2-21-144076/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-144076

Kohtuasi

X avaldus Y OÜ-le 5951 euro 47 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (registrikood XXXXXXXX), seaduslik

esindaja Q

Puudutatud isik Y OÜ (registrikood XXXXXXXX),

seaduslik esindaja W, lepinguline esindaja Ardi Rebane

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-21-144076 X ja Y OÜ vaheline kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1. X loobub kõikidest tsiviilasjas nr 2-21-144076 Y OÜ vastu esitatud nõuetest;

1.2. menetluskulud jäävad kummagi kompromissi poole enda kanda ja

kompromissi osalised ei esita vastastikku menetluskulude hüvitamise nõudeid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 8. detsembri 2022. a määrus ja lõpetada tsiviilasja

nr 2-21-144076 menetlus.

3. Tagastada Y OÜ-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 35 eurot

OÜ H kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.

4. Jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada menetlusosaliste

nimed ja registrikoodid ning menetlusosaliste seaduslike esindajate nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Avaldaja ja puudutad isik võivad esitada määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale Riigikohtule

määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa

määruse peale määruskaebust esitada.

2-21-144076

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 31. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Y OÜ-lt (puudutatud isik) 5951 euro 47 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 4. jaanuaril

2022 puudutatud isikule makseettepaneku. Puudutatud isik esitas makseettepanekule

vastuväite. Pärnu Maakohus andis 28. jaanuari 2022. a määrusega nõude üle Harju Maakohtule.

2. Avaldaja esitas 21. veebruaril 2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud

isikult välja mõista põhivõla 6472 eurot 54 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivise. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

3. Harju Maakohus rahuldas 10. mai 2022. a määrusega avalduse, millega mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 5241 eurot 58 senti ja sellelt sissenõutavaks muutunud

viivise 1230 eurot 96 senti ja alates määruse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda

ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 178 eurot

54 senti koos kohustusega tasuda sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

4. Puudutatud isik esitas 2. juunil 2022 määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 10. mai

2022. a kohtumääruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

5. Avaldaja vaidles esitatud määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Harju Maakohus rahuldas 8. detsembri 2022. a määrusega puudutatud isiku 2. juuni 2022. a

määruskaebuse, tühistas oma varasema määruse ning rahuldas avaldaja nõude osaliselt.

Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 4642 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 727 eurot 32 senti ning alates määruse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus

puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatult isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 178 eurot 54 senti koos kohustusega tasuda sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras viivist.

7. Puudutatud isik esitas 27. detsembril 2022. a määruskaebuse Harju Maakohtu 8. detsembri

2022. a määruse peale, milles palus maakohtu määruse tühistada avalduse rahuldamise,

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Puudutatud isik palus teha asjas uue

määruse, millega jätta puudutatud isiku avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

8. Avaldaja vaidles puudutatud isiku määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Avaldaja ja puudutatud isik esitasid 12. aprillil 2023 Tallinna Ringkonnakohtule

kompromissikokkuleppe, mille paluvad kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse.

2-21-144076

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb TsMS § 430

lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 1 ja 6 kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb

maakohtu määrus TsMS § 645 lg 1 I lause alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada ning

tsiviilasja menetlus lõpetada.

11. Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluses enne asjas jõustunud

lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja TsMS § 430 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 1 ja 6

sõlmida kohtuliku kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust

käsutada, ning kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja ka

avalduse tagasi võtta. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi

kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

12. Praeguses asjas vaidlesid pooled selle üle, kas puudutatud isik peab tasuma avaldajale kui

korteriühistule põhivõla ja viivise. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus sellise asja hagita

menetluses vastava avalduse alusel, mitte omal algatusel. Seega on avaldajal õigus avaldus

tagasi võtta või sellest loobuda. Samuti on korteriühistul õigus käsutada avalduse esemeks

olevat õigust, s.o võla- ja viivisenõuet ühistu liikme vastu. Kompromissiga leppisid pooled

kokku, et avaldaja loobub esitatud nõuetest ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda

kanda. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada

vaidlus poolte kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid.

Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku

huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.

13. Puudutatud isiku taotluse alusel tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 35 eurot.

14. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled

kokku, et kannavad oma menetluskulud ise.

15. Kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 696

lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Avaldaja ja puudutatud isik leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi

kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Riigilõivu tagastamise

peale ei saa TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 150 lg-ga 8 määruskaebust

esitada. Andmete asendamise peale ei saa TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 462

lg-ga 5 määruskaebust esitada.

16. Pooled palusid TsMS § 462 lg 2 alusel asendada poolte nimed tähemärkidega ning mitte

avalikustada poolte registrikoode ega teisi andmeid. Taotlust arvestades asendab

ringkonnakohus arvutivõrgus määruse avalikustamisel tähemärkidega menetlusosaliste nimed

ja registrikoodid ning menetlusosaliste seaduslike esindajate nimed.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik