2-21-2318/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2318

Kohtuasi

X avaldus Osaühingu Ülva juhatuse kohustamiseks

teabe

andmiseks

ja

dokumentidega

tutvumise

võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.11.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Ülva määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Puudutatud isik: Osaühing Ülva (registrikood 10311563),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Ülva taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks rahuldamata ja täiendavad tõendid vastu võtmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2021 määrus osas, millega X kasuks mõisteti

Osaühingult Ülva välja menetluskulude hüvitis suuremas summas kui 1597 eurot ja

sellelt summalt viivis. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1597 eurot ületavas summas ja

sellelt viivise saamiseks. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

3. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis X avalduse läbi

vaatamata.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Määruskaebemenetluse kulud jätta Osaühingu Ülva kanda.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Jätta X avaldus läbi vaatamata.

6.2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühingu Ülva kanda.

6.3. Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maakohtus

on 1597 eurot ja ringkonnakohtus 390 eurot.

2-21-2318

6.4. Välja mõista Osaühingult Ülva X kasuks menetluskulud 1987 eurot

(käibemaksuga) ja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X (avaldaja) esitas 14.02.2021 Harju Maakohtule avalduse Osaühingu Ülva (puudutatud isik)

juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku juhatuse liige ja osanik. Alates augustist

2020. a ei ole avaldajal juurdepääsu puudutatud isiku majandustegevust kajastavale

informatsioonile, kuna juhatuse liige ja osanik Q on keelanud raamatupidajal informatsiooni

väljastada. Kui avaldaja palub juhatuse liikmena pangal avada juurdepääs pangatehingutele,

sulgeb juhatuse liige Q selle koheselt. Seetõttu puudub avaldajal teave puudutatud isiku

majandustegevuse kohta. Avaldaja pöördus Q poole taotlusega tagada võimalus tutvuda

puudutatud isiku raamatupidamisdokumentidega, sh arvete ja sõlmitud lepingutega. Juhatuse

liige Q keeldus teabe andmisest.

Maakohus võttis 25.06.2021 määrusega avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule

tähtaja seisukoha esitamiseks.

Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Nõutud andmed ja dokumendid asuvad Circle K

iseteeninduskeskkonnas (https://id.circlekeurope.com), online raamatupidamiskeskkonnas

Merit Aktiva (https://aktiva.merit.ee/) ja AS Swedbank (https://www.swedbank.ee/business)

iseteeninduses. Avaldajal on kasutajaõigused kõikidesse viidatud andmebaasidesse.

Puudutatud isik andis ka vastused avalduses taotletud teabele. Puudutatud isik ei ole avaldaja

õigusi andmete ja dokumentide saamiseks rikkunud, sest avaldaja on täieõiguslik juhatuse liige.

Vajadust avaldust kohtule esitada ei olnud. Puudutatud isikule teadaolevalt on avaldaja saanud

juhatuse koosolekutel ülevaated ja selgitused kõigi tema poolt küsitud arvete kohta.

Avaldaja esitas 28.09.2021 taotluse avalduse tagasivõtmiseks, sest puudutatud isik on pärast

avaldusest teadasaamist tema nõuded täielikult täitnud. Puudutatud isiku poolt 07.07.2021

vastusega esitatud kuvatõmmised ei tõenda puudutatud isiku poolt soovitut, sest need näitavad

hetkeseisu. Juurdepääsuõigused sai avaldaja tänu kohtule esitatud avaldusele. Menetluskulud

palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ja määrata kulud rahaliselt kindlaks. Avaldaja esitas

ka menetluskulude nimekirja summas 2029 eurot, millest 50 eurot moodustab riigilõiv ning

1979 eurot õigusabikulud 11 tunni ja 55 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 156 eurot

(käibemaksuga) ning 3 tunni eest tunnihinnaga 40 eurot (käibemaksuga).

2-21-2318

Puudutatud isik avaldas, et tal ei ole vastuväiteid avalduse tagasivõtmisele, kuid kõik

menetluskulud peaksid jääma avaldaja kanda. Puudutatud isik vaidles vastu, nagu oleks ta kõik

nõuded pärast avalduse esitamist täitnud. Avaldaja menetluskulud on osaliselt üle paisutatud,

põhjendamatud ja ebavajalikud. Puudutatud isik palus avaldajalt välja mõista menetluskulud

1020 eurot kokku 8 tunni ja 30 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta).

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus jättis 03.11.2021 määrusega avalduse selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning määras kindlaks avaldajale

hüvitatavate menetluskulude summa, millelt kohustas puudutatud isikut maksma viivist.

6.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 477 lg 6 esimese lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib

avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt

jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Puudutatud isik nõustus

avaldaja taotlusega, millest tulenevalt jääb avaldus selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata.

6.2. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avalduse tagasivõtmine on tingitud puudutatud

isiku poolt menetluse käigus esitatud dokumentidest ja selgitustest (viidetest, kust vastav

dokument on leitav) tulenevalt. Avaldaja on taotlenud puudutatult isikult juurdepääsu

puudutatud isiku raamatupidamisdokumentidele, sh arvetele ja sõlmitud lepingutele. Samuti on

avaldaja palunud juurdepääsu pangakontol toimunud tehingutele alates 01.08.2020. Puudutatud

isik ei andnud avaldajale nõusolekut dokumentidele juurdepääsu saamiseks ning ei vastanud

avaldaja taotlusele sisuliselt. Avaldaja poolt nõutud dokumendid on esitatud puudutatud isiku

vastusega 07.07.2021. Puudutatud isik viitab iga avaldaja nõutud dokumendi kohta, kus

avaldaja saab vastava dokumendiga tutvuda, mh annab sõlmitud lepingute osas selgitusi. Sellest

järeldab kohus, et dokumendid ja teave ei olnud avaldajale enne kohtusse pöördumist

kättesaadavad. Tsiviilasja materjalidest nähtub muu hulgas, et avaldaja on Q poolt teleteenuste

lepingust nr 468889 kustutatud mitmel korral. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta

puudutatud isiku kanda, kuivõrd puudutatud isik on avalduse pärast kohtusse pöördumist

rahuldanud.

6.3. Avaldaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus rahuldas avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täielikult ja mõistis puudutatud isikult välja

menetluskulud summas 2029 eurot (riigilõiv ning õigusabikulud 11 tunni ja 55 minuti eest

tunnihinnaga 156 eurot ja 3 tunni eest tunnihinnaga 40 eurot (käibemaksuga summad)).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Kaebuse põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

7.1. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmisega kohaldas maakohus vääralt TsMS § 168

lg-t 4. Avaldaja nõue, mis esitati juhatusele ja nõue, mis esitati kohtule, on erinevad. Puudutatud

isik ei ole avaldaja nõuet rahuldanud, kuna nõue oli seotud konkreetsete dokumentidega. Antud

juhul pole midagi sellist toimunud. Juhatuse liikme õigust teabele seadus eraldi ka ei taga.

2-21-2318

Maakohus ei ole avaldaja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. 1979 eurot

nõude sõnastamise ja avalduse tagasi võtmise eest on põhjendamatu ja mittevajalik. Lisaks on

puudutatud isik menetluskulude eest enne nende väljamõistmist juba maksnud, mistõttu ei ole

nende teistkordne väljamõistmine põhjendatud ega vajalik.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

8.1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Avaldaja sai just tänu käesolevale menetlusele taas juurdepääsu ettevõtte pangakontole ja

kasutajaõigused, mille abil saigi lugeda dokumentide ja tehingutega tutvumise nõude täidetuks.

Avaldaja ei ole menetluskulude nimekirjas kajastatud neid advokaadi tegevusi ja toiminguid,

mis puudutavad X poolt puudutatud isiku nimel sõlmitud õigusteenuse lepingut. Käesolevas

asjas esindas vandeadvokaat Meelis Masso avaldajat kui osanikku, st tema kui füüsilise isiku

kasuks taotletakse ka menetluskulude hüvitamist.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel on maakohtu määrus avalduse läbi vaatamata jätmise osas edasi kaebamata jõustunud.

Vaidlustatav määrus tuleb avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud

osas uue määruse, millega määrab avaldaja menetluskulude suuruseks maakohtus 1597 eurot.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 2² ja § 463 lg 2 koostoimes esitab

ringkonnakohus resolutsiooni juures määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

Maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuseks puudutatud isiku kaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

Menetluskulude jaotamisel ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire, samuti on maakohtu

otsustus asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Õige ja menetluse käiguga kooskõlas on

maakohtu arusaam, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude menetluse ajal. Avaldaja

pöördus kohtusse selleks, et tutvuda puudutatud isiku majandustehingutega (pangakonto

väljavõtte ja raamatupidamisdokumentidega) alates 01.08.2020, näiteks võimaldades

avaldajale ligipääsu raamatupidamisprogrammile ja puudutatud isiku pangakontole. Tulenevalt

maakohtu suunistest täpsustas avaldaja oma nõuet, kuid avalduse eesmärk sellest ei muutunud.

Avaldaja on pärast kohtusse pöördumist puudutatud isiku tegevuse tulemusena saavutanud

eesmärgi ning seega on puudutatud isik TsMS § 168 lg te 4 ja 5 mõttes avaldaja nõude

rahuldanud. Puudutatud isik tagas avaldajale ligipääsu soovitud teabele läbi selle, et võimaldas

avaldajal nõutud andmete ja dokumentidega tutvuda online-keskkondades läbi kasutajaõiguste

andmise ja/või taastamise. Lisaks andis puudutatud isik 07.07.2021 vastuses selgitused seoses

sõlmitud lepingutega ning kus ja kuidas saab avaldaja soovitud dokumentidega tutvuda. Ekslik

on kaebaja seisukoht, nagu oleks kohtuväliselt esitatud pangakontoga tutvumise taotlus

muutunud kohtus pangakonto piiramatu juurdepääsu ja kasutajaõiguste saamise nõudeks.

Ligipääs mh puudutatud isiku pangakontole oli üheks nõude täitmise viisiks, mida puudutatud

2-21-2318

isik ka ise aktsepteeris. Puudutatud isik andis kohtumenetluse käigus avaldajale ligipääsu

ettevõttega seotud online-keskkondadele, olles avaldaja taotlusele eelnevalt vastu vaielnud.

Seega saab lugeda avaldaja nõude puudutatud isiku poolt täidetuks ja menetluskulud on õigesti

jäetud puudutatud isiku kanda.

Ringkonnakohus ei tähelda, et kaevatava kohtumääruse p-s 5 esineks selle tähendust

muutev trükiviga. Maakohtu määruse põhjendustest tuleneb, et kohus jättis menetluskulud

puudutatud isiku kanda, kuivõrd avalduse läbi vaatamata jätmine selle tagasivõtmise tõttu oli

tingitud asjaolust, et puudutatud isik soovitud andmed (ligipääsu andmise teel) ja selgitused

pärast avaldusega kohtu poolt pöördumist esitas.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika).

Kolleegium nõustub kaebajaga, et 1979 euro suurust õigusabikulu võib menetluse käiku ja

keerukust arvestades pidada mõnevõrra liigseks. 18.10.2021 seisukohas esitas puudutatud isik

vastuväite avaldaja menetluskuludele seoses 23.09–24.09.2021 toimingutele kulunud

ajakuluga. Ehkki puudutatud isiku 07.07.2021 vastuse ja tõenditega ning kohtu 12.09.2021

kirjaga tutvumisele ning analüüsimisele ja 28.09.2021 menetlusdokumendi koostamisele koos

kliendiga nõupidamisele ei pidanud avaldaja esindajal kuluma vaid 30 minutit, nagu leidis

puudutatud isik, tuleb 23.09–24.09.2021 toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda

siiski maksimaalselt 2 tundi ja 50 minutit (mitte 4 tundi ja 50 minutit, nagu taotles avaldaja).

Samuti on maakohus eksinud, mõistes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 120 eurot

Õigusbüroo HUGO teenuste eest avaldaja esindamisel. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt

RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et avaldajat oleks

kohtumenetluses esindanud OÜ HUGO jurist. Kolleegiumi hinnangul tähendab esindajakulude

ettenähtavuse põhimõte muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse

menetlustoimingu puhul arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja (vt nt TlnRKm

02.12.2021, 2-18-18648, p 10.5; TlnRKm 29.06.2017, 2-16-12275, p 12). Isegi kui avaldaja

kasutas menetluses osalemisel abi ja sai tasulisi konsultatsioone, ei saa neid pidada esindaja

tasudeks TsMS-i tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu määrusega puudutatud isikult

välja mõistetud avaldaja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid 432 euro võrra (= 120 + 156

eurot / h × 2). Ülejäänud osas (1597 euro ulatuses) on avaldajale hüvitatavad menetluskulud

kindlaks määratud õiguspäraselt: kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas menetluse

käigu ja asja keerukusega.

TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui

tema eest kandis need muu isik. Küsimus, kas puudutatud isiku poolt avaldaja lepingulisele

esindajale tehtud makse on seotud käesoleva menetlusega ja kas puudutatud isikul on sellega

seoses avaldaja vastu nõue, kuulub lahendamisele väljaspool antud kohtumenetlust.

Puudutatud isik esitas määruskaebuse lisana kaks täiendavat tõendit (03.06.2021 makse-

korraldus ja väljatrükk puudutatud isiku esindajate kirjavahetusest). TsMS § 662 lg 3 lubab

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samas ei tõenda ükski

2-21-2318

esitatud tõenditest kaebuse lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, mistõttu tuleb nende

tõenditena vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel keelduda. Tõendite elektroonilise

esitamise tõttu pole vaja neid füüsiliselt tagastada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kuna määruskaebus jääb valdavas osas, s.o menetluskulude jaotust puudutavas osas,

rahuldamata ja TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemise kulud TsMS

§ 171 lg 1 ja § 178 lg 4 alusel puudutatud isiku kanda. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 1 ja

TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks avaldajale hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise

suuruse ja mõistab need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

Avaldaja ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise

taotluse kohaselt oli avaldaja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 702 eurot

(käibemaksuga), sh maakohtu määrusega tutvumine ja suhtlus kliendiga 1 tund; tutvumine

määruskaebusega ja selle edastamine kliendile 0,5 tundi; tutvumine kohtu 10.03.2022 kirjaga

ja määruskaebusele vastamine kokku 1,75 tundi; tutvumine ringkonnakohtu 04.04.2023 kirjaga

ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku 1,25 tundi. Avaldaja esindaja tunnitasu on 156

eurot (käibemaksuga).

Ringkonnakohus leiab, et asja sisu ja kaebuse vähest mahtu ning keerukust arvestades saab

avaldaja lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku 2,5 tunni

ulatuses (maakohtu määruse ja 10.03.2022 kirjaga tutvumine ning suhtlus kliendiga 1 tund;

määruskaebusega tutvumine ja sellele vastamine 1 tund; tutvumine ringkonnakohtu 04.04.2023

kirjaga ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi). Praegusel juhul puudutab osa

vaidlust menetluskulude kindlaksmääramist, mille vaidlustamisel tekkinud kulusid menetlus-

osalistele ei hüvitata. Kolleegiumi hinnangul vastab avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu

keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Seega on avaldaja põhjendatud ja

vajalike menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 390 eurot (= 2,5 × 156 eurot / h), mis tuleb

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja taotlus jääb rahuldamata 312 euro

(= 702 – 390) hüvitamiseks. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja

taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise

lause järgi alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

TsMS § 696 lg 3 ja TsMS § 178 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada

Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse,

kui kaebuse hind ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg