2-21-17023/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17023

Kohtuasi

C hagi Y vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks,

kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. jaanuari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1707 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Tauri Tigasson ja advokaat

Kristiina Pralla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-17023

muutmata.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise

õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudes ja lõpetas selles osas menetluse (maakohtu

otsuse resolutsiooni punkt 1).

3. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Rahuldada Y taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Võtta vastu C 5. augustil 2022 ja 19. augustil 2022 esitatud hagist loobumine

õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude osas ja lõpetada selles osas menetlus.

6.2. Rahuldada C hagi Y vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

6.3. Välja mõista Y-lt C kasuks mittevaraline kahju 1000 eurot.

6.4. Välja mõista Y-lt C kasuks viivis põhinõudelt (1000 eurot) alates hagi esitamisest

29. oktoobril 2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6.5. Välja mõista Y-lt C kasuks varaline kahju 627 eurot.

6.6. Määrata Y-lt C kasuks väljamõistetud kahjuhüvitiste täitmine järgmiselt:

6.6.1. mittevaraline kahju 1000 eurot 12 kuu jooksul, esimene makse 87 eurot ja

ülejäänud igakuised maksed 83 eurot;

6.6.2. varaline kahju 627 eurot 12 kuu jooksul, esimene makse 55 eurot ja

ülejäänud igakuised maksed 52 eurot;

6.6.3. esimene (87 + 55) 142 euro suurune osamakse tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest 10 päeva jooksul, järgmised (83 + 52) 135 euro suurused maksed

tuleb tasuda esimese osamakse tähtpäevale järgnevast kuust alates iga kuu

10. kuupäevaks.

6.7. Jätta kõik maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. C (hageja) esitas 29. oktoobril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

kohustada kostjat eemaldama sotsiaalmeedia platvormil Facebook avaldatud neli postitust,

kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel, viivise seaduses sätestatud määras ning varalise kahju 627 eurot.

Hagiavalduse kohaselt täitis hageja 27. septembril 2021 Solarise keskuses turvatöötaja

tööülesandeid, kui tema poole pöördus kostja, kes hakkas teda filmima ja takistama tema

liikumist. Kostja ei allunud hageja korraldustele ning jätkas tema filmimist ja häirimist. Hagejal

oli õigus vastavalt turvaseaduse § 32 lg 1 p-le 3 kostja kinni pidada ja politseile üle anda, kuid

kostja lahkus.

Pärast kirjeldatud vahejuhtumit avaldas kostja 27. septembril 2021 ja 29. septembril 2021

Facebookis postitused (sh videod), milles on esitatud hageja kohta järgmised ebaõiged

faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud:

-

hageja ründas kostjat (edaspidi väide 1);

-

hageja põgenes, sest tal hakkas häbi (edaspidi väide 2);

-

hageja on agressiivne turvatöötaja ja jõhkard (edaspidi väide 3);

-

hageja läks filmimise peale närvi (edaspidi väide 4);

-

hageja on Solarise keskuse „oma Q“ (edaspidi väide 5).

Väited 1 ja 2 on faktiväited ning väited 3–5 on väärtushinnangud. Kostja avaldatu kahjustab

oluliselt hageja mainet, on halvustav ning teotab tema head nime ja au. Kostja on rikkunud

hageja isiklikke õigusi hageja kujutise õigustamatu kasutamisega. Väited „jõhkard“,

„agressiivne turvatöötaja“ ja „isik, kes läks närvi filmimise peale“ on mõnitavad ja halvustavad.

Kostja on suure hulga inimeste ees loonud hagejast mulje kui ebamoraalsest ja vääritust

inimesest, kes ei ole pädev töötama turvateenistuses ja kes ründab keskuse külastajaid. Kostja

on hagejat seostanud K. Rebasega, kes väidetavalt sundis poes teist isikut suud ja nina katma

ning läks kätega isikule kallale. Hageja ei ole kostjat sundinud maski kandma ega kostjale

füüsiliselt kallale läinud. Kostja ei ole põhjendanud, milles hageja õigusvastane käitumine

seisnes. Hagejal oli turvatöötajana seaduslik alus tagada kaubanduskeskuses korda.

Hageja leidis, et ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on

õigusvastane. Kuna kostjal puudus hageja nõusolek videote avaldamiseks, on ka nende

avaldamine õigusvastane. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama temale tekkinud mittevaralise

kahju ja lõpetama kahju tekitava tegevuse. Kostjal tuleb hagejale hüvitada kohtuvälised

õigusabikulud 672 eurot.

Hageja esitas 5. augustil 2022 ja 19. augustil 2022 kohtule avaldused õigusvastase tegevuse

lõpetamise nõudest loobumiseks.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et seda ei tuleks menetleda, sest ta on vaidlusalused

postitused eemaldanud. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Hageja püüdis kostjat sundida maski ette panema. Kuna kostja oli kiirustades väljast tulnud ja

hingeldas, ei tahtnud ta seda teha. Ka ei tulene nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest

maskide kandmise nõuet, mistõttu tegutses hageja seadusevastaselt. Turvatöötaja pidi keelduma

täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid.

Kuigi hageja kostjat füüsiliselt ei puudutanud, hakkas ta kostjat jälitama ja lahkus alles siis, kui

kostja teda filmima hakkas. Kostja avaldas Facebooki postitused, et hoiatada teisi keskuse

külastajaid turvameeste ebaseaduslike rünnete eest.

Turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et hageja püüdis kostjat lifti juures lüüa ja põgenes

filmimise pärast, sest tal hakkas häbi. Hageja nõudis (nagu Q) ebaseaduslikult maski kandmist.

Kuna hageja tahtis lifti juures kostjat lüüa, siis oli ta agressiivne ja jõhkard. Kuna hageja jooksis

pärast kostja poolt filmima hakkamist ära, siis võib eeldada, et ta ei olnud väga rahulik. Pärast

pooltevahelist vahejuhtumit soovis turvafirma hagejaga lepingu lõpetada, sest turvafirma ja

Solarise keskuse töötajad ei olnud rahul hageja käitumisega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus võttis 30. jaanuari 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) vastu hageja

5. augustil 2022 ja 19. augustil 2022 esitatud hagist loobumise õigusvastase tegevuse

lõpetamise nõude osas ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus rahuldas hageja hagi kahju

hüvitamise ja viivise nõudes ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju 1000

eurot, sellelt viivise alates 29. oktoobrist 2021 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras ning varalise kahju 627 eurot. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Kostja ei vaidlustanud, et ta avaldas kolmandatele isikutele Facebookis hageja kohta arvamusi.

Seetõttu saab esitatud väiteid lugeda kostja poolt VÕS § 1047 lg 2 tähenduses avaldatuks.

Maakohus tuvastas, et väide 1 on faktiväide, väide 2 liitväide, milles sisaldub nii faktiväide kui

väärtushinnang ning väited 3–5 on väärtushinnangud.

Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud väidete 1 ja 2 tõesust. Maakohus asus seisukohale,

et kostja avaldatud väärtushinnangud on negatiivsed ja näitavad hagejat halvas valguses, jättes

hagejast keskmisele mõistlikule inimesele mulje kui kaubanduskeskuse külastajaid ründavast

julmast, ärrituvast ja närvilisest turvatöötajast, kes nõuab jõuga maski ette panemist ning kes

kardab filmimist ja põgeneb. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangud on põhjendatud.

Maakohus leidis, et kostja tegevus ebaõigete faktiväidete, ebakohaste väärtushinnangute ja

hageja nõusolekuta tema kujutise avaldamises oli õigusvastane ja süüline ning kostja vastutab

isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Maakohus hindas

mittevaralise kahju suuruseks 1000 eurot ja mõistis sellelt välja seadusjärgse viivise. Ka

rahuldas maakohus hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas palub kostja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub

kostja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub otsusega välja

mõistetud summad igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisest.

Kostja hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et väide 1 on faktiväide, väide 2 liitväide

ning väited 3–5 on väärtushinnangud. Maakohus on aga ebaõigesti tuvastanud, et vaidlusalused

väited on ebaõiged või ebakohased ja rikuvad hageja isiklikke õiguseid. Maakohus on asjas

kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud.

Solarise keskuse turvakaamera videosalvestiselt ja kostja esitatud fotolt nähtub, et hageja

proovis kostjat kahel korral rünnata või vähemalt võis hageja käitumine kostjale põhjendatult

selliselt näida. Samuti nähtub videosalvestiselt, et hageja põgenes olukorrast või vähemalt võis

hageja käitumine kostjale põhjendatult selliselt näida. Seega ei avaldanud kostja hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ning maakohtu vastupidine järeldus on ebaõige.

Maakohus on kostja avaldatud väärtushinnanguid tõlgendanud ja hinnanud olulisemalt laiemalt

kostja kirjutatust ning avaldatu tähendusest. Seejuures vastavad kostja avaldatud faktiväited

tõele, mistõttu ei ole avaldatud väärtushinnangud ebakohased. Isegi, kui pidada vaidlusaluseid

väärtushinnanguid ebakohasteks, siis ei olnud nende avaldamine õigusvastane. Hageja

survestas kostjat kandma maski olukorras, kus seda enam ei pidanud kandma ning ründas

kostjat füüsiliselt või vähemalt võis hageja käitumine kostjale põhjendatult selliselt näida.

Sellises olukorras on põhjendatud hoiatada teisi isikuid rünnaku ja maski kandmise nõudmise

eest.

Maakohtu määratud mittevaralise kahju hüvitise suurus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.

Seejuures tuleb praegusel juhul arvestada, et kostja on 82-aastane pensionär, kelle ainukeseks

sissetulekuks on pension. Kui kohus peaks siiski leidma, et kostja on hagejale kahju tekitanud,

siis palub kostja määrata kohtuotsusega kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub

hagejale otsusega välja mõistetud summad igakuiste maksetena ühe aasta jooksul alates otsuse

jõustumisest.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 kohaselt muutmata. Maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning kostja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale.

7. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja, kes palub otsuse tühistamist hagi rahuldamise osas.

Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus

lõpetas menetluse õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudes.

8. Kostja hinnangul tuvastas maakohus ebaõigesti, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid või

ebakohaseid väiteid. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ning on tõendeid TsMS § 232 lg 1

kohaselt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning teinud nende põhjal õige järelduse,

et avaldatud väited ja videosalvestis rikuvad hageja isikuõigusi. Maakohus on videosalvestist

nõuetekohaselt hinnanud, võttes arvesse mõlema poole selgitusi (vt maakohtu otsuse p 20.2).

8.1. Asjaolu, et kostja maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei muuda

maakohtu otsuse lõppjäreldust vääraks. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et

videosalvestisest ei nähtu, et hageja ründas kostjat kahel korral. Mõistliku inimese arusaama

järgi hageja tegevus sellisena ka ei paista. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal lasus

faktiväidete 1 ja 2 tõesuse tõendamise koormis, seda sõltumata asjaolust, kas hageja oli samal

ajal esitanud ka VÕS § 1047 lg-st 4 tuleneva nõude faktiväidete ümberlükkamiseks (vt

Riigikohtu 23. märtsi 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449/19, p 13).

8.2. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et väites 2 ja väidetes 3–5 avaldatud

väärtushinnangud on ebakohased. Maakohus ei ole avaldatud väiteid tõlgendanud ega ka

hinnanud grammatiliselt ega ka mõtte poolest laiemalt. Riigikohus on rõhutanud, et avaldatud

faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida

kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Kostja avaldatu jättis hagejast keskmisele mõistlikule

inimesele mulje kui kaubanduskeskuse külastajaid ründavast julmast, ärrituvast ja närvilisest

turvatöötajast, kes nõuab jõuga maski ette panemist ning kes kardab filmimist ja põgeneb.

9. Maakohus pidas põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju

hüvitisena 1000 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et väidete ja hageja kujutise

avaldamine oli piisavalt intensiivne hageja õiguste rikkumine, et õigustada sõnavabaduse

piiramist.

9.1. Kui isik vastutab deliktiõiguslikult teise isiku isikliku õiguse rikkumise eest, peab ta

VÕS § 134 lg 2 järgi maksma kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistliku

rahasumma. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus rahalise

hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel

diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms

asjaolusid (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19

ja 20). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel.

Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt Riigikohtu

26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 22 ja 23).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning kõiki

asjaolusid arvestades on selle hüvitamiseks mõistlik summa 1000 eurot (maakohtu otsuse p-

d 24–28). Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, kolleegium neid ei korda (TsMS § 654

lg 6).

9.2. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hüvitise summa määramisel rikkunud

menetlusõiguse norme või ületanud diskretsiooni piire. Hüvitis määratakse iga üksikjuhtumi

asjaolusid hinnates ning praegusest isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks ei

piisa 200–500 euro suurusest hüvitisest. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et kostja avaldas

hageja kohta au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid, ebakohaseid väärtushinnanguid, lisaks sellele

kasutas lubamatult hageja kujutist, eemaldades need alles pärast hagi esitamist, on 1000 euro

suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine VÕS § 134 lg 2 järgi põhjendatud.

10. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta viivise ega

varalise kahju kohta sisulisi väiteid esitanud.

11. Kostja esitas apellatsiooniastmes TsMS § 445 lg 1 järgi taotluse kohtuotsuse korra

kindlaksmääramiseks. Taotluse põhistuste kohaselt on kostja 82-aastane pensionär ning tema

jaoks on äärmiselt ebaõiglane tasuda väljamõistetud hüvitisi ja menetluskulusid koheselt täies

ulatuses. Kostja taotleb, et ta saaks maksta kahjuhüvitisi ja menetluskulusid osamaksetena ühe

aasta jooksul alates kohtulahendite jõustumisest. Hageja ei vaidle kostja taotlusele vastu, kuid

esitab omapoolse tingimusena, et igakuised osamaksed peavad olema võrdse suurusega.

11.1. Kolleegium peab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatuks kohtuotsuse

täitmise korra kindlaksmääramist. Kuna mõlemad pooled on sellega nõus, siis ei pea nad

võimalikus täitemenetluses enam täitmise pikendamise või ajatamise üle vaidlema.

Kolleegium saab kostja taotluse rahuldada osaliselt ja määrata täitmise korra kindlaks praeguse

otsusega väljamõistetud kahjuhüvitiste osas. Kohtuotsuse korra kindlaksmääramine ei mõjuta

mittevaraliselt kahjult väljamõistetud viivise nõuet alates 29. oktoobrist 2021 kuni TsMS § 367

alusel põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale põhinõudelt 1000 eurot viivist

alates 29. oktoobrist 2021 kuni praeguse otsuse jõustumiseni ning seejärel mittevaralise kahju

osamaksetelt, kui ta jääb nende täitmisega viivitusse. Kohtuotsuse täidetavuse huvides eristab

kolleegium mittevaralise ja varalise kahju hüvitisi ning peab põhjendatuks, arvestades mõlema

poole huvisid, määrata kahjuhüvitiste maksmine 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

11.2. Kuna ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni kohtuotsuse täitmise korra

osas, siis TsMS § 654 lg 2² järgi nähtub praeguse kohtuotsuse resolutsioonist resolutsiooni

terviklik sõnastus.

Menetluskulude jaotus

12. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves

ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud.

13. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud jätta kostja kanda.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)