3-22-1264/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1264

Haldusasi

RENWOL

GROUP

OÜ

kaebus

Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus 11.02.2022 otsuse nr 1-

25/370 ja 09.05.2022 vaideotsuse nr 1-16/54 tühistamise

ning kahju hüvitamise nõudes summas 903 000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja RENWOL GROUP OÜ (14990503), seaduslik

esindaja Urmas Kõiv ja volitatud esindaja Kristjan Olei

Vastustaja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus,

volitatud esindaja Silver Nittim

Asja läbivaatamine

Istungil 10.02.2023 ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Renwol Group OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.05.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-22-1264

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Renwol Group OÜ esitas 31.08.2021 sihtasutusele (SA) Keskkonnainvesteeringute

Keskusele (KIK) taotluse nr 4-17/14658 Regionaalarengu Fondist toetuse saamiseks

projektile „Vanaõlide ümbertöötlemine“ (projekt). Projekti kogumaksumus oli 1 290 000

eurot, sh abikõlblike kulude maksumuse 1 290 000 eurot.

2. KIK 11.02.2022 otsusega nr 1-25/370 jäeti Renwol Group taotlus rahuldamata. Otsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Projekti elluviidavus keskkonnaministri 22.02.2018 määruse nr 8 „Toetuse andmise

tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu

toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ (TAT) § 7 lg-s 2 nimetatud maksimaalse

abikõlblikkuse perioodil ei ole tuvastatav ja projekt pole seetõttu teostatav. Taotluse osas

„Tegevused“ on märgitud projekti tegevuste planeeritud alguseks 01.02.2022 ja planeeritud

lõpp 30.09.2023. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 01.10.2023.

Seega ei ole taotluses märgitud projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaja pikendamine

ühelgi juhul võimalik.

KIK hinnangul on projekti minimaalne kestus 28-31 kuud: 1) keskkonnaloa menetluse

algatamise ja KMH algatamise otsustamine ca 6 kuud; 2) KMH kestus ca 14 kuud; 3)

seadmete hankimine ja tarnimine ca 8-11 kuud. Sellele võib lisanduda KMH aruande

heakskiitmiseks kuluv aeg, keskkonnaloa väljastamiseks kuluv aeg, lubatud heitkoguse

projekti koostamisele ja ehitusloaga seotud menetlustele kuluv aeg. Eeltoodust tulenevalt on

taotleja plaan 20 kuuga projekt ellu viia ebarealistlik.

Projekti ajalist kestust mõjutab märkimisväärselt võimaliku keskkonnamõju hindamise

(KMH) algatamisega kaasnev ajaline mõju projekti elluviimisele. Taotleja viide keemilise

töötlemise tõlgendamisel Euroopa Kemikaaliameti juhendmaterjalile, kemikaalide

käitlemiseks ei rakendu jäätmekäitlusel (vt REACH artikkel 2 p 2). Projektis kirjeldatud

protsess loetakse tõenäoliselt keemiliseks protsessiks (KeHJS § 6; vrdl äriplaan p 7.2.a.,

7.2.b). Taotleja rajab aadressile Lao 16, Maardu linn jäätmekäitluskoha. Lähtudes KeHJS § 6

lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ (määrus nr 224) § 10 lg 1 p-st 1 tuleb sellisel juhul KMH vajalikkuse kohta koostada

eelhinnang ka jäätmekäitluskoha rajamise korral. Seega isegi, kui tegemist poleks KeHJS § 6

lg 1 p 22 tegevusega (millega KIK ei nõustu), peaks keskkonnaloa andja koostama vähemalt

KMH eelhinnangu. Eelhinnangu tulemuseks võib olla see, et ka juhul, kui tegemist pole

KeHJS § 6 lg 1 p 22 tegevusega, keskkonnamõju hindamisega siiski alustatakse.

Kuna taotleja tegevus vajab keskkonnaloa olemasolu ehk jäätmeluba vanaõli jäätmete

käitlemiseks, mida kinnitab ka taotleja oma „Jäätmeloa taotlemise kinnituskirjas“ (nr

31.08.2021/3), siis tuleb lisaks KMH läbiviimisele kuluvale ajale arvestada juurde jäätmeloa

taotlemiseks kuluva ajaga. Jäätmeloa andjaks on Keskkonnaamet. Kuigi taotleja on oma

21.12.2021 kirjas viidanud Keskkonnaameti 15.12.2021 seisukohale, et taotleja äriplaanis

planeeritav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lg 1 p 22 keemilise töötlemise alla ning KMH ei ole

kohustuslik, siiski ei nähtu sellest kaebaja enda küsimused Keskkonnaametile. Seetõttu ei ole

võimalik tuvastada, mis oli info, mille alusel Keskkonnaamet oma vastuse andis. Samas

nähtub Keskkonnaameti 15.12.2021 kirjast, et Keskkonnaamet ei välista KMH algatamist.

Keskkonnaamet ütleb oma 15.12.2021 vastuses, et keskkonnaloa menetlus kestab 90 päeva

alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Samas võib menetlusse võtmine kujuneda sellest

2(14)

3-22-1264

isegi pikemaks (nt OÜ-l EKT Ecobio võttis keskkonnaloa menetlusse võtmine aega ca 6,5

kuud). KMH algatamise või mittealgatamise puhul ei ole teada Maardu Linnavalitsuse

seisukoht. KMH eelhinnangu või KMH koostamisega samaaegselt ei saa tegeleda peamiste

tootmisseadmete tellimise ja paigaldamisega (vrd äriplaan p 4). Esiteks ei ole võimalik hiljem

tootmisseadmeid (sh heitmete puhastusseadmeid) muuta. Teiseks ei oleks võimalik

realiseerida KMH eesmärki – kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi ja

asukoha valik.

Tuvastatav ei ole kasutatava tehnoloogia tulemusel saadav toode, seega ka mitte projekti kui

jäätmete ringlussevõtu teostatavus. Taotleja ülesanne on tõendada, et vanaõlide

regenereerimiseks kavandatav tehnoloogia tagab API nõuetele vastava kvaliteediga baasõli, et

seeläbi oleks võimalik jäätmeid ringlusse võtta tootena ehk jäätmed lakkaksid olemast

jäätmed (TAT § 12 lg 2 p 7). Pole võimalik tuvastada taotluse vastavust TAT § 12 lg 1 p-le 9

ja lg 2 p-le 7.

Tuvastatav ei ole planeeritava tehnoloogia kasutamise teostatavus ja taotluse vastavus TAT §

12 lg 1 p-le 9. Taotluses ei ole esitatud hindamiseks tõendusmaterjale, mis kinnitaks, et

äriplaanis viidatud tehnoloogia ja seadmetega on vanaõlidest võimalik (mis tingimustel ja

millistele nõuetele vastavalt) baasõli toota, samuti ei ole tuvastatav, millistest vanaõlidest ning

mis tingimustel ja millist baasõli täpselt plaanitakse toota. Kolmandatest riikidest Euroopa

Liitu tootmisliini käitamise eesmärgil tootmiseks peab kehtivat akrediteeringut omav

tõendamisasutus olema andnud sellest huvitatud poolele nimetatud liini kohta CE märgisega

vastavustõendi. Sertifikaadist peab üheselt järelduma, et tootmisliini saab käitada Eesti

kliimatingimustes eesmärgipäraselt konkreetsete toodete valmistamiseks arvestades hetkel

kehtivaid tööstusheite-, atmosfääriõhu kaitse, töötervishoiu ja tööohutuse jt asjakohaseid

Eestis kehtivaid seadusi. Taotleja on esitanud CE sertifikaadi Vbolti hinnapakkumises oleva

regeneerimisseadmele mark nr-ga VBT-DB-7. Samas Vbolti väävlistustamise seadmele

(pakkumises seadme mark VBT-SE-20) CE sertifikaati esitatud ei ole. Kuna vanaõlide

väävlistustamine on oluline protsessi osa saamaks baasõli, siis puudub KIK-l võimalus

hinnata ja tuvastada, kas kavandatav väävlistustamise tehnoloogia on üldse võimalik Euroopa

Liidus kasutada ning kas seadet on võimalik eesmärgipäraselt käitada konkreetsete toodete

valmistamiseks.

Taotleja 21.12.2021 selgitustest selgub, et väävlistutakse baasõli ehk toodet mitte jäätmeid,

siis väävlitustamisega seotud seadmed on projektis mitteabikõlbulikud (TAT § 5 lg 1 p 3).

Varasemalt ei ole taotluses ega selgitustes välja toodud, et väävlistutakse API II kvaliteedile

vastavaid baasõlisid API I kvaliteediga baasõlidest ning selleks tegevuseks toetust ei taotleta.

Taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. Taotlus tuleb jätta rahuldamata

TAT § 16 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

3. Renwol Group esitas 10.03.2022 KIK 11.02.2022 otsusele nr 1-25/370 vaide.

4. KIK 09.05.2022 vaideotsusega nr 1-16/54 jäeti Renwol Group vaie rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

KIK nõustub, et vaidlustatud otsuse menetlus ei olnud kooskõlas TAT § 15 lg 1 ja § 19 lg 2

tähtajaga. Vaides on viivitus korrektselt esile toodud, vaidlustatud otsus tehti 162 päeva pärast

taotluse esitamist ehk 32 päeva lubatust hiljem. Tegemist oli mahuka menetlusega, mille

kestel ka vaide esitaja taotles päringutele vastamiseks lisatähtaega ning seda ka võimaldati.

Samas tähtaja ületamine kui menetlusviga ei toonud kaasa ebaõige haldusakti andmist.

Menetlusviga saanuks otsuse sisu mõjutada vaid selles osas, mis puudutab KIK-i seisukohta,

et projekt ei ole planeeritud ajakava jooksul (20 kuud) teostatav. Kuna viivituse pikkus oli 32

päeva, siis saanuks menetlusviga asja otsustamist mõjutada vaid eeldusel, et muud alused

taotluse rahuldamata jätmiseks puudusid ning projekt on 21 kuu jooksul teostatav. KIK on

3(14)

3-22-1264

jätkuvalt seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmiseks esinesid ka muud alused. Samuti leiab

KIK, et projekt on teostatav 28-31 kuu jooksul. Seega eeldus, et taotluse tähtaegselt

menetlemisel oleks projekt olnud ajaliselt teostatav, ei pea paika (haldusmenetluse seadus

(HMS) § 58).

KIK jääb vaidlusaluses otsuses (p-d 3-25) toodu juurde, et projekt pole teostatav (vt TAT § 12

lg 1 p 5, lg 9; § 7). Tegevuse elluviidavust märgitud aja kestel ning projekti teostatavust saab

tuvastada juhul, kui projektis sisalduv kava on olemasoleva informatsiooni alusel piisavalt

tõenäoline ning selles on arvesse võetud ka realistlikud riskid. Teostatavus ja elluviidavus ei

saa põhineda vaid kõige optimistlikumal faktiliselt võimalikul prognoosil. KIK leidis

vaidlustatud otsuses, et projekti ajaline maht, mida saaks teostatavaks lugeda, oleks

minimaalselt 28-31 kuud. Kuna projekti abikõlblikkuse periood ei saa lõppeda hiljem kui

01.10.2023, siis projekti teostatavus ja ajaline elluviidavus ei ole tuvastatavad. Vaides ei ole

toodud argumente, mis lükkaks ümber KIK-i seisukoha, et projekti puhul peab olema valmis

KMH menetluse läbiviimiseks, milleks tuleb arvestada vähemalt 14 kuud. Ekslik on väide, et

projekti tegevus ei sisalda „keemilist töötlemist“ (KeHJS § 6 lg 1 p 22). Euroopa

Kemikaaliameti juhendmaterjal REACH määruse kohta ei ole õiguslikult siduv. Lisaks ei saa

REACH määrust kohaldada, kuna käsitleb kemikaalide, mitte jäätmete töötlemist ning selle

art 2 lg 2 välistab selle kohaldamise jäätmete töötlemisel.

Direktiivi 2011/92/EL (edaspidi KMH direktiiv; vt lisa 1 p 9) ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 19.11.2008 direktiiv 2008/98/EMÜ (edaspidi Jäätmedirektiiv; vt I lisa)

eesmärgipärasest tõlgendusest lähtudes ei saa nende eesmärk olla piirata „keemilist

töötlemist“ vaid jäätmete kõrvaldamisega, välistades jäätmete taaskasutamise. KeHJS § 6 lg 1

p 22 räägib „keemilisest töötlemisest“ ilma mingisuguse viiteta jäätmete kõrvaldamisele ja

toimingukoodile D9 ning Euroopa Komisjon ei ole direktiivi ülesvõtmise kohta selles punktis

Eestile mingeid märkusi teinud. KIK leiab, et vanaõli taasrafineerimine baasõliks tähendab

selgelt selle keemilist töötlemist ühes selle keemilise koostise tuntavate muudatustega, mida

peabki iseloomustama projekti eesmärk – ringlusse võtt ja jäätmestaatuse lakkamine. Mõiste

„rafineerimine“ peaks tähendama keemilist töötlemist jäätmete keemilise koostise

muutumisega füüsikaliste meetodite koostoimel ja tulemusena. Lisaks on projekti protsessi

juures tegemist nii jäätmete taaskasutamisega, kui kõrvaldamisega. Kuna tootmisliini tarnija

soovitas taotleja poolt esitatud materjalide kohaselt osa töötlemisel tekkivatest (vedelatest)

jäätmetest koospõletada sama liini soojustehnilises seadmes, siis on tegu ohtlike jäätmete

koospõletusseadmega. Väga üldsõnaliselt kirjeldatud heitepuhastuse korral on võimalik

rafineerimisel tekkivate gaasiliste fraktsioonide suunamine samuti koospõletamisele. Seega

vaides kasutatud füüsikalis-keemilise töötlemise mõiste kunstlikul osadeks eraldamine on

planeeritavat tehnoloogist protsessi arvestades põhjendamatu. Sisendisse antavate õlijäätmete

käitlemine (sh sekundaarsed jäätmed) toimub nii R kui D (nt vesi, eraldatud

oksüdatsiooniproduktid, võõrised jne). Kokkuvõttes on tegemist tegevusega, mille puhu

KeHJS § 6 lg 1 p 22 tulenevalt on KMH hindamine kohustuslik. Väide, nagu oleks KMH

algatajate seisukoht, et KeHJS § 6 lg 1 p 22 ei kohaldu, juba praegu teada, ei pea paika. Aga

isegi kui KeHJS § 6 lg 1 p 22 ei kohaldu, siis tuleb võimaliku KMH menetlusega arvestada.

Keskkonnaamet ei ole oma 15.01.2022 kirjas väitnud, et KMH pole vajalik. Seetõttu tuleks

projekti ajakava planeerimisel KMH menetlusega arvestada.

KMH protsessiks on kohane planeerida 14 kuud. Nimetatud hinnangu on taotleja ise taotluses

andnud.

Ekslik on vaide esitaja väide, et tootmisseadmed on võimalik juba KMH läbiviimise ajal

hankida ning vaid „puhastusseadmete“ hankimine jääks KMH järgsesse perioodi.

Investeeringute tegemine enne KMH lõpptulemuste selgumist oleks selgelt ebamõistlik ning

KIK ei saaks sellistel tingimustel toetuse andmist abikõlblikuks lugeda. Ka ei saa lugeda

4(14)

3-22-1264

tõendatuks taotleja väidet, et ühe heitepüüdeseadmete PVT näitaja kvalitatiivne ületamine

annab aluse eeldada kogu heitepuhastustehnoloogia nõuetele vastavust. Taotleja pole

teatanud, millistele konkreetsetele nõuetele heitepuhastustehnoloogia vastab ega milline on

saasteainete sisaldus välisõhku juhitavates korstnagaasides.

KIK leidis vaidlusaluses otsuses, et keskkonnaloa saamiseks tulnus planeerida 6 kuud. Kuigi

keskkonnaloa puudumine ei ole projekti tegevuste elluviimist faktiliselt takistav, ei ole

projekti eesmärki keskkonnaloa puudumisel võimalik täita. Samuti ei saa projekti tulemusel

tehtud investeeringut ilma keskkonnaloata sihipäraselt kasutada. Enne keskkonnaloa saamist

projekti raames tehtud kulutusi ei saa lugeda abikõlblikuks.

Ekslik on vaide esitaja seisukohta justkui saaks KMH menetlust ja keskkonnaloa menetlust

teostada samaaegselt. Need menetlused viiakse läbi eraldi, kuna KMH aruanne on KMH

läbiviimise korral üks keskkonnaloa menetluse alusdokumente. Lisaks võib tegevustele

lisanduda lubatud heitkoguse projekti (LHK) koostamise ning ehitusloaga seotud menetluste

aeg.

Taotleja pidi tõendama, millisele rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või

jäätmeseaduse § 21 lg 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele või EL-i kehtestatud jäätmete

lakkamise määruse nõuetele hakkab vanaõlidest valmistatud toode vastama (TAT § 12 lg 2 p

7). Vastasel korral ei ole tuvastatav jäätmete lakkamine ehk see, et jäätmed võetakse

ringlusse. Ringlussevõtu tõendamine vastavuse kaudu AP I ja AP II kvaliteediklassile on

olnud taotleja enda valik.

Vaide esitaja leiab, et äriplaanis on piisavalt selgitatud, millist baasõli plaanitakse toota ning

toob äriplaanist välja oma „tooteportfelli“. Nimetatud viide baasõli kohta ei tõenda piisavalt

toodete ja baasõli olemust projektis, mh seetõttu, et TAT viidatud nõude kohaselt jäätmete

ringlussevõttu tõendavad dokumendid toodete „Kergõli 5%“ (kui õli liigitub kütteõliks, siis

on mitteabikõlbulik) ja „Bituumen 7%“ kohta – kuigi nende kohta on saadetud taotlejale

päring.

Importijal on kohustus tagada TNVS § 16 lg 2 toodud kohustuste täitmine ning ta võib ka

seda ise teha viies läbi vastavushindamise. Selleks on vajalik asjakohane akrediteeringuga

saadud vastavushindamise õigus.

Taotleja pole siiamaani pööranud tähelepanu ega teinud parandusi taotluses (kuigi KIK on

juhtinud tähelepanu), et taotluse tekst ja selles kasutatavad võimsuse ning energiahulga

mõõtühikud on omavahel vastuolus. Väitega, et tehase katelde summaarne soojusvõimsus on

700 kWh näitab taotleja, et pole kursis, et mõõtühik kWh on energia-, mitte võimsuse

mõõtühik.

5. Renwol Group OÜ esitas 08.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse KIK 11.02.2022

otsuse nr 1-25/370 ja 09.05.2022 vaideotsuse nr 1-16/54 tühistamise ning KIK-i kohustamise

nõuetes. Hiljem (09.02.2023) on kaebaja muutnud kaebust ning taotlenud kohustamisnõude

asemel kahju hüvitamist summas 903 000 eurot, millele lisandub viivis.

6. Tallinna Halduskohtu 14.02.2023 määrusega võeti vastu kaebuse muutmine ning võeti

menetlusse kaebaja alternatiivne taotlus mõista vastustajalt välja avalik-õiguslikus suhtes

tekitatud kahju summas 903 000 eurot, millele lisandub viivis alates 30.10.2023 (resolutsiooni

p 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane.

5(14)

3-22-1264

7.1. Vastustaja on teinud olulise kaalutlusvea leides, et projekti planeeritud tegevusi ei ole

võimalik abikõlblikkuse perioodil ellu viia ja seetõttu ei vasta projektitaotlus TAT § 7 lg 2

tingimustele. Projektitaotlus oli esitatud vanaõlide regenereerimistehase ehitamiseks sh

projekteerimise, seadmete hankimise ja tehase ehitamisega seotud kulude toetamiseks (vt

kaebuse lisad 1-3). Projektiga ei taotletud toetust KMH eelhinnangu ega KMH läbiviimiseks.

KIK-l puudub pädevus otsustamaks KMH vajaduse või selle eelhinnangu vajaduse

hindamiseks.

7.2. KMH ei ole vajalik ega kohustuslik projektitaotluses toodud tegevuste elluviimiseks.

TAT §-st 11-13 ei tulene, et projekti kohta tuleb koostada KMH või, et taotlejal peab enne

projekti abikõblikkuse tähtaja lõppu olema väljastatud keskkonnaluba. TAT § 8 lg 6 on

otsustatud, et KMH menetlusega seonduv ei kuulu lahendamisele toetatavate projektide

raames. Kulude abikõlblikkus ei ole soetud asjaoluga, kas abikõlblikkuse perioodil

väljastatakse ka toetuse abil soetatud seadmele keskkonnaluba. Samuti ei luba TAT § 17

sätestatud hindamiskriteeriumid hinnata taotlusi selle alusel, mis aja jooksul tõenäoliselt neile

keskkonnaluba väljastatakse.

7.3. Vastustaja on omavoliliselt asunud kaebaja projekti nõuetele vastavuse hindamisele

kehtestama lisakriteeriumeid.

7.4. Vastustaja seisukoht KMH kohustuslikkuse kohta on meelevaldne ja vastuolus KeHJS §

3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 1 p-ga 22, samuti Keskkonnaameti seisukohaga sama projekti kohta (vt

kaebuse lisa 9 ja 9.1). Vaidlusaluses otsuses pole põhjendatud, miks kaebaja planeeritud

tegevus tuleks liigitada KeHJS § 6 lg 1 p 22 kohaseks jäätmete keemiliseks töötlemiseks.

KMH direktiivi ja Jäätmetedirektiivi koosmõjus loetakse jäätmete keemiliseks töötlemiseks

ainult sellist jäätmete keemilist töötlust, mille tulemusena toimub jäätmete kõrvaldamine1.

Euroopa Kohus on asjas C-314/06 punktis 21 tõlgendanud, et ühenduse õiguskorra mõistete

määratlemisel ei lähtuta üldjuhul ühe või mitme liikmesriigi õiguskorrast ning liikmesriigile

antud õigus määratleda direktiivi ülevõtmise tingimused ja kord, ei anna õigust muuta

direktiivis sätestatud mõiste sisu ega ulatust. Seega peab mõiste jäätmete keemiline

töötlemine olem samatähenduslik kõigis liikmesriikides.

7.5. Meelevaldne on vastustaja seisukoht, et jäätmete keemiliseks töötlemiseks tuleb lugeda

mistahes töötlust, milles kasutatakse kemikaale. Kaebaja planeeritav tegevus ei liigitu ka

suure keskkonnaohuga tegevuseks. THS § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise

tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 6 lg 10 kohaselt on suure keskkonnaohuga ja

kompleksloa kohustusega vanaõlide taasrafineerimise alles siis, kui töödeldakse üle 10 tonni

ööpäevas. Kaebaja plaanib esimesel 3 aastal töödelda alla 10 tonni ööpäevas. Kaebaja

planeeritud tegevus on vanaõlide regenereerimine, mille tulemusena toimub jäätmete

taaskasutus ja ringlusse võtt. Seega välistab ainuüksi vanaõlide regenereerimise liigitumine

iseseisva taaskasutustoimingu R9 alla selle liigitumise jäätmete kõrvaldamise D9 kohaseks

füüsikalis-keemiliseks töötlemiseks. Ka tavatähenduses on vastustaja mõistet keemiline

töötlus valesti sisustanud (vt Euroopa Kemikaaliameti REACH juhendmaterjal, lk 28)2.

Kaebaja jäätmekäituse ja tootmisprotsessis ei toimu jäätmetest (vanaõlist) baasõli tootmise

etapis baasõli molekuli keemilist muundamist. Kemikaalidega töödeldakse üksnes vanaõlis

sisalduvaid jääkaineid, sinna lisatud metallilisandeid, vett ja mustust selleks, et need baasõlist

1 Vt Peterson, K. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja motiveerimine Tallinna näitel. SEI Tallinna väljaanne

nr 26, Säästva Eesti Instituut, Tallinn, 2014 lk 30 viimane rida.

2 https://echa.europa.eu/documents/10162/13632/annex_v_draft_changes_10032010clean_en.pdf/ec640502-

11c2-4ac6-b08f-1180f948f1fa

6(14)

3-22-1264

eraldada (vt JäätS § 651 lg 2). Vaidlusaluse otsuse p-des 8-10 on asutud ekslikule seisukohale,

et Euroopa Kemikaaliameti juhend ei kohaldu.

7.6. Vastustaja on teinud olulise kaalumisvea, kui on leidnud, et kaebaja keskkonnaloa

menetlus võtab sama kaua kui EKT Ecobio OÜ või Eesti Diisel AS loamenetlused. Viidatud

juriidiliste isikute keskkonnaloa menetlused venisid taotlustes esinenud puuduste tõttu (vt

kaebuse lisad 10 ja 11), mida ei saa kaebaja keskkonnaloa taotlusele üle kanda. KeÜS § 49 lg-

st 1 tulenevalt otsustatakse keskkonnaloa andmine 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse

esitamisest. Kaebaja oli 18.10.2021 esitatud äriplaanis planeerinud võimaliku keskkonnaloa

menetluseks 14 kuud, mis on piisav ka keskkonnaloa menetluse võimaliku venimise korral.

Seejuures on planeeritud, et keskkonnaloa taotluse menetluse käigus teostatakse kohustuslik

KMH eelhinnang. Vaidlusalusest otsusest ei tuvastatav, millistel kaalutlustel on vastustaja

asunud seisukohale, et 14 kuud ei ole piisav.

7.7. Vastustaja on kaebaja poolt esitatud projekti ajaplaani muutnud ilma muudatusi

kaebajaga kooskõlastamata ja muutmise kaalutlusi nõuetekohaselt põhjendamata.

7.8. Planeeritav tehnoloogia on mõeldud vanaõlide regenereerimiseks ja saadavad tooted on

API kvaliteedi klassidele vastavad baasõlid.

7.9. Vastustaja seisukoht, et ei ole tuvastatav planeeritava tehnoloogia kasutamise teostatavus

on meelevaldne ja õiguslikult põhjendamata.

7.10.

Vastustaja seisukoht tootmisseadmete akrediteeringut omava tõendamisasutuse poolt

väljastatud CE vastavustõendi kohustuse kohta on vastuolus TNVS nõuetega.

7.11.

Vastustaja on meelevaldselt leidnud, et väävlitustamise moodul ei ole abikõlbulik.

7.12.

Kaebajal on tekkinud kahtlus, et taotluse hindajatel puudusid vajalikud tehnilised

teadmised tema taotluse hindamiseks ning olnud taotluse läbivaatamisel lubamatult hooletud.

7.13.

KIK on taotlejaid ebavõrdselt kohelnud.

7.14.

Vastustaja on õigusvastaselt jätnud kaebaja toetustaotluse nõuetele vastavaks

tunnistamata ja seetõttu kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja toetustaotluse rahuldamine

edaspidi on võimatu projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaja saabumise ja projekti eelarve

jäägi vähesuse tõttu. Projektitaotluses planeeritud tähtaja möödumine on põhjuslikus seoses

KIK-i õigusvastase tegevusega. Riigivastutuse seadus (RVastS) ja EL õigus ega Euroopa

Kohtu praktika ei välista toetuse hindamise tingimuste rikkumise korral õigusvastaselt

toetusest ilma jätmise eest hüvitise maksmist (vt Riigikohtu lahend nr 3-16-1634; vt nr 3-18-

830).

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1. Projekti abikõlblikkust ei saa tuvastada enne keskkonnaloa välja andmist ja (võimaliku)

keskkonnamõju hindamise menetluse lõppemist. Taotlus ei vasta TAT § 12 lg 1 p-le 9.

Viidatud sättes nimetatud teostatavus tähendab ka seda, et on tuvastatav, et projekti saab ellu

viia vastavalt taotluses esitatud ajakavale. Sh peab olema tuvastatav, et abikõlblikud kulud

jõutakse teha taotluses esitatud abikõlblikkuse perioodil. Kulu abikõlblikkus on tuvastatav

vaid juhul, kui on selge, et see on põhjendatud mh TAT § 3 lg 1 eesmärki arvestades ehk kui

on tuvastatav, et selle tulemusel suureneb jäätmete ringlussevõtt. Jäätmete ringlussevõtu

üheks vältimatuks eelduseks on antud juhul keskkonnaloa väljastamine ning vastustaja arvates

ka selle menetluse raames KMH teostamine. Vanaõlide regenereerimise käitise kulusid saab

tulevikus abikõlblikuks lugeda pärast seda, kui on selge, et projekt ja selle kulud hakkavad

vastavama TAT § 3 lg 1 ja lg 2 eesmärkidele. Seega saab kulusid tehase seadmetele asuda

tegema pärast KMH läbiviimist ja keskkonnaloa väljastamist. Samuti muudaks

keskkonnalubade saamine pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu võimatuks jäätmete

7(14)

3-22-1264

ringlussevõtu taotluses esitatud mahus ja viisil, täpsemalt jäätmete ringlussevõtu juba aastal

2023. Isegi juhul, kui KMH läbiviimise kohustuslikkus KeHJS alusel poleks üheselt selge,

tuleks selle võimalikkusega arvestada. Menetluse tulemusel võib kogu projekt ka võimatuks

osutuda. Tegemist on prognoosiga, kuid TAT § 12 lg 1 p 9 teostatavust ei saa tuvastada

lähtudes kõige optimistlikumast võimalikust stsenaariumist.

8.2. Projekti teostatavuse hindamisel tuleb lähtuda eeldusest, et KMH läbiviimine on KeHJS §

3 lg 1 p 1 ja § 6 lg p 22 alusel kohustuslik. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja projekti puhul on

tegemist ohtlike jäätmete käitluskohaga, mis vajab nii jäätme- kui ka ehitusluba. Olemasoleva

info põhjal tuleb eeldada, et planeeritavad tegevused vastavad oma sisult „keemilise

töötlemise“ mõistele. Tegemist on olemuslikult vanaõli rafineerimisega. Õlide rafineerimine

võib endas hõlmata, ja reeglina hõlmabki, keemilisi protsesse. Ka kaebaja projekt sisaldab

etappe, mille läbiviimine ilma keemiliste protsessideta pole võimalik. Siin on kõige

otsesemaks näiteks väävlistustamine (õli viimane rafineerimisetapp projektis; vt äriplaan, lk

25; kaebuse lisa 12). Väävli eraldamine saab toimuda ainult keemilise protsessi tulemusel (vt

äriplaan, p 7; kaebuse lisa 12).

8.3. Samuti tuleb keemiliseks töötlemiseks lugeda nii vanaõli destilleerimisele eelnev

eelsepareerimine kui vaakumdestillatsioon. Isegi, kui need etapid hõlmavad füüsikalisi või

mehhaanilisi protsesse, ei muuda see asjaolu, et õli töödeldakse kemikaalidega selle

puhastamiseks vanaõlis sisalduvatest võõristest, jääkainetest ja ühenditest. Ka

vaakumdestilleerimine ja fraktsiooneerimine ei saa toimuda ilma oluliste keemiliste

muudatusteta vajalike saaduste keemilises koostises. See on ka tehnoloogiline eesmärk

baasõli eri fraktsioonide standarditele vastavate omaduste saavutamiseks. Sellist töötlemist

võib nimetada füüsikalis-keemiliseks (mis ongi läbiv mõiste ka paljudes EL õigusaktides),

kuid kindlasti käib see (ka) keemilise töötlemise mõiste alla. Just füüsikalis-keemilise

töötlemise mõistet kasutab ka kaebaja poolt viidatud KMH direktiivi I lisa p 9. Ka äriplaani

punktis 7.2.a on selgitatud, et vanaõlide destilleerimise eelses puhastamises ühe osana ka

keemilis-mehaanilist töötlust ning kaebaja väide, et tegemist ei ole keemilise protsessiga ei

vasta tõele.

8.4. Korrektne ei ole kaebaja sõnastus justkui eraldatakse mingeid „lisatud“ metallilisandeid,

vett või võõriseid. Vanaõlile ei ole keegi neid aineid lisanud, need on vananemise käigus õlis

tekkinud, sest õli saastub mehaaniliste, termiliste ja teiste füüsikalis-keemiliste-bioloogiliste

protsesside tulemusena aja jooksul. Projektis ei toimu ainult jäätmete taaskasutamine, vaid ka

nende kõrvaldamine – kaebuses kasutatud füüsikalis-keemilise töötlemise mõiste kunstlikult

osadeks eraldamine on planeeritavat tehnoloogilist protsessi arvestades põhjendamatu.

Sisendisse antavate õlijäätmete käitlemine toimub nii Jäätmedirektiivi R kui D koodiga

tegevuste läbi (kõrvaldatakse nt vesi, eraldatud oksüdatsiooniproduktid, võõrised jne).

8.5. Vastustaja seisukohta KeHJS § 6 lg 1 p 22 kohustuslikkuse kohta ei lükka ümber kaebaja

viited KMH direktiivi lg 1 p-le 9. KeHJS § 6 lg 1 p-s 22 puudub viide Jäätmedirektiivi I lisale

ja D9 jäätmekoodiga jäätmetele. See tähendab, et KeHJS-s ei ole direktiivi üle võttes piiratud

selle kohaldatavust ohtlike jäätmete keemilise töötlemise puhul vaid jäätmete

kõrvaldamisprotsessidele. Lisaks kasutakse Eesti seadusandluses mõistet jäätmete füüsikalis-

keemiline töötlemine laiemalt, kui vaid jäätmete kõrvaldamise kontekstis (vt

keskkonnaministri 08.12.2011 määrus nr 148 § 2 p 12). Äriplaanis viidatud peamise

konkureeriva vanaõlide regenereerimistehase (Soome firma STR Tecoil OY, varasema

nimetusega L&T Recoil OY) käitise rajamisel viidi keskkonnaloa menetluse käigus läbi

KMH. Keskkonnaameti 15.12.2021 e-kirja ei saa lugeda otsustaja ametlikuks seisukohaks.

Kirjas on lähtutud lakoonilisest eeldusest, et tegemist pole keemilise töötlusega, kuid puudub

igasugune põhjendus, miks sellisele järeldusele on jõutud. Samas võib otsustajaks olla ka

8(14)

3-22-1264

Maardu Linnavalitsus (ehitusloa väljastaja), kelle seisukoht KMH korraldamise osas pole

teada.

8.6. Kui KeHJS § 6 lg 1 p 22 ei kohalduks, oleks KMH algatamine sellegipoolest otsustaja

eelhinnangu põhjal võimalik ja tõenäoline.

8.7. Tootmisseadmete hankimine enne KMH ja keskkonnaloa menetluse lõppu ei oleks

mõistlik ega põhjendatud. Selliselt hangitud seadmete kulusid ei saaks lugeda abikõlblikuks.

Seadmete varasem hankimine lähtuks eeldusest, et negatiivsed keskkonnamõjud on antud

juhul kindlasti maandatavad ja KMH aruandes peetaks tegevust kui sellist lubatavaks. Selles

ei saa kaebaja kindel olla.

8.8. Vastustaja hinnang keskkonnaloa menetluse võimalikule kestusele tugineb teiste

ettevõtete näidetele ning on asjakohane ja õiguspärane (vt vaidlusaluse otsuse p-d 15 ja 18

ning vaideotsuse p-d 20-21). Vastustaja püüdis toodud näidete varal illustreerida, et ka

pädevate ja kogenud taotlejate keskkonnaloa menetlus võib kulgeda märksa pikemalt, kui

seaduses märgitud 90 päeva. Seetõttu ei ole põhjendatud lähtuda kõige optimistlikumast

stsenaariumist ka kaebaja puhul. Vastustaja poolt pakutud 6 kuud on antud projekti keerukust

arvestades küllaltki optimaalne. Näiteks kaebaja projekt oleks oluliselt suurema

käitlusmahuga õlijäätmete tehas, kui AS Eesti Diisel rajatud õlijäätmetest

kütusekomponentide tootmise tehas. Veel esitamata keskkonnaloa taotluse saamine 90 päeva

jooksul tuleb lugeda ebarealistlikuks, arvestades ka tehnilisi küsimusi ja küsitavusi, mis nt

vastustajal projekti hinnates tekkisid (vt vastuse p 39). OÜ Formet Grupp ja OÜ Metanex

menetlusi kaebaja poolt planeeritud projektiga võrrelda ei saa.

8.9. Kaebaja ei ole tõendanud, et projektis tehtava investeeringu tulemusena hakkab toimuma

jäätmete ringlussevõtt ehk jäätmed lakkavad olemast jäätmed ning tekib toode. Kuna

ringlussevõtt on projekti eesmärk, siis ei saa tuvastada projekti teostatavust (TAT § 12 lg 2 p

7). Ringlussevõtu tõendamiseks ei piisa jäätmete „regenereerimise“ tõendamisest JäätS § 651

lg 2 mõttes. TAT § 12 lg 2 p 7 ütleb selgelt, et tõendada tuleb jäätmete lakkamist ja selles

kontekstis ei ole JäätS § 651 lg 2 relevantne. Kui jäätmete taaskasutamise protsessile ei

kohaldu mingid õigusaktide nõuded, tuleb tuvastada, milline on asjakohane standard, mille

täitmisel saab jäätmed lakanuks lugeda. Kuna baasõlide puhul sellised nõuded puuduvad, siis

on kaebaja ise asunud viitama jäätmete lakkamisel API I ja API II standarditele ning

vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud vastavate standardite sobivust. Hindamaks projekti

teostatavust ja keskkonnaloa saamise võimalikkust on vastustaja soovinud ka asjakohaseid

tõendeid standarditele vastavuse osas.

8.10.

Projekti teostatavuse eelduseks on tootmisseadmete sertifitseerimine akrediteeritud

sertifitseerimisasutuse poolt. Kaebaja on esitanud CE vastavussertifikaadi parima pakkumise

teinud tootja VBOLT regenereerimisseadmele (vt vastuse lisa 3). Samas VBOLT-i

väävlistustamise seadmele (pakkumises seadme mark VBT-SE-20) CE sertifikaat ei laiene ja

selle kohta sertifikaati esitatud ei ole. Analoogses menetluses on Keskkonnaamet leidnud, et

jäätmed loetakse lakanud olemast jäätmed, kui on esitatud sertifikaat (vt vastustaja

08.02.2023 menetlusdokumendi lisa 2).

8.11.

Kaebaja väited taotluse hindajate hooletuse ja ebapädevuse kohta on alusetud. Taotlust

hinnanud ekspert on Kalle Kikas, kes on lõpetanud TRÜ füüsiku diplomiga ja töötanud TRÜ-

s järgmised 15 aastat. K. Kikas pälvis 1985. a riikliku autasu puhastusseadmete arendamise,

tootmisse juurutamise ja kasutuselevõtu eest Läänemere saastumise tõkestamiseks

naftasaaduste jäätmetega. K. Kikas on lõpetanud aspirantuuri TPI-s ja kaitsnud dissertatsiooni

naftasaaduste jäätmete keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks kahes esimeses Eestis rajatud

ohtlike jäätmete põletustehases, mille käivitustööde eest vastutas keskkonnafirma ELVI-Aqua

osakonnajuhatajana. Alates 1995. a on K. Kikas töötanud väliskapitalile kuuluvates

9(14)

3-22-1264

ettevõtetes Eestis, Rootsis, Venemaal ja Ukrainas. Tal on üle 20 aasta kogemust

jäätmekütuste, sh naftasaaduste jäätmetel põhineva vedela alternatiivkütuse, tootmise ja

kasutuselevõtu kohta, mille alusel oli üks kolmest Põhja-Euroopa äripiirkonna esindajast

Heidelberg Cement Group alternatiivkütuste juhtgrupis.

8.12.

Vastustaja ei ole kaebajat ebavõrdselt kohelnud, sest KIK pole nõudnud keskkonnaloa

olemasolu ei taotlejalt ega ka kelleltki teiselt. Samuti ei ole KIK kaebajat ebavõrdselt

kohelnud jäätmete lakkamise tuvastamisel muudes küsimustes. Kaebaja taotlusega sarnaseid

projektitaotlusi antud voorus KIK rahuldanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

I

10. Kaebaja on esitanud 04.04.2023 tähtaja ennistamise taotluse, kuivõrd lõplikud seisukohad

esitas kaebaja ühe päevase hilinemisega põhjusel, et kaebaja esindaja pidi välisriigis viibima

esialgselt planeeritust kauem.

11. Esmalt selgitab kohus, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse juhul, kui mööda on lastud

seaduses sätestatud tähtaeg (HKMS 71). Käesoleval juhul oli Tallinna Halduskohtu

14.02.2023 määruse resolutsiooni punktiga 6 määratud vastuväidete esitamise tähtaeg

03.04.2023. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei

pikenda enda määratud tähtaega (HKMS § 70). Käesoleval juhul ei pea kohus põhjendatuks

ega võimalikuks ka tagantjärgi enda määratud tähtaega pikendada. Seetõttu on kaebaja

04.04.2023 menetlusdokument esitatud tähtaja rikkumisega. Kui menetlusosaline esitab

avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1-3 sätestatu

rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4).

Kohtu hinnangul ei ole välisriigis viibimine selliseks mõjuvaks põhjuseks (vrdl HKMS §

150), mis takistas menetlusdokumendi tähtaegset esitamist, seda enam, et tegelikult oli

14.02.2023 määruse resolutsiooni punktis 6 määratud tähtaeg vastustajale vastuväidete

esitamiseks ning kaebajale üksnes menetluskulude esitamiseks. Samas ei tingi kaebaja

04.04.2023 menetlusdokument menetluse viibimist, mistõttu puudub alus selle tagastamiseks.

II

12. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

jätnud kaebaja toetustaotluse rahuldamata. Täpsemalt on menetlusosalised erinevatel

seisukohtadel osas, kas (a) projekt oli teostatav abikõlblikkuse perioodi jooksul, s.o hiljemalt

01.10.2023 (TAT § 7 lg 2), sh kas kaebaja oli piisavalt arvestanud KMH või KMH

eelhinnangu koostamiseks ning keskkonnaloa menetluseks kuluva ajaga; (b) kas on

tõendatud, et kaebaja projekti eesmärgiks on jäätmete ringlussevõtt, sh millisele

rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või JäätS § 21 lg 2 alusel kehtestatud määruse

nõuetele või EL-i kehtestatud jäätmete lakkamise määruse nõuetele hakkab toode vastama

ning (c) kas kasutatav tehnoloogia võimaldab projekti eesmärki saavutada, sh millistele

vastavussertifikaatidele tootmisseadmed vastavad.

13. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Riigikohus on selgitanud, et

haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui küsimuse õiguslik

10(14)

3-22-1264

regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust

ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne võib kohus olla vähem või rohkem

vaoshoitud ka. „See tähendab, et kohus võib /…/ piirduda täiskontrolli asemel nõrgemate

kontrollistandarditega – ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga. Ratsionaalsuse test

tähendab hindamisotsuste puhul analoogselt HMS § 4 lg-ga 2 ennekõike selgitamist, kas

haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid

fakte ning kõiki asjakohaseid fakte. Ilmselgete vigade test tähendab, et on ilma pikemata

selge, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega /…/.“

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 14).

14. Käesoleval juhul reguleerib struktuuritoetuse kui riigiabi andmist siseriiklikus õiguses

perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (STS), keskkonnaministri 22.02.2018 määrus nr

8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Jäätmete

ringlussevõtu toetamine“ jaoks avatud taotlemise korral“ (edaspidi toetuse andmise

tingimused (TAT)) ning Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014-2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi Ühendmäärus).

15. Projektitaotluse kohaselt on tegevuste ajaliseks kestvuseks 20 kuud (01.02.2022-

30.09.2023) (vt kaebuse lisa 2). Vaidlusaluse otsuse punktis 15 on vastustaja leidnud, et

keskkonnaloa menetluse algatamine ja KMH algatamise otsustamine võib aega võtta ca 6

kuud, KMH kestus ca 14 kuud, seadmete hankimine ja tarnimine ca 8-11 kuud, mistõttu on

eeldatav projekti tegelik kestus minimaalselt 28-31 kuud, millele võivad veel lisanduda

lubatud heitkoguse projekti koostamise ning ehitusloaga seotud menetluste aeg (vt kaebuse

lisa 4).

16. Kohus nõustub vastustajaga, et projekti teostatavuse hindamisel abikõlblikkuse perioodi

jooksul on vastustaja õiguspäraselt võtnud arvesse ka asjaolu, et võib esineda vajadus läbida

KMH menetlus (KeHJS § 6 lg 1 p 22) või anda KMH eelhinnang (KeHJS § 6 lg 2).

17. Esiteks ei ole vaidlust selles, et kulutusi tohib teha üksnes abikõlblikkuse perioodi

jooksul, mille kõige hilisemaks kuupäevaks on 01.10.2023 (vt TAT § 7 lg 2). Teiseks

olukorras, kus projekti ei suudetakse ellu viia, kuivõrd KMH menetluse tõttu ei ole projekti

teostamine võimalik, oleks toetuse andmine selges vastuolus TAT § 3 lg-s 1 sätestatud

eesmärgiga – suurendada ettevõtete ressursitootlikkust Eestis tekkivate jäätmete ringlussevõtu

ja korduskasutuseks ettevalmistamise suurendamise kaudu.

18. Vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles toetust projektile, mille eesmärgiks oli ohtlike

jäätmete käitluskoha rajamine. Seda, et tegemist on ohtlike jäätmete käitlusega, on leidnud ka

Keskkonnaamet oma 15.12.2023 e-kirjas (vt kaebuse lisa 9).

19. Projektitaotluses ja selle lisades märgitu ei anna tõsikindlat veendumust, et ilmselgelt

oleks KMH menetluse läbimine välistatud ning seetõttu saaks vastustaja hinnangut projekti

teostatavusele pidada õigusvastaseks. Vastustaja on õigesti selgitanud, et vastavalt KeHJS § 6

lg 1 p-le 22 on olulise keskkonnamõjuga tegevus ohtlike jäätmete põletamine, keemiline

töötlemine või ladestamine. Hinnangu andmisel, kas tegemist võib olla olulise

keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 1 p 22 tähenduses, on vastustaja mh tuginenud kaebaja

äriplaani punktile 7.2.a (vt vaidlusaluse otsuse p 12). Äriplaani punkti 7.2.a kohaselt toimub

baasõlide keemilis-mehaaniline töötlemine (vt kaebuse lisa 12, lk 22). Kohus nõustub

vastustaja seisukohtadega, miks ohtlike ainete keemilise töötlemise sisustamisel ei ole

asjakohane lähtuda Euroopa Kemikaaliameti juhendmaterist seoses REACH määrusega (vt

vaidlusaluse otsuse p-d 8-10 ja vaideotsuse p 9) ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata

(HKMS § 165 lg 2).

11(14)

3-22-1264

20. Kuigi kaebaja on viidanud Jäätmedirektiivile ja KMH direktiivile seoses jäätmete

keemilise töötlemisega, siiski ei oma eelnev tähtsust, kuivõrd äriplaanis (p 7.2.a.) on

kirjeldatud, et kasutatakse keemilis-mehaanilist töötlemist ning KeHJS § 6 lg 1 p 22 nimetab

olulise keskkonnamõjuga tegevusena ka keemilist töötlemist.

21. Lisaks on vastustaja selgitanud oma 15.08.2022 menetlusdokumendis, et kaebaja

äriplaanis on viidatud peamise konkureeriva vanaõlide regenereerimistehase KMH algatamise

protsessile; kõnealuse käitise tooted ja tehnoloogia on kaebaja omadega üsna sarnane,

mistõttu peab vastustaja tõenäoliseks, et ka kaebaja puhul võivad Eestis otsustajad

keskkonnaloa ja ehitusloa menetlustes analoogsetele järeldustele jõuda (vt vastustaja

15.08.2022 menetlusdokumendi p 28). Kuigi kaebaja on 27.01.2023 menetlusdokumendis (p

41) väitnud, et nimetatud Soome firma kasutab kaebaja poolt planeeritust erinevat

tehnoloogiat, siis on vastustaja asjakohaselt viidanud, et kaebaja ei ole oma sellekohaseid

väiteid tõendanud (HKMS § 59 lg 1).

22. Kaebaja on esitanud Kohila Tuhamäe tn 21 vanaõlide regenereerimise tehase

keskkonnamõju hindamise eelhindamise (vt kaebaja 27.01.2023 menetlusdokumendi lisa 6).

Samas on eelhinnang antud projektile, mis on oluliselt erinev algselt KIK-le esitatud

projektist. Seda on kaebaja selgitanud oma 27.01.2023 menetlusdokumendi punktis 15:

„Kaebaja on jätkanud äriplaani elluviimisega. Seoses KIK-i poolse toetuse saamise

ebaselgusega on kaebaja asunud äriplaani ellu viima esialgu planeeritust väiksemas mahus

/…/.“ Eelnev tähendab, et ka kohtule esitatud KMH eelhinnang ei tõenda vastustaja seisukoha

ilmselget õigusvastasust KMH menetluseks planeeritava aja osas.

23. Kaebaja poolt viidatud TAT § 8 lg 6 reguleerib küsimust, millised kulud ei ole

abikõlblikud ning selgitatud viidatud lõike punktis 3, et selliseks kuluks ei ole mh

keskkonnamõju hindamisele tehtud kulud. Eelnev ei tähenda, et vastustaja ei tohiks hinnata,

kas planeeritud tegevused on ka projektis märgitud ajavahemiku jooksul teostatavad. Samuti

ei tähenda vastustaja antud hinnang, et kuivõrd projekti tegevuste hulgas ei ole arvestatud

võimaliku KMH menetlusega, siis oleks kaebaja suhtes kohaldatud lisakriteeriumeid.

Taotluse hindamisel tuleb vastustajal võtta ka seisukoht, kas taotluses planeeritud tegevus on

kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega ja riigi jäätmekavaga aastateks 2014-

2020 (vt TAT § 12 lg 1 p 7) ning kas taotluses kirjeldatud projekt on taotluses toodud

tingimustel teostatav (vt TAT § 12 lg 1 p 9).

24. Lisaks on vastustaja pidanud ajakava ebarealistlikuks keskkonnaloa menetluseks

planeeritud aja osas. Vaidlus puudub, et kaebaja hinnangul kulub keskkonnaloa menetluseks

seaduses sätestatud 90 päeva (vt kaebuse lisa 5, p 4.4.). Kohus nõustub vastustajaga, et

tegevuste planeerimisel ei saa arvestada kõige optimistlikuma stsenaariumiga, et

keskkonnaluba väljastatakse kohe seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seejuures on vastustaja

asjakohaselt põhistanud, miks ei saa lähtuda kõige optimistlikumast stsenaariumist – nimelt

on vastustaja viidanud mitmele kogenud ettevõtja keskkonnaloa taotluse menetlusele, mis on

veninud oluliselt pikemaks, kui seaduses sätestatud tähtaeg (vt vaidlusaluse otsuse p 18;

kaebuse lisa 6; vaideotsuse p 15, kaebuse lisa 8). Seega ei saa pidada vastustaja hinnangut

tegevuste ajakavale seoses keskkonnaloa menetluse võimaliku kestusega ilmselgelt

meelevaldseks.

25. Kaebaja leiab, et on äriplaanis planeerinud võimaliku keskkonnaloa menetluseks 14

kuud, mis on piisav ka keskkonnaloa menetluse võimaliku venimise korral ning keskkonnaloa

taotluse menetluse käigus teostatakse ka kohustuslik KMH eelhinnang.

26. Äriplaanis (vt kaebuse lisa 12, lk 16) on märgitud järgmist: „Oleme koostanud

alternatiivse projekti ja investeeringute ajakava, mille kohaselt jõuame planeeritud tegevused

projekti abikõlbulikkuse perioodil ellu viia ka siis kui keskkonnaloa jaoks on vajalik KMH

12(14)

3-22-1264

teostamine. Oleme planeerinud võimaliku KMH jaoks täiendavalt 14 kuud. Sõltuvalt KMH

menetluse käigust ja võimalike tõusetunud küsimuste lahendustest saame projekti tegevustega

(seadmete tellimine jms ettevalmistavad tegevused) alustada ka enne KMH lõpliku

heakskiitmist eeldusel, et tõusetunud küsimused on lahendatavad.“ Esmalt on vastustaja

asjakohaselt selgitanud, et KMH menetlus ja keskkonnaloa menetlus on kaks eraldiseisvat

haldusmenetlust. Teiseks tuleb tõdeda, et projekti teostatavuse hindamisel on suur risk, kui

projekti tegevusi ja sellega seotud kulutusi (nt seadmete tellimine) tehakse enne, kui KMH

menetlus on lõpule jõudnud. Seda on selgitatud ka vaideotsuse punktis 12.

27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on põhjendanud (HMS § 56 lg-d 1-3),

miks projektitaotluses kirjeldatud ajakulu kogu projektile ei ole realistlik, vaid arvestada

tuleks projekti elluviimiseks 28-31 kuud (vt vaidlusaluse otsuse p-d 1-16 ja vaideotsuse

punktid 6-19.

28. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on kaebaja poolt esitatud projekti ajaplaani

muutnud ilma muudatusi kaebajaga kooskõlastamata. Taotluse toetuse saamiseks esitab

taotleja (TAT § 11 lg 1 p 2; § 14 lg 1). Seega ei saa vastustaja asuda taotlust muutma. Küll

aga on taotleja kohustuseks esitada rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet

rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul (TAT § 13 p 2) ning võimaldada ja osutada

igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tegevuse asukohas (TAT § 13 p 3).

29. Kaebaja leiab, et planeeritav tehnoloogia on mõeldud vanaõlide regenereerimiseks ja

saadavad tooted on API kvaliteedi klassidele vastavad baasõlid. Vaidlusaluse otsuse punktides

26-34 on selgitatud, miks vastustaja leiab, et tõendamata on jäätmete lakkamine ning

ringlussevõtt, mille kontrollimise kohustus tuleneb vastustajale TAT § 12 lg 2 punktist 7.

Vaideotsuse punktis 21 on selgitatud, et taotleja pidi tõendama, millisele rahvusvahelisele,

Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse § 21 lg 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele

või EL-i kehtestatud jäätmete lakkamise määruse nõuetele hakkab vanaõlidest valmistatud

toode vastama; vastasel korral ei ole tuvastatav jäätmete lakkamine ehk see, et jäätmed

võetakse ringlusse; ringlussevõtu tõendamine vastavuse kaudu AP I ja AP II kvaliteediklassile

on olnud taotleja valik. Lisaks on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et kuna ringlussevõtt on

projekti eesmärk, siis ei saa tuvastada projekti teostatavust (TAT § 12 lg 2 p 7) ning

ringlussevõtu tõendamiseks ei piisa jäätmete „regenereerimise“ tõendamisest JäätS § 651 lg 2

mõttes. TAT § 12 lg 2 p 7 ütleb selgelt, et tõendada tuleb jäätmete lakkamist ja selles

kontekstis ei ole JäätS § 651 lg 2 relevantne.

30. Tulenevalt JäätS § 21 lg-st 1 lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud

ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele

tingimustele: 1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg

või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele

nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju

keskkonnale ega inimese tervisele; 5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse

kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3-30), artikli 6 lõike 2 alusel

rakendusaktiga või JäätS § 21 lg 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud JäätS § 21

lg 1 punktide 1-4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on

nende puudumise korral kohaldatud JäätS § 21 lg-s 31 nimetatud erandit. Seega tuleneb ka

JäätS § 21 lg 1 punktist 3 nõue, et toode peab vastavama mh tootestandarditele. Eeltoodust

lähtuvalt ei ole meelevaldne ning põhjendamata vastustaja seisukoht, et tõendamata on

jäätmete lakkamine vanaõli regenereerimise tulemusel. Kohus nõustub vaideotsuse p-des 26-

34 märgituga ega pea vajalikuks seda korrata (HKMS § 165 lg 2).

13(14)

3-22-1264

31. Kaebaja hinnangul on meelevaldne ja õiguslikult põhjendamata vastustaja seisukoht, et ei

ole tuvastatav planeeritava tehnoloogia kasutamise teostatavus. Arvestades, et taotlus oleks

jäänud rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et projekti teostatavus polnud tuvastatav ning

samuti polnud tõendatud jäätmete lakkamine, siis puudub vajadus analüüsida, kas vastustaja

on õiguspäraselt leidnud, et tuvastatav ei ole planeeritava tehnoloogia kasutamise teostatavus.

Seetõttu jätab kohus sellesisulised kaebaja väited tähelepanuta.

32. Paljasõnalised on kaebaja väited, et taotluse hindajatel puudusid vajalikud tehnilised

teadmised.

33. Vastustaja on avaldanud hindaja nime ning selgitanud hindaja tausta (vt vastustaja

15.08.2022 menetlusdokument, p 51). Kohtul puudub alus kahelda hindaja pädevuses,

vastupidiseid andmeid pole ka kaebaja esitanud.

34. Kaebaja leiab, et vastustaja on teda ebavõrdselt kohelnud.

35. Vastustaja vaidleb sellele väitele vastus ning selgitab, et taotlused oma sisult on olnud

erinevad ning vastustajal tuleb igakordselt eraldi kaaluda, kuidas üks või teine aspekt või

menetlus projekti elluviimisel selle kulude abikõlblikkust teoreetiliselt mõjutada saab.

Seejuures on vastustaja oma 08.02.2023 menetlusdokumendi punktis 15 põhjendanud, et

taotlejat ja AS Ragn Sellsi ei ole erinevalt koheldud. Vastustaja ei nõudnud AS-lt Ragn Sells

keskkonnaloa olemasolu enne taotluse rahuldamist, kuid seda ei ole vastustaja kunagi

nõudnud ka kaebajalt. Vastustaja on selgitanud, et asjaolu, et keskkonnaloa taotlus esitati AS

Ragn Sellsi poolt pärast rahastamisotsuse tegemist, ei näita samuti ebavõrdset kohtlemist;

kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks ei olnud asjaolu, et ta ei olnud keskkonnaloa

taotlust veel esitanud; KIK ei saa enne kulude tegemist neid abikõlblikuks lugeda ega ole seda

ka AS Ragn Sells projekti puhul teinud.

36. Kohtu hinnangul ei ole ebavõrdne kohtlemine tõendanud ning kaebaja väited ebavõrdsest

kohtlemisest on põhjendamatud. Kaebaja taotlust ei jäetud rahuldamata argumendil, et

kaebajal puudus keskkonnaluba (vt vaidlusaluse otsuse p-d 25, 34, 41 ja 42), mistõttu ei ole

kaebajat ja AS-i Ragn Sellsi ebavõrdselt koheldud.

37. Eeltoodust lähtuvalt jääb rahuldamata vaidlusaluse otsuse ja vaideotsuse tühistamisnõue.

38. Kaebaja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude.

39. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodust ilmneb, et kahju

hüvitamise nõude üheks eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Eelnevalt

on kohus leidnud, et vaidlusalune KIK-i otsus ei ole õigusvastane, siis on täitmata ka üks

kahju hüvitamise nõude eeldusi, mistõttu tuleb ka kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

40. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebaja

kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)