2-23-1143/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Triin Reinmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

13.04.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1143

Tsiviilasi

M. E. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik M. E. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Võlgniku

usaldusisik

vandeadvokaat

Martin

Pärn

(Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52, 10113

Tallinn, tel. 55 608121, e-post martin@in.ee)

Menetlustoiming

Pankroti

väljakuulutamine,

kohustustest

vabastamise

menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. E. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M. E. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 13.04.2023 kell 14.00 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada võlgniku M. E. pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärn (OÜ

Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52, 10132 Tallinn, telefon 5560 8121, e-post

martin@in.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.05.2023 algusega kell 10.00

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.

5. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja

esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui

jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei

ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,

võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist.

2 (6)

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

13.04.2024.

10. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

12. Jätta menetluskulud võlgniku M. E. kanda.

13. Määrata usaldusisiku Martin Pärna tasu suuruseks 792 eurot (sh käibemaks).

14. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 792 (sh käibemaks) ning kanda see

OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX (AS LHV

Pank).

15. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

16. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Maksejõuetusavalduse

läbivaatamise

peale

võib

esitada

määruskaebuse

võlgnik

või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või

menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud

1. M. E. (avaldaja, võlgnik) esitas 21.01.2023 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 25.01.2023 määrusega menetlusse ning nimetas

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Pärna.

3. Usaldusisik esitas 22.02.2023 võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu makseraskuste

ületamise väljavaadete kohta. Usaldusisik leiab, et tavaolukorras (juhul kui isik oleks esitanud

taotluse kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus) on võlgnik

tegelikult püsivalt maksejõuetu isik. Kuna võlgnik pole aga seda oma maksejõuetusavalduses

soovinud, siis ei saa pankrotti tema tahte vastaselt antud juhul välja kuulutada.

4. 03.03.2023 kohustas kohus M. E. tasuma kohtu deposiiti usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

1450 eurot 30 päeva jooksul.

5. 03.04.2023 teavitas usaldusisik kohut, et võlgnik loobub oma eelnevalt esitatud võlgade

ümberkujundamise avaldusest, sest muutunud asjaolude tõttu (tema sissetulekud ei suurene

3 (6)

varasemalt loodetud ulatuses) ta leiab, et on püsivalt maksejõuetuks muutunud. M. E. palub

kuulutada välja pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse.

6. Tulenevalt sellest, et võlgnik loobus esitatud võlgade ümberkujundamise avaldusest, ei ole vaja

võlgnikul tasuda 03.03.2023 määruses kohtu poolt nõutud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiiti 1450 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

7. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub

pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (FiMS § 43).

Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

9. Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval juhul PankrS §

15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine.

10. Usaldusisik leidis oma 22.02.2023 aruandes, et tavaolukorras (juhul kui isik oleks esitanud

taotluse kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus) on võlgnik

tegelikult püsivalt maksejõuetu isik. Kõiki asjaolusid arvesse võttes leidis usaldusisik, et

võlgniku suhtes on ikkagi võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 03.04.2023

teavitas usaldusisik, et võlgnik soovib siiski pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuna võlgniku sissetulekud ei suurene varasemalt loodetud

ulatuses.

11. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel

tõendatuks, et M. E. on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku

töötasu suurus netosummas käesoleval ajal ca 800 - 900 eurot netosummas ja lisaks laekub talle

peretoetus 120 eurot kuus. Võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis on korteriomand aadressiga

XXX, mille võlgnik omandas 2016. 4500 euro eest ja mille väärtus tervikuna võiks usaldusisiku

arvates olla 5000 - 10 000 eurot. Arvesse võttes, et vara jagamise korral saaks võlgnikule

kuuluma ½ korterist saaks selle müügi arvelt võlgu tasuda summas 2500 - 5000 eurot, mis ei

ole arvesse võttes seda, et võlgnikul on kohustusi summas ca 36 000 eurot, arvestatav summa.

Võlgniku eluasemekulude suurus on käesoleval ajal ca 120 eurot. Arvesse saab võtta ka seda,

et võlgnikul on 2 alaealist last (sündimas on kolmas laps), kes vara müügi korral kaotaksid oma

kodu. Pärast kolmanda lapse sündi tõuseb arvestatavalt ka võlgnikule makstav toetus.

12. Võlgnik on alates 20.03.2013 abielus Xga (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tal on 2 alaealist last: A

(xxxxxxxxxxx) ja B (xxxxxxxxxxx). M. E. mittearestitava sissetuleku suurus on eeltoodust

tulenevalt ühes kuus 2023 aastal eelduslikult 1208 eurot kuus TMS 132 lg 1 kohaselt. Pärast

kolmanda lapse sündi (eelduslikult käesoleva aasta teises pooles) on võlgniku mittearestitava

sissetuleku suurus ühes kuus 2023 aastal eelduslikult 1450 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt tuleb

pidada võlgnikku maksejõuetuks. Seni võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Martin Pärn on

andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.

13. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja

ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS § 31 lg 6).

Eeltoodus tulenevalt kuulutab kohus välja M. E. pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Martin

Pärna. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 03.05.2023 kell 10.00 Harju Maakohtu

4 (6)

Tallinna kohtumaja saalis nr 4020 (PankrS § 31 lg-d 1 ja 6). Kohus peatas usaldusisiku

nimetamisel võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Kohus ei rakenda täiendavaid

pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Võlgnikul ei ole õigust teha pankrotivaraga tehinguid

ning täitemenetlused lõppevad TMS § 51 lg 1 alusel.

14. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti

väljakuulutamisel (FiMS § 45 lg 1). Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises;

2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud

tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;

3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine;

5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud

kohustusi.

Kohus ei ole tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

15. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku.

Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute

nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FiMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte

hiljem kui 13.04.2024.

16. Kohus selgitab:

• Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

• Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

• Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44).

5 (6)

• Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2).

• Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

• Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 3).

• Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

17. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Usaldusisiku tasu

18. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FiMS § 54 lg 1). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54

lg 9). Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11

sätestatust (FiMS § 54 lg 5 lause 3). Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see

makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

19. Usaldusisik on esitanud tasunõude 10 tunni ulatuses kogusummas 660 eurot, millele lisandub

käibemaks, s.o 792 eurot koos käibemaksuga.

20. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis

lisandub usaldusisiku tasule käibemaks 132 eurot, kokku on tasu suuruseks 792 eurot.

6 (6)

21. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks

määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183

lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks (FiMS § 54 lg 7). Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks

võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest.

22. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri

tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) (PankrS § 23 lg

4). 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.

23. Usaldusisik on palunud riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu summas 660 eurot, millele

lisandub käibemaks, kokku 792 eurot. Arvestades riigi vahenditest hüvitatava summa

ülemmäära, kuulub menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitamisele usaldusisiku tasu 660

eurot, koos käibemaksuga 792 eurot. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi võib kohus

usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Ülejäänud usaldusisiku tasu jääb võlgniku kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Kaie Almere

kohtunik