3-23-488/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

13.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-488

Haldusasi

X kaebus Rae valla kohustamiseks andma kaebaja

lapsele lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteasutuses

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja MK

Vastustaja – Rae vald, esindaja HS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määruse

resolutsiooni p 5 haldusasjas nr 3-23-488 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X elab Rae vallas alates 2021. a kevadest. Tema XX.XX.XXXX sündinud laps käib alates

15.08.2022 Aruheina lasteaias. Kaebaja esitas 01.09.2021 Rae valla haridusteenuste haldamise

süsteemis ARNO taotluse oma 10.07.2021 sündinud lapsele lasteaiakoha saamiseks.

Lasteaiakoha saamist taotles ta alates lapse 1,5-aastaseks saamisest, s.o alates 10.01.2023.

Lasteaedade valikul märkis kaebaja esimeseks eelistuseks Peetri teeninduspiirkonnas asuva

Aruheina lasteaia kui kodule lähima ja teiseks eelistuseks Peetri lasteaia. Kaebaja esitas Rae

vallale 27.01.2023 taotluse lasteaia koha saamiseks Aruheina lasteaeda oma teisele lapsele

alates 2023. a sügisest.

2. Rae vald selgitas 07.02.2023 kirjas nr 10-1.1/2558-2, et järgmise õppeaasta

lasteaiarühmade komplekteerimise otsused tehakse märtsi lõpuks ning aprilli 20. kuupäeva

paiku

korraldatakse

sügisel

vabanevatele

lasteaiakohtadele

masskomplekteerimine,

täpsustades, et kui järjekorras on vanemates vanuserühmades lapsi, siis neile on kohustus

lasteaiakohad tagada enne. Samuti selgitati, et suure tõenäosusega kaebaja lapseni lasteaiakoha

pakkumine 2023. a augustiks ei jõua.

3-23-488

2(7)

3. X esitas 02.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla kohustamiseks andma

tema teisele lapsele koht teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias Aruheina lasteaias. Kaebusele

oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Rae valla kohustamiseks teha kaebaja lapsele

kohapakkumine 2023. a uueks õppeaastaks Aruheina lasteaeda.

Rae vald on 07.02.2023 vastusega sisuliselt keeldunud kaebaja teisele lapsele alates 2023. a

sügisest lastaiakohta andmast. Kuna nii kaebaja laps kui lapse isa elavad rahvastikuregistri

andmetel Rae vallas ja kaebaja on avaldanud soovi lapsele teeninduspiirkonna lasteasutuse

koha saamiseks, on kaebaja koha andmisest keeldumine õigusvastane. Rae vald ei arvestanud

kaalutlusõiguse teostamisel kõikide oluliste asjaolude ja huvidega ning jättis kaalutulusõiguse

teostamata.

Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusest nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja

sealt väljaarvamise kord“ (määrus nr 4) tulenevalt on kaebaja laps oma sünniaja tõttu faktiliselt

vanusegrupi järjekorra lõpus, mis seab ta ebaõiglaselt teiste sama vanusegrupi lastega

ebavõrdsesse positsiooni koha saamisel. Rae vald on rikkunud lasteaiakoha saamise taotluse

lahendamise mõistliku aja põhimõtet, kuivõrd kaebaja esialgsest 01.09.2021 esitatud taotlusest

ning 27.01.2023 esitatud taotlusest saada koht alates 2023. a sügisest on 2023. a sügiseks

möödunud kahe kuu asemel kaks aastat ja seetõttu ei ole vastustajal õiguspärane tugineda

kaebaja lapsele koha andmisest keeldumisel järjekorrale.

Kuivõrd kaebaja esimene laps käib Aruheina lasteaias, taotles ta ka teisele lapsele kohta just

Aruheina lasteaias. Aruheina lasteaias 07.02.2023 toimunud hoolekogu koosoleku protokolli nr

1-4/1 p 7 andmetel lähevad 2022/2023. õppeaasta lõppemisega Aruheina lasteaiast kooli

vähemalt 35 last, mistõttu tekib uutele lastele Aruheina lasteaeda kohti. Seega on vastustajal

võimalik alates uuest õppeaastast koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lg 3 alusel

kaebaja lapsele kohta pakkuda Aruheina lasteaeda. Kaebaja lapsele koha pakkumine muus

lasteaias kui Aruheina ei ole mõistlik, kuna laste vanusevahe on 2 aastat ja 1 kuu ja ühine

lasteaias käimise periood on pikk. Kaebaja peaks laste erinevasse lasteaeda viimisele ja

toomisele kulutama päevas tunde, sest Aruheina lasteaed asub kaebaja kodust lühikese

jalutuskäigu kaugusel, kuid teised lasteaiad mõistliku jalutuskäigu kaugusest väljas. Enamus

Peetri teeninduspiirkonda kuuluvaid lasteaedasid ei asu Peetri alevikuski, mistõttu tuleks sinna

saamiseks kasutada ühistransporti, mille liikumistihedus ja peatused Rae vallas ei ole

võrreldavad Tallinnaga. Rae valla 07.02.2023 vastus kaebaja pöördumisele ei sisaldanud

põhjendusi ega KELS § 15 lg 3 kohaldamata jätmise kaalutlusi. KELS § 10 lg-s 1 toodud

kaalutlusotsust tehes ei ole lasteaedade valiku ainuke otsustuskriteerium lasteaia tegelik

kättesaadavus kaebaja perele, vaid kuna kaebaja peres on 2 last, tuleb otsus teha koosmõjus

KELS § 15 lg-s 3 sätestatuga. Teisisõnu tuleb arvestada sellega, et kaebaja perele oleks pakutav

lasteaia koht tegelikkuses kättesaadav ning võimalusel pakkuda kohta vennaga samasse

lasteaeda. Eriti sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult

kodu lähedal.

Kaebajal ei ole autot. Laste isale kuulub liiklusregistri andmetel küll 2 autot, kuid reaalselt on

tema kasutada neist ainult sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX. Teise sõiduki otsene

valdus on üksnes laste isa alaliselt Soomes elaval isal, kes on sõiduki ainukasutaja. Nii kaebaja

kui ka laste isa on hetkel mõlemad töötud. Kaebaja on töötu alates 01.02.2023 ja tema

vanemahüvitise maksmine on alates 01.03.2023 lõpetatud. Laste isa on töötu alates 29.09.2022

ja uue töökoha saamine lähitulevikus ei ole tõenäoline. Kuna kaebajal puudub võimalus tööle

naasmiseks enne tema teise lapse lasteaiakoha saamist ja ka laste isa on märkimisväärse

perioodi olnud sissetulekuta, on kaebaja pere sattunud raskesse majanduslikku olukorda,

mistõttu tuleb lähiajal kaaluda tõenäoliselt pere ainukese auto müüki.

3-23-488

3(7)

Kuivõrd Rae vald on 07.02.2023 vastusega sisuliselt keeldunud lapsele 2023. a sügisel kohta

lasteaias andmast, hiljemalt märtsi lõpus toimub lasteaia järgmise õppeaasta rühmade liikide ja

kohtade kinnitamine ning alates 1. aprillist hakatakse rühmade komplekteerimiseks

kohapakkumisi tegema, tuleks kaebaja lapsele esialgse õiguskaitse korras teha kohapakkumine

Aruheina lasteaia olemasolevas liitrühmas või uuel õppeaastal moodustatavas sõimerühmas.

Kui kaebaja lapsele lasteaiakohta käesoleva kohtuvaidluse alguses esialgse õiguskaitse korras

ei reserveerita ja kaebus rahuldatakse, saaks vastustaja öelda, et kõikide Aruheina lasteaia

vabade kohade osas on kohakasutamise kokkulepped juba sõlmitud. Sellises olukorras muutuks

aga kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võimatuks.

Samas ei kahjustaks esialgse õiguskaitse korras kaebaja lapsele koha reserveerimine teiste

isikute õigusi pöördumatult, sest juhul, kui kaebust ei rahuldata, saab Rae vald pakkuda kaebaja

lapsele reserveeritud kohta mõnele teisele järjekorras olevale lapsele. Kui esialgset õiguskaitset

ei rakendata, puudub kaebajal võimalus oma lapsele faktiliselt 2023. a sügisel lasteaia kohta

saada ja seetõttu võimalus ka tööle naasta.

4. Rae vald palus 17.03.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Valla elanikkonna kiire kasv on toonud kaasa suure nõudluse lasteaiakohtade järele, mistõttu

on tegemist lasteaiakohtade nappusega. Rae valla poolt on panustatud ja panustatakse jätkuvalt

nii uute lasteaedade ehitamisse kui ka pakutakse lasteaiakohale alternatiivseid võimalusi

erinevate toetuste näol, nt koduse mudilase toetus, lapsehoiuteenuse toetus, koolieelse

eralasteasutuse toetus. Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub

määrusega nr 4 kehtestatud korras ja lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna

kohataotluse järjekord. Laps lisatakse elukohajärgsesse teeninduspiirkonna järjekorda oma

vanuserühma avalduse esitamise ajalises järjestuses. Lasteasutuse direktor kooskõlastab

vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt vajadustest ja

võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsiks. Lasteasutuste

rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. 1. aprilli seisuga kontrollitakse

lasteaiakohtade

järjekorras

oleva

lapse

ja

vanema

elukohajärgset

registreeringut

rahvastikuregistris Rae valla aadressil. Kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht 1. aprilli

seisuga ei ole rahvastikuregistri andmetel Rae vald, arvatakse laps lasteasutusse taotlejate

arvestusest välja ja kohapakkumist ei tehta. Aprillis tehakse ka kohapakkumised sügisel

vabanevatele lasteaiakohtadele. Kui lapsevanem

pakutud

kohast

loobub,

tehakse

kohapakkumisi edasi vastavalt järjekorrale. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse

kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste

vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õiguse kohaselt.

Lapsele pakutakse lasteaiakohta vastavalt määruses sätestatule teeninduspiirkonna lasteaias

järjekorra alusel, kui järjekord jõuab lapseni. Võimaluse korral pakutakse kohta

teeninduspiirkonna selles lasteaias, mis on eelistusena märgitud kohataotluses. Vastustajal ei

ole võimalik ja puudub kohustus lasteaia kohapakkumistel arvestada, missugust transporti

lapsevanem kasutab, missugune on pere elukorraldus, kas lapsevanemad on töötud vms. Rae

Vallavolikogu on kinnitanud neli teeninduspiirkonda: Jüri, Lagedi, Peetri ja Vaida. Vastavas

teeninduspiirkonnas

tegutsevad

koolieelsed

lasteasutused

teenindavad

samas

teeninduspiirkonnas elavaid lapsi. Peetri teeninduspiirkond hõlmab Assaku alevikku,

Järveküla, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla. Lasteaiakoha võimaldamisega

elukohajärgses teeninduspiirkonna lasteaias (antud juhul Peetri teeninduspiirkonnas) on tagatud

lapsele lasteaiakoht pere elukohale võimalikult lähedal.

Määruse nr 4 § 5 lg 2 sätestab, millal võetakse laps väljaspool järjekorda lasteaeda. Muudel

juhtudel eelisjärjekorras lasteaiakoha võimaldamiseks puudub alus. Kaebaja lapsele

lasteaiakoha reserveerimine 2023. a sügiseks tähendaks koha tagamist väljaspool järjekorda.

3-23-488

4(7)

Lasteaiakoha tagamine väljaspool kohataotlejate järjekorda ei ole õiguspärane. Selline

lasteaiakoha reserveerimine kahjustaks teiste lasteaiakoha järjekorras olevate isikute õigusi,

sest lapsevanematel saab tekkida arusaam, et kohtusse pöördumisel saabki tagada lasteaiakoha

väljaspool järjekorda nende poolt soovitud lasteaias. Rae vald ei ole keeldunud kaebaja lapsele

lasteaiakoha andmisest 2023. a sügisel, vaid võimaldab koha järjekorra alusel. Seega ei ole

võimalik öelda, kas kaebaja laps saab lasteaiakoha käesoleva aasta sügisest, kuna

kohapakkumisi 2023/2024 õppeaastaks ei ole veel tehtud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2023 määruse resolutsiooni p-ga 5 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajal puudub praegusel hetkel esialgse õiguskaitse vajadus lapsele konkreetses lasteaias või

teeninduspiirkonna lasteaias lasteaiakoha reserveerimiseks. Kaebaja on esitanud kohtule Eesti

Töötukassa 02.02.2023 otsuse, millega ta võeti töötuna arvele 01.02.2023, ja 29.09.2022 otsuse,

millega on alates 29.09.2022 võetud töötuna arvele lapse isa. Kaebaja on esialgse õiguskaitse

vajadust ja temale saabuvat kahjulikku tagajärge põhjendanud eelkõige sellega, et kui lapsele

uueks õppeaastaks lasteaiakohta (Aruheina lasteaias) ei tagata, ei ole kaebajal võimalik tööle

naasta ja sissetulekut teenida. Ehkki on usutav, et väikelapse vanemal ei ole võimalik

lasteaiakohta saamata või lapsehoiu võimalust leidmata tööle naasta, on kaebaja praegusel juhul

rõhutanud, et lisaks tema enda töötuna arvel olekule on ka lapse isa juba üle 5,5 kuu olnud töötu

ja uue töökoha saamine ei ole lapse isal lähitulevikus tõenäoline. Arvestades, et mõlemad

lapsevanemad on kodused ja lapse isa osas ei ole tööle naasmine lähemal ajal tõenäoline, ei

saaks lasteaiakoha mittesaamine juba kohtumenetluse ajal praegusel hetkel omada olulist

negatiivset mõju kaebaja enda võimalusele tööd otsida ja tööle minna. Seega ei esine praegu

sellise raskusastmega kahjulike tagajärgede saabumise ohtu, et jaatada esialgse õiguskaitse

vajaduse olemasolu. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on üksnes selliste

tagajärgede vältimine, mis kahjustavad ebamõistlikult kaebaja õigusi.

Ka esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisel tuleks kohtul kaaluda erinevaid õigusi ja huve.

Ehkki kaebus lasteaiakoha saamiseks Peetri teeninduspiirkonnas on perspektiivikas, ei ole

kohtu hinnangul avalike huvidega kooskõlas teadaoleva lasteaiakohtade nappuse tingimustes

lasteaiakohtade reserveerimine esialgse õiguskaitse korras. Kaebajal puudub õigus nõuda, et

lapsele tagataks tingimata koht pere elukohale lähimas või pere elukorraldust arvestades kõige

mugavamas lasteaias. Vastustaja peab tagama tegelikkuses kättesaadava lasteaiateenuse.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel ja erinevate huvide kaalumisel arvestatakse

ka potentsiaalse hilisema kahju hüvitamise võimalikkust. Juhul, kui kohtumenetlus pole selleks

ajaks lõppenud ja kaebajal tekib alates 2023. a sügisest täiendavaid kulutusi nt seoses

lapsehoiuteenuse kasutamisega, on kaebajal võimalik kaebust täiendada ja lisada

kohustamisnõudele hüvitamisnõue lapsehoiuteenuse kasutamisega kaasnevate kulutuste

hüvitamiseks. Selline hüvitamisnõue on perspektiivikas. Kaebaja ei ole põhistanud, et

lapsehoiuteenuse kasutamine oleks võimatu või seaks mingil moel löögi alla pere toimetuleku.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub 29.03.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määruse

resolutsiooni p 5 ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Halduskohus on kohaldanud valesti KELS § 10 lg 1 teist lauset ja rikkunud HKMS § 249 lõikeid

1 ja 3. Vastustaja on 07.02.2023 kirjaga sisuliselt keeldunud kaebaja lapsele lasteaiakoha

andmisest 2023. a sügisel. Kaebaja on pöördunud kohtusse ja esitanud esialgse õiguskaitse

taotluse seepärast, et ei soovi asendada lasteaia kasutamist lapsehoiuteenusega. Kaebaja soovib

lapsele alusharidust. Lisaks soovib kaebaja lasteaiakohta seetõttu, et väikest last ei peaks mitme

3-23-488

5(7)

erineva koolieelse lasteasutusega harjutama, mis on lapsele suureks stressiallikaks ja nii lapsele

kui perele liigselt kurnav. Väikelapsed vajavad rutiini, mida lasteasutuste tihe vahetamine

rikub.

Esialgset õiguskaitset kohaldamata on ilmne, et kohapakkumist ühessegi Peetri

teeninduspiirkonna lasteaeda (sh Aruheina lasteaeda) ei tehta ja kaebus muutub mõttetuks.

Halduskohus on näinud kaebaja õiguste kaitse võimalikkust ebaõigesti selles, et kaebaja saab

oma lapse paigutada lastehoidu ja esitada vajadusel hüvitamisnõude. Kui kaebaja lapsele

kohtuvaidluse alguses esialgse õiguskaitse korras lasteaiakohta ei reserveerita ja kaebus hiljem

rahuldatakse, on vastustajal selleks ajaks kõikide teeninduspiirkonna lasteaedade vabade

kohtade osas kohakasutamise kokkulepped sõlmitud.

Kohus on möönnud kaebuse perspektiivikust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva

avalikke huve. Vastupidi, avalikke huve riivab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine.

Kuigi kaebajal puudub õigus nõuda, et lapsele tagataks koht pere elukohale lähimas või pere

elukorraldust arvestades kõige mugavamas lasteaias, ei välista see esialgse õiguskaitse

kohaldamist.

Vastustaja

peab

tagama

tegelikkuses

kättesaadava

lasteaiateenuse.

Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb oluliste asjaoludega (nt millist transporti

lapsevanem kasutab, pere elukorraldus, kas lapsevanemad on töötud) kaalutlusotsuse tegemisel

arvestada. Kaebaja jaoks on tegelikkuses kättesaadavaks lasteaiaks just Aruheina lasteaed.

Kaebaja ei nõua lasteaiakohta kohe, vaid kohapakkumise tegemist alates 2023. a uuest

õppeaastast. See, et kaebaja laste isal ei ole lähitulevikus tööle naasmine tõenäoline, tähendab,

et hetkel ei ole tal kuskil pooleliolevat tööle kandideerimise menetlust. Laste isa hoiab end

tööturupakkumistega igapäevaselt kursis ja pere majanduslik olukord tööle mittenaasmist ei

võimalda. Mõlema vanema 2023. a sügisel tööle naasmine eeldab lapsele sügisest lasteaiakoha

saamist.

7. Rae vald palub 05.04.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastustaja on teadlik KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustusest. Vaatamata sellele, et vastustaja

on viimastel aastatel loonud juurde hulgaliselt lasteaiakohti ja tegeleb sellega pidevalt, on

elanikkonna kiire kasvu tõttu tegemist suure nõudlusega lasteaiakohtade järele. Selle

leevendamiseks on vastustaja kehtestanud erinevaid toetuseid: koduse mudilase toetus,

lapsehoiuteenuse toetus, koolieelse eralasteasutuse toetus. Nimetatud võimalusi toetuste

taotlemiseks on kaebajale selgitatud 07.02.2023 kirjas.

Munitsipaallasteaeda koha taotlemist ja sinna vastuvõtmist on vastustaja selgitanud 23.03.2023

halduskohtule esitatud seisukohas. Kui lapsevanemad loobuvad tehtud kohapakkumistest,

pakutakse lasteaiakohti järjekorras olevatele järgmistele lastele. Seega tehakse kohapakkumisi

aasta läbi. Varasemalt on olnud hulgaliselt pakutud lasteaiakohast loobumisi ja seda eriti Peetri

teeninduspiirkonnas. Kaebaja lapsele pakutakse lasteaiakohta määrusega nr 4 sätestatud korra

alusel, kui järjekord jõuab lapseni. Kaebaja laps on oma vanuserühmas 203. positsioonil,

mistõttu rikutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebaja lapsest eespool olevate laste

subjektiivseid õigusi ja tagatud ei oleks võrdne kohtlemine, kohast jääks ilma kaebaja lapsest

järjekorras eespool olev laps. On tõenäoline, et ka selle lapse vanematel tekib raskusi, mis

kaasnevad lasteaiakohast ilmajäämisega. Kaebaja huvid ei ole seega kaalukamad.

Väljaspool järjekorda võetakse lapsi lasteaeda määruse nr 4 § 5 lg-s 2 sätestatud juhtudel.

Vastutajale ei ole teada, et antud juhul esineks määruses toodud tingimus, mis võimaldaks

eraldada koht eelisjärjekorras.

3-23-488

6(7)

Kaebajal on võimalik kasutada eralasteasutuse teenust, ka kaebaja esimene laps on käinud

lastehoius. Sel juhul hüvitab vastustaja kohatasu samadel alustel munitsipaallasteasutuste

kuludega.

Rae valla koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad ei ole suured ega hõlma kogu Rae valla

territooriumi. Kaebajal puudub õigus nõuda kohta elukohale lähimas või pere elukorraldust

arvestades kõige mugavamas lasteaias. Avalike huvidega ei ole kooskõlas teadaoleva

lasteaiakohtade nappuse tingimustes lasteaiakohtade reserveerimine esialgse õiguskaitse

korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

9. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Tagajärjed,

mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja

tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel

peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate

lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017

määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja

proportsionaalne.

10. KELS § 10 lg 1 järgi loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni

seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt

ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut.

Viidatud säte annab lapse vanematele õiguse saada soovi korral oma lapsele koht

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Omavalitsuse vastavat kohustust ei saa täita pelgalt lapse

lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid see hõlmab ka kohustust luua piisavalt kohti

lasteasutustes. Koht lasteasutuses tuleb anda mõistliku aja jooksul, milleks on kohtupraktikas

peetud kahte kuud taotluse esitamisest (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p-d 33 ja 34; 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p 33).

11. Vaidlust ei ole selles, et vastustajal on KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus tagada kaebaja

lapsele lasteaiakoht valla teeninduspiirkonna lasteasutuses. Vastustaja on haldusasja

menetluses läbivalt selgitanud, et kaebaja lapse järjekorraasetuse tõttu ei ole temale

kohapakkumise tegemine uueks õppeaastaks tõenäoline. Seega on ebatõenäoline, et esialgset

õiguskaitset kohaldamata oleks kaebajal võimalik enda lapsele saada taotletav lasteaiakoht Rae

vallas. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses ja määruskaebuses põhjendanud, et

lasteaiakoha andmata jätmine tähendab, et vanematel võib tekkida raskusi töö- ja pereelu

ühitamise ning toimetulekuga. Neid tagajärgi ei pruugi olla lihtne ka positiivse kohtuotsusega

kõrvaldada. Kahjulike tagajärgede saabumine ei pea olema seejuures kindel, kohtul tuleb

määruse tegemisel arvestada ka selliste tagajärgede saabumise ohuga.

12. Kaebuse edulootusi võib pidada heaks. Kaebajal on õigus nõuda KELS § 10 lg-st 1

kinnipidamist ja lapse lisamine järjekorda ei tähenda, et vald oleks sättes nimetatud kohustuse

täitnud. Alushariduse kättesaadavuse tagamise kohustuse täitmine ei sõltu kohaliku

omavalitsuse üksuse rahalistest võimalustest. Kui kohalik omavalitsus jätab KELS § 10 lg-st 1

3-23-488

7(7)

tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanemale munitsipaallasteaia koha loomata

jätmisega tekkinud kahju (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus nr 3-17-449, p 9).

13. Kuigi kaebuse eduväljavaated on kohtupraktikat arvestades head, ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamine puudutatud isikute õigusi ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi arvestades siiski põhjendatud. Rae vald ei ole lasteaia kohapakkumisi

taotlejatele 2023/2024. õppeaastaks veel teinud. Vastustaja on 07.02.2023 vastuskirjaga

kaebajale selgitanud, et kohtade komplekteerimine algab 20. aprilli paiku ja suure tõenäosusega

ei ole võimalik kaebaja lapsele 2023. a sügisest lasteaiakohta garanteerida. Kaebaja laps on

lasteaiakoha Peetri teeninduspiirkonnas oma vanuserühmas 203. kohal (ARNO väljavõte,

kaebuse lisa 12), mis tähendab, et talle esialgse õiguskaitse korras lasteaia koha andmisel on

tõenäoline, et oma kohast jääb ilma kaebaja lapsest järjekorras eespool olev laps. KELS § 10 lg

1 sätestab kõigile valla territooriumil elavatele lastele võrdse võimaluse saada lasteaiakoht.

Vastustaja on 17.03.2023 seisukohas selgitanud vallas uute lasteaedade ehitamisega seonduvat.

Nii on 2022. a märtsis avatud Sõnajala lasteaed Järvekülas Peetri piirkonnas ja käimas on

Uuesalu lasteaia projekteerimine ning Lagedi lasteaia juurdeehitus, mis valmivad 2024. a-l.

Olemasolevate rühmade suurendamisele seavad piiri KELS §-s 7 sätestatud rühmade piirarvud.

Üksiti on tõenäoline, et ka kaebajast eespool olevate laste vanematel tekib lapse lasteaiakohast

ilmajäämisel analoogseid raskusi kaebajaga. Seega saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamisel

kahjustatud teiste, järjekorras eespool olevate laste õigused ning tagatud ei oleks võrdne

kohtlemine.

14. Kaebaja ei väida, et munitsipaallasteaiale puuduvad üldse alternatiivid lastehoiu

(eralasteaia) näol või raskendaks sellise teenuse kasutamine täiendavalt pere toimetulekut, vaid

ta soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist seetõttu, et ei nõustu lapsehoiuteenusega.

Alusharidust saab laps omandada ka eralasteaias ja vastustaja on kaebajale selgitanud, et

hüvitab sellisel juhul kohatasu samadel alustel munitsipaallasteasutuste kuludega. Halduskohus

on täiendavalt asjakohaselt selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel ja

erinevate huvide kaalumisel tuleb arvestada ka hilisema kahju hüvitamise võimalikkust ja juhul

kui kohtumenetlus pole 2023. a sügiseks lõppenud ning kaebajal tekib täiendavaid kulutusi nt

lastehoiuteenuse või eralasteaia kasutamisega, on põhjendatud kaebuse täiendamine

hüvitamisnõudega. Seega ei ole kaebaja huvid praeguses olukorras kaalukamad kolmandate

isikute huvidest ja lasteaiakohtade nappuse tingimustes ei ole lasteaiakoha reserveerimine

põhjendatud.

15. Eeltoodud kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

27.03.2023 määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)