2-22-4058/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4058

Kohtuasi

X avaldus täisealisele isikule Y-le eestkoste seadmiseks

ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina

Mare Hiob

Puudutatud isik II Kristiine Linnaosa Valitsus (75014238)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 23.02.2023 määrus tühistada ning saata kohtuasi menetluse

jätkamiseks tagasi samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 18.03.2022 (täiendatud 06.04.2022) Harju Maakohtule avalduse

täisealisele isikule Y-le (puudutatud isik I) eestkostja määramiseks. Puudutatud isik I on Vene

Föderatsiooni kodanik. Avalduse kohaselt on ta avaldaja vanaema, kes on dementne ning ei

suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Avaldaja sõnul ei ole puudutatud isik I

2-22-4058

võimeline tasuma kulusid ega korraldama enda hooldust. Ta on kaotanud ära pangakaardi ega

ole võimeline tellima uut. Kõik puudutatud isiku I arved maksab avaldaja, kes soovib hakata

vanaema eestkostjaks.

2. Harju Maakohus 16.05.2022 määrusega määras puudutatud isikule I riigi õigusabi korras

advokaadi ning 17.04.2022 määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

3. Psühhiaater MM esitas kohtule 26.05.2022 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti, kus sedastas,

et puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire, vaskulaarne dementsus F01.0-RHK-10 järgi,

mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Oma elu iseseisvalt ta

korraldada ei suuda. Uuritav ei ole võimeline arusaama abielu sõlmimise ja muude

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Uuritava vaimne seisund ei luba tal

langetada

otsuseid,

teha

tehinguid,

ka

pisitehinguid

mitte

ega

teostada

valimisõigust. Dementsuse tõttu ei ole isik võimeline osalema kohtuistungil. Tavalises

keskkonnas on võimalik isikut kuulata ja ärakuulamine ei kahjusta teda. Uuritava vaimne

seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkoste määramise kohta, sest eestkoste sisu ta ei

mõista. Eestkostja isiku (tütrepoja) osas on uuritaval positiivne seisukoht. Uuritav vajab

eestkostjat. Eestkostja ülesandeks peaksid jääma kõik tehingud.

4. Maakohus seadis 23.08.2022 määrusega puudutatud isikule I esialgse õiguskaitse korras

eestkoste ja määras ajutise eestkostja ülesandeid täitma avaldaja kuni eestkoste seadmise ja

eestkostja määramise otsustamiseni käesolevas tsiviilasjas, kuid mitte kauemaks kui

kuueks kuuks, s.o kuni 23.02.2023. Kuna puudutatud isik I on Vene Föderatsiooni kodanik

kohaldub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Tulenevalt lepingu art 36 p-st 2 võib

edasilükkamatutel juhtudel teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada

vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama art 35

p-s 1 nimetatud pädevale eestkoste- ja hooldusorganile.

5. Juhindudes õigusabilepingu art 36 p-st 2 teatas maakohus 06.09.2022 esialgselt rakendatud

abinõudest Eesti Justiitsministeeriumi kaudu Vene Justiitsministeeriumile. Kätteantavateks

dokumentideks olid 23.08.2022 koostatud esialgse õiguskaitse määruse terviktekst ning

määruse tervikteksti venekeelne tõlge. Kohus märkis, et dokumentide kättetoimetamisel

adressaadile

tuleb

kättesaamiskinnitus

saata

ka

Harju

Maakohtule.

Kohtule

kättesaamiskinnitust saadetud ei ole.

6. Seoses sellega, et puudutatud isik I on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle alaline elukoht on

Eestis ning tema Eestis viibimine ei ole ajutine, tegi maakohus 18.11.2022 kohtunõude

Venemaa Föderatsiooni pädevale asutusele. Kohus märkis, et õigusabilepingu art 35 kohaselt

on lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades, kui leping ei näe ette

teisiti, pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle kodanik on eestkoste- või

hooldusalune isik. Seejuures rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust. Sama lepingu art

37 p 1 sätestab, et vastavalt art 35 p-le 1 võib pädev eestkoste- ja hooldusorgan eestkoste ja

hoolduse anda üle teise lepingupoole vastavatele organitele, kui eestkoste- või hooldusaluse

isiku elu- või asukoht või vara asub selles riigis. Üleandmine kehtib ainult sel juhul, kui

järelepärimise saanud organ annab nõusoleku võtta vastu eestkoste või hooldus ning

informeerib sellest järelepärimise esitanud organit. Lähtuvalt eeltoodust palus maakohus

Venemaa Föderatsiooni pädeval asutusel teatada kohtule hiljemalt 18.12.2022, kas nad

soovivad puudutatud isiku I eestkoste ja hoolduse üle anda Eesti Vabariigile.

2-22-4058

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 23.02.2023 määrusega avaldaja avalduse puudutatud isikule I

eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423

lg 1 p 13 kohaselt läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Menetlusosaliste

kantud menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda

(TsMS § 172 lg 1, 3).

8. Eesti-Vene õigusabilepingu art 37 p 1 sätestab, et vastavalt art 35 p-le 1 võib pädev eestkoste-

ja hooldusorgan eestkoste ja hoolduse üle anda teise lepingupoole vastavatele organitele, kui

eestkoste- või hooldusaluse isiku elu- või asukoht või vara asub selles riigis. Üleandmine kehtib

ainult juhul, kui järelepärimise saanud organ annab nõusoleku võtta vastu eestkoste või hooldus

ning informeerib sellest järelepärimise esitanud organit. Eeltoodust tuleneb, et Venemaa

eestkosteorgan võib anda eestkoste üle Eesti eestkosteorganile, kui Eesti eestkosteorgan on

sellega nõus. Kohtule on TsMS § 75 lg 1 sätestatud kontrolli käigus ilmnenud, et Venemaa

eestkosteorgan ei ole andnud nõusolekut anda eestkoste üle Eesti eestkosteorganile, mistõttu ei

ole Eesti kohus pädev omal algatusel üle võtma puudutatud isiku I eestkostet, mistõttu tuleb

jätta avaldus läbi vaatamata.

Määruskaebus

9. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning saata asi maakohtule tagasi menetluse

jätkamiseks.

10. Puudutatud isiku I esindaja leiab, et avaldaja avalduse läbi vaatamata jätmine oli

põhjendamatu. Tegemist on kõrges vanuses isikus isikuga, kellel puudub võimekus oma elu

korraldada, teha rahalisi tehinguid (sh pisitehinguid) ja ametiasutustes oma asju ajada.

Puudutatud isiku I alaline elukoht on aastakümneid olnud Eestis, ka töökoht. Puudutatud isik I

saab Eestis sotsiaalabiteenuseid ja arstiabi vaatamata kodakondsusele.

11. Maakohus kohaldas 23.08.2022 määrusega omal algatusel isiku suhtes ajutist eestkostet ja

määras ajutise eestkostja kuueks kuuks. Kohtul oli võimalik peale 23.02.2023 kohaldada

esialgset õiguskaitset korduvalt ja seada puudutatud isiku I üle ajutine eestkoste uuesti,

tähtajaga kuni kuus kuud. Ajutise eestkoste korduvaks seadmiseks seadus piiranguid ette ei näe.

On mh üldteada, et Venemaa Föderatsiooni pädev justiitsasutus vastab kõikidele Eestist

saadetud päringutele ja nõuetele ülipika ooteajaga.

12. Määruskaebuses esitas puudutatud isiku I esindaja esialgse õiguskaitse taotluse puudutatud

isikule I ajutise eestkoste määramiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

ning kohtuasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule TsMS § 667 lg 2

alusel. Määruskaebus rahuldatakse.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus selle kohta, et asi ei allu Harju Maakohtule,

on ennatlik, sest rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud ei ole veel

käesolevaks ajaks lõplikult selgunud. Ringkonnakohus nõustub, et kohtualluvuse määramisel

tuleb kohaldada maakohtu poolt kohaldatud õigusabilepingu sätteid ja maakohus tegi

asjakohaselt 18.11.2022 pöördumise läbi Eesti Justiitsministeeriumi Vene Föderatsiooni

Justiitsministeeriumile. Samas ei ole maakohus pöördumise tegemisel arvestanud, et suhtlus

konkreetsete riikide vahel ei pruugi toimuda nii tempokalt kui Euroopa Liitu kuuluvate

2-22-4058

naaberriikidega. Ringkonnakohus on veendunud, et üks kuu päringule vastamiseks (hiljemalt

18.12.2022 nagu määras maakohus) ei ole suhtluses Vene riigiga piisav. Kolleegiumile

teadaolevalt tuleb arvestada vähemalt 8 kuuga, seejuures võib olla vajalik teha korduvaid

päringuid. Praeguses asjas nähtub kohtute infosüsteemist (vt maakohtu 23.02.2023 e-kiri

Justiitsministeeriumile), et tõlgitud kohtumäärus koos kaaskirjaga olid saadetud postiga

Justiitsministeeriumile alles 27.12.2022 (seega isegi peale Vene poolele vastamiseks antud

tähtaega), mistõttu 23.02.2023 seisuga vastuse eeldamine ei olnud mõistlik ega realistlik.

Maakohtul tuleb tsiviilasja edasises menetluses saata Vene riigile uus asjakohane päring ja

arvestada vastamiseks vajalike realistlike tähtaegadega. Vajadusel tuleb teha korduvaid

päringuid. Kohtu kaitse eestkostet vajavale alaliselt Eestis elavale isikule peab olema tegelik ja

sisuline, mitte formaalne.

15. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et maakohus tõlgendas õigusabilepingu art 36 p 2

põhjendamatult kitsalt. Viidatud säte annab praeguses asjas Eesti eestkoste- ja hooldusorganile

võimaluse ise rakendada edasilükkamatutel juhtudel vajalikke abinõusid. Kolleegiumi arvates

tuleks viidatud artikli mõttes edasilükkamatute juhtudena mõista mh olukorda, kus isikul on

diagnoositud raske dementsus, mistõttu ei ole ta suuteline oma elu korraldama ega adekvaatselt

asjadest aru saama ilma kõrvalise abi ja toetuseta igapäevaelus, kuid asjakohase teabe saamine

tema kodakondsusekohasest riigist viibib. Sellises olukorras on Eesti kohtul õigus esialgse

õiguskaitse abinõuna rakendada TsMS § 521 lg-s 1 sätestatud ajutist eestkostet ka korduvalt.

Arvestades puudutatud isiku I reaalset vajadust eestkostele, on maakohtul võimalik kuni

Venemaalt vastuse saamiseni peale kuue kuu möödumist ajutist eestkostet pikendada ka kuni

ühe aastani (TsMS § 521 lg 5 teine lause), kuna praeguses asjas on eksperdiarvamus olemas.

16. Ühtlasi märgib kolleegium, et määruskaebus sisaldab taotlust esialgse õiguskaitse

rakendamiseks ning avaldaja ajutiseks eestkostjaks määramiseks (TsMS § 521 lg 1). Kuna

taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks oli esitatud ajal, mil kaebus oli TsMS § 663 mõttes

maakohtu menetluses, tuli esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse osas seisukoht võtta

maakohtul. Maakohus on jätnud enne kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule

edastamist esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse ekslikult lahendamata.

17. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja

maakohtule tagasi edasiseks menetlemiseks, sh esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks.

18. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vastavalt

asja uue läbivaatamise tulemusele.

19. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 esimese lause

tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa

ringkonnakohtu määruse peale maakohtu määruse tühistamise ja asja samale maakohtule

menetluse jätkamiseks saatmise kohta määruskaebust esitada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

21.02.2018 määrus nr 2-14-7385, punkt 13).

(allkirjastatud digitaalselt)