2-22-17689/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-17689

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17689 Tsiviilasi U.M.O. hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu töötasu väljamõistmiseks Menetlustoiming hagiavalduse läbivaatamata jätmine ja menetluskulude jaotus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: U.M.-O. (isikukood: XXX; viibimiskoht: XXX).

Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi E.L. (XXX, e-post: XXX). Kostja: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (registrikood: 10788733; asukoht: Tartu mnt 85, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond). Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid T.T. ja R.B. (XXX, e-post: XXX, XXX). RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata U.M.-O. hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu töötasu väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kostja esitatud nimekirja alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on U.M.-O. (hageja) hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (kostja) vastu töötasu XXX euro väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt viibib hageja alates novembrist 2018 kinnipeetavana XXX direktori XX.XX.XXXX käskkirjaga lubati hageja alates XX.XX.XXXX tööle kostja XXX. XX.XX.XXXX võttis kostja vastu otsuse hageja tööle vormistamiseks, millega määrati kindlaks hageja töötingimused, sh ametinimetus, tööülesanded, tööle asumise aeg, töötasu, töökohustused, töösuhte kehtivuse aeg. XXX kevadel mingil ajal hagejat enam XXX tööle ei saadetud. Ühtegi dokumenti töösuhte lõpetamise kohta ei antud. Suuliselt selgitati, et teda ei ole enam saatmise nimekirjas. Viimase pangamaksena laekus hageja XXX kostjalt 05.05.2020. a aprillikuu töötasu XXX eurot. Hagejal on saamata ületundide eest tasu XXX eurot.

3. Kostja hagiga ei nõustu ja palub see jätta läbivaatamata, kuna haginõue ei allu Tartu Maakohtule. Hageja töötas avalik-õigusliku võimusuhte kaudu XXX asuvas kostja käitises, hageja ja kostja vahel puudub eraõiguslik töösuhe, mille suhtes kuuluksid kohaldamisele töösuhteid reguleerivad seaduse sätted. Kostja on seisukohal, et hageja nõude kohustatud isikuks saaks nõude põhjendatuse korral olla üksnes XXX.

4. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et kuna töötas kostja käitises ning töötamine põhines eraõiguslikel alustel tuleb töötamisele tuleb kohaldada töösuhteid reguleerivaid sätteid. Ebaõige on kostja seisukoht, et kogu hageja käitises töötamisega seotud otsustuspädevus lasus XXX ja kostjal endal ei tekkinud hagejaga mingit suhet. XXX ei määranud kindlaks hageja töötingimusi kostja käitises.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

6. Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Maakohtud vaatavad TsMS § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS §

1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

7. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja XXX, kes lubati XXX XX.XX.XXXX käskkirjaga tööle. Hageja töötas XXX territooriumil kostja käitises alates XX.XX.XXXX kuni XXX kevadeni, mil teda tööle enam ei saadetud.

8. Kinnipeetava töötamine vanglas on reguleeritud vangistusseaduse (VangS) ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike normidega, mille täitmise tagamisel teostab vangla avalikku võimu. Kinnipeetaval on tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 üldine kohustus töötada, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö ning ei esine töötamisest keeldumise aluseid (VangS § 37 lg 2 ja 3), siis vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle (VangS § 38 lg-le 1 ja lg-le 2¹).

9. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja käitises töötamine põhines eraõiguslikel alustel ning töötamisele tuleb kohaldada töösuhteid reguleerivaid sätteid. Asjaolu, et lisaks vangla XXX (mis on haldusakt), vormistati kostja ja hageja vahel otsus, milles olid kirjas töötingimused sh ametinimetus ja töötasu, ei tähenda veel seda, et tegemist on eraõigusliku töösuhtega, millele kohalduks töölepingu seaduse regulatsioon.

10. VangS §-s 37 sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu üldpõhimõttena tööõiguse regulatsiooni esemesse vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Olenemata sellest, et VangS § 38 lg 3 järgi võib kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, sest kinnipeetaval puudub töölepingu sõlmimise vabadus ning tema tööle asumine sõltub vangla ühepoolsest haldusaktist. Kuivõrd isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist allutab see ka kinnipeetava avalikust õigusest tulenevale võimusuhtele. Töölepingu seaduse sätteid saab kinnipeetava suhtes kohaldada vaid VangS konkreetselt ette nähtud juhtudel, nt kui kinnipeetav töötab järelevalveta väljaspool vanglat (VangS § 41 lg 2).

11. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna kinnipeetava ja vangla vahel on avalikõiguslik suhe ning hageja töötas vangla territooriumil, siis sellest töösuhtest tulenevad vaidlused kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus.

12. Kuna kohus on juba ekslikult hagi menetlusse võtnud tuleb analoogia korras TsMS § 371 lg

1 p 1 jätta U.M.-O. hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu töötasu väljamõistmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbivaatamata.

Menetluskulud

13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

14. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus määrab kostja esitatud nimekirja alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik