2-21-131655/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-131655

Kohtuasi

X ja Y hagi C vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y ühine apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja Q, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Asja läbivaatamine

Asja läbivaatamine 11. aprilli 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. novembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-131655

elatisnõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas (maakohtu

resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ülejäänud osas (s.o tõendite vastuvõtmise ja tõendite

kogumise taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas) on maakohtu otsus

jõustunud.

2. Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-21-131655 menetlus ning kinnitada

kompromiss, mille tingimused on järgmised:

2.1. C tasub lapsele X-le alates 1. aprillist 2023 elatist 450 eurot kuus iga kuu

10. kuupäevaks Q pangakontole kuni lapse täisealiseks saamiseni. Esimesest

maksest on tasutud 350 eurot, täiendavalt tuleb tasuda 100 eurot hiljemalt

12. aprilliks 2023.

2.2. C tasub lapsele Y-le alates 1. aprillist 2023 elatist 450 eurot kuus iga kuu

10. kuupäevaks Q pangakontole kuni lapse täisealiseks saamiseni. Esimesest

maksest on tasutud 350 eurot, täiendavalt tuleb tasuda 100 eurot hiljemalt

12. aprilliks 2023.

2.3. C tasub lapsele X-le tagasiulatuva ja menetluse kestel sissenõutavaks

muutunud elatise katteks iga kuu 10. kuupäevaks 40 eurot alates maist 2023

kuni

aprillini

2025

(s.o

kuud)

X

pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

2.4. C tasub lapsele Y-le tagasiulatuva ja menetluse kestel sissenõutavaks

muutunud elatise katteks iga kuu 10. kuupäevaks 40 eurot alates maist 2025

2 (3)

kuni novembrini 2030 (s.o 66 kuud) Y pangakontole, mille numbri teatab Q

C-le hiljemalt aprillis 2025.

2.5. Pooled on kokku leppinud, et elatise suuruse kokkuleppimisel lähtuvad nad

tennisekulutustest, mis X osas on 150 eurot kuus ja Y osas on 77 eurot kuus.

2.6. Pooled on kokku leppinud, et ühekordne kulutus, mis ületab 450 eurot (nt

tehnika, reisid, sünnipäevad, hambumuse korrigeerimine), tuleb vanematel

enne kulutuse tegemist eelnevalt kokku leppida. Kokkuleppel tehtud kulutuse

kannavad vanemad võrdsetes osades, kui nad ei lepi kokku teisiti.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) (koos hagejad) esitasid 30. novembril 2021 (täpsustused

15. detsembril 2021, 30. detsembril 2021 ja 25. märtsil 2022) Harju Maakohtule C (kostja)

vastu hagi, milles palusid alates 30. novembrist 2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni

kostjalt hageja I ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis 820,38 eurot ning hageja II

ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis 671,34 eurot. Samuti palusid hagejad kostjalt välja

mõista hageja I kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. september 2021 kuni 29. november 2021

eest summas 1385,13 eurot ning hageja II kasuks sama perioodi eest summas 941,64 eurot.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt jäid hagejad pärast vanemate lahkuminekut

(2021. aasta august) ema juurde elama. Igakuised kulutused hageja I ülalpidamiseks on

keskmiselt 1231,24 eurot: eluasemekulud 296,14 eurot, toidukulu 278,64 eurot, tervishoiukulu

8,13 eurot, kulutused meelelahutusele 85,24 eurot, tennisetreeningu kulud 183,67 eurot, kooliga

seonduvad kulud 32,50 eurot, juuksur 15 eurot, taskuraha 51,50 eurot, majapidamise ja

hügieenikulud 50,24 eurot, sõprade sünnipäevade kulu 19,38 eurot, riided ja jalanõud

50,94 eurot, transpordikulu 64,13 eurot, tehnikakulu 58,25 eurot ning sünnipäevakulu

37,50 eurot. Igakuised kulutused hageja II ülalpidamiseks on keskmiselt 1007,01 eurot:

eluasemekulud 293,12 eurot, toidukulu 291,39 eurot, tervishoiukulu 10,40 eurot, kulutused

meelelahutusele 83,76 eurot, tennisetreeningu kulud 55,44 eurot, kooliga seonduvad kulud

53,05 eurot, taskuraha 11,88 eurot, majapidamise ja hügieenikulud 6,50 eurot, sõprade

sünnipäevade kulu 19,38 eurot, riided ja jalanõud 39,94 eurot, transpordikulu 64,13 eurot,

tehnikakulu 39,88 eurot, huvitegevuse kulu 19 eurot ning sünnipäevakulu 19,17 eurot.

Hagejad on seisukohal, et võrreldes hagejate ema ja kostja keskmist sissetulekut ühes kuus

(vastavalt 1216,38 eurot ja 2360 eurot kuus netosummana), on kostjal võimalik hagejate emast

hagejate ülalpidamises poole suuremas ulatuses osaleda. Seega on põhjendatud, et hagejate ema

kanda

jääb

1/3

hagejate

ülalpidamiskuludest

ning

kostja

kanda

2/3

hagejate

ülalpidamiskuludest. Arvestades hagejate igakuist keskmist ülalpidamiskulu, on kostja osa 2/3

hageja I osas 820,83 eurot ja hageja II osas 671,34 eurot.

Kostja on alates 17. septembrist 2021 tasunud hagejatele elatist 700 eurot kuus. Seega on kostja

2021. a septembris hagejale I tasunud elatist vähem 470,83 eurot ja hagejale II 321,34 eurot.

2021. a oktoobris on kostja hagejale I elatist vähem tasunud 470,83 eurot ja hagejale II

321,34 eurot. 2021. a novembris on kostja hagejale I elatist vähem tasunud 443,47 eurot ja

hagejale II 298,96 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole rikkunud elatise maksmise kohustust, kuna ta on

alates hagejate välja kolimisest tasunud elatist 700 eurot kuus, mis katab kostja

ülalpidamiskohustuse hagejate ees. Kostja hinnangul ei ole hagejad tõendanud hagis esitatud

igakuiseid kulutusi. Hagejad viibivad tema juures 8 päeva kuus, mis on 26,67% kuust. Perioodil

5. oktoober 2021 kuni 25. aprill 2022 on kostja hagejate kulusid kandnud 3416,70 euro

3 (3)

ulatuses. See teeb seitsme kuu keskmiseks kuluks 488,10 eurot kuus, millele lisandub veel 700

eurot elatist, mis tasutakse hagejate ema kontole. Seega kannab kostja keskmiselt ühes kuus

1188,10 eurot hagejatega seonduvatest kuludest, millele lisandub taskuraha 50–60 eurot kuus.

3. Harju Maakohus jättis 4. novembri 2022 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

poolte endi kanda.

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas,

millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja hagejate menetluskulud nende endi kanda. Hagejad

paluvad tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

5. Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

6. Pooled esitasid ringkonnakohtule 11. aprilli 2023 kohtuistungil kinnitamiseks kompromissi,

paludes kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium

asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumata osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645

lg 1 alusel ning lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4

alusel.

8. Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis elatisnõude rahuldamata

ja hagejate menetluskulud nende endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Seega

tuleb vastavas osas maakohtu otsus tühistada ja tühistatud osas tsiviilasja menetlus lõpetada.

Ülejäänud osas (s.o tõendite vastuvõtmise ja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmist

puudutavas osas) on maakohtu otsus TsMS § 660 lg 1 järgi jõustunud.

9. Kohtuistungil selgitati pooltele TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja

menetluse lõpetamise tagajärgi. Lisaks selgitati TsMS § 459 lg-s 1 sätestatut, millal on poolel

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist.

10. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

11. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

12. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse menetluse lõpetamise määrusele välistanud

(TsMS § 661 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)