3-21-2225/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2225

Haldusasi

X kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 26. augusti

2021. a korralduse nr 2-3/21-344 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Kelli Ristal

Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindaja v.adv Tarmo

Repp

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. veebruari

2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-2225 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. mail 2023

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-2225

2(11)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Noarootsi Vallavolikogu kehtestas 14.04.2005 otsusega nr 12 detailplaneeringu (DP), mis

hõlmas ca 9 ha suurust ala, sh Hara kalatööstuse katastriüksust (52001:003:0931) ja sellest

mereni jäävat vaba maad (praegune Supluskoha kinnistu) ning Hara väikesadama maa-ala

(praegune Hara sadama kinnistu). Nn Jahisadama planeeringu eesmärk oli määrata maa-ala

sihtotstarbed, täiendav ehitusõigus ja hoonestustingimused ning sadama faarvaatri laiendamise

tingimused. Kalatööstuse asemele planeeriti Hara jahtklubi ning sadam süvendada ja laiendada.

Endised kalatiigid oli kavas täita ja ehitada uued kaid. Endine suitsutsehhi hoone kavandati

sadamat teenindavaks hooneks, tänavaäärne hoone pereelamuks ja sellest põhja poole jääv

hoone majutushooneks. Sadama laienduse juurde kavandati sadama kontor ja olmehoone. Hara

sadama kinnistule lubati püstitada üks kuni 200 m2 ehitisealuse pinnaga hoone ja Hara

kalatööstuse kinnistule 12 hoonet (ehitistealune pind kokku kuni 3000 m2).

2. Lääne-Nigula Vallavolikogu tunnistas 21.08.2018 otsusega nr 61 Jahisadama DP Hara

sadama katastriüksuse osas kehtetuks seoses valla sooviga loobuda detailplaneeringu edasisest

elluviimisest sellel katastriüksusel. Lääne-Nigula Vallavalitsus andis 25.09.2018 korraldusega

nr 2-3/18-510 projekteerimistingimused Hara sadamahoone ehitamiseks, millega lubati Hara

sadama kinnistu läänepoolse piiri äärde projekteerida ühekorruseline sadamahoone (katuse

harjakõrgus maksimaalselt 7 m, katusekalle 25–45º). Projekteerimistingimuste väljastamise

korraldus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsusega haldusasjas nr 3-19-27, sest

ringkonnakohtu hinnangul ei olnud planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 eeldused täidetud.

3. Lääne-Nigula Vallavalitsus kehtestas 26.08.2021 korraldusega nr 2-3/21-344 Lääne-

Nigula valla omandis oleva Hara sadama kinnistu (registriosa nr 2290632, pindala 10 316 m2)

detailplaneeringu (Argepo OÜ töö nr A-04-20). Hara sadam on Lääne-Nigula vallale kuuluv

väikesadam (sadamakood EE HRA), mis on suures osas korrastatud. Maa-alal varem kehtinud

detailplaneeringu alusel on rekonstrueeritud sadamakaid, rajatud slipp, tuletõrje-veevõtukoht,

puhkerajatised, kuivkäimla, korrastatud sadamale juurdepääsuks Sadama tee ning paigaldatud

ujuvkai. Puudu on aga sadamahoone, kus oleksid ruumid kaluritele, sadamakaptenile, reostus-

tõrjevahenditele ja väike kooskäimiskoht piirkonna elanikele. Detailplaneeringu ülesandeks on

katastriüksustele ehitusõiguse (eelkõige sadamahoone) ja hoonestustingimuste määramine;

kommunikatsioonilahenduste ja juurdepääsuteede planeerimine ning servituutide ja

keskkonnatingimuste määramine. Hara sadama katastriüksusele nähakse ette ehitusõigus kuni

kolme hoone püstitamiseks (ehitistealuse pinnaga kokku 150 m2) ning Muuli katastriüksusele

ehitusõigus ühe hoone püstitamiseks (ehitisealune pind kuni 20 m2), Muuli katastriüksus

heakorrastatakse ning sinna rajatakse suplus- ja puhkekoht. Planeeritakse juurdepääsud Muuli

katastriüksusele ja kallasrajale ning servituutide vajadused. Sadamahoone asukoht on valitud

katastriüksuse läänepoolse piiri äärde, et see võimalikult vähe segaks slipi ja kaide kasutamist.

Hoonesse on kavandatud ruumid kaluritele, sadamakaptenile, reostustõrjevahenditele ja väike

kooskäimiskoht piirkonna elanikele. Hoone katusele kavandatud terrass (kõrgus maapinnast

kuni 7 m) on läbipaistev ning mõeldud mere- ja linnuvaatlusteks vms. Sadamaalalt otsepääsuks

Muuli katastriüksusele planeeritud suplus- ja puhkekohta on kavas paigaldada ajutine ujuvkai.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.09.2021 kaebuse Lääne-Nigula Vallavalitsuse

26.08.2021 korralduse nr 2-3/21-344 tühistamiseks. Kaebaja omandis on Hara kalatööstuse

kinnistu (registriosa nr 652432). Hara sadama DP lahendus on sobimatu ning ei arvesta

naaberkinnistu omanike õigustega. Jahisadama DP põhiline eesmärk oli valla ja Hara

3-21-2225

3(11)

kalatööstuse omaniku koostöös ehitada välja Hara sadam, kuhu saavad randuda nii kalapaadid

kui ka jahid. Jahisadama DP alusel ehitas Noarootsi Vallavalitsus 2017. a-l Hara sadama alale

kaks betoonkaid, rekonstrueeris slipi, paigaldas ujuvkai, rajas parkla ja tegi akvatooriumi

süvendustööd mahus, mis suuremaid aluseid sadamasse ei luba. Samuti lammutati võrgukuur.

Kaebajat töödesse ei kaasatud ning sadama ühist väljaehitamist ja arendamist ei toimunud.

Seejärel tunnistati Jahisadama DP Hara sadama katastriüksuse osas kehtetuks ja vald püüdis

ehitada Hara sadama katastriüksusele sadamahoone projekteerimistingimuste väljastamisega,

mille kaebaja vaidlustas edukalt haldusasjas nr 3-19-27. Kättemaksuks rajas MTÜ Harga silla,

mis takistas kaebaja juurdepääsu merele. Haldusasjas nr 3-20-2304 sõlmitud kompromissi

alusel on sild teisaldatud asukohta, mis ei takista kaebaja kinnistult pääsu merele. Vastustaja

tegevus viitab üheselt, et Hara sadam ja sinna ehitatud taristu ei teeni avalikku huvi, vaid on

antud väikese grupi inimeste kasutusse, kellele on loodud põhjendamatud eelised valla vara ja

raha kasutamiseks.

Hara sadama DP-s ei ole kaalutud kaebaja ettepanekuid ja seisukohti ning ei ole põhjendatud,

miks nendega ei arvestata. Põhiliseks vastuväiteks oli see, et vastustaja ei suuda Sadama teed

juba olemasoleva liikluskoormusega nõuetekohaselt hooldada (st teha piisavat tolmutõrjet). Sel

põhjusel nõudis kaebaja, et DP näeks Sadama teele ette kohustusliku mustkatte. DP seletuskirja

lause, et Sadama teele teostatakse valla poolt iga-aastast tolmutõrjet või paigaldatakse mustkate,

ei ole piisav, sest ei kohusta mustkatet paigaldama. Kuigi sadam on juba kasutuses, suureneks

sadamahoone ehitusega igapäevane liikluskoormus oluliselt, sest seal plaanitakse korraldada

üritusi ning ehitatakse supluskoht ja muud puhkerajatised. Sadamahoonet ei kasutataks üksnes

võrgukuurina ja sadama kapteni tööruumidena, vaid seal on mh ruumid ürituste ja pidude

korraldamiseks. Seega on sadamasse põhjust tulla ka teistel inimestel peale kalurite. Vastustaja

ei ole seadnud MTÜ-le Harga mingeid piiranguid kavandatava sadamahoone kasutamiseks.

Suureneva liikluskoormusega kaasnevad mitmed negatiivsed mõjutused (müra, vibratsioon,

saastamise risk), mille puhul tuleb näha ette ka leevendusmeetmed. Kavandatav sadamahoone

on liiga suur ja sellisena piirkonda sobimatu. Lisaks liikluskoormuse tõusule kaasneks ürituste

läbiviimisega müra. Samuti ei ole DP-s arvestatud suurema parkimiskohtade vajadusega, kuigi

parkimiskohtadest on puudus juba praegu. Hoone katuseterrassi rajamine vähendab oluliselt

Hara kalatööstuse katastriüksuse privaatsust. Vald ei ole hinnanud kavandatava hoone sobivust

ümbritsevasse miljöösse. Sadamahoone asukoht rikub kaebaja õigusi ka sellega, et varjab tema

kinnistul asuvast hoonest merevaate.

Hara sadama DP näeb mh ette Muuli katastriüksusele supluskoha ja seda teenindavad rajatised.

Asukoht on supluskohaks sobimatu ja väide külaelanike soovist lähtumisest ei vasta tõele, sest

mingit avalikku arutelu ei ole selles küsimuses toimunud. MTÜ Harga juhatuse liikme poolt

17.01.2021 koostatud dokument „Supluskoha merepõhjauuring“ ei ole adekvaatne arvamus,

sest arvamuse andja on erapoolik ning tal puudub pädevus sellist arvamust anda, samuti ei saa

arvamust lugeda antuks külaelanike nimel. DP eskiisi tutvustamisel 17.07.2020 leidsid mitmed

isikud, et Muuli katastriüksusele supluskoha kavandamine on põhjendamatu. DP materjalidest

ei selgu, et oleks analüüsitud sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele

ja supelrannale“ nõudeid (määrus nr 63). Mudases ja veetaimedega kaetud põhjaga merevees

ei soovi keegi ujuda. Ka Jahisadama DP-ga ette nähtud supluskoht oli sobimatu ja seetõttu ei

ole ala seni supluskohaks kujundatud, vaid tegemist oli üksnes ettekäändega nõuda juurdepääsu

üle kaebaja kinnistu. Hara sadama DP puhul on jälle igasuguste uuringuteta otsustatud määrata

uus supluskoha asukoht eesmärgiga nõuda juurdepääsu üle kaebaja kinnistu või piirata muul

viisil kaebaja õigusi ja tegevust. Kaebaja on asunud Jahisadama DP-d ellu viima (seatud on

valla kasuks isiklik kasutusõigus sadama juurdepääsuteele ja servituut elektrikaablile ning

kaebaja esitas 26.04.2021 ehitusloa taotluse enda kinnistule sadama ehitiste rajamiseks, mille

vastustaja on märkustega tagastanud). Kuna vastustaja on aegade jooksul Sadama tee pinda

3-21-2225

4(11)

tõstnud, siis on probleemiks ka asjaolu, et teelt valgub sademevesi kaebaja kinnistule. Sadama

teele on küll paigaldatud toru, mille kaudu vesi ära juhtida, kuid tööd on jäetud lõpule viimata.

5. Lääne-Nigula vald palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole alates 2005.

a-st asunud Jahisadama DP-d ellu viima. Kõiki kaebaja väiteid on Hara sadama DP menetluses

käsitletud ja suures osas on kaebaja väiteid hinnatud juba haldusasjas nr 3-19-27. Supluskoha

nõuetele vastavuse hindamine ei saa olla planeerimismenetluse esemeks. Vastustaja on teinud

kõik endast oleneva kompromissi leidmiseks. Kaebaja ja MTÜ Harga vaheliste erimeelsuste

lahendamine ei ole vastustaja pädevuses. Menetlusse kaasati kogu Hara küla aktiivne kogukond

ning üksnes kaebajal ja veel ühel isikul oli asjadest erinev nägemus. Küsimusi juurdepääsust ja

liikluskorraldusest on vaidlustatud korralduses ja selle lisades põhjalikult käsitletud. Sadam ja

avalik tee olid olemas juba siis, kui kaebaja kinnistu soetas. Kaebaja ei saa eeldada, et kõik jääb

endiseks ja midagi ei muutu. DP elluviimise osas on toodud, et Sadama teele ja parkimisalale

on kavandatud mustkatte paigaldamine pärast sadamahoone ehitust (23.03.2021 korralduse nr

2-3/2-3/21-97 lisaks oleva valla teede investeeringute kava kohaselt 2022. a-l). Tolmutõrjet on

tehtud igal kevadel ja tolmuprobleem võib esineda pikematel kuivaperioodidel. Sadamahoone

ehitamisega ei suurene olemasolev igapäevane liikluskoormus oluliselt, kuivõrd sadam on juba

kasutuses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsuse p 18). Liiklusmärkidega on sellel

teel piirkiiruseks määratud 10 km/h.

Vastustaja on põhjalikult käsitlenud ka küsimusi seoses sadamahoone vajalikkuse ja mahuga.

Hara sadama DP seletuskiri näeb ette ilmselgelt piisavad meetmed, et tagada hoone piirkonda

sobivus. Sisuliselt ei ole võimalik kaaluda üldsõnalist väidet, et sadamahoone ei sobi piirkonda.

Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-19-27 (vt otsuse p 16), et kavandatava sadamahoone

ehitamine ei saa oluliselt mõjutada kaebaja privaatsust, merevaadet jm. Seejuures on varasema

150 m2 ehitusaluse pinna asemel DP-s sadamahoone alust pinda vähendatud kuni 123 m2-ni.

Sadamahoone valmimise viibimine kahjustab kutseliste kalurite igapäevast majandustegevust

ja kogukonda ning seab ohtu efektiivse reostustõrje ja merepääste. Korralduses on põhjalikult

käsitletud mh küsimusi seoses supluskoha sobivusega. Muuli katastriüksusele on supluskoht

kavandatud kogukonna enamuse soovil, sest külarahvas soovib supluskohta kodu lähedale.

Kavandatud on grillkoda, riietumiskabiin ja lõkkeplats. Tegemist ei oleks avaliku supelrannaga,

vaid ujumiskohaga külarahva jaoks. Tualett on sadamaga ühine. Jahisadama DP-s ettenähtud

supluskoht on jäänud rajamata, sest ala on tugevalt roostunud ja sinna supluskoha rajamine ei

olnud mõistlik. Supluskoha temaatika uuesti tõstatamine on arusaamatu, sest 24.05.2021 jõuti

selles osas kokkuleppele. Supluskoha väljaehitamine on kavas pärast Hara sadama faarvaatri

süvendustöid ja supluskoha kasutuselevõtt kooskõlastatakse Terviseametiga. Kaebaja viidatud

määrus nr 63 sätestab tingimused supluskoha kasutuselevõtuks, kuid mitte selle planeerimiseks.

Kaasava eelarve raames anti projektile „Päästame rannarahva Hara lahte ujuma“ 172 häält.

Kaebaja väited, et vastustaja ja kogukonna eesmärk on tema kahjustamine, on arusaamatud.

6. Tallinna Halduskohus jättis 17.02.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte kulud

nende endi kanda. Poolte vahelised erimeelsused tulenevad sellest, et Jahisadama DP-d ei ole

aastate jooksul õnnestunud realiseerida, kuna tekkis vaidlus sadama akvatooriumi süvendamise

üle. Hiljem otsustas vastustaja algsest ideest loobuda ja minna edasi temale kuuluvate kinnistute

arendamisega lähtuvalt enda vajadustest, st ehitada välja väikesadam kalameeste jaoks koos

selle toimimiseks vajalike rajatistega (sadamahoone) ja supluskoht kohaliku kogukonna jaoks.

Selleks tunnistati Jahisadama DP osaliselt kehtetuks (Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.08.2018

otsus nr 61) ning vastustaja kavandas sadamahoone rajamise projekteerimistingimuste alusel

(Lääne-Nigula Vallavalitsuse 25.09.2018 korraldus nr 2-3/18-510), mis on tühistatud Tallinna

Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsusega haldusasjas nr 3-19-27, sest PlanS § 125 lg 5 eeldused ei

olnud täidetud. Sama eesmärgi saavutamiseks ongi kehtestatud vaidlusalune Hara sadama DP.

3-21-2225

5(11)

Jahisadama DP algselt kavandatud terviklahenduse realiseerimisest loobumise õiguspärasuse

küsimust oleks tulnud vaidlustada Jahisadama DP osaliselt kehtetuks tunnistamise menetluses.

Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsuse p-s 19 toodud seisukohti arvestades pole üheselt selge, kas

DP osaliselt kehtetuks tunnistamise järel oli tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine

(vt PlanS § 140 lg 2). Kui järeldada, et tegemist ei olnud DP osaliselt kehtetuks tunnistamise

olukorraga, vaid DP muutmise sooviga (mida kinnitab hilisem Hara sadama DP kehtestamine),

tulnuks PlanS § 140 lg 7 kohaselt koostada uus sama planeeringuala hõlmav DP ning lahendada

selle raames ära kaebaja ja vastustaja vahelised erimeelsused. Jahisadama DP jääb kujunenud

olukorras „õhku rippuma“, sest sadama täiendava süvendamiseta, mida Jahisadama DP enam

ei reguleeri ja mida vastustaja ei plaani teha, muutub küsitavaks ka ülejäänud arendustegevuse

mõttekus Hara kalatööstuse kinnistul. Kuna Jahisadama DP enam Hara sadama katastriüksust

ei hõlma, siis ei saa Jahisadama DP lahenduse realiseerimise probleemid mõjutada vaidlustatud

DP õiguspärasust.

Kavandatava sadamahoone sobivuse küsimust on analüüsitud juba haldusasjas nr 3-19-27 ning

need on asjakohased ka praeguses vaidluses (vt Tallinna Halduskohtu 29.07.2019 otsuse p-d

12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsuse p 16). Kaebaja ei ole ka praeguses asjas

esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et sadamahoone püstitamisel tema kinnistu väärtus väheneb.

Hara sadama DP-s on vähendatud sadamahoone ehitusalust pinda (150 m2 asemel 123 m2) ja

nihutatud hoone asukohta Jahisadama DP-ga võrreldes kaebaja kinnistust kaugemale, mistõttu

on olukord kaebaja jaoks soodsam. Kaebaja etteheited sadamahoone sobimatusest on otsitud ja

tema õigusi ei riiva see, millise funktsiooniga ruume sadamahoonesse planeeritakse. Vastustajal

on õigus soovi korral kavandada ruume ka ürituste korraldamiseks. Vastustaja on tuginenud

asjakohastele kaalutlustele ning on piisavalt selge, et sadamahoone ehitamine ja Hara sadama

arendamine laiemalt teenib avalikke huve, mitte väikese grupi inimeste huve. Hara kalatööstuse

kinnistu on 100% tööstusmaa sihtotstarbega ning Jahisadama DP näeb kinnistule ette jahtklubi

koos seda teenindavate hoonetega, mistõttu ei saa privaatsuse häirimine olla kaalukas argument.

Ka Sadama tee küsimust on käsitletud juba haldusasjas nr 3-19-27 (vt Tallinna Ringkonnakohtu

29.11.2019 otsuse p 18). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Sadama teele mustkatte

paigaldamist (sh konkreetseks tähtajaks). Sadama tee asub osaliselt kaebaja kinnistul ja osaliselt

teise eraomaniku kinnistul. Ka kinnistuomanikel on kohustused tee hooldamise suhtes. Sadama

teele mustkatte paigaldamine on Lääne-Nigula valla teede investeeringute kavas 2021–2023

planeeritud 2022. a-ks. See kinnitab vastustaja väidet, et vald on valmis mustkatte paigaldama.

Kaebaja asus alles 12.01.2021 väitma, et Sadama teelt valgub vesi tema kinnistule, kuid pole

seda millegagi tõendanud. Hara sadama DP kehtestamine ei mõjuta sademevee küsimust ning

ka teekinnistu omanikel on kohustus tagada tee nõuetekohasus. Vastustaja on selgitanud, et

suuremate ürituste ajal toimub parkimine väljaspool sadama territooriumi. Piirkonna elanike

häirimise vältimiseks on Sadama teel kehtestatud liikluspiirang 10 km/h.

Kaebaja vaidlustab ka supluskoha asukohta, kuid kohtu hinnangul ei riku selle vähene muutus

kaebaja subjektiivseid õigusi ega avalikke huve. Supluskoht oli kavandatud juba Jahisadama

DP-ga ning selle nihutamine Muuli katastriüksusele ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Supluskoha

rajamine ja selle asukoht on otstarbekuse küsimus, mille hindamisse kohus ei sekku. Vastustaja

selgitusel pakkusid supluskoha asukoha välja külaelanikud ning kaasava eelarve menetlemisel

sai vastav ettepanek 172 häält, mis kinnitab kogukonna toetust. Kaebaja vastuväited on jäänud

paljasõnalisteks. MTÜ Harga on saatnud vastustajale DP-s toodud supluskoha asukoha valikut

toetava uuringu, mille järgi on asukoht sobiv ja väheste vahenditega kujundatav supluskohaks.

Kaebaja väited, et uuringu tulemus on ebaadekvaatne ja uuringu tegijatel puudub pädevus, on

jäänud paljasõnalisteks. Kaebaja ei ole tõendanud, et määruse nr 63 nõudeid arvestades ei ole

supluskoha rajamine võimalik. Vastustaja märgib õigesti, et DP-s supluskoha planeerimine ei

3-21-2225

6(11)

nõua Terviseameti kooskõlastust. Juurdepääs supluskohale ja kaebaja juurdepääs sadamale on

lahendatud kompromissiga haldusasjas nr 3-20-2304. Tõendamata ja ebausutav on väide, et uue

supluskoha asukoht on valitud eesmärgiga nõuda juurdepääsu üle kaebaja kinnistu.

Kaebaja muud väited ei anna samuti kaebuse rahuldamiseks alust. DP materjalidest nähtuvalt

on kaebajat DP menetluses korduvalt ära kuulatud, ta on osalenud DP avalikul väljapanekul ja

saanud enda esitatud seisukohtadele vastused nii suuliselt kui ka kirjalikult. Asjaolu, et kaebaja

väidetele antud vastuseid ei ole DP kehtestamise korralduses või DP seletuskirjas täies mahus

korratud, ei tähenda, et vastustaja kaebaja seisukohti ja ettepanekuid ei kaalunud. Haldusakti

põhjendus võib sisalduda menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1). Rikkumisi ei ole tuvastanud ka DP üle

järelevalvet teinud Rahandusministeerium.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 21.03.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega

rahuldada tema kaebus. Kaebaja jääb seisukoha juurde, et sadamahoone ning supluskoha ja

muude puhkerajatiste ehitamise järel tõuseb piirkonna liikluskoormus oluliselt, sest sadamasse

on põhjust tulla ka teistel inimestel peale kalurite. Liikluskoormuse oluline tõus rikub kaebaja

subjektiivseid õigusi. Juurdepääs Hara sadamale toimub mööda Sadama teed, mille

kasutamiseks on vastustaja sõlminud maaomanikega isikliku kasutusõiguse lepingud. Kaebaja

nõudis planeeringumenetluses, et DP näeks minimaalselt ette kohustuse paigaldada tolmu

vältimiseks Sadama teele mustkate, kuid vastustaja keeldus sellest. Kuivade ilmadega tolmab

tee pidevalt ja see häirib nii kaebajat kui ka naaberkinnistu omanikku. Kui vastustaja ei suuda

juba praeguse liikluskoormuse juures tagada piisavat tolmutõrjet, siis süveneb probleem

liikluskoormuse kasvu korral veelgi. DP seletuskirjas märgitu ei kohusta olukorda parandama.

DP kehtestamisel on tehtud oluline kaalutlusviga, sest täielikult on jäänud analüüsimata ja

kaalumata liikluskoormuse muutus. Piisavaks ei saa pidada seletuskirjas toodud väidet, et kuna

sadam on juba kasutuses, siis sadamahoone ehitamisega igapäevane liikluskoormus ei suurene.

DP üheks ülesandeks on määrata liikluskorralduse põhimõtted ja sobiv liikluslahendus ning

juurdepääsuteede võimalikud asukohad (PlanS § 126 lg 1 p-d 4 ja 7 ning lg 2). DP-s on jäänud

liikluskorralduse küsimused sisuliselt lahendamata (sh pole nähtud ette leevendusmeetmeid),

mistõttu on DP õigusvastane. Puudub analüüs, kui suurt liikluskoormust on Sadama tee üldse

võimeline teenindama. Hinnatud ei ole ka liikluskoormuse tõusuga kaasnevat müra ega muid

kahjulikke mõjutusi (sh heitgaasid, tolm), mis on samuti õigusvastane (PlanS § 126 lg 1 p 12).

Kaebaja ja tema naaber on tee tolmamise ja parkimiskohtade puudusele juhtinud tähelepanu

juba aastaid enne DP menetluse algatamist, kuid sellele vaatamata kehtestas vastustaja DP, mis

olukorda veelgi halvendab. Kuna vastustaja ise Hara sadamat ei kasuta ega majanda, siis ei tea

ta selle kasutus- ja liikluskoormusest midagi, kuid pole pidanud vajalikuks seda ka uurida. Hara

sadama haldaja on 24.05.2021 selgitanud, et tulevikus hakatakse korraldama üritusi isegi kuni

1000 inimesele. Olukorras, kus vastustaja on juba enne DP kehtestamist kinnitanud kava, mille

kohaselt on kavas Sadama teele paigaldada mustkate, jääb arusaamatuks, miks ei kajastatud

seda ka DP-s. Seega ei ole vaidlustatav haldusakt selge ja üheselt mõistetav. Samas ei ole tee

ümberehitamiseks väljastatud ka ehitusluba. Halduskohus tugines ebaõigesti ja asjakohatult

Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsusele haldusasjas nr 3-19-27 ning arusaamatu on

halduskohtu väide, et ka teekinnistute omanikel on kohustus teed hooldada. Täiendava katte

paigaldamine tõstaks tee kõrgust veelgi ja põhjustaks sademevee valgumist kaebaja kinnistule,

mis on juba praegu probleemiks, kuid seda ei ole DP-s lahendatud. Nõuetekohaselt lahendamata

liikluskorraldus ja liikluskoormuse kasv Sadama teel vähendab oluliselt kaebaja elukeskkonna

kvaliteeti, turvalisust ja privaatsust. Hara sadama DP realiseerimine rikub kaebaja õigust tervise

3-21-2225

7(11)

kaitsele ning tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 23 lg 1).

Hara sadama DP-ga kavandatav 1-korruseline katuseterrassiga (kõrgus kuni 7m) sadamahoone

ehitusaluse pinnaga kuni 150 m2 on liiga suur ja piirkonda sobimatu. Kuna hoonet ei kasutata

ainult võrgukuuri ja sadama kapteni tööruumidena, vaid ka ürituste ja pidude korraldamiseks,

kaasneb selle ehitamisega liikluskoormuse oluline tõus ja muud kahjulikud tagajärjed kaebajale

(müra, saaste, tolm, heitgaasid). DP-s ei ole arvestatud, et planeeritav avaliku kasutusega hoone

toob kaasa suurema parkimiskohtade vajaduse, kuid parkimiskohtadest on juba praegu puudus.

Hara sadama eeskirja järgi peab sadama territooriumil olema minimaalselt 22 parkimiskohta,

millele lisanduvad sadamahoone kasutajate jaoks vajalikud parkimiskohad. Üritused tekitavad

müra ja muid ebameeldivusi, mis vähendab olulisel määral naaberkinnistute kasutusmugavust.

Katuseterassi rajamine vähendab oluliselt Hara kalatööstuse katastriüksuse privaatsust. Kaebaja

vastuväiteid ei ole DP menetluses piisavalt kaalutud ega hinnatud kavandatava hoone sobivust

ümbritsevasse miljöösse. Kaebaja jääb ka väite juurde, et püstitatav sadamahoone varjab tema

kinnistul asuvast hoonest avaneva merevaate.

Hara sadama DP näeb mh ette supluskoha ja seda teenindavad rajatised Muuli katastriüksusele.

Kaebaja hinnangul on supluskoht kavandatavasse asukohta sobimatu ning DP on selles osas nii

vastuolus avaliku huviga kui ka rikub kaebaja õigusi. Halduskohus leidis ebaõigesti, et tegemist

on üksnes otstarbekusotsusega ning Jahisadama DP-ga planeeritud supluskoha asukoha vähene

muutus ei saa rikkuda kaebaja õigusi. DP eesmärgiks ei saa olla märkida ära suvalised kohad,

kus võiks tulevikus midagi asuda, ilma et oleks selgitatud, kas kavandatu on sobiv ja teostatav.

Nagu on supluskohaks sobimatu Jahisadama DP-s määratud asukoht (mida vastustaja möönab),

on sobimatu ka Hara sadama DP-s määratud asukoht. Kaebaja hinnangul on supluskoha asukoht

valitud eesmärgiga nõuda tulevikus juurdepääsu üle kaebaja kinnistu või muul viisil takistada

tema tegevust (vt haldusasi nr 3-20-2304). Kavandatavale supluskohale ja puhkerajatistele on

võimalik pääseda ainult üle kaebaja kinnistu või üle silla, mis takistaks kaebaja kinnistult pääsu

merele. Kaebaja sõlmis haldusasjas nr 3-20-2304 kompromissi üksnes enda edasise kiusamise

vältimiseks, kuid see ei tähenda nõustumist Hara sadama DP lahendusega. DP menetluse käigus

tulnuks avalikkust kaasates selgitada, kas Muuli katastriüksusele üldse saab supluskoha rajada.

DP materjalidest ei selgu, et vastustaja oleks kontrollinud määruse nr 63 § 3 lg-tes 2 ja 3 toodud

asjaolusid. Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja oleks pidanud tõendama, et supluskohta ei ole

määruse nr 63 nõudeid arvestades võimalik kavandatud asukohta rajada. Haldusakti andmise

aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama haldusakti andja.

8. Lääne-Nigula vald palub 21.04.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja ei ole asunud Jahisadama DP-d senini ellu viima. DP-ga

kavandatakse sadamahoone püstitamine sisuliselt samasse kohta, kus see nähti ette haldusasjas

nr 3-19-27 tühistatud projekteerimistingimustega. DP kohaselt tuleb sadamahoone mõnevõrra

väiksemas mahus. Planeeritava hoonestusega seonduvalt on kaebaja õiguste riivet analüüsitud

Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 otsuse p-des 16 ja 18. Kaebaja põhiväideteks on olnud,

et liikluskorraldus ja juurdepääs Hara sadama territooriumile tekitab liigset müra, tolmu ja

vibratsiooni ning planeeritav sadamahoone on piirkonda sobimatu, varjab kaebaja merevaate ja

häirib privaatsust. Lisaks on kaebaja väitnud, et supluskoht on planeeritud asukohta sobimatu

ja Sadama teelt valgub vesi kaebaja kinnistule. Kõiki neid väiteid on DP menetluses käsitletud.

Uue väitena esitatud Sadama teelt vee valgumise küsimus on tõendamata ja tegemist ei ole ka

DP-ga lahendamist vajava küsimusega. Samuti ei saa supluskoha kvaliteedinõuetele vastavuse

hindamine olla planeerimismenetluse esemeks. Vastustaja on püüdnud kaebajaga saavutada

kompromissi ja menetlusse on olnud kaasatud kogu Hara küla aktiivne kogukond. Kaebaja on

sisuliselt üksnes korranud varasemaid väiteid. Kummastav ja üllatuslik on halduskohtu otsuse

3-21-2225

8(11)

(p-d 8–10) nägemus Jahisadama DP ja Hara sadama DP elluviimise omavahelisest seotusest,

sest vaidlustatud DP-d on muudetud vastavalt kaebaja soovidele ning kaebaja ei ole ise näinud

takistust Jahisadama DP elluviimiseks, mistõttu ei ole seda väidetud ka kaebuses. Siiski märgib

vastustaja, et jahtklubi hoonete rajamise ja sadama faarvaatri võimaliku süvendamise vahel ei

ole otsest seost.

Liikluskorraldus ja juurdepääs Hara sadama alale on nõuetekohane ning sadamahoone rajamine

ei muuda olemasolevat olukorda. Juurdepääsu ja liikluskorraldusega seonduvat on vaidlustatud

korralduses ja selle lisades (DP seletuskirja p 5; 24.05.2021 koosoleku protokoll; 04.02.2021

kiri nr 7-1/21-49-1; 25.01.2021 kiri nr 7-1/21-9-2; 09.12.2020 kiri nr 7-1/20-132-2) põhjalikult

käsitletud. Planeering võimaldab ühe alternatiivina vaidlusaluse tee mustkatte alla viimist ning

Hara sadama tee ja parkla osas on see valla teede investeeringute kava kohaselt planeeritud

2022. a-ks. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 29.11.2019 otsuse p-s 18, et sadamahoone

rajamine ei saa oluliselt mõjutada toimiva sadama liikluskorralduse ja juurdepääsu toimimist.

Vastustaja on lisaks piiranud teel piirkiirust kuni 10 km/h. Halduskohus on liikluskorraldusega

seonduvat põhjalikult analüüsinud. Kaebaja on eksitavalt väitnud, et sadamahoone tõttu kasvab

sadama kasutajate arv. Võimaliku sadamahoone valmimine võib mürataset pigem vähendada,

sest võimaldab viia osa üritusi ja toiminguid siseruumidesse. Kavandatav hoone on piirkonda

sobilik ja vastustaja on seda põhjendanud (DP seletuskirja p-d 4.2 ja 4.5; 24.05.2021 koosoleku

protokoll). DP seletuskirjas on nähtud ette ilmselgelt piisavad meetmed, et tagada sadamahoone

sobivus piirkonda, ning kaebaja ei ole väitnud, et need meetmed ei oleks piisavad. Võimatu on

täiendavalt kaaluda üldsõnalist väidet sadamahoone sobimatusest. Vastustaja on oma kaalutlusi

kaebajale selgitanud 09.12.2020, 25.01.2021 ja 04.02.2021 kirjades. Tallinna Ringkonnakohus

leidis ka 29.11.2019 otsuse p-s 16, et sadamahoone rajamine ei saa oluliselt mõjutada kaebaja

privaatsust, merevaadet jm. Projekteerimistingimustega võrreldes on Hara sadama DP-s lisaks

sadamahoone ehitusalust pinda vähendatud (150 m2 asemel 123 m2). Sadamahoone valmimise

viibimine kahjustab kutseliste kalurite igapäevast majandustegevust ja kogukonda ning seab

ohtu efektiivse reostustõrje (vajalikke reostustõrjevahendeid tuleb ladustada ca 15 km kaugusel

Pürksis) ja merepääste. Seega on Hara sadama DP realiseerimise vastu suur avalik huvi.

DP kehtestamisel on põhjalikult käsitletud ka kaebaja väiteid seoses kavandatava supluskoha

sobimatusega, selgitades, et supluskoha rajamine on kogukonna enamuse soov (DP seletuskirja

p 4.2; 24.05.2021 koosoleku protokoll) ja kaebuses selle temaatika tõstatamine on arusaamatu,

sest pooled jõudsid erimeelsustes 24.05.2021 kokkuleppele. Kaebaja püüab jätkuvalt eksitada

kohut viidetega määrusele nr 63, mis reguleerib üksnes supluskoha kasutuselevõtu eeltingimusi

ega sätesta, et need tingimused on eelduseks ka supluskoha planeerimisele. Väide suplusvee

kvaliteedi kohta on ka vastuoluline olukorras, kus kaebaja viitab sama lahe piirkonnas olevatele

teistele supluskohtadele. Kaebaja väite, et supluskoha planeerimisse ei ole kaasatud kogukonda,

lükkavad ümber 24.05.2021 koosoleku protokoll, MTÜ Harga uuring ja vastustaja kirjades

toodud selgitused. Ka kaasava eelarve korralduse (09.06.2020 korraldus nr 2-3/20-275) p-st 1.3

nähtub, et projekt „Päästame rannarahva Hara lahte ujuma“ eeldatava maksumusega 4964 eurot

sai 172 häält. Arusaamatu ja ebaloogiline on kaebaja väide, et supluskoha asukoha muutmise

eesmärgiks oli nõuda tulevikus juurdepääsu üle kaebaja kinnistu ja seda tõendavad haldusasja

nr 3-20-2304 asjaolud. Juurdepääs kallasrajale määrati üle kaebaja kinnistu juba Jahisadama

DP-ga, kuid seda ei ole veel välja ehitatud, mistõttu kasutatakse ajutist lahendust, milles lepiti

kokku haldusasjas nr 3-20-2304. Vaieldamatult paikneb supluskoht kallasrajal ja Hara sadama

DP-ga ei muudeta juba 2005. a-l ette nähtud juurdepääsu. Jahisadama DP realiseerimise korral

kuulub ajutine juurdepääs likvideerimisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2225

9(11)

9. Kaebaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu

otsus on lõppjäreldustes õige ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Halduskohtu

otsuse p-des 9–10 sisalduv arutlus Jahisadama DP osaliselt kehtetuks tunnistamise lubatavusest

ei ole asjassepuutuv, sest Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.08.2018 otsus nr 61 on kehtiv ja ei

ole vaidluse all. Kaebaja ei ole ka väitnud, et Hara sadama DP takistaks Jahisadama DP praegu

kehtivas ulatuses realiseerimist.

10. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et neid etteheiteid, mis puudutavad

sadamahoone ehitamise ja hilisema kasutamisega kaebajale väidetavalt kaasnevaid negatiivseid

mõjusid (sh liikluskoormuse tõus, tolm, müra, privaatsuse vähenemine, merevaate varjamine,

kinnistu väärtuse vähenemine) on suuresti hinnatud juba projekteerimistingimuste üle peetud

vaidluses haldusasjas nr 3-19-27 ning Hara sadama DP-s ei ole kavandatud selliseid muudatusi,

mis oleksid kaebaja olukorda 25.09.2018 projekteerimistingimustega võrreldes halvendanud,

vaid pigem vastupidi. Sadamahoone asukoht on praktiliselt sama ja muutunud ei ole ka hoonete

lubatud ehitisealune pind (kuni 150 m2) ega kõrgus (sadamahoonel 7 m, abihoonel 3 m), samuti

kasutusotstarve (sadamahoone). Ainsaks olulisemaks muudatuseks võib pidada hoone katusele

kavandatud terrassi. Kuna asjaolud ei ole põhiosas muutunud, jääb ringkonnakohus 29.11.2019

otsuses nr 3-19-27 (p-d 16–18) toodud seisukohtade juurde, sest need on jätkuvalt asjakohased.

11. Kuigi on usutav, et sadamahoone ning supluskoha ja puhkerajatiste ehitamise korral võib

Sadama tee liikluskoormus vähemasti ajuti mõnevõrra või isegi märkimisväärselt kasvada (nt

suuremate ürituste toimumise korral), ei ole kaebaja toonud välja mingeid selliseid asjaolusid,

mis annaksid alust hinnata liikluskoormuse tõusuga kaasnevat tema subjektiivsete õiguste riivet

ülemääraseks, võrreldes avaliku huviga sadamaala arendamise ja supluskoha rajamise vastu.

Tuleb arvestada, et Hara kalatööstuse katastriüksuse sihtotstarve on 100% tootmismaa ning ka

Jahisadama DP järgi on kavandatud sihtotstarbeks 65% ärimaa ning ülejäänud osas tootmismaa,

sihtotstarbeta või veekogude maa. Hara sadam on juba olemas ja kasutuses ning Sadama teed

kasutatakse Hara sadamale juurdepääsuks ka praegusel ajal ning tee on endise Noarootsi valla

ning kaebaja ja Annemere kinnistu (52001:003:0922) omanike vahel 2017. a-l sõlmitud isikliku

kasutusõiguse lepingute alusel avalikus kasutuses.

12. DP kohaselt teostatakse Sadama teel valla poolt iga-aastast tolmutõrjet või paigaldatakse

mustkate. Kaebaja on küll väitnud, et tolmutõrjet ei tehta piisavalt, kuid ainuüksi see asjaolu ei

anna veel alust nõuda Sadama teele mustkatte paigaldamist, vaid kaebaja saab vajadusel nõuda

vastustajalt täiendavat tolmutõrjet. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Sadama tee

oleks mustkattega, vaid tal on üksnes õigus sellele, et Sadama teelt ei kanduks tema kinnistule

ülemääraseid kahjulikke mõjutusi (nt tolm, müra). Vastustaja on samas tõendanud, et Lääne-

Nigula valla teede investeeringute kavas 2021–2023 oli 2022. a-ks nähtud ette Sadama tee ja

Hara sadama parkla mustkatte ehitus (vt 05.11.2021 vastuse lisa 3). Seega ei ole alust väita, et

vastustajal ei oleks mingit kavatsust olukorda parandada, kui DP seda ei nõuaks. Vastustaja on

lisaks selgitanud, et Sadama teel on kehtestatud piirkiiruseks 10 km/h, mis kinnitab täiendavalt,

et kaebaja viidatud tolmu ja müra probleemidega on tegeldud. Kuna kaebajal ei ole õigust nõuda

Sadama teele mustkatte ehitamist, siis ei saa sellise kohustuse DP-s puudumine rikkuda tema

õigusi. Kuna mõistlikult ei saa eeldada, et sadamahoone ja supluskoha rajamine tooksid kaasa

pideva (igapäevase) liikluskoormuse olulise tõusu Sadama teel, siis ei ole põhjust täiendavate

leevendusmeetmete seadmata jätmisest järeldada olulist kaalutlusviga. DP seletuskirjas (p 5) ei

ole väidetud, et liikluskoormus teel üldse ei suurene, vaid märgitud, et „oluliselt“ ei suurene

olemasolev „igapäevane“ liikluskoormus, sest sadam on juba kasutuses. Sellist hinnangut ei saa

pidada ilmselgelt põhjendamatuks. DP-s on nähtud ette tolmutõrje teostamine ning suuremate

ürituste toimumise korral parkimine Hara tee ääres või eraldi kokkuleppel maaomanikega.

3-21-2225

10(11)

Kaebaja väide, et Lääne-Nigula vald ei tea midagi sadama kasutuskoormusest ega Sadama tee

liikluskoormusest, on oletuslik ja ebausutav.

13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et halduskohus on põhjendamatult leidnud, et

kaebajal kui Sadama tee aluse kinnistu omanikul on samuti kohustus tagada tee nõuetekohasus.

Vaidlust ei ole selles, et Sadama tee (nr 5200290) on avalikuks kasutamiseks määratud eratee.

Kuigi asjas ei ole esitatud kaebajaga sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut, võib

eeldada, et Sadama tee osas täidab ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 7 järgi omaniku ülesandeid

kohaliku omavalitsuse üksus. Seega lasub vastustajal ka kohustus teed korras hoida (EhS § 97

lg 1). Eeltoodu ei mõjuta siiski asja lahendamist. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja

väited Sadama teelt sademevee valgumisest tema kinnistule on paljasõnaline ja tõendamata

ning väide, et mustkatte paigaldamine tõstaks tee kõrgust ja süvendaks sademevee probleemi

veel enam, on asjakohatu, kuna DP ei kohusta Sadama teele mustkatet paigaldama. Sademevee

ärajuhtimise küsimus tuleb lahendada tee võimaliku rekonstrueerimise käigus.

14. Kaebaja väide DP-ga kavandatud kuni 7 m kõrguse ja kuni 123 m2 ehitisealuse pinnaga

sadamahoone piirkonda sobimatusest on ka kohtumenetluses jäänud üldsõnaliseks. Puuduvad

sisulised põhjendused, miks ei sobi kavandatud mõõtmetega ehitis Hara sadama alale. Näiteks

Hara kalatööstuse katastriüksusel paiknevad ehitisregistri andmetel mh 498 m2 suuruse pinnaga

kalatöötlemistsehh (EHR kood 105008709), 270 m2 suuruse pinnaga kuumsuitsutsehh (EHR

kood 105008713) ja 334 m2 suuruse pinnaga jäähoidla (EHR kood 105008710). Kaebaja ei ole

toonud välja, millised DP seletuskirja p-s 4.5 esitatud konkreetsed arhitektuursed ja ehituslikud

nõuded ei arvesta asukoha miljööga. DP-s on selgelt rõhutatud, et nii hoone arhitektuur kui ka

kasutatavad materjalid ja värvitoonid ning arhitektuursed väikevormid (nt piirdeaiad, väravad)

peavad olema piirkonda sobivad ja traditsioonilised.

15. Kaebaja ei ole millegagi sisustanud väidet, et Hara sadama DP realiseerimine rikub tema

õigust tervise kaitsele (PS § 28 lg 1) ning tervise ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale

(KeÜS § 23 lg 1). Tuleb arvestada, et Hara sadam on avalikus kasutuses (kinnistu sihtotstarve

100% tootmismaa – st sadamaehitiste maa) ja sadama otstarbekaks kasutamiseks ning tõhusa

reostustõrje ja merepääste tagamiseks on sadamahoone püstitamine hädavajalik ning selle vastu

esineb väga kaalukas avalik huvi. Ka Hara kalatööstuse kinnistu on praegu tootmismaa ja seda

kavandatakse edaspidi kasutada ärilisel eesmärgil, mistõttu ei saa kaebaja väidet sadamahoone

(sh katuseterrassi) kasutamisega kaasnevast oluliselt privaatsusriivest pidada väga kaalukaks.

Hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse mh arvesse piirkonna

eripära (KeÜS § 23 lg 4). Kaebaja ei saa KeÜS § 23 lg-le 1 tuginedes nõuda sadama kasutamise

keelamist. Haldusasjast nr 3-19-27 nähtuvalt kasutab kaebaja oma kinnistul elamiseks hoonet,

mis on ehitisregistris tähistatud kui saun (EHR kood 105008715) ning mis jääb kavandatavast

sadamahoonest vähemalt 120 m kaugusele ja osaliselt olemasoleva hoonestuse taha. Kaebajal

ei ole kohtulikult kaitstavat õigust merevaate säilimisele ja ehitatav sadamahoone saab kaebaja

vaadet merele seejuures varjata üksnes väikeses osas.

16. Muuli katastriüksusele supluskoha planeerimisega seonduvalt nõustub ringkonnakohus

kaebajaga, et viited määrusele nr 63 ei ole asjakohatud, sest kuigi supluskoha asutamise nõuded

peavad olema täidetud supluskoha asutamise ajaks, mitte juba supluskoha planeerimise ajaks,

siis olukorras, kus planeeringus kavandatud asukoht supluskohaks ilmselgelt ei sobi (st kus pole

mingil põhjusel üldse võimalik täita nõudeid supluskohale või suplusveele), oleks asjaomaste

nõuetega arvestamata jätmine ilmne kaalutlusviga. Kuigi kaebajalt ei saa nõuda tõendamist, et

DP-s valitud asukohas on supluskoha asutamine välistatud, tuleks tal oma sellekohaseid väiteid

siiski põhistada. Kaebaja on viidanud, et vastustaja pole kontrollinud määruse nr 63 § 3 lg-te 2

ja 3 nõuetele vastavust. Määruse nr 63 § 3 lg 2 kohaselt peab veekogu või selle osa, mille äärde

3-21-2225

11(11)

supluskoht kavandatakse (s.o praegusel juhul Hara laht), kvaliteediklass olema vähemalt piisav.

Kaebaja ei ole esitanud ainsatki põhjendust, miks peaks suplusvee vähemalt piisava kvaliteedi

saavutamine olema kõnealuses kohas võimatu. Sellist järeldust ei saa teha pelgalt asjaolust, et

läheduses asub tegutsev sadam (sh ei paikne supluskoht sadama kanali ääres).

17. Määruse nr 63 § 3 lg 3 kohaselt peab supluskoht olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta,

allikateta, veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. Suplusvee sügavus

ei tohi ületada 1,8 m ning suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema veekogu muust osast

hoiatusmärkidega eraldatud. Hara sadama DP materjalile on lisatud MTÜ Harga 17.01.2021

arvamus ja selle lisana 06.01.2021 koostatud „Supluskoha merepõhjauuring“, milles hinnati nii

Muuli katastriüksusele kavandatava supluskoha sobivust kui ka kahte alternatiivset asukohta.

Vaatamata sellele, et tegemist ei olnud teadusliku uuringuga (seda ei ole ka väidetud), on selles

arusaadavalt kirjeldatud kasutatud metoodikat ja hindamistulemusi. Uuringus on järeldatud, et

DP-s kavandatud supluskohalt on väheldane muda ja taimestik hõlpsasti eemaldatav. Kaebaja

ei ole põhistanud, miks ei saa uuringus toodud hinnangut pidada adekvaatseks, ega väitnud, et

alal võiks esineda muid määruse nr 63 § 3 lg-s 2 märgitud ohte (nt augud, allikad, veekeerised).

Seega ei ole Muuli katastriüksusele supluskohta planeeritud suvaliselt ja puudub alus arvata, et

valitud asukohta poleks supluskohta üldse võimalik luua. Seda, et supluskohale juurdepääsuks

tuleb vähemasti ajutiselt kasutada väheses ulatuses kaebaja kinnistut (vastasel korral piirataks

omakorda kaebaja juurdepääsu merele – vt haldusasi nr 3-20-2304), ei saa pidada ülemääraselt

koormavaks, sest see ei takista kaebajal enda kinnistu otstarbekohast kasutamist.

18. DP menetlusse (sh supluskoha kavandamisse) on avalikkus (kohalik kogukond) olnud

selgelt kaasatud (nt 24.05.2021 koosoleku protokoll) ning avalikku huvi supluskoha rajamise

suhtes kinnitab mh Lääne-Nigula Vallavalitsuse 09.06.2020 korraldus nr 2-3/20-275 (p 1.3),

mille kohaselt anti kaasava eelarve menetlemise raames projekti „Päästame rannarahva Hara

lahte ujuma“ toetuseks 172 poolthäält. Kaebaja seisukohti ei ole jäetud DP menetluse käigus

tähelepanuta, vaid neile on korduvalt vastatud. Asjaolu, et vastustaja ei ole pidanud kaebaja

seisukohti põhjendatuks, ei tähenda, et need oleks jäetud analüüsimata.

19. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel tuleb X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 17.02.2022 otsus muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

X on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 20 eurot ja kandnud esindajakulusid 1028 eurot

(koos käibemaksuga). Kokku 1048 euro suuruste menetluskulude kandmine seoses praeguse

haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 1 ja 11 nõuete kohaselt

tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Lääne-Nigula vald on taotlenud

apellatsioonimenetluses kantud 300 euro (koos käibemaksuga) suuruse esindajakulu kaebajalt

väljamõistmist. Esindajakulu kandmine on advokaadibüroo arvega HKMS § 109 lg 11 nõuete

kohaselt tõendatud. Kuivõrd DP kehtestamise üle toimuv vaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse

üksuse igapäevasest põhitegevusest, siis jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda (vrd Riigikohtu 10.01.2023 otsus nr 3-20-1280, p 15;

28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 48).

(allkirjastatud digitaalselt)