2-20-8911/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8911

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu vastu

4300 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu

(registrikood 80150357), lepinguline esindaja Erika Scholler

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu 10. märtsil 2023 esitatud tõend

(Aleksei Yi 9. märtsi 2023. a seletus).

2. Jätta Harju Maakohtu 26. jaanuari 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-

20-8911 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

3. Jätta Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, E. Vilde tee 112

korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 18. juunil 2020 (täpsustatud 13. augustil 2020) Harju Maakohtule

avalduse, milles palus Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistult (puudutatud isik, korteriühistu)

välja mõista kahjuhüvitise 4300 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta korteriühistu kanda.

2 (6)

Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt võtsid korteriomanikud Tallinn, E. Vilde tee 112

korteriühistu korteriomanike 11. aprilli 2019. a üldkoosolekul vastu otsuse, mille järgi peavad

korteriomanikud taatlema veearvesteid iga viie aasta tagant. Otsuse järgi võis iga korteriomanik

ise taatlemist tellida või paluda selleks korteriühistult abi. Avaldaja esitas 6. juunil 2019

korteriühistule palve taadelda tema korteriomandis asuvaid veearvesteid. Korteriühistu ja

osaühing PREM TEST sõlmisid 21. augustil 2019 lepingu, mille alusel pidi äriühing vanad

veearvestid demonteerima, need taatlema või vahetama ja taadeldud veearvestid tagasi

paigaldama. osaühing PREM TEST teostas avaldaja korteriomandis töid 23. augustil 2019.

Avaldaja korteriomandis toimus 18. septembril 2019 veeavarii, mille tulemusena said

kahjustada avaldaja korteriomand ja selle all asuvad korteriomandid. Avarii põhjustas

veearvestite paigaldamise käigus alguses lahti ja seejärel kinni keeratud lõdviku purunemine.

Avaldaja on seisukohal, et töid teostanud osaühing PREM TEST on tööde teostamisel rikkunud

hoolsuskohustust ja läinud vastuollu asjatundlikkuse põhimõttega. Olenemata sellest, kas

katkiläinud toru paigaldati tagasi samamoodi kui enne, oleks tööde teostaja pidanud juhtima

tähelepanu paigalduse ebakorrektsusele ja avariiohtlikkusele. Osaühing PREM TEST seda aga

ei teinud.

Avaldaja hüvitas veeavarii tulemusel kahjustada saanud kõrvalkorteri remondikulu 4300 eurot.

Avaldaja leidis, et korteriühistu tellitud veearvestite monteerimise tööd olid ebakvaliteetsed ja

põhjustasid talle kahju 4300 eurot.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Korteriühistu juhatus ei ole võtnud kohustust korraldada veearvestite vahetust või taatlemist.

Juhatus on esitanud litsentseeritud firmade nimekirja, kelle poole saab korteriomanik ise

pöörduda. Korteriühistu tellis veearvestite taatlemise/vahetamise teenuse osaühingult PREM

TEST. Tööde teostaja koostas 23. augustil 2019 akti, millest nähtub, et avaldaja korteriomandis

asunud sooja vee arvesti töötas korrektselt ja külma vee arvesti ei töötanud, mistõttu oli

paigaldatud uus külma vee arvesti.

Korteriühistu leidis, et osaühing PREM TEST teostas töö nõuetekohaselt. Tööde teostaja ei

pidanud kontrollima veearvestite ühenduskohti. Tööd teostanud santehnikud selgitasid avaldaja

esindajale veearvestite vahetamisega seotud asjaolusid. Torud, tihendid ning voolikud pärast

kuulkraani ja veearvesti kuuluvad korteriomanikule, kes peab neid korras hoidma. Avaldaja

esitatud asjatundja arvamusest nähtub, et avarii põhjustas ebasobiva vooliku kasutamine.

Avaldaja, kasutades ebasobivat voolikut, on rikkunud korteriomaniku kohustust.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus rahuldas 26. jaanuari 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

ja mõistis korteriühistult avaldaja kasuks välja 4300 eurot. Maakohus jättis menetluskulud

korteriühistu kanda ning mõistis korteriühistult avaldaja kasuks välja menetluskulud 158 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub asjas kogutud materjalidest, et veeavarii

põhjustas sooja vee arvesti väljaviigule kinnitatud vooliku lõhkemine. Maakohus tuvastas, et

sooja vee arvesti ning selle külge kinnitatud ja veeavarii põhjustanud voolik on avaldaja

eriomand, ja et kahju põhjustanud sündmus (veeleke) on lähtunud avaldaja eriomandi esemest.

Kuna kahju tekkimine ei ole seotud kaasomandiga, ei vastuta korteriühistu avaldaja ees

kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustuse võimaliku rikkumise tõttu.

Maakohus märkis, et kuigi korteriomaniku ja korteriühistu vahel on seadusjärgne võlasuhe, ei

välista see nende vahel muude võlasuhete tekkimist. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja ja

korteriühistu sõlmisid töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Lepingu

järgi kohustus korteriühistu teostama avaldaja korteris asuvate veearvestite taatlemist ja

vajadusel uute arvestite paigaldamist ning avaldaja kohustus selle eest korteriühistule tasuma.

3 (6)

Vajalike tööde teostamiseks sõlmis korteriühistu omakorda 7. augustil 2019 lepingu

osaühinguga PREM TEST. Asja materjalidest nähtuvalt on korterühistu täitnud lepinguga

võetud kohustuse taadelda või vahetada avaldaja korteriomandis asuvaid veearvesteid ning et

avaldaja on tasunud kokkulepitud töö eest.

Kuna pooled ei ole lepingus kokku leppinud, millistele tingimustele peab töö vastama, siis peab

töö vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1). Maakohus asus

seisukohale, et 21. veebruari 2020. a asjatundja arvamus tõendab, et veeavarii põhjustanud

sooja vee voolik oli monteerimise käigus jäetud võlvasendisse, mis põhjustas selle lõhkemise.

Seega ei vastanud töö keskmisele kvaliteedile.

Maakohus märkis, et töövõtulepingust tulenevate otseste kohustuste kõrval on pooltel ka

lepingulised kõrvalkohustused. Töövõtja üheks kõrvalkohustuseks on kohustus täita käsundit

vajaliku hoolsusega. 21. veebruari 2020. a asjatundja arvamuse kohaselt oli veeavarii üheks

põhjuseks ka sooja vee ärajuhtimiseks ebasobiva vooliku kasutamine. Maakohus asus

seisukohale, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku hoolsuskohustuse osaks on, kui

töövõtja sellised elemendid tööde käigus avastab, teatada isikule ebasobivatest tehnosüsteemi

elementidest, mis võivad kujutada endast ohtu. Praegu ei ole osaühing PREM TEST teavitanud

avaldajat või korteriühistut sellest, et avaldaja korteris asuv sooja vee lõdvik on ebasobiv.

Korteriühistu väide, et tööd teostanud santehnikud selgitasid avaldajale veearvestite

vahetamisega seotud asjaolusid, on tõendamata.

Maakohus leidis, et avaldaja ei ole täitnud kohustust hoida voolikut korras (KrtS § 31 lg 1 p 1),

kuna ta ei ole veendunud, et paigaldatud lõdvik on sobiv sooja vee ärajuhtimiseks. Seega, kui

avaldaja oleks täitnud eriomandi eseme korras hoidmise kohustust, ei oleks kahju tekkinud

(VÕS § 127 lg 4). Praegu on aga põhjusliku seose avaldaja kohustuse rikkumise ja kahju

tekkimise vahel kõrvaldanud osaühingu PREM TEST hoolsuskohustuse rikkumine.

Maakohus asus seisukohale, et korteriühistu vastutab osaühingu PREM TEST käitumise eest

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 2 alusel ja avaldajal on õigus nõuda kahju

hüvitamist korteriühistult. Kuna kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud, tuleb

korteriühistult avaldaja kasuks 4300 eurot välja mõista.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Korteriühistu ei vaidlusta, et avaldaja ja korteriühistu vahel on sõlmitud töövõtuleping

VÕS § 635 lg 1 mõttes ning korteriühistu sõlmis töövõtulepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks lepingu osaühinguga PREM TEST. Korteriühistu on töövõtulepingust tulenevad

kohustused täitnud ja avaldaja on kokkulepitud töö eest tasunud. Samuti ei vaidlusta

korteriühistu, et avaldaja korteriomandis asuv sooja veel lõdvik on ebasobiv ning veeavarii

põhjustanud voolik kuulub avaldaja eriomandisse.

Korteriühistu on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et osaühing PREM TEST on

rikkunud temal lasunud hoolsuskohustust. Osaühing PREM TEST on teavitanud avaldaja

esindajat W suuliselt ebasobiva vooliku kasutamisest. Seega on osaühing PREM TEST täitnud

oma selgitamiskohustust ning hoolsuskohustuse rikkumist ei esine. Kuna osaühing PREM

TEST on teavitanud vooliku ebasobivusest, siis ei saa lugeda rikkumiseks asjaolu, et voolik oli

jäetud võlvasendisse. Töövõtjalt ei saa nõuda, et ta paigaldaks ebasobiva vooliku õigesse

asendisse. Seega ei kahjustanud osaühing PREM TEST monteerimise käigus voolikut ning

teostatud töö vastas keskmisele kvaliteedile.

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle tähelepanuta.

4 (6)

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.

8. Korteriühistu esitas 10. märtsil 2023 uue tõendina osaühingu PREM TEST töötaja Aleksei

Yi 9. märtsi 2023. a seletuse. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks

esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Arvestades asja sisu, on esitatud tõend asjassepuutuv ja see

tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

9. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas osaühingu PREM TEST

23. augustil 2019 avaldaja korteriomandis teostatud tööd vastasid lepingutingimustele, sh kas

osaühing PREM TEST teavitas avaldajat tema korteriomandis oleva ebasobiva vooliku

kasutamisest ning sellega kaasnevatest riskidest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

õigesti menetlusosaliste õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes.

Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et osaühingu PREM TEST teostatud tööd ei vastanud

lepingutingimustele, mistõttu on avaldus õigesti rahuldatud. Kolleegium peab vajalikuks aga

täpsustada maakohtu õiguslikku seisukohta seonduvalt töövõtja hoolsuskohustusega (käesoleva

määruse p 11).

10. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kolleegiumi

hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et pooled ei leppinud kokku selles, millistele

tingimustele peab töö vastamata (maakohtu määruse p 13). Ulatuses, milles töövõtulepingus ei

sisaldu erikokkuleppeid töö omaduste kohta, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse üle

otsustada VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel, hinnates, kas töö on eesmärgipäraselt kasutatav. Seejuures

eristatakse kaht olukorda sõltuvalt sellest, kas töö peab sobima teatud tellija poolt silmas peetud

spetsiifiliseks kasutusviisiks või seda liiki töö jaoks tavaliseks kasutusviisiks. Juhul, kui

töövõtulepingu objektiks olev töö on üleandmise hetkel tavalise kasutusviisi raames

põhimõtteliselt eesmärgipäraselt kasutatav, tuleb töö lepingutingimustele mittevastavuse

tuvastamiseks täiendavalt kontrollida, kas tööl on nimetatud kasutusviisi raames ka

nõuetekohane kvaliteet. Erikokkuleppe puudumise korral peab töövõtja teostatud töö olema

tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes (Käerdi, M jt. VÕS § 641, komm

3.3.2 ja selle alapunktid b ja c. – Varul, P jt. (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2021).

10.1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole praegusel juhul tegemist spetsiifiliseks

kasutusotstarbeks tellitud tööga (VÕS § 641 lg 2 p 2 esimene alternatiiv). Korteriühistu ja

osaühingu PREM TEST vahel sõlmitud lepingu nr 01-060819 kohaselt pidi osaühing PREM

TEST avaldaja korteriomandis olevad veearvestid taatlema või välja vahetama. Lepingu p 1.2

kohaselt pidi osaühing PREM TEST veearvestid demonteerima, demonteeritud veearvestite

veenäidud fikseerima, veearvestid laborisse taatlemisele viima ja need tagasi tooma, taadeldud

või uue (praagitud asemel) veearvesti paigaldama, vahetama tihendid, veearvestid plommima

ja kontrollima paigaldamise (tl 5). Seega tuleb töö lepingutingimustele vastavust hinnates

otsustada, kas töö sobib seda liiki töö jaoks tavaliseks kasutusviisiks (VÕS § 641 lg 2 p 2 teine

alternatiiv).

10.2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et veearvestite taatlemine ja

vahetamine eeldab nende torust lahtiühendamist ja seejärel uuesti toruga ühendamist (maakohtu

määruse p 14). Seega pidi töövõtja veearvesti eemaldamiseks selle voolikust lahti ühendama

ning veearvesti uuesti paigaldamisel selle taaskord voolikuga ühendama. Praegusel juhul on

21. veebruari 2020. a asjatundja arvamusega tõendatud, et vaidlusalune voolik ei sobinud

5 (6)

kuuma vee pealeandmiseks ning ka see, et vaidlusalune voolik oli valesti paigaldatud.

Asjatundja on arvamuses välja toonud, et voolikud on arvestitest väljaviikudel ja

torujuhtmetesse sisseviikudel kõveraks painutatud. Voolikute paigaldus on tehtud

võlvpaindega, mis on asjatundja hinnangul lubamatu. Lõppjärelduses on asjatundja leidnud, et

ebasobiva vooliku kasutamine ning selle ebaõige paigaldamine on põhjustanud lõdviku

vigastuse, mis põhjustas avaldaja korteriomandis veeavarii (tl 13 pöördel). Ka korteriühistu

esile toodud asjaoludest nähtub, et korteriühistu ei vaidle vastu, et voolik ei sobinud selleks

ettenähtud otstarbele ning see paigaldati ebaõigesti.

10.3. Kolleegiumi hinnangul ei vastanud töö VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele,

kuivõrd see ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav – veearvestite ühendamine ei sobinud

kasutamiseks selleks ettenähtud otstarbel (kuuma vee pealeandmine). VÕS § 641 lg 4 esimese

lause järgi tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele

mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas

töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Konkreetsete omaduste osas kokkuleppe

puudumisel tuleb tuvastada, kas töö sobis kasutamiseks selleks ettenähtud otstarbel. Täpsemalt

tuleb selgeks teha, kas veearvestite paigaldamine võimaldas vett kasutada. Arvestada tuleb ka

VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga (vt ka Riigikohtu 17. juuni

2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14, p 15).

11. VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale

ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Viidatud säte sätestab töövõtja

vastutuse eelduse, mis tähendab, et töövõtja vastutus ei ole töö lepingutingimustele

mittevastavuse korral absoluutne.

11.1. Määruskaebuses väidab korteriühistu, et vaidlusalust voolikut ei olnud võimalik

paigaldada õigesse asendisse, kuna tegemist oli ebasobiva voolikuga, s.t voolik ei olnud

mõeldud selleks otstarbeks, milleks see osaühingu PREM TEST poolt paigaldati. Seejuures

väidab korteriühistu, et osaühing PREM TEST on avaldaja esindajat W suuliselt vooliku

ebasobivusest

teavitanud.

Oma

väidete

tõendamiseks

on

korteriühistu

esitanud

ringkonnakohtule osaühingu PREM TEST töötaja Y seletuse (tl 109). Avaldaja seevastu

väidab, et töid teostanud osaühing PREM TEST ei ole talle ega W-le selgitanud, et sooja vee

lõdvik (voolik) ei ole sobiv ning millised on selle kasutamise ohud (tl-d 75, 76 ja 116).

11.2. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Viidatud sätte mõttes

on juhiseks tellijalt töövõtjale antav mis tahes suunis tööde teostamise viisi või tingimuste

kohta, nt suunis kasutada töö teostamiseks teatavaid materjale, rakendada teatavaid spetsiifilisi

töövõtteid või -meetodeid (Käerdi, M jt. VÕS § 641, komm 3.4, alapunkt a. – Varul, P jt.

(koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021). Praegusel juhul

ei ole vaidlust selles, et töö tegemisel paigaldati tagasi sama voolik. Kuna korteriühistu väidab,

et vooliku mittesobivusest on tellijat teavitatud ja tellija soovis sama vooliku paigaldamist, siis

tuleb kontrollida, kas VÕS § 641 lg 3 järgi saab töövõtja vastutus olla välistatud.

11.3. VÕS § 641 lg-st 3 tuleneb töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard

(Riigikohtu 19. detsember 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662/55, p 17). See tähendab, et

töövõtja on oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kohustatud eelduslikult eriteadmisteta

tellija juhised nende sobilikkuse ja otstarbekuse osas üle kontrollima. Kahtluse korral on

töövõtja alati kohustatud tellijat informeerima juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest

riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele.

Töövõtja võib asuda juhist järgima alles siis, kui tellija pärast vastava nõuetekohase

informatsiooni saamist juhist kinnitab. Juhul, kui töövõtja ei informeeri tellijat juhise

6 (6)

järgimisega seonduvatest kahjulikest tagajärgedest, kuigi töövõtja oleks pidanud need temalt

oodatava professionaalsuse tõttu avastama, vastutab töövõtja tellija juhise tulemusena tekkinud

töö lepingutingimustele mittevastavuse eest samal viisil, nagu teinuks töövõtja vastava

otsustuse iseseisvalt. Eeltoodu kehtib ka tellija antud materjalide puhul, mille puudused või

sobimatus silmas peetud kasutusviisi jaoks toovad kaasa töövõtulepingu objekti

lepingutingimustele mittevastavuse (Käerdi, M jt. VÕS § 641, komm 3.4, alapunktid a ja b. –

Varul, P jt. (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021).

11.4. Kolleegiumi hinnangul ei saa esitatud tõendite põhjal lugeda tõendatuks, et töid teostanud

osaühing PREM TEST oleks avaldajat vaidlusaluse vooliku kasutamisega kaasnevatest

riskidest teavitanud. Maakohtu menetluses on korteriühistu väitnud, et töid teostanud

santehnikud selgitasid korteriomaniku esindajale veearvestite vahetamisega seotud asjaolusid

(tl-d 78 ja 79). Ringkonnakohtule esitatud Y seletuse kohaselt on vaidlusaluse korteri elanikku

teavitatud sellest, et voolik tuleb vahetada, sest see ei sobi sooja vee jaoks ning on liiga pikk (tl

109). Nimetatud tõendist ei nähtu, et selgitatud oleks riske, mis kaasnevad ebasobiva vooliku

kasutamisega. Töid teostanud isikul tulnuks avaldajat või tema esindajat teavitada ka sellest, et

ebasobiva vooliku kasutamisel võib toru lõhkeda ja põhjustada veeavarii. Eelnevast tulenevalt

leiab ringkonnakohus, et voolikut ei paigaldatud tellija vastutusel ning korteriühistu ei vabane

VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest.

12. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna korteriühistu on kasutanud töövõtulepingust

tulenevate kohustuste täitmisel osaühingut PREM TEST ja tööde teostaja eelpool tuvastatud

rikkumised on seotud töövõtulepingust tulenevate korteriühistu kohustuste täitmisega, vastutab

korteriühistu osaühingu PREM TEST käitumise eest TsÜS § 132 lg 2 alusel. VÕS § 635 lg 3

järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.

Menetluskulude jaotus

13. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi korteriühistu on palunud tühistada

maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi

väiteid esitanud.

14. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda. Avaldaja ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)