2-22-140577/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-140577

Tsiviilasi

A. F. G. O. hagi G. I. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja A. F. G. O., registrikood XXX; lepinguline

esindaja A. Ž.;

kostja G. I., sünd. XXX, Eesti isikukood XXX, tegelik

elu- ja viibimiskoht teadmata.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-22-140577.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-postiaadress tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. A. F. G. O. esitas 26.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2309,37 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 24.01.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtu Valga kohtumajale menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 06.02.2023 määrusega avalduse käiguta ja määras tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse, tõendite, kostja andmete, sh

XXX rahvastikuregistri väljavõtte, esindaja esindusõigust tõendava dokumendi ja

menetluskulude nimekirja esitamiseks; täiendava riigilõivu tasumiseks ning

kohtualluvuse põhjendamiseks. Kohtumäärus on hageja esindajale kätte toimetatud e-

posti teel 16.02.2023.

3. 27.02.2023 esitas hageja hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu 345,90 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste

kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 alusel tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest

keeldumise põhjus.

5. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi

hagiavalduse vorminõudeid.

6. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

7. Kohtu hinnangul ei vasta TsMS § 338 ja § 363 sätestatud vorminõuetele ning

hagiavaldusega ei ole sellisel kujul võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada.

Hageja nõue ja selle kujunemise kord on ebaselged, nõuete aluseks olevad asjaolud

toodud niivõrd puudulikult esile, et kohtul ei ole võimalik hagi õiguslikku põhjendatust

kontrollida. Ebaselge on ka sissenõudmiskulude nõue, mille alus ja kujunemise kord on

jäetud

esile

toomata.

Hagiavaldusest

nähtuvalt

põhineb

hageja

nõue

tarbijakrediidilepingul. Kohus on hagejale 06.02.2023 määruses selgitanud, et

tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus lepingu tühisuse aluseid kontrollida

ka juhul, kui tarbija vastuväiteid ei esita.

8. Eesti Rahvastikuregistri andmetel on kostja on XXX kodanik, kelle emakeel on XXX

keel. Rahvastikuregistrisse ei ole kostja elukoha andmeid kantud. Kinnistusraamatu

andmetel puuduvad kostjal Eestis kinnisasjad. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole

õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus on palunud hagejal

kohtualluvust põhjendada ning koos hagiavaldusega esitada XXX rahvastikuregistri

väljavõte, mis tõendaks, et kostja viimane teadaolev elukoht on Eestis ning mis

võimaldaks kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja kohtu määratud tähtaja

jooksul andmeid esitanud ei ole. Seega ei ole võimalik tuvastada kostja viimast elukohta

ning isegi juhul, kui hagi menetlusse võtta TsMS § 79 lg 2 alusel, esineks kohe alus hagi

läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel. Sellele on kohus hageja tähelepanu

juhtinud ka 06.02.2023 määruses.

9. TsMS § 340¹ lg 2 sätestab, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei

kõrvalda, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Kohus on jätnud avalduse

06.02.2023 määrusega käiguta, kuid hageja ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik, et sellistele nõuete esitamisele spetsialiseerunud

juriidiliste eriteadmistega esindaja ei saanud esialgsest kohtumäärusest aru või tulevad

need asjaolud talle üllatuslikult, mistõttu ei ole vajalik jätta hagiavaldust veel kord

samade puuduste tõttu käiguta. Hagejal on võimalik nõuet ja selle aluseks olevaid

asjaolusid kohtuväliselt kontrollida, koguda vajalikke tõendeid ning esitada uus hagi

põhjendatud ulatuses, tasudes sellelt ka proportsionaalse riigilõivu (TsMS § 372 lg 6).

10. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 371

lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel.

11. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 alusel kannab

menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole,

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

12. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast

ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud

kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

13. Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150

lg 1 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik