.04.2022, kus kaebaja käis ja raviga

alustas. Ühtlasi tekkisid komplikatsioonid ning ravi tuli katkestada. Vastustaja on ebaõigesti

lähtunud sellest, et bioloogilise ravi tulemusena võib kaebaja tervislik seisund oluliselt

paraneda ja seetõttu oli põhjendatud määrata osaline töövõime. Osade valuvaigistite välja

ostmata jätmine (nii majandusliku seisundi kui ka selle tõttu, et korraga kirjutati mitu retsepti

ja kaebajal ei olnud võimalik osta neid korraga välja, kuid hiljem olid retseptid aegunud) ei saa

kaasa tuua kaebajal osalist töövõimet ega tähenda tervise paranemist (kaebajal oli määratud

töövõime täielik puudumine perioodi 04.04.2018- 03.04.2022). Samuti asjaolu, et kaebaja

kasutas kaugvastuvõtu võimalust kahe aastase pandeemia tingimustes. Kaebajale jääb

selgusetuks, kuidas sai hinnata piirangud käte ja liikumise valdkonnas mõõdukaks, kui

terviseandmete kohaselt on funktsioonid oluliselt kahjustatud/häiritud.

Kohus nõustub kaebaja seisukohtadega osaliselt märkides, et vaidlustatud otsusest ega ka

vaideotsusest ei nähtu põhjendatud kaalutlusi, miks asus vastustaja seisukohale, et kaebaja

töövõime on osaline mitte aga puuduv.

Küll aga märgib kohus, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti

kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning

toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et

vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust. Samuti ei nähtu aluseks võetud

eksperthinnangust ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega.

Sealhulgas on otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja enda antud

hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist (vt ka 25.05.2022 vaideotsus dtl 2-7).

Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud.

Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja

seejärel kaalutlusõiguse kasutamist.

13. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt TVTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline

töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt

takistatud.

Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, mille

põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad.

Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos

abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud.

Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

Taotlejal on liigeste valu tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel või muudel

ebatasastel pindadel käimine, kehaasendite muutmine ja sundasendite säilitamine.

Taotlejal on liigeste valu tõttu piiratud käte sirutamine ja käte täppisliigutused.

Arvestades taotleja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 1 aasta jooksul

raskesti prognoositav.

Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause).

Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile

või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).

Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva

eksperthinnangu (kaebuse lisa dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang

17.04.2022 dtl 13-24) vaidemenetluses K. Kanguri hinnanguga ja kohtumenetluses ETK

ekspertarsti L. Aug seisukohtadega kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses, vaides

ja kaebuses kirjeldatud piirangutele (vastustaja 09.08.2022 vastuse lisa 6-7 dtl 152-173)

põhijäreldustega.

Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid

vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud

sätete alusel kinnitama ka terviseandmed.

Kohus kontrollib oma otsuse langetamisel ka seda, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud

andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata

ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged

ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.

14. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed:

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50%

ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.

Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute

raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

15. Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud viies valdkonnas – liikumise

valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas,

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ja õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas (vt kaebaja taotlus, vastustaja 09.08.2022 vastuse lisa 1 dtl 70-80).

Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud dokumendipõhiselt

17.04.2022 ja 30.04.2022 (vaidemenetluses) ekspertarst Kaido Kangur Sihtasutus Jõhvi

Taastusravi Keskus (ekspertarvamus kaebuse lisa dtl 13-24 ja 09.08.2022 vastustaja seisukoha

lisa 6 dtl 152-163).

16. Kohus leiab, et nii 17.04.2022 ekspertiisiaktist kui ka vaidemenetluse käigus tehtud

korduvast 20.04.2022 eksperthinnangust nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud kõigi

määruses nr 39 nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa.

Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on

kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga

nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused.

Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid arvesse ei oleks võetud. Kohus

leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1-6.

17. Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud

andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 §

7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega

mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS

andmed oleks ebaõiged. Täievavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst L.

Augi 05.08.2022 arvamuse, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete määramise osas

varasemate eksperthinnangutega.

Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi ja

selle suhtes välja kirjutatud ravimeid eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad

võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud.

Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle

kontrollinud ETK ekspertarst (dtl 164-173). Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud

tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka

arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud

töövõime

hindamise

taotluses

ja

kohtukaebuses

kirjeldatud

piirangutele

ühtivad

eksperthinnangus märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud

täiendavaid piiranguid.

Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti

hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja tegutsemisvõime on mõõdukalt

piiratud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Selle tulemusena on õigesti jõutud ka

järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja

puhul 4 (neli). Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses.

18. Samas esinevad otsuses ja ka vaideotsuses olulised puudused selles osas, mis puudutab

Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaldamist ja mis sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab

töövõime, kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste

piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi

esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu

raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli.

Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus isikul oli varasemalt tuvastatud

puuduv töövõime (kaebajale oli määratud perioodil 04.04.2018-03.04.2022 puuduv töövõime

ja selle üle vaidlust ei ole) ning uue hindamise käigus leitakse, et isiku tervislik seisund on

paranenud ning puuduva töövõime asemel määratakse osaline töövõime, peab isikul (ja ka

kohtul) olema võimalik aru saada, milliste kaalutluste ning millistele terviseandmetele

tuginedes täpselt ETK varasemalt erinevale seisukohale on jõudnud. Selliseid põhjendusi ega

andmeid vaidlustatud otsusest ega vaideotsusest ei nähtu. Selliseid arusaadavaid põhjendusi ei

ole esitatud ka kohtumenetluses. Vastustaja märgib küll õigesti, et vastustaja ei ole seotud

varasema otsusega ning seda on kinnitanud ka kohtupraktika (seda eelkõige olukordades, kus

hindamine toimus vana regulatsiooni alusel ja hinnati töövõimetust, mis ei ole võrreldav kehtiva

regulatsiooniga, kus hinnatakse töövõimet töövõimetoetuse seaduse alusel) ja et isikul ei ole

õiguspärast ootust, et hinnang tuleb täpselt sama. Samas olukorras, kus hindamine on läbi

viidud sama regulatsiooni alusel ja ETK leiab, et isiku töövõime on paranenud (nagu käesoleval

juhul), peab otsusest ja selle põhjendustest olema üheselt arusaadav, milles see paranemine

seisneb lähtudes meditsiinilistest andmetest ehk välja tuleb tuua, kas mõni varasem piirang on

ära langenud või selle raskusaste muutunud või kui võtmetegevuste piirangute raskusastmed ei

ole muutunud ning summa on jätkuvalt sama, siis kuidas ETK jõudis järeldusele, et isikul on

nüüd varem tuvastatust erinev (käesoleval juhul siis puuduva asemel osaline) töövõime. Seda

eriti olukorras, kus piirangud isikule tulenevad endiselt samast haigusest ehk antud juhul

reumatoidartriidist, milline diagnoos on kaebajal kaebuse kohaselt alates 1999 aastast ja millele

vastustaja ei ole vastu vaielnud. Käesoleval juhul vastustaja isegi kinnitab, et kaebaja on vastava

diagnoosi saanud TIS andmetel juba 1998. Vastustaja ei ole ei kohtumenetluses ega ka

varasemas haldusmenetluses sisuliselt ümber lükanud ka kaebaja väidet, et tegemist on

sisuliselt ravimatu haigusega, mille arengut on võimalik üksnes pidurdada.

Vastustaja peamiseks väiteks ongi nii vaideotsuses kui ka vastuses kaebusele toodud, et

tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas on mõõdukad ning põhiliseks

töövõimet mõjutavaks haigusseisundiks on reumatoidartriit, kuid arvestades asjaoluga, et

esiplaanil on kaebused valudele, liigesmuutused on vähe väljendunud, ägenemised on olnud

otseses seoses ravi katkestamisega, ravipotentsiaal on osaliselt kasutamata ja nüüd on alustatud

uue efektiivse raviga (bioloogiline ravi), on eeldatav subjektiivsete vaevuste vähenemine

ning tegutsemis- ja töövõime paranemine.

Seega lähtub vastustaja eeldusest, et bioloogilise ravi tulemusena kaebaja tervislik seisund

võrreldes varasemaga paraneb. Samas on vastustaja ise välja toonud, et terviseseisundit tuleb

hinnata hindamise hetke seisuga. Vastustaja enda seisukohast nähtub, et hindamise hetkel ei ole

kaebaja terviseseisund veel paranenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja järeldus

on ennatlik. Õige on küll see, et töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piiranguid

adekvaatse ravi foonil. Kuid olukorda, kus 14.04.2022 toimus bioloogilise ravi konsiilium ning,

mille tulemusel alustati bioloogilist ravi halva prognoosiga RA tõttu, mis MTX ravile allumatu

ja vastustaja tegi oma otsuse 19.04.2022 (ehk 5 päeva möödumisel konsiiliumi toimumisest)

eeldades, et ravi annab häid tulemusi, ei saa pidada õiguspäraseks. Nii nagu taotleja

terviseprobleeme ning tema võtmetegevuste piiranguid peavad kinnitama terviseandmed,

peavad ka vastustaja väiteid tervise paranemisest kinnitama adekvaatsed terviseandmed. See

nõue antud juhul täidetud ei ole. Vastustaja ei saa rajada oma otsust eeldusele, et ravi

tulemusena isiku tervis oluliselt paraneb ja sellega seoses paraneb ka töövõime. Vastustaja ise

rõhutab oma vastuses kaebusele, et piiranguid hinnatakse sellisena nagu nad esinevad

käesoleval ajal, mitte nii nagu nad võiksid olla tulevikus, kuid vaideotsuses lähtub just nimelt

sellest, millised need võiksid olla tulevikus. Seejuures on vastustaja ise oma 19.04.2022 otsuses

märkinud, et isiku töövõime 1 aasta jooksul on raskesti prognoositav, kuna tervisekahjustus on

muutliku iseloomuga. Vastustaja on veel lisanud, et kui aga vaatamata bioloogilise ravi

saamisele vaevused endiselt püsivad on isikul õigus esitada uus töövõime hindamise taotlus,

mille alusel saab tervisliku seisundi uue raviskeemi foonil üle vaadata.

Kohus leiab, et terve mõistusega ei ole kooskõlas ETK vaideotsusest nähtuv, mille kohaselt

eeldusel, et ravi mõjub efektiivselt, on isik juba enne selle tegelikku alustamist osalise

töövõimega ja peaks töötama (so tegelikult ajal, mil isik alles alustab ravi ja kus tervise

paranemine on üksnes prognoos ja seda ei kinnita terviseandmed) ja alles siis, kui peaks

selguma, et ravi ei olnud efektiivne ja seda kinnitavad terviseandmed, tuleks isikul esitada uus

taotlus ja ETK saab isiku tervisliku seisundi üle hinnata. Haldusmenetluse üldiste põhimõtete

kohaselt tuleb ETK-l hinnata isiku tervislikku seisundit ja sellest lähtuvat töövõimet taotluse

esitamise seisuga tuginedes olemasolevatele terviseandmetele (viimase viie aasta

terviseandmed, viimase 2 aasta retseptikeskuse andmed ja viimase 2 aasta haiguslehtede

episoodid) ja juba rakendatud ravi foonil, mitte võimaliku tulevikus tehtava ravi foonil.

Vastustaja viitas veel, et kaebajale pakuti esimest korda uudse bioloogilise ravi võimalust juba

2017 aastal, kuid kaebaja ei ilmunud bioloogilise ravi konsiiliumi. Kaebaja on selgitanud ja

põhjendanud, miks tookord otsustati bioloogiline ravi edasi lükata - nimelt oli tal sel ajal üksnes

aasta möödas onkoloogiajärgsest keemiaravist. Vastustaja ei ole vastavaid kaebaja väiteid

üheselt ümber lükanud. 2017 aasta kohta pole kohtule esitatud täpsemaid terviseandmeid. Küll

aga on 12.12.2019 dr P. Tuvik märkinud /…/ 2017 kolmikravi, kutsutud bioloogilise ravi

konsiiliumisse, edasised andmed puuduvad, vist ei tulnud. Kuna on onkoloogine minevik. /…/

Kohus leiab, et eeltoodust ei saa järeldada, et isik oleks jätnud pahatahtlikult ravivõimaluse

kasutamata. Ka dr P. Tuvik viitab onkoloogilisele minevikule, samuti märgib ta, et vist ei tulnud

ja edasised andmed puuduvad. Kui vastustaja soovis tugineda väitele, et isik oleks pidanud juba

varasemalt vastavat ravi kasutama ja mh sellest tulenevalt hindas vastustaja kaebaja osaliselt

töövõimeliseks oleks vastustaja pidanud rakendama uurimispõhimõtet (HMS § 6) ja selgitama

välja täpsed asjaolud seoses antud küsimusega. Vastustaja seda teinud ei ole. Seega ei saa

vastustaja teha ka kaebajale etteheiteid kõigi ravivõimaluste kasutamata jätmise kohta ja sellest

tulenevalt hinnata isiku töövõimet isikule kahjulikumas suunas. Teisisõnu leiab kohus, et

tegemist ei ole asjakohased kaalutlusega.

Veel märkis vastustaja vaideotsuses, et kaebaja ei ole osalenud taastusravis, mis on oluline isiku

liikumisele motiveerimiseks ja ka töötamiseks ettevalmistumiseks. Kohus leiab, et kuigi õige

on vastustaja seisukoht selles, et töövõime hindamisel võetakse arvesse ka isiku enda poolselt

panust oma tervise parandamisel, siis käesoleval juhul ei saa pidada vastavat etteheidet

asjakohaseks. Kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja oleks suunatud arsti poolt

taastusravile või et kaebajale oleks üldse selgitatud, et ta peab taastusravi võimalusi otsima.

Seega jäävad vastustaja kaalutlused seoses taastusravis mitte osalemisega kohtule arusaamatuks

ning need ei ole seostatavad vastustaja lõppjäreldusega, et kaebajal on osaline töövõime.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on nii 19.04.2022 otsuse nr

TVH/22/016257 kui ka 25.05.2022 nr VO/22/1223 vaideotsuse tegemisel oluliselt rikkunud

HMS § 56 lg 3 ning juba üksnes sellest tulenevalt tuleb nimetatud haldusaktid tühistada.

Kuivõrd tühistamiskaebus töövõimehindamise hindamise otsuse suhtes on põhjendatud,

siis tuleb rahuldada ka tühistamiskaebus ETK 20.04.2022 otsuse nr TVT/22/021014

tühistamiseks, millega määrati kindlaks töövõimetoetuse suurus, kuivõrd töövõime

hindamise otsus on aluseks töövõimetoetuse määramisele. Vastustajal tuleb kaebaja

taotlus uuesti lahendada ning teha vastavad põhjendatud kaalutletud otsused.

19. Kohus peab vaatamata eeltoodule vajalikuks lühidalt peatuda ka teistel kaebuse esitaja

väidetel ning vastustaja vastuväidetel.

19.1. Kaebaja leidis, et kuivõrd ekspertarst, kes viis läbi kaebaja töövõime hindamist, ei ole

reumatoloog, siis ei saanud ta objektiivselt ja täies ulatuses hinnata reumatoidartriidi

diagnoosiga patsiendi ehk kaebaja seisundit.

Kohus selgitab, et kaebaja seisukoht on ekslik. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et töövõime

hindamisel tuleks kasutada eksperdiarvamuse küsimisel konkreetse diagnoosi puhul just nimelt

üksnes sama eriala arsti. Praktikas ei oleks see ka võimalik, sest isikul võib esineda väga

erinevaid diagnoose.

Määruse nr 39 § 2 p 3 sätestab, et eksperdiarvamus on töövõime hindamisel tervishoiuteenuse

osutaja või arstiõppe läbinud ETK töötaja antud arvamus isiku kehalise ja vaimse võimekuse

valdkondades piirangute esinemise või puudumise kohta, töövõime ulatuse, seisundi

muutumise prognoosi ja töövõimet välistava seisundi või erijuhtumi esinemise kohta koos

asjakohaste põhjenduste ning töötingimusi, abivahendeid ja töövõime toetamist puudutavate

soovitustega. Seega ei pidanud kaebaja suhtes eksperdiarvamust andma reumatoloog.

19.2. Veel heitis kaebaja vastustajale ette üksnes dokumendipõhise ekspertiisi tegemist, leides,

et isikut üle vaatamata ei ole võimalik teha õiguspärast otsust. Seejuures heitis kaebaja veel ette

seda, et vastustaja ei arvestanud perearsti epikriisiga vaatamata sellele, et perearst näeb patsienti

tihedamini kui reumatoloog. Lisaks viitas kaebaja mitmele arsti visiidile, mis toimusid pärast

vaidlusaluse 19.04.2022 otsuse tegemist.

Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisusukohaga selles, et lähtuvalt määruse nr 39 § 5 lg 1

teostatakse valdavalt dokumendipõhine ekspertiis. Visiidipõhist hindamist teostatakse üksnes

siis, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata (vt TVTS § 7 lg

3). Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud.

Kohtule ei nähtu ka, et vastustaja oleks jätnud arvestamata epikriisidega, mis olid vaidlusaluste

otsuste tegemiste ajaks TIS-s olemas.

Küll aga ei saanud ega pidanud vastustaja arvestama epikriisidega ega ka kaebaja poolt välja

toodud terviseprobleemidega, mille osas on kaebaja pöördunud arsti poole peale vaidlusaluste

otsuste tegemist (näiteks neerude uuring 07.06.2022, psühhiaatri vastuvõtt 28.07.2022). Kohus

nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata.

19.3. Järgmiseks heitis kaebaja vastustajale ette, et vaidlustatud otsustest ei nähtu, millised

valuvaigistid on välja ostmata – kaebaja on selgitanud, miks osad rohud jäid välja ostmata.

Kohus märgib, et ei TVH otsuses ega vaideotsuses ei tuginenud vastustaja sellele, et osad

valuvaigistid on välja ostmata, millest tulenevalt ei oma nimetatud otsuste õiguspärasuse

hindamisel vastav asjaolu tähtsust.

Küll aga on tõepoolest vastustaja kohtule esitanud ETK ekspertarsti L. Augi arvamuse, kus

vastustaja ekspertarst vastavale asjaolule viitab. Kohus leiab, et kaebaja on asjakohaselt välja

toonud, et isegi kui mõned valuvaigisti retseptid jäid välja ostmata, on kaebaja adekvaatselt

põhjendanud, miks see nii oli (v.a sõbranna käest saadud ravimid) ja see ei saa olla põhjendatud

ja otsustavaks kaalutluseks otsuse tegemisel, kas isikul on osaline töövõime või töövõime

puudub. Kaebaja juhib ka asjakohaselt vastustaja tähelepanu sellele, et vastavale seisukohale

tuginedes tuleks konkreetselt välja selgitada, kui palju valuvaigisteid kaebajale kirjutati (mitu

retsepti korraga) ja kui suure osa ta välja ostis, kas osad retseptid aegusid välja ostmata (kui

suur osa) jne.

Mis puudutab ravimite soodustuste küsimust, siis väljub see teema käesoleva kaebuse esemest

(milleks on töövõime hindamise otsuse, töövõimetoetuse määramise otsuse ja nende suhtes

tehtud vaideotsuse õiguspärasus) ning kohus ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda.

19.4. Pooled on erimeelt veel telefoni teel perearstiga suhtlemise osas. Kohtule jäävad mõlema

poole väidete seosed vaidlusaluste otsuste õiguspärasusega ebaselgeks. Kohus leiab, et

vaidlustatud otsuste õiguspärasuse hindamisel ei oma asjaolu, kas kaebaja suhtles perearstiga

telefoni teel või kontaktvastuvõtul, mingit tähtsust. Vastustaja etteheited selles osas kaebajale

on arvestades üldteada olevaid asjaolusid seoses COVID-19 pandeemiaga samuti arusaamatud.

Eluliselt on usutav, et perearst soovitas kaebajal kliinikut mitte külastada vaatamata sellele, et

kaebaja oli vaktsineeritud, kuivõrd reumatoidartriit on autoimmuunne haigus. Kuidas see aga

vaidlustatud otsuseid mõjutas, ei selgu kummagi poole argumentidest. Kohus leiab, et antud

küsimus vaidlusaluste otsuste õiguspärasust kuidagi mõjutada ei saa.

19.5. Pooled esitasid kohtule oma seisukohad ka seoses bioloogilise ravi katkestamisega. Kohus

selgitab, et arvestades, et bioloogilise ravi konsiilium toimus 14.04.2022 ja TVH otsus tehti

19.04.2022 ja selleks ajaks ei olnud bioloogilist ravi katkestatud, siis ei oma vastavad väited

seoses vaidlusaluste otsuste õiguspärasusega tähtsust.

Küll aga selgitab kohus, et juhul kui vastustaja soovib tugineda järgmise töövõime hindamise

taotluse lahendamisel vastavale asjaolule (kaebajal tuleb läbida kordushindamine perioodil

23.01.2023-03.04.2023), tuleb vastustajal kontrollida, kas ravi katkestamine oli põhjendatud

(vajadusel rakendada uurimispõhimõtet) ja hinnata ning kaaluda vastavaid asjaolusid

koosmõjus kaebaja terviseandmetega.

19.6. Kaebaja tõi välja, et vaidlustatud otsustes ei ole arvesse võetud, et kaebajal esineb

topeltnägemine, pearinglus ja teadvusekaotus. Kohus leiab siinkohal, et vastustaja on

asjakohaselt

hinnanud

antud

kaebusi

ja

leidnud,

et

terviseandmed

vastavaid

tegutsemispiiranguid ei kinnita ning vaideotsuses seda ka selgitanud. Nagu kohus juba ülal

märkis, siis puudub kohtul alus kahelda selles, et kõikide valdkondade võtmetegevuste

piirangute raskusastmed on hinnatud õigesti, küll aga rikkus vastustaja HMS § 56 lg 3, millest

tulenevalt kohus kaebuse ka rahuldas.

Menetluskulud

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

vastustaja kahjuks. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud

(sh kaebus oli riigilõivu vaba), siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtu selgitused

21. Kohus selgitab siinkohal täiendavalt kaebajale, et kuivõrd kaebaja ei toonud oma

25.10.2022 seisukohas välja ühtegi konkreetset küsimust, mida ta soovis veel dr P.Tuviku käest

küsida, vaid märkis üksnes, et kohus saab ise otsustada, millised vastused küsimustele aitavad

kohtul teha õiglase otsuse ning kohtul dr P. Tuvikule täiendavaid küsimusi ei olnud, siis ei

pidanud kohus vajalikuks dr P. Tuvikult täiendavaid selgitusi küsida.

22. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja poolt väidetu, et ETK otsustas peatada kaebaja uue

töövõimehindamise taotluse menetluse, kuivõrd uus hinnang tuleb anda uute asjaolude pinnalt

ning kohus leiab, et hindamine ei ole takistatud selliselt, et peaks ära ootama käesolevas asjas

tehtava lahendi jõustumise.

Vastustaja on seejuures oma viimases vastuses pidanud ka ise vajalikuks märkida, et kaebaja

on töötukassale esitanud 14.03.2023 uue töövõime hindamise taotluse, uue taotluse menetluse

raames võetakse arvesse kõiki selle hetke seisuga olemasolevaid püsivaid tegutsemispiiranguid

põhjustavaid terviseseisundeid, kaebaja poolt esitatud uus taotlus vaadatakse läbi ja hinnatakse

lisandunud terviseandmeid arvestades ning tehakse uus otsus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik