2-21-18310/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(14)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-18310

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. aprill 2023

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A. hagi A.K. vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

A.A. apellatsioonkaebus

A.K. vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Vastuapellatsioonkaebuse

hind

0 eurot

2010 eurot 15 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.A. (endine perekonnanimi A.) (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Birgit Riivits

Kostja:

A.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. mai 2022. a otsus osas, milles maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

maakohtu menetluskuludest 67% A.K. ja 33% A.A. kanda. Jätta Tartu

2(14)

Maakohtu 27. mai 2022. a otsuse resolutsioon muus osas muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. Rahuldada

apellatsioonkaebus

osaliselt.

Jätta

vastuapellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 27. mai 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

" 1. Rahuldada A.A. hagi A.K. vastu osaliselt.

2. Mõista A.K.lt A.A. kasuks välja elatis alates 22. novembrist 2021 kuni A.A.

õpingute lõppemiseni X Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni, 223 eurot 35 senti kuus.

3. Jätta rahuldamata A.A. nõue A.K. vastu tagasiulatuva elatise (ajavahemiku

2021. a augustist kuni 2021. a novembrini eest) väljamõistmiseks ühekordse

summana 625 eurot.

4. Resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest

ette

A.A.

pangakontole

(kohtuotsuse

tegemise

ajal

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega "Elatis A.A.".

5. Jätta menetluskuludest 67% A.K. ja 33% A.A. kanda."

4. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda ja

vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud A.K. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetlusosaline võib hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 22. novembril 2021 Tartu Maakohtule hagi A.K. (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis kuni

hageja poolt keskhariduse omandamiseni 250 eurot kuus ning tagasiulatuvalt ajavahemiku

august kuni november 2021 eest 625 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Tartu Maakohus mõistis 8. veebruari 2016. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-15-8712 kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 1. märtsist 2016

kuni hageja täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. Hageja sai täisealiseks XXXXXX.

Hageja elukorraldus on endine. Hageja elab alaliselt ema juures. Hageja käib koolis. Tal

ei ole töökohta ega sissetulekut. Hageja on X Gümnaasiumi 12. klassi õpilane.

3(14)

Kostja tasus septembris, oktoobris ja novembris 2021 hagejale vabatahtlikult elatist

vastavalt 75, 150 ja 150 eurot. Kostja kandis augustis hagejale 100 eurot, kuid see ei olnud

ülalpidamiseks, vaid muuks otstarbeks.

Hageja eluase on soetatud ja renoveeritud laenuga. Kodulaenu ja kindlustusega seotud

kulud moodustavad leibkonna liikme kohta kokku 156 eurot 45 senti kuus. Hageja

elamispinnaga kaasnevad täiendavalt elektri-, vee-, prügi- ja küttekulud. Hageja kasutab

ema majas 13,92 m2 suurust tuba. Ühe ruutmeetri üürihind on 6 eurot 20 senti. Hageja

ainukasutuses oleva pinna kasutuseelis on 86 eurot 30 senti. Hageja kasutab maja teisi

ruume koos ema ja õega. Ühiskasutuses olevate ruumide pind on 142,54 m2.

Ühiskasutatava pinna kasutuseelis on hagejale langevas osas 294 eurot 58 senti. Hageja

eluaseme kasutuseelise väärtus on kokku 380 eurot 88 senti. Hageja ja tema ema eluase oli

hageja ema ja kostja ühisvara. Hageja ema ei saanud ühisvara jagamisel kinnisasja hageja

ülalpidamiskulude katteks. Ühisvara jagati võrdselt.

Hageja keskmine toidukulu on 165 eurot 12 senti kuus. Hageja ostab endale riideid

vajaduse põhiselt. Riiete ja jalanõude kulud varieeruvad kuude lõikes. Hageja telefoniga

seotud kulu on 50 eurot 33 senti kuus. Hageja teleteenuse ja interneti kulu on 8 eurot

99 senti kuus. Hageja kasutab Netflix voogedastusteenust, millega seoses kaasneb täiendav

sidekulu 4 eurot 99 senti. Hageja ema ostis hagejale igapäevaseks kasutamiseks sõiduauto.

Hageja sõiduki kasutamisega seotud kulud on keskmiselt 93 eurot 74 senti kuus. Hagejal

on sõidukiga seoses ka hooldus- ja remondikulud.

Perele kuulub kass. Kassiga seotud kulu on 42 eurot 43 senti leibkonna liikme kohta kuus.

Hageja ostis oktoobris 2021 ehteid 33 euro 98 sendi eest, vitamiine 26 euro 83 sendi eest

ja läätsed 7 euro 98 sendi eest. Hagejal on lisaks koolikohustuse täitmise, ilu- ja

hügieenitoodete ostmise, vaba aja veetmise ja õigusabiga seotud kulud.

Hageja emale kuulub kinnisasi, kus hageja elab, ja kaks sõidukit. Hageja kasutab ühte

sõidukitest. Hageja ema pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja ema keskmine sissetulek

arvestatuna kuue kuu sissetuleku põhjal 3377 eurot 39 senti. Hageja ema töötasu on

ligikaudu 1112 eurot 25 senti kuus. Hageja ema sai pensioni väljamakse. Hageja ema saab

peretoetust 120 eurot kuus ja erinevaid elatise makseid.

Hageja soovib tagasiulatuvalt elatist augusti 2021 eest 250 eurot, septembri 2021 eest

175 eurot, oktoobri 2021 eest 100 eurot ja novembri 2021 eest 100 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vaidles hageja kulude suurusele vastu. Kulutused eluasemele ei saa kajastuda

kolmanda isiku laenumaksete ja/või kindlustusmaksetena. Eluasemekulude ulatuse

väljaselgitamisel tuleb tugineda rakendusuuringute keskuse "Lapse vajaduspõhise

miinimumelatise analüüsile". Uuringus on selgitatud, et mõistlik ja keskmine eluaseme

kulu kõige vanemas laste vanuserühmas on 26 eurot kuus ja koduse majapidamise kulu on

12 eurot kuus, kokku 38 eurot. Kostja andis juba hagejale eluasemekulude katteks

ülalpidamist sellega, et jättis hageja ema ja kostja ühisvara jagamisel hageja elukohaks

oleva kinnisasja hageja emale ilma kohase hüvitiseta. Kostja ei nõustunud hageja side-

ning televisioonikuludega. Mõistliku nutitelefoni saab soetada 149 euroga ning hageja

põhivajadus seadme osas on seega ca 4 eurot 13 senti kuus. Kuna sidekulu sees on mobiilse

interneti kulud 12 eurot, on sellega kaetud hageja interneti kulud. Hageja sidekulud (sh

internet) saab olla 21 eurot 58 senti. Teleteenuse kulud 8 eurot 99 senti ja Netflixi

voogedastuse kulud ei ole põhjendatud. Toidukulud sisaldavad hageja kulutusi hügieenile,

kuivõrd hagi lisadena esitatud toidupoe arved sisaldavad hügieenivahendite kulusid.

Kostja ei vaidle tervishoiukuludele summas 9 eurot 50 senti kuus vastu. Kulutused riietele,

jalanõudele ja aksessuaaridele ei saa olla suuremad kui 52 eurot kuus. Kulutused

koolikohustuse täitmisele ei saa olla suuremad kui 5 eurot kuus. Vaba aja veetmiseks kulud

4(14)

on 50 euro ulatuses kuus põhjendatud. Lemmiklooma, sõiduauto, autokütuse ja õigusabi

kulud ei ole mõistlikud ega põhjendatud. Need ei ole hageja vajadused. Hageja saab

liigelda bussiga. Hageja transpordikulud saavad olla maksimaalselt 11 eurot 71 senti kuus.

Hageja põhivajadused saavad olla maksimaalselt 352 eurot 91 senti kuus. Hageja

põhivajadused on 60 euro ulatuses lapsetoetusega kaetud. Lapsetoetust tuleb arvestada.

Kostjale teadaolevalt tegeleb hageja ettevõtlusega (küünte hooldusega) ja teenib sellega

tulu. Olukorras, kus hagejal on piisavalt vara ja sissetulekut või võime sissetulekut saada,

ei ole kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud.

Kostja sissetulek on 729 eurot 76 senti kuus (neto). Kostja tasub hageja õele elatist

250 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara. Kostja ei suuda ilma enda ja oma teise

alaealise lapse ülalpidamist kahjustamata hagejale elatist maksta.

Hageja vanemate sissetulekute erinevust tuleb hageja ülalpidamiskulude kandmisel

arvestada. Kostja sissetulek moodustab 22% ema sissetulekust. Hageja ema kanda peaks

seega jääma 78% ja kostja kanda 22% hageja ülalpidamiskuludest.

Kostja maksis enne hagi esitamist hagejale elatist lähtuvalt hageja tegelikest vajadustest.

Kostja ei rikkunud hageja suhtes ülalpidamiskohustust. Hagi tuleks seetõttu jätta

rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 27. mai 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise alates 22. novembrist 2021 kuni hageja õpingute lõppemiseni X

Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, summas 223 eurot

35 senti kuus. Maakohus jättis elatise nõude ajavahemiku august kuni november 2021 eest

summas 625 eurot rahuldamata. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu

eest

ette

hageja

pangakontole

(kohtuotsuse

tegemise

ajal

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega "Elatis A.A." ning jättis menetluskulud

poolte endi kanda.

Hageja on kostja laps, kes ei ole veel 21-aastane. Kostja on sellest tulenevalt

perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg 1 mõttes hageja üleneja sugulane. X Gümnaasiumi

tõendist nähtub, et hageja on X Gümnaasiumi 12. klassi õpilane. Hageja on PKS § 97 p 2

järgi seega õigustatud nõudma kostjalt elatist.

Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS §-des 99 ja 102 sätestatuga.

Hageja märkis eluasemekuludeks algselt 156 eurot 45 sendi. Hageja leidis hiljem, et tema

eluasemekulu on 380 eurot 88 senti. Kostja peab vajalikuks eluasemekuluks 41 eurot

76 senti. Hageja elab ema majas 13,92 m2 toas. Lahuselav vanem ei pea lapsele elatist

makstes maksma teise vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi kinni, mh

eluasemelaenumakseid ega laenukindlustusmakseid. Lapse eluasemevajaduse ulatuse ja

rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt

hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Arvesse tuleb võtta hageja kasutuses oleva

eluruumi osa ja ka seda, et eluruum on ühiskasutuses. Hageja põhjendatud eluasemekulu

on 140 eurot kuus, s.o 65 eurot kasutuseelise väärtus ja 75 eurot kommunaalkulude eest.

Hageja arvestas kasutuseelise määramisel ebamõistlikult suure ruutmeetrite arvuga ning

jättis kõrvale selle, et ta ei ela üksinda.

Hageja märkis sidekuludeks 69 eurot 31 senti. Kostja ei nõustu, et hageja vajab kallist

telefoni ja teleteenuseid ning eraldi Netflixi. Mobiiltelefon maksumusega 789 eurot ei ole

hageja vajalik kulu, vaid hageja valik. Kohtu hinnangul saab põhjendatud sidekulude

5(14)

suuruseks pidada kostja poolt õigeks võetud 21 eurot 58 senti kuus, mis peaks katma hageja

interneti- ja sidekulud. Netflixi ja teleteenuste kulu ei ole vajalik kulu, kuivõrd interneti

vahendusel on võimalik meelelahutuslikke saateid vaadata tasuta.

Hageja kasutusse on antud hageja emale kuuluv sõiduauto. Hageja transpordikulu on

seoses auto kasutamisega 93 eurot 74 senti kuus. Kostja ei nõustu, et hagejale oleks auto

kasutamine vajalik. Auto kulu ei ole vältimatult vajalik. Hagejal on võimalik kasutada

kooli jõudmiseks ühistransporti. Ühistranspordi kuupileti maksumuseks on pilet.ee

kohaselt Tartus õpilasele 5 eurot 11 senti. Arvestades, et hageja ei ela linnas, on

põhjendatud transpordikulu 20 eurot kuus. Suurel osal aastast on võimalik kasutada

liiklemiseks jalgratast või muud liiklusvahendit, kuivõrd hageja elab linna lähedal.

Hageja märkis toidukulude suuruseks 165 eurot 12 senti. Kostja leidis, et need kulud on

ilmselt suured, kuid ei esitanud neile sisulisi vastuväiteid. Hageja toidukulud on 165 euro

12 sendi ulatuses põhjendatud.

Hageja märkis tervishoiukuludeks 20 eurot, millele lisanduvad kulud läätsedele ja

hügieenikulud, mille keskmist maksumust hageja ei toonud välja. Hageja märkis oktoobri

2021 osas hügieenikuluks 94 eurot 58 senti. Hageja keskmiseks vajalikuks kuluks

hügieenile ja tervishoiule saab pidada 40 eurot. Hagejal ei ole muid püsivaid

terviseprobleeme kui halb nägemine. Läätsede ostmine ei ole igakuiselt vajalik ning

hagejal on võimalik kasutada prille. Kohus ei pidanud vältimatult vajalikeks kulutusteks

hageja kulusid ehetele ja kunstküüntele, sest nende omamine ei ole ilmtingimata vajalik.

Hageja märkis vabaajakulutusteks keskmiselt 68–83 eurot kuus. Maakohus nõustus

kostjaga, et põhjendatud kulu on 50 eurot kuus. Kinopiletid maksavad õpilastele 5 eurot

54 senti. Teatrid teevad õpilastele soodustusi. Hageja vanemaid ei saa kohustada kinni

maksma kõiki hageja poolt soovitud meelelahutusüritusi.

Hageja selgitas, et riiete ja jalanõude ostmine on vajaduspõhine ja kulu muutub kuude

lõikes. Kulu on 37–100 eurot kuus. Kostja leiab, et riiete põhjendatud kuluks saab pidada

52 eurot kuus. Kohus peab põhjendatud kuluks 70 eurot kuus. RAKE vajaduspõhise

miinimumelatise juures tuleb arvestada, et see koostati 2020. a alguses.

Maakohus nõustus kostjaga, et lemmikloomakulusid ei saa pidada elatise raames

hüvitatavaks kuluks. Lapsele lemmiklooma võtmine peaks olema mõlema vanema poolt

heaks kiidetud, sest tegemist on kohustuse võtmisega. Kassile tehtavaid kulutusi ei saa

kostjaga jagada. Samuti ei ole õigusabikulud igakuised. Tegemist on kuludega, mille

kandmise määrab kohus kindlaks ja mõistab hagi rahuldamise korral kostjalt välja.

Maakohus luges eeltoodust tulenevalt hageja vajalikeks kuludeks 506 eurot 70 senti kuus.

Hageja õpib X Gümnaasiumi päevases õppes. Kuna hageja käib päevases õppes keskkooli

lõpuklassis, ei saa hageja töötasu. Hagejat on seni suuremas osas ülal pidanud tema ema,

kes on nõus hagejat edaspidi toetama. Hageja ei oma vara ega muid sissetulekuid, mille

arvelt ennast ülal pidada.

Täisealine õpinguid jätkav laps on PKS § 97 p 2 kohaselt kuni 21-aastaseks saamiseni

õigustatud vanemalt ülalpidamist saama, kuid PKS § 102 lg 1 tulenevalt on samal ajal

alaealisi lapsi kasvataval vanemal õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda

vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist

oma alaealisele lapsele (PKS § 98 lg 1). Kostja saab maksta hagejale elatist summas, nagu

tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt.

Hageja emale kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnisasi asukohaga XXXXXXXXX

alevik XXXXXXXXX kinnisasi). Hageja emale kuulub sõiduauto Volvo XC90 ja Audi

6(14)

A4. Sõiduautot Audi A4 kasutab hageja. Hageja ema töötasu on umbes 1100 eurot kuus.

Hageja emale kuulub osalus XXXXXXXXX OÜ-s.

Kostjale ei kuulu kinnisvara. Kostja elab elukaaslase majas. Kostja on XXXXXXXXX

juhatuse liige. XXXXXXXXX maksab kostjale töötasu 729 eurot 76 senti (neto).

XXXXXXXXX osalus kuulub kostja emale. Kostja juhitavale osaühingule kuulub

turismitalu X külas, X vallas. Kostja märkis, et ta tasub teisele lapsele tsiviilasjas nr 2-15-

8712 tehtud kohtuotsuse alusel elatist 250 eurot kuus.

Kostjale kuulub piisavalt vara, mille arvel kostjal on võimalik anda hagejale ülalpidamist

ilma, et see kahjustaks kostja või tema alaealise lapse ülalpidamist. Arvestades, et kostja

on siiani olnud võimeline tasuma kahele lapsele elatist 500 eurot kuus ning kostja on

nõustunud tasuma elatist 200 eurot kuus, ei kahjusta kostjalt elatise väljamõistmine liigselt

kostja majanduslikku seisundit.

Kuna hageja omandab keskharidust ning on 18-aastane, on tal perehüvitiste seaduse

(PHS) § 17 lg 2 järgi õigus riiklikule lapsetoetusele. Maakohus arvestas elatise suuruse

kindlaksmääramisel riikliku lapsetoetust pooles ulatuses.

Ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal, kes üldjuhul peavad kumbki katma

poole lapse ülalpidamise vajadustest. Arvestades hageja vajalikke ja põhjendatud kulutusi,

kostja varanduslikku seisundit ja hagejale makstavat riiklikku lapsetoetust, on kummagi

vanema ülalpidamiskohustuse suurus 223 eurot 35 senti ((506,70 – 60) ÷ 2).

Arvestades kostja sissetulekuid ja varalist seisundit, on tagasiulatuva elatise

väljamõistmine kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kostja toetas hagejat sel perioodil

osaliselt. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise välja mõistmata.

Kuna nõue rahuldati osaliselt, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses tühistada otsuse

osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub jätta apellatsioonmenetluses

kantud menetluskulud kostja kanda.

Maakohus kohaldas TsMS § 163 lõiget 1 valesti. Hageja on täisealine ja omandas

keskharidust. Hagejal puudub sissetulek ja vara. Hageja võimalused endale sissetulekut

teenida on piiratud, kuna hageja õpib statsionaarses õppes. Hageja töö on õppimine. Hageja

vajaduste kaetus sõltub hageja vanemate panusest. Hageja saab menetluskulusid maksta

üksnes elatise arvel. Sellises olukorras on menetluskulude poolte endi kanda jätmine

hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. See ei ole elatise eesmärgiga kooskõlas,

sh seab kohtusse pöördumise mõtte küsimuse alla. Maakohus rahuldas hagi suuremas osas.

Seda tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada. Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi

olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Kohtul on

võimalik jaotada menetluskulud menetluse ning menetluses esile toodud asjaolude pinnalt

erinevalt. Menetluskulud tuleks seega jätta kostja kanda.

Maakohus ei põhjendanud otsust osas, milles jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsus on selles osas lakooniline ega ole jälgitav ja loogiline. Maakohus ei arvestanud

hageja vastuväidetega. Hageja viitas TsMS § 164 lg 3 kohaldamise võimalikkusele.

Maakohus oleks pidanud menetluskulud jaotama TsMS § 164 lg 3 alusel, st jätma

menetluskulud täies ulatuses kostja kanda tulenevalt kostja passiivsusest tõendite

esitamisel ning kompromissi sõlmimisel.

7(14)

5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata,

maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata ja apellatsiooniastme

menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis vastusena hageja apellatsioonkaebusele, et TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud

menetluskulude jaotuse osas ei saa pidada üldreegliks menetluskulude võrdsetes osades

jagamist. Kohus saab sättes märgitud alternatiivseid aluseid omal äranägemisel kohaldada,

tegi on kohtu kaalutlusotsusega. Kulude poolte endi kanda jätmine ei ole elatise mõttega

vastuolus ega saa hagejat kahjustada. Kohtul tuleks analoogiliselt jagada kulud ka siis, kui

tegemist oleks alaealise lapsega. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamise asjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hageja väide, et ta saab õigusabikulud katta üksnes elatise arvel, ei vasta tõele. Hagejal oli

võimalik pöörduda kohtu poole riigi õigusabi taotlusega ning saada õigusabi riigi kulul.

Hageja ei teinud seda, vaid pöördus lepingulise esindaja poole ja võttis teadlikult

menetluskulude kandmise riski.

Hagi rahuldamise proportsioon ei ole menetluskulude jaotuse otsustamisel primaarne.

Kostja ei olnud menetluses passiivne, vaid esitas oma seisukohad kõikides asjakohastes

küsimustes.

Kostja

loobus

kompromissläbirääkimistest,

kuna

hageja

kompromisspakkumised kasvasid. Tegemist ei olnud vastastikkuste järeleandmistega.

6. Kostja palub esitatud vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas,

millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 223 eurot 35 senti kuus, ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulu eluasemele on 140 eurot kuus (sh 65 eurot

kasutuseelise väärtus ja 75 eurot kommunaalkulud). Maakohus rikkus menetlusõigust ja

jättis arvestamata sellega, et kostja tagas hagejale elukoha (vahetu ülalpidamise) sellega,

et jättis ühisvara jagamise vaidluses hageja elukohaks oleva XXXXXXXXX kinnisasja

hageja emale ilma hüvitiseta. Kostja tegi seda, kuna soovis, et lapsed, sh hageja saaks

kinnisasja elukohana kasutada. Arvestades maha ühisvara hulka kuulunud kohustused

(79 794 eurot 76 senti), mis jäid kompromissiga hageja ema lahusvara hulka, oli vara

väärtus 105 636 eurot 29 senti. Sellest kuulunuks 50% kostjale. Kostja on seega

märkimisväärselt hageja eluasemekuludesse panustanud ning hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttega on vastuolus, kui kostjal tuleb uuesti igakuise elatisena tasuda mh hageja

eluaseme kulude eest. Kohus tuvastas põhjendamatult, et hageja eluasemekuludest 70

eurot tuleks kostjalt elatisena välja mõista. Maakohus saanuks rahuldada hageja nõude

üksnes 153 euro 35 sendi ulatuses (223 eurot 35 senti – 70 eurot).

Hageja toidu-, tervishoiu- ja hügieenikulud saavad kostja vastuväiteid arvestades olla

kokku 174 eurot 68 senti kuus. Vahe on 10 eurot 44 senti. Kostjale langev osa sellest on

5 eurot 22 senti. Kostjale hageja kasuks välja mõistetav elatis oleks saanud olla üksnes

148 eurot 13 senti (153 eurot 35 senti – 5 eurot 22 senti).

Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale hageja vande all antud ütlused, milles hageja

võttis omaks, et tema igakuised kulutused on ca 300 eurot kuus. Isegi kui neile lisada

eluasemekulud 140 eurot, on hageja kulud kokku 440 eurot, millest tuleb maha arvestada

riiklik lapsetoetus 60 eurot. Kostjale langev ülalpidamise osa koos eluasemekuludega on

190 eurot, ilma nendeta 120 eurot. RAKE uuringu kokkuvõttes on välja toodud, et 18-

aastase lapse keskmine ülalpidamise kulu kuus on 327 eurot. Hageja ei ole tõendanud

kulutusi suuremas ulatuses kui 352 eurot 94 senti kuus.

Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja on andnud

hagejale igakuiselt ülalpidamist piisaval määral ega ole rikkunud ülalpidamiskohustust.

Hagi rahuldamiseks puudus seega alus.

8(14)

7. Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonmenetluse

menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus on osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis 223 eurot

35 senti kuus, seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud selles osas materiaal- ega

menetlusõiguse norme.

Kostja on kaotanud maakohtu otsuse vaidlustamise õiguse. Kostja tasus juunis 2022 elatise

223 eurot 35 senti. Elatise tasumine maakohtu otsuses märgitud ulatuses näitab, et kostja

aktsepteeris otsust. Kostja käitumine vastuapellatsioonkaebuse esitamisel on vastuoluline.

Kostjal ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik maakohtu otsust vaidlustada.

Maakohus leidis põhjendatult, et eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava

eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva

eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Hageja tõendas, et sarnase

maja üürihind on 1200 eurot ja sellest tulenevalt ühe ruutmeetri kasutamise väärtus 6 eurot

20 senti. Hageja ainukasutuses on eluruum suurusega 13,92 m2. Hageja ainukasutuses

oleva ruumi kasutuseelise väärtus on 86 eurot 30 senti. Ühiskasutuses olevatest ruumidest

hagejale langev osa on 47,513 m2. Hageja kasutuseelise väärtus on 380 eurot 88 senti.

Maakohus arvestas kasutuseelise väärtusena 65 eurot, s.o vähem kui pidanuks.

Kostja viited tsiviilasjas nr 2-15-7546 sõlmitud kompromissile on eksitavad.

Kompromissist ei nähtu kokkulepet, mille kohaselt kostja oli nõus jätma hageja ema

elukohaks oleva kinnisasja omandi hageja emale hüvitiseta, kuna kinnisasja kasutasid

lapsed. Varad jagati poolte vahel võrdselt. Pooled kinnitasid, et ei oma ühisvara- ja

kaasomandiga seotud varade ning kohustustega seonduvalt teineteise vastu rohkem

nõudeid. Kuna kompromissist ei tulenenud selliseid kokkuleppeid vara jagamise osas,

nagu kostja väidab, tuligi kostja vastavad väited jätta tähelepanuta.

Kostja ei esitanud kommunaalkulude summa 75 euro kohta sisulisi vastuväiteid. Eluaseme

kasutuseelis ja igakuiselt tasutavad kommunaalkulud ei ole samastatavad. Kostja ei saanud

anda hagejale kommunaalkulusid puudutavas osas vahetut ülalpidamist.

Toidukulule 165 eurot 12 senti ei ole kostja maakohtu menetluses vastu vaielnud. See, et

osad hügieenikulud kajastuvad toidupoe tšekkidel, ei tähenda, et hügieenikulusid ei saa

eraldi arvesse võtta. Hageja arvestas toidukulud ja hügieenikulud eraldi, st et

hügieenikulusid ei ole kajastatud topelt toidukulude all. Maakohus tuvastas õiguspäraselt,

et toidu-, hügieeni-, tervishoiu- ja ilutarvete kulud on kokku 205 eurot 12 senti kuus.

Hageja vande all antud ütlustes viidatud 300 eurot ei sisalda eluasemekulusid, sööki, mille

ostab hageja ema, sidekulu, kogu vaba-aja veetmise kulu, tervishoiu- ja hügieenikulu jms.

Kuna hageja elab koos emaga, on selge, et hagejaga seotud kulusid kannab tema ema.

RAKE uuring ei ole vaidlusega seotud. Maakohus hindas hageja vajadusi ja jõudis

põhjendatud järeldusele, et hageja vajadused on 506 eurot 70 senti kuus. Maakohus viitas,

et RAKE vajaduspõhise miinimumelatise juures tuleb arvestada, et see koostati 2020. aasta

alguses. Uuringu koostamisel olid aluseks lapse ülalpidamiskulude 2018. a andmed.

Viimast saab pidada üldtuntud asjaoluks (TsMS § 231 lg 1). Andmeid RAKE uuringu

aluseks olevate andmete kohta on võimalik saada Justiitsministeeriumi kodulehelt, mis on

usaldusväärne menetlusväline allikas. Maakohus ei saanud lähtuda RAKE uuringus toodud

arvudest. Hageja tõendas kulusid suuremas määras, kui maakohus pidas põhjendatuks.

9(14)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebust ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab 67% menetluskuludest kostja ja 33% hageja

kanda. Vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muus

osas tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

maakohtu otsuse resolutsiooni muus osas seega muutmata, kuid täiendab maakohtu otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² alusel maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt

alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõppemiseni X Gümnaasiumis, kuid mitte

kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, välja elatise 223 eurot 35 eurot kuus. Kostja

palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulude jaotust kostja eraldi

ei vaidlusta. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas.

Hageja ega kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata

tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku august kuni november 2021 eest (summas 625

eurot) ja elatise nõude alates hagi esitamisest kuni hageja keskhariduse omandamiseni

suuremas summas kui 223 eurot 35 senti kuus. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas

TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel jõustunud.

10. Kuna hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust, mis

sõltub aga asja sisulise lahendamise tulemusest, lahendab ringkonnakohus esmalt

vastuapellatsioonkaebuse (I) ja seejärel apellatsioonkaebuse (II). Lõpuks otsustab

ringkonnakohus menetluskulude jaotuse (III).

I

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täisealise lapse ülalpidamiskohustuse

ulatuse väljaselgitamisel tuleb PKS § 99 lg 1 järgi lähtuda ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

11.1. Maakohus leidis, et hageja kulud eluasemele on 140 eurot kuus, sh 65 eurot

kasutuseeliste väärtus ja 75 eurot kommunaalkulud. Kostja vaidleb hageja

eluasemekuludele vastu põhjusel, et kostja tagas hagejale elukoha, st vahetu ülalpidamise

sellega, et jättis hageja ema ja kostja ühisvara jagamise vaidluses hageja elukohaks oleva

XXXXXXXXX kinnisasja hageja ema ainuomandisse ilma hüvitiseta, kuna soovis, et

lapsed, sh hageja, saaks kinnisasja elukohana kasutada. Kostja leiab ka, et hageja

eluasemekulud ei ole tõendatud.

Vanemad võivad PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi oma lapse ülalpidamise kohustuse

täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui

pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira

PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate

10(14)

kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi

ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus

sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Kui vanem on kokkuleppe järgi jätnud teisele vanemale

lapsele elatise maksmiseks vara, tuleb juhul, kui see ei kahjusta lapse huve, arvestada seda

kokkulepet tulevikus täita tuleva elatise kohustuse kindlaksmääramisel (PKS § 100 lg 3

teine lause) (vt Riigikohtu 19. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499/63, p 11).

Tartu Maakohtu 11. novembri 2015. a määrusest tsiviilasjas nr 2-15-7546 nähtub, et hageja

ema ja kostja jagasid ühisvara kokkuleppel, mille kohaselt jäid osad asjad ning kohustused

hageja emale ja osad kostjale. Tartu Maakohtu 11. novembri 2015. a määrusest ei nähtu

aga, et hageja ema ja kostja oleksid ühisvara jagamise kokkuleppega sõlminud muuhulgas

kokkulepet hageja suhtes ülalpidamise kohustuse täitmise reguleerimiseks. Kokkuleppes

ei ole hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist käsitletud. Kostja ei esitanud tõendeid,

millest saaks järeldada, et hageja ema ja kostja vahel sõlmitud ühisvara jagamise

kokkuleppega reguleeriti ka hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist. Ainuüksi

XXXXXXXXX kinnisasja väärtuse ja hageja ema kanda jäänud kohustuste võrdlemine ei

ole nimetatud järelduse tegemiseks piisav. Ühisvarana jagati ka muud vara peale kinnisasja

ja kohustuste, mistõttu ei saa kinnisasja väärtuse ja kohustuste võrdlusest järeldada, et

hageja ema sai ühisvara jagamise tulemusena rohkem vara. Samas, isegi kui hageja ema

sai ühisvara jagamise tulemusena rohkem vara, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et sel viisil

ühisvara jagamisega sooviti täita kostja ülalpidamiskohustust hageja ees.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise

väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise

(kasutuseelise) väärtuse kaudu (vt ka Riigikohtu 16. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-69-13, p-d 20–21). Kinnisvaramaakler E. Jürgensoni kirjast nähtub, et hageja

eluaseme keskmine üürihind on 1200 eurot (I kd, tl 134). Kostja ei esitanud tõendeid,

millest võiks järeldada, et hageja eluaseme üürihind on väiksem. Ehitisregistri andmetel

on hageja eluaseme suletud netopind 193,5 m2 (I kd, tl 131). Hageja eluaseme ühe

ruutmeetri üürihind on seega 6 eurot 20 senti. Pooled ei vaidle, et hageja tuba on 13,92 m2

(I kd, tl 167 pöördel). Hageja elab koos ema ja õega. Hageja väitel on tema ema ja õe

tubade pind kokku 37,04 m2. Pere poolt üldkasutatav ala on 142,54 m2. Hageja eluaseme

kasutamisest saadava kasutuseeliste väärtus on seega vähemalt 65 eurot.

Hageja emale esitatud elektri, vee- ja kanalisatsiooni ning prügiveo arvetelt nähtub, et

alates augustist kuni oktoobrini 2021 olid vastavad kulud kokku 252 eurot 16 senti, s.o

keskmiselt 84 eurot 10 senti kuus (I kd, tl-d 24–32). Hageja esitas küttekulude

tõendamiseks hageja ema pangakonto andmete väljavõtte Exceli tabelina. Sellest nähtub,

et hageja ema kulutas septembris 2021 pelletile 399 eurot 80 senti (I kd, tl 35). Hageja ema

pangakontolt nähtub ülekanne summas 69 eurot 80 senti. Hageja ema pangakontolt ei

nähtu septembris 2021 muid ülekandeid, mida võiks pidada pelleti eest tasumiseks. Hageja

ema pangakonto väljavõttelt nähtub siiski, et hageja ema võttis septembris 2021 oma

kontolt 500 eurot sularaha välja (I kd, tl 138–139). Hageja ema sai pelleti eest seega

sularahas tasuda. Arvestades, et septembris 2021 algas küttehooaeg, hageja ja tema pere

eluaseme suurust ja hageja ema pangakontolt tehtud makseid, on hageja väide, et pere

küttekulud olid septembris ja oktoobris 2021 kokku 399 eurot 80 senti, ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud. Kostja ei esitanud tõendeid, mille põhjal saaks väita, et hageja

eluasemeks olevat hoonet saaks odavamalt kütta. Hageja kommunaalkulud on seega

vähemalt 75 eurot kuus.

Eelmärgitut arvestades on hageja eluasemekulud ringkonnakohtu hinnangul maakohtu

poolt tuvastatud ulatuses, s.o 140 eurot kuus, tõendatud.

11(14)

11.2. Maakohus leidis, et hageja toidu-, tervishoiu- ja hügieenikulud on kokku 205 eurot

12 senti kuus. Kostja hinnangul saab vastav kulu olla kokku 174 eurot 68 senti.

Kostja ei nõustunud maakohtuga selles, et ta ei vaielnud hageja toidukulude suurusele

165 eurot 12 senti kuus vastu. Kostja märkis maakohtule esitatud vastuses, et kuigi hageja

igakuine toidukulu ei ole ilmselt nii suur, ei ole tegemist ka täiesti ebamõistliku summaga,

mistõttu kostja ei vaidle sellele menetlusökonoomiast lähtuvalt vastu. Kostja märkis, et

toidukulud kajastavad ka hageja kulutusi hügieenile, kuna hagi lisadena esitatud toitupoe

tšekid sisaldavad mh hügieenivahendite kulu. Kostja vaidles selle tõttu vastu hageja

hügieenitarvete kuludele 31 eurot 52 senti kuus (I kd, tl 83). Kostja vastuväitest saab seega

mõistlikult järeldada, et kostja vaidlustas maakohtus hageja toidukulud ulatuses, milles

need sisaldavad hageja hügieenitarvete kulusid. Kostja leiab vastuapellatsioonkaebuses

samas, et toidu-, tervishoiu- ja hügieenikulud saavad olla kokku 174 eurot 68 senti, sh

toidukulu 165 eurot 12 senti, kostja poolt põhjendatuks peetud tervishoiukulu 8 eurot 90

senti ja läätsede kulu 66 senti. Kostja ei vaidlusta vastuapellatsioonkaebuses seega hageja

toidukulude 165 eurot 12 senti suurust, vaid seda, et maakohus tuvastas hageja tervishoiu-

ja hügieenikulud suuremana kui 9 eurot 56 senti.

Hagiavalduse kohaselt kulus hagejal augustist oktoobrini 2021 tervishoiule ja hügieenile

kokku 129 eurot 39 senti, sh tervishoiukulu (ravimid ja vitamiinid) 26 eurot 83 senti,

hügieenitarvete kulu (pesemis- ja hooldusvahendid) 94 eurot 58 senti ja erivajadustega

seotud kulud (nt prillid) 7 eurot 98 senti. Hagiavalduse kohaselt on hageja tervishoiu- ja

hügieenitarvete kulu keskmiselt seega 43 eurot 13 senti kuus (I kd, tl 2). Hageja esitas

tervishoiukulude tõendamiseks hageja ema pangakonto andmete väljavõtte Exceli

tabelina. Sellest nähtub, et hageja ema kulutas septembris 2021 apteekides 26 eurot

83 senti (I kd, tl-d 34–35). Vastavad maksed nähtuvad ka hageja ema pangakonto

väljavõttelt (I kd, tl-d 138–139). Osaühing Tradehouse arvete (I kd, tl-d 65 ja 69), Selver

AS-i 4. oktoobri 2021. a arve (I kd, tl 66), Douglas Estonia OÜ arve nr 7831 (I kd, tl 68)

ja Rimi Eesti Food AS-o arve (I kd, tl 71) kohaselt kulutas hageja oktoobris 2021 ilu- ja

hügieenitoodetele kokku 84 eurot 77 senti. Hageja soetas oktoobris 2021 endale läätsed

hinnaga 7 eurot 98 senti (I kd, tl 55). Hageja tervishoiu- ja hügieenikulud olid augustist

oktoobrini 2021 seega keskmiselt 39 eurot 86 senti. Nimetatud kulud ei hõlmanud juuksuri

teenusega seotud kulusid. Täiskasvanud naine kulutab juuksuris ilmselt enam kui mõned

eurod aastas.

Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et hageja tervishoiu-, hügieeni- ja ilutarvete kulud on

tõendatud maakohtu poolt tuvastatud ulatuses, s.o 40 eurot kuus.

11.3. Maakohus leidis, et hageja transpordikulud on 20 eurot kuus. Kostja hinnangul ei

ole hageja transpordikulud tõendatud ning peab põhjendatud transpordikuluks 11 eurot

71 senti (I kd, tl 84).

Hageja elab Ülenurme vallas. Hageja õppis X Gümnaasiumis (I kd, tl 16). Hagejal oli seega

vaja koolis käimiseks ja muudeks tegevusteks transporti. Arvestades maakohtu poolt

märgitud ühistranspordi piletite hindu ning hageja esitatud tõendeid sõiduki kindlustuse (I

kd, tl 48) ja kütusekulu (I kd, tl 33 – 35, 49, 91 – 94, 138 – 139) kohta, on hageja

transpordikulud vähemalt 20 eurot.

Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja transpordikulud on tõendatud

maakohtu poolt tuvastatud ulatuses, s.o 20 eurot kuus.

11.4. Maakohus leidis, et hageja riietega seotud kulud on 70 eurot kuus. Kostja hinnangul

ei ole riietega seotud kulud tõendatud. Kostja pidas põhjendatuks kuluks 52 eurot kuus

(I kd, tl 84).

12(14)

Hageja ja tema ema pangakonto väljavõte ning esitatud arvete kohaselt kulutas hageja

augustist kuni oktoobrini 2021 riietele ja jalanõudele kokku 308 eurot 61 senti (I kd,

tl-d 33 – 35, 43, 59 – 61, 138 – 144). Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja

riietega seotud kulud on maakohtu poolt tuvastatud ulatuses (70 eurot kuus) tõendatud.

11.5. Maakohus luges hageja side- ja vaba aja kulud põhjendatuks kostja poolt nimetatud

ulatuses, s.o vastavalt 21 eurot 58 senti ja 50 eurot kuus (I kd, tl-d 83–84).

11.6. Hageja märkis vande all antud ütlustes: "Isiklikult kulub mul umbes 300 eurot kuus.

Need on minu isiklikud kulutused. Selle sisse kuulub söök, mis ma endale ostan; bensiin,

et saaksin autoga sõita ja tarbeesemed- riided. /…./ Arvestasin 300 euro sisse selle summa,

mis kulub küünte hoolduse peale". Hageja vande all ütlustest ei nähtu, et 300 euroga

oleksid hõlmatud hageja eluasemekulud 140 eurot kuus ning hageja need toidu- ja

esmatarvete kulud, mille ostab hagejale tema ema. Kuna hageja elab ema ja õega, on

põhjendatud eeldada, et nad tarbivad osa toitu ja esmatarbeid koos ning selle kulu kannab

lapsevanem, mitte laps. Hageja vande all antud ütlused on kooskõlas maakohtu poolt

tuvastatud hageja kuludega ega anna alust järeldada, et need võiksid olla väiksemad kui

506 eurot 70 senti kuus.

11.7. Hageja vajadused on PKS § 99 lg 1 tähenduses seega vähemalt 506 eurot 70 senti

kuus.

12. Kostja ei vaidlustanud vastuapellatsioonkaebuses maakohtu järeldust, et kostja

peab pärast hageja vajadustest lapsetoetuse mahaarvamist kandma poole hageja

vajadustest. Maakohus mõistis PKS § 99 lg 1, § 102 lg 1 ja § 105 lg 3 alusel kostjalt hageja

kasuks seega õigesti välja elatise 223 eurot 35 senti kuus alates hagiavalduse esitamisest

kuni hageja õpingute lõppemiseni X Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-

aastaseks saamiseni. Asjaolu, et kostja tasus hagejale enne hagi esitamist vabatahtlikult

elatist 150 eurot kuus, ei välistanud kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist alates

hagi esitamisest, kuna kostja poolt makstud elatis ei olnud hageja ülalpidamiseks piisav.

Elatise ebapiisav tasumine on PKS § 96, § 97 p 2 ja § 99 ning § 100 lg 1 ja 2 järgi

ülalpidamiskohustuse rikkumine ja seega elatise väljamõistmise aluseks.

13. Eelmärgitut

arvestades

jätab

ringkonnakohus

vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata.

II

14. Maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda. Hageja arvates oleksid menetluskulud pidanud jääma kostja

kanda.

15. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel põhjendatult TsMS § 163 lõikest 1.

15.1. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi

esitamisest 22. novembril 2021 kuni keskhariduse omandamiseni 250 eurot kuus. Hageja

esitas ka tagasiulatuva elatise nõude summas 625 eurot. Hagi rahuldati alates hagi

esitamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni esitatud elatise nõude osas 223 euro 35 sendi

ulatuses kuus ja jäeti tagasiulatuva elatise osas rahuldamata. Hagi rahuldati seega osaliselt.

15.2. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kohtusse, kuna kostja ei maksnud hagejale

piisavalt suurt elatist (I kd, tl 1 pöördel). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja põhjustas

menetluse seetõttu, et ta ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hageja

väitel ei esitanud kostja menetluses täielikku teavet oma sissetulekute ja vara kohta (II kd,

tl 11 pöördel). Kohtumenetluse käigus teabe osalisest esitamata jätmisest ei saa aga

tagantjärele tuletada, et kostja põhjustas menetluse, st hagi esitamise sellega, et ta ei

13(14)

andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 164 lg 3 ringkonnakohtu

arvates seetõttu asjas ei kohaldu.

15.3. Pooled pidasid maakohtu 18. veebruari 2022. a istungil kompromissiläbirääkimisi.

Kostja oli nõus tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Hageja oli maakohtu istungil nõus

elatisega 230 eurot kuus. Maakohus andis seejärel pooltele tähtaja läbirääkimiste

pidamiseks. Hageja esitas 21. veebruaril 2022 kostjale kompromissettepaneku, mille

kohaselt oli hageja nõus elatisega 230 eurot kuus, kuid soovis, et kostja hüvitaks hageja

koolilõpu reisi maksumusest 236 eurot. Hagi ei rahuldatud seega sarnases ulatuses, nagu

pakkus üks pooltest. Eelmärgitut arvestades ei saa asjas seetõttu kohaldada ka TsMS § 163

lõiget 2.

15.4. Menetluskulusid ei oleks saanud jätta täies ulatuses kostja kanda ka TsMS § 162

lg 4 alusel, kuna see säte ei võimalda jätta poole kanda vastaspoole menetluskulusid.

16. TsMS § 163 lg 1 ei võimalda jätta menetluskulusid täielikult kostja kanda, vaid

jaotada need kas võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg-st 1 ei tulene elatise nõude osas

erandit. Maakohus ei selgitanud siiski, miks ta valis TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kolmest

menetluskulude jaotamise viisist menetluskulude poolte endi kanda jätmise. Maakohtu

otsus ei vasta selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.

17. Hageja nõudis elatist alates augustist 2021 kuni hageja poolt keskhariduse

omandamiseni. Hageja omandas keskhariduse X Gümnaasiumi lõpetamisega 2022. aastal

(I kd, tl 16). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 1 järgi kestab õppeaasta

1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Õpilane arvatakse gümnaasiumist

PGS § 28 lg 1 p 10 järgi siiski välja, kui ta on täitnud gümnaasiumi lõpetamise tingimused

ja talle on väljastatud lõputunnistus. Hageja sai gümnaasiumist seega kõige varem välja

arvata gümnaasiumi lõpetamisel juunis 2022. Kui hageja ei täitnud juuniks 2022

gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja talle ei väljastatud lõputunnistust, võis hageja poolt

keskhariduse omandamine võtta aega isegi kauem kui juunini 2022.

18. Hageja elatisnõude väärtus ajavahemiku august 2021 kuni juuni 2022 eest on kokku

2450 eurot [625 eurot (tagasiulatuv elatis) + (250 ÷ 30 × 9) (november 2021 elatis) + (250 ×

7 kuud)]. Rahuldatud elatisnõude väärtus ajavahemiku august 2021 kuni juuni 2022 eest

on 1630 eurot 46 senti [(223,35/30*9) + 223,35 × 7 kuud]. Hageja nõue rahuldati seega

vähemalt ligikaudu 67% ulatuses. Kui hageja lõpetas gümnaasiumi hiljem kui juunis 2022,

oleks hagi rahuldamise ulatus veelgi suurem. Arvestades, et hageja pöördus kohtusse, kuna

kostja ei maksnud hagejale tema vajadustele vastavat elatist ja hageja nõue rahuldati

minimaalselt 67% ulatuses, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud jätta 67%

menetluskuludest kostja kanda.

19. Ringkonnakohus tühistab seega maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja

teeb uue otsuse, millega jätab 67% maakohtu menetluskuludest kostja ja 33% hageja

kanda.

III

20. Apellatsioonkaebuse

rahuldamise

ulatusest

tulenevalt

jäävad

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel poolte

endi

kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmise

tõttu

jäävad

vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

21. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses poolte menetluskulude suurust kindlaks

määranud, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus

14(14)

apellatsioonkaebuste

lahendamisel.

Tulenevalt

TsMS § 177

lg-st 2

määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Margit Vutt

Indrek Parrest