2-22-128990/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-128990

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-128990

Tsiviilasi

Renovum

OÜ

hagi

A.

B. vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

461,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Renovum OÜ

(rk 14042462;

aadress

Tartu mnt 50, Tallinn), lepinguline esindaja: A. K.

(e-post XXX)

kostja: A. B. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista A. B. Renovum OÜ kasuks

järgmine:

1.1. põhivõlg 286,46 eurot ja viivis 10,05 eurot, kokku 296,51 eurot;

1.2. viivis 05.10.2022–13.04.2023 eest 14,01 eurot;

1.3. viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

14.04.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

2. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 25 euro, hagi esitamise seisuga viivise

35,50 euro ja alates 05.10.2022 sissenõutavaks muutuva viivis osas, mis ületab VÕS

§ 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 69% kostja ja 31%

hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista A. B. menetluskulu 234,60 eurot Renovum OÜ kasuks.

7. A. B. tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Renovum OÜ-le käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II

lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale

2/5

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 01.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A. B. (kostja) võla väljamõistmiseks. 15.09.2022 määrusega

lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente

kätte toimetada.

2.

04.10.2022 hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla

286,46 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot ning viivise 04.10.2022 seisuga 45,55 eurot

ja alates 05.10.2022 põhinõudelt 0,1% päevas kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja internetipoest XXX (müüja) tooteid ning märkis

tellimust tehes, et tasub nende eest XXX (faktoor) kaudu. Faktoor, müüja ja kostja

sõlmisid interneti vahendusel XX.XX.XXXX kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise

kokkuleppe nr XXX summas 286,46 eurot. Pärast kokkuleppe sõlmimist tasus faktoor

müüjale kostja tellitud toodete eest 286,46 eurot. Kostja pidi kauba eest tasuma kolme

osamaksega (95,49 eurot 06.04.2022, 95,49 eurot 06.05.2022, 95,48 eurot 06.06.2022),

puudus kohustus tasuda lepingutasu ja intressitasu. Kostja sai kauba kätte XXX

pakiautomaadi vahendusel. Kostja ei teinud ühtegi makset SMS-i ja e-kirja teel saadetud

meeldetuletustele vaatamata. 27.04.2022 saadeti kostjale ülesütlemise teatis, millega loeti

kokkulepe üles öelduks 11.05.2022, andes eelnevalt täiendava tähtaja kohustuste

täitmiseks. Faktoor loovutas nõude hagejale 04.07.2022 ja edastas selle kohta kostjale

teatise 15.07.2022.

Kostja põhivõlg on 286,46 eurot. Viivist nõuab hageja 45,55 eurot (maksepäevale

järgnevast päevast lepingu ülesütlemiseni ja edasi ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

04.10.2022 määras 0,1% tagastamata summalt päevas kooskõlas kokkuleppe p-ga 4 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 III lausega). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja

edasiulatuva viivise lepingujärgses viivisemääras. Kokkuleppe p 6 I lause kohaselt on

osamaksete mittetähtaegse tasumise korral viivise määr kokkuleppes fikseeritud määr.

Sissenõudmiskulud on vastavalt kokkuleppe p-le 6 kokku 25 eurot (ülesütlemise teatis

20 eurot ja nõude loovutamise teatis (sisuliselt meeldetuletus) 5 eurot).

3. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 järgi avaldamisega

3/5

27.02.2023 Ametlikes Teadaannetes; avaliku kättetoimetamise põhjendused on märgitud

27.02.2023 määruses. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS § 317 lg 5 alusel

kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega 15.03.2023. Kostjale anti

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole

hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6

näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise

rahuldamata jätmise kohta.

5. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 286,46 eurot,

viivis 10,05 eurot (45,55 - 10,05; vt p 6.2) ja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1

II lauses sätestatud määras 05.10.2022–13.04.2023 eest 14,01 eurot ning alates

14.04.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

6. Hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulu 25 euro ning 04.10.2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 35,50 euro ja pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

6.1. Hageja palub mõista kostjalt sissenõudmiskuluna välja ülesütlemisavalduse eest

20 eurot ja nõude loovutamise teatise eest 5 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõuded ei

ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Isegi kui ülesütlemise avaldust käsitada meeldetuletuskirjana, ei saaks VÕS § 1132 lg 1

I lauses sätestatud piirangut arvestades nõuda selle eest hüvitist rohkem kui 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 1 I lause näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist

iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja

eest summas kuni 5 eurot.

Nõude loovutamise teatis saadeti kostjale pärast lepingu lõppemist, hageja leiab, et

sisuliselt on tegemist meeldetuletuskirjaga. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama on

märgitud ka kokkulepe p 6 III lauses.

Kohus on seisukohal, et ei ülesütlemise avaldus ega nõude loovutamise teatis ole

meeldetuletuskiri, mille eest oleks õigus nõuda hüvitist; tegemist ei ole teadetega, mille

ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada kohustust

võlg ära maksta. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis

on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt ka

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve,

M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580).

6.2. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

4/5

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-106-13, p 24).

Hageja palub mõista välja viivise määras 0,1% päevas ning viitab nii kokkuleppe p-le 4 ja

VÕS § 113 lg 1 III lausele kui kokkuleppe p-le 6 ja lepingujärgsele viivisemäärale. VÕS

§ 113 lg 1 II lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub 8% aastas. VÕS § 113 lg 1 III lause sätestab, et kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest ei nähtu, et lepingust tuleneks

kostjale kohustus tasuda intressi ning et lepingus oleks kokku lepitud intressimäär;

hagiavalduse p 3.2 kohaselt puudus kostjal kohustus tasuda intressi. Seega ei ole hageja

viide VÕS § 113 lg 1 III lausele asjakohane. Hageja viidatud kokkuleppe p 4 I lause näeb

ette, et kui ostja ei täida kokkuleppest tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt, on ta

kohustatud faktoorile maksma viivist kokkuleppes ettenähtud korras. Kokkuleppe p 6

I lause järgi on osamaksete mittetähtaegse tasumise korral viivise määr kokkuleppes

fikseeritud määr. Kokkuleppes on fikseeritud viivisemäär 0,1% päevas.

Hagi aluseks olev leping on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016

määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Lepingu sõlmimise ajal (2022. a I poolaastal) oli

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas. Seega ületab lepingus

sätestatud viivisemäär (0,1% päevas ehk 36,5% aastas (0,1% päevas * 365 päeva))

kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas (8% aastas * 3)) ning tuleb hinnata

VÕS § 42 lg-te 1 ja 3 p 5 alusel tühiseks. VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses

sätestatud viivisemäära.

Seega on viivisenõue põhjendatud 04.10.2022 seisuga 10,05 euro ulatuses (0,75 eurot

95,49 eurolt 07.04.–12.05.2022 eest; 0,13 eurot 95,49 eurolt 07.–12.05.2022 eest;

9,17 eurot 286,46 eurolt 13.05.–04.10.2022 eest) ja edasi tasumata põhivõlalt VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras (8% aastas kuni 31.12.2022, 10,5% aastas käesoleval

ajal alates 01.01.2023).

Hagi tuleb jätta rahuldamata 04.10.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

35,50 euro osas (45,55 - 10.05), samuti pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva

viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus

peab

põhjendatuks

jaotada

menetluskulud

järgmiselt:

jätta

hageja

menetluskuludest 69% kostja ja 31% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema

enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust

(hagihind 461,57 eurot, rahuldatud osa arvestades 319,43 eurot) ja asjaolu, et hagi

osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega.

8. Hageja palub välja mõista menetluskulud 876 eurot (hagi resolutsiooni p 3), kuid on

välja toonud menetluskulud üksnes summas 736 eurot – riigilõiv 140 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 576 eurot (120 eurot/t * 4 t + käibemaks).

Riigilõiv 140 eurot on hagihinda ning riigilõivuseaduse § 59 lg-t 1 ja lisa 1 arvestades

põhjendatud.

TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel tuleb määrata hageja menetluskulude katteks

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu

120 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja palub hüvitada ka käibemaksu, kuid ei

5/5

ole esitanud selleks vajalikke kinnitusi. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Seega ei tule hagejale käibemaksu hüvitada. Ajakulu peab kohus

põhjendatuks 1,5 t ulatuses. Asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest

mahukas, tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks

kasutamiseks ning õiguslikud põhjendused suures osas trafaretsed. Samuti tuli hagejal

nõue ja selle arvestus välja selgitada juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.

Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 180 eurot

(1,5 t * 120 eurot/t, käibemaksuta).

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

kokku 234,60 eurot (69% 340 eurost (140 + 20 + 180)).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik