2-20-4951/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4951

Kohtuasi

X hagi Tallinn, Raadiku tn 9

korteriühistu vastu töötasu ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.05.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

11 187,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad Kaido Ehasoo ja Kaili Siilak

Kostja (vastustaja): Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu

(registrikood 80328223), lepinguline esindaja Marina

Suhnjova

Asja läbivaatamine

17.03.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.05.2022 otsus ja saata tsiviilasi läbivaatamiseks

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-4951

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 31.03.2020 hagi Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu vastu, milles palub välja mõista

kostjalt hageja kasuks põhivõlg 9093,89 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 1521,37 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 01.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja on mittetulundusühing, mis tegutseb Tallinnas, Raadiku 9 asuva garaažihoone

korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise ja

ühistu liikmete ühiste huvide esindamisega. Kinnistu on jagatud 974 korteriomandiks ja kostjal

on üle 900 liikme. Hageja on töötanud kostja asutatud mittetulundusühingu juhtimisel

tegevdirektori ülesannetes alates 18.03.1987, alates 1998. aastast oli tegemist hageja

põhitöökohaga vastavalt 23.11.1998 sõlmitud töölepingule. Seoses garaažiühistute reformiga

kujundati ühistu tegevus 2011. a ümber korteriühistuks, mille juhatusse valiti samuti hageja

ning tema töö kostja tegevjuhina jätkus.

3. 13.02.2017 kustutati kostja registrikaardilt kõik juhatuse liikmed, mille tõttu ei omanud keegi

juurdepääsu kostja arvelduskontodele, et täita kostja rahalisi kohustusi nii töötajate kui ka

teenusepakkujate ees ega saanud arvelduskontol olevat raha kasutada. Kostja tegevuse

jätkamiseks ja teenuste tagamiseks korraldas hageja kostja liikmetelt majandamiskulude

maksete kogumise sularahas ning 2500 euro suuruse laenu võtmise. Hageja suhtles lisaks

igapäevase juhtimise korraldamisele nii elektriteenuse pakkujatega kui ka Maksu- ja

Tolliametiga (edaspidi EMTA), et hoones säiliks elektriühendus, samuti selleks, et tagada

videokaamerate, tõkkepuude, sisse-väljapääsu süsteemi ja valgustuse nõuetekohane toimimine.

EMTA sai hagejaga kokkuleppe saavutamise järgselt kostja kontolt maksud ise maha arvata,

mis päästis kostja viivistest. Telefoni-, vee- ja prügiteenuste kommunaalarved tasus hageja oma

arvelduskontolt, mida kostja võimaluste tekkimisel sularahas kompenseeris.

4. 07.03.2017 kinnitati ühistu volinike koosoleku otsusega kostja töötajate töötasud ehk

palgafond 2017. aastaks. Kuni jaanuarini oli hagejale ka tasu ja puhkuse hüvitist makstud.

Hageja täitis oma töökohustusi ka perioodil alates 01.02.2017 korraliku hoolsusega ning täies

ulatuses. 08.06.2017 asus oma ülesandeid täitma kostja juhatusse kohtu poolt määratud

asendusliige RP, kes sai ühistu esindamise õiguse pangas ning korraldas ühistu rahaliste

vahendite kasutamist edaspidi, kuid hageja tasunõudeid kostja ei täitnud. Juhatuse asendusliige

kinnitas hagejale, et tema nõuded tasutakse pärast 08.08.2017 toimuvat kostja liikmete

üldkoosolekut. Kuni üldkoosolekuni 08.08.2017 täitis hageja jätkuvalt tegevdirektori kohustusi

ning ülesandeid vastavalt juhatuse asendusliikme RP nõudmistele. Korraldusi anti hagejale nii

suuliselt kui ka e-maili teel. Lepingut hagejaga ei lõpetatud. Tulenevalt 08.08.2017 toimunud

kostja üldkoosolekul toimunud hääletusest, mille tulemusel hagejat juhatuse liikmeks ei valitud,

lõppes ka hageja ja kostja vaheline töösuhe 08.08.2017.

5. Hageja taotleb kostjalt välja mõista: töötasu 2017. a veebruarist kuni juulini, s.t kuus

lepingujärgset kuupalka suuruses 5574,06 eurot (bruto); augustikuu töötasu 242,35 eurot (kuni

2-20-4951

töösuhet lõpetava üldkoosoleku otsuseni 08.08.2017 töötas hageja 6 tööpäeva 2017. a

augustikuus); puhkusehüvitise 15 päeva eest 490,45 eurot; lahkumishüvitise 2787,03 eurot

(moodustub 3 kuu lepingujärgsest tasust (3x929,01) vastavalt kostja volinike koosoleku

otsusele). Viivise nõude on esitanud hageja põhinõudest lähtuva brutosumma kalkuleerimisel

netosummasse 7158,71 eurot, summa päevas moodustab 0,022% määras 1,57 eurot.

Võlgnevuses oldud päevade arv alates võlgnevuse sissenõutavaks muutmisest 08.08.2017 kuni

hagi esitamise kuupäevani on 966 päeva, mis korrutades ühe päeva viivise summaga moodustab

viivise summaks 1521,37 eurot (7158,71x966x0,022%).

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

7. Kostja ei ole Garaažiühistu Paas õigusjärglaseks, mistõttu ei ole hagejal kostjaga töölepingut

sõlmitud. Hageja valiti kostja juhatusse 19.02.2011 asutamiskoosoleku otsusega kolmeks

aastaks, faktiliselt lõppes hageja juhatuse liikme ametiaeg 24.02.2015, mis tuvastati tsiviilasjas

nr 2-16-7998. Pärast seda hageja juhatuse liikme pädevust kostja kehtivate üldkoosolekute

otsustega ei ole pikendatud ega kinnitatud. 04.-15.05.2015 toimunud kostja koosolekute

otsused, koondnimetuse „üldkoosolek“ all, mille otsusega nr 4 valiti hageja juhatusse kolmeks

aastaks, on tühised, sest koosolekut ei kutsutud kokku ega viidud läbi kooskõlas seadusega.

13.02.2017 kustutas registripidaja korteriühistu registrikaardilt 27.05.2011 kantud juhatuse

liikmed, sest andmed ei olnud õiged ning isikutel, sh hagejal, puudusid volitused olla kostja

juhatuse liikmeteks. 18.10.2016 jõustus ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-5319,

millega kohtud tuvastasid, et korteriühistu ei viinud 04-15.05.2015 üldkoosolekut läbi seaduse

nõuetega kooskõlas. 16.02.2017 toimunud kostja üldkoosoleku otsuste tühisus juhatuse

liikmete ja volinike liikmete valimiseks on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-17-3474. Seega hagejal

puudus kostja juhatuse liikme pädevus ning ta ei olnud õigustatud olema korteriühistu

esimeheks peale 24.02.2015.

8. Kostja palub tuvastada volinike 07.03.2017 koosoleku otsuste tühisuse põhjusel, et pärast

24.02.2015 kuni 07.08.2017 puudusid korteriühistus õigustatud volinikud. Kostja 19.02.2011

asutamiskoosolekul valiti volinikud kolmeks aastaks, kostja 04.-15.05.2015 ja 16.02.2017

toimunud üldkoosolekute otsused, millega valiti volinikke, on tühised, seega 2011. a valitud

volinike pädevused lõppesid 24.02.2015 ning 07.03.2017 ei võinud pädevuseta isikud võtta

vastu otsuseid korteriühistu nimel.

9. Korteriühistu juhatuse ja volinike õiguspärased liikmed valiti korteriühistu poolt 08.08.2017

üldkoosoleku otsusega ning hagejat kostja juhatusse ei valitud. Kostja palub kohtul tuvastada

volinike 15.12.2017 koosoleku otsuste tühisus põhjusel, et rikuti koosoleku kokkukutsumise

korda. Seega ei saanud 07.03.2017 tühise volinike otsusega kinnitada juhatuse esimees -

tegevdirektori palgafondi ega puhkuse reservi ning hageja sai raha õigusliku aluseta.

10. Hageja venitas kohtumenetlusi kahe aasta jooksul oma tegevusega ega teinud samal ajal

midagi, et kutsuda kokku ja viia läbi uus üldkoosolek. Hageja pahauskse tegevuse tulemusel

tekkis korteriühistus olukord, et ühistu pangakontosid ei saanud kasutada perioodil 13.02.2017

kuni 08.06.2017 Riigikohtu määruse tegemiseni. Mainitud perioodil tegutses hageja

omavoliliselt, korteriühistu liikmete tahtele vastu ja nõusolekuta. Ei vasta tõele, et asendusliige

RP andis hagejale korraldusi suuliselt või emaili teel. RP väljastas 14.06.2017 F-le volituse

tegutseda kostja majandustegevuses, mitte hagejale.

2-20-4951

11. Hageja võttis endale 06.06.2017 kostja kassast raha 779,21 eurot märkusega palgaleht nr 2,

millega maksis 2017. veebruari tasud. Seega on hageja tasunõue 2017. a veebruari eest

põhjendamatu. Ka muus osas on hageja nõue töölepingu alusel põhjendamatu ja tõendamata.

Hageja viivisenõue on põhjendamatu põhivõla puudumise tõttu. Viivisenõude esitamist 966

päeva eest, ehk kolme aasta möödumisel tuleb hinnata kui pahauskset käitumist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid

maakohus kindlaks ei määranud.

13. Pooled ei vaidle, et hageja valiti 19.02.2011 asutamiskoosoleku otsusega juhatuse liikmeks

kolmeks aastaks ning et temaga oli sõlmitud juhatuse liikme-tegevdirektori leping. Samuti ei

vaidle pooled, et hagejale on faktiliselt töötasu makstud kuni 01.01.2017. Pooltel on vaidlus

järgmiste asjaolude üle: kas kostja on Garaažiühistu Paas õigusjärglane; kas hageja ja kostja

vahel on käsundilaadne õigussuhe või töölepingust tulenev töösuhe ning kas kostja oli perioodil

01.02.2017 kuni 08.08.2017 kohustatud hagejale maksma töötasu ja viivist maksmata töötasult.

14. Kostja juhatuse liikme Y kohtuistungil antud seletusi selle kohta, et hageja töötas kostja

tegevdirektorina 2007-2017, jätkas nende ülesannete täitmist veebruaris ja ajutise juhatuse

liikme RP ajal kuni tuli uus juhatus ning ta pidi selle eest palka saama, ei saa käsitleda kostja

poolt asjaolu omaksvõtuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 esimese lause

järgi, kuna see on vastuolus kostja lepingulise esindaja kirjalike vastuväidetega hagile ja

menetluses väljendatud seisukohtadega. Seega on kostja juhatuse liikmed erinevatel

seisukohtadel hagi suhtes, mistõttu ei ole tegemist ei hagi ega asjaolu selgesõnalise

omaksvõtuga ja Y seletusi saab kohus arvesse võtta üksnes koos asjas esitatud ja uuritud

tõenditega.

15. 01.01.2005 jõustunud hooneühistuseadusega muutusid garaažiühistud hooneühistuteks.

Garaažiühistu Paas 10.02.2007 üldkoosoleku otsuse lisaga, 19.02.2011 korteriühistu

asutamiskoosoleku protokolliga, Tallinn Raadiku tn 9 korteriühistu ja täiendava nimega

Korteriühistu Paas garaažid e-äriregistri teabesüsteemi väljavõtetega on tõendatud, et

garaažiühistu liikmed otsustasid jätkata senist tegevust hooneühistu asemel korteriühistuna ja

moodustasid likvideerimisel olevate GÜ Raadiku 9 ja GÜ Paas asemel korteriühistu Paas

Garaažid. Seega on kostja Garaažiühistu Paas õigusjärglane, kuna ta omandas ühistu vara,

õigused ja kohustused ning jätkas ühistu liikmete huvides tegutsemist korteriühistuna.

16. Äriühingu juhatuse liige võib samas ettevõttes töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult

tingimusel, et tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme funktsiooni ja kohustuste täitmist. See

tähendab, et juhatuse liikmel saab lisaks juhatuse liikme funktsiooni täitmisele olla ettevõttega

ka töölepinguline suhe, kui ta täidab muid ülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 kohaselt lõppevad juhatuse liikmega sõlmitud

lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule.

17. Hagejaga 23.11.1998 kirjalikult sõlmitud töölepingust nähtuvalt asus hageja kostja juures

tööle juhatuse esimehena ja 28.04.2004 kirjalikult sõlmitud töölepingust nähtuvalt juhatuse

esimees-tegevdirektorina. Töölepingud on hagejaga sõlminud vastavalt juhatuse esimehe

asetäitja C ja juhatuse liige Q. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse

juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine,

tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või

vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. MTÜS § 281 lg 1 teisest lausest tuleneb, et

2-20-4951

kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele

makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Hageja ei ole

tõendanud, et temaga töölepingute sõlmimise aluseks olid üldkoosoleku või volinike koosoleku

otsused ega seda, et hagejaga töölepingud sõlminud juhatuse liikmetel olid üldkoosoleku või

volinike poolt antud volitused hagejaga 23.11.1998 ja 28.04.2004 töölepingute sõlmimiseks.

Järelikult on hagejaga sõlminud kirjalikud lepingud isikud, kellel puudusid selleks seaduses

ettenähtud volitused.

18. Tõendatud on, et juhatuse liikme ja tegevdirektori tööülesanded kattusid täielikult, sest

mõlemal juhul olid tööülesanded seotud korteriühistu esindamise, juhtimise ja ühistu töö

korraldamisega, hageja tegi oma tööd iseseisvalt ega allunud tööandja juhtimisele ja kontrollile

töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 mõttes. Seega ei laiene hagejale töölepingu seaduses

ettenähtud garantiid ja soodustused.

19. Kostja põhikirja punktidest 4.3.5 - 4.3.7, 4.13 ja 4.21 saab järeldada, et üksnes valimisega

kostja juhatuse liikmeks ei tekkinud hagejal õigust saada tasu, kuid üldkoosoleku või

üldkoosolekute vahelisel ajal üldkoosoleku ülesandeid täitva volinike koosoleku otsusega võis

talle tasu määrata. Tasu suuruse ja maksmise kord kuulus samuti üldkoosoleku või volinike

pädevusse.

20. Tõendatud on, et hageja juhatuse liikme volitused lõppesid 24.02.2015, järelikult puudus

tal õigus saada ka juhatuse liikme tasu. Kuna 2011. a valitud volinike pädevus lõppes

24.02.2015 ja puudusid kehtivad üldkoosoleku otsused volinike valimise või nende volituste

pikendamise kohta, siis lõppes samast ajast ka volinike pädevus võtta üldkoosoleku vahelisel

ajal vastu otsuseid. Seega ei too volinike koosolekute 07.03.2017 ja 15.12.2017 otsused 2017.

a palgafondi ja hageja töötasu kinnitamise kohta kaasa õiguslikke tagajärgi ega anna hagejale

alust esitada palganõuet ka käsunduslepingut reguleerivate sätete alusel. Sellest järeldub, et

hagejale maksti töötasu kuni 01.02.2017 õigusliku aluseta. Hageja väide, et ta täitis oma

ülesandeid vastavalt juhatuse asendusliikme RP nõudmistele on vastuolus tunnistaja RP

ütlustega.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on

selgelt rikkunud õigusnorme nii menetluslikes küsimuses kui ka kohaldades ebaõigesti

materiaalõigust, samuti hinnanud osaliselt ebaõigesti asjas esitatud tõendeid.

22. Juhatuse liikme Y ütlused on 19.04.2022 istungi protokollis protokollitud järgnevalt: „ta

(hageja) töötas Raadiku tn 9 KÜ tegevdirektorina 2007-2017. a. Neli kuud polnud 2017. a

juhatuse liikmeid. Meil oli ainult X, kes tegeles nende ülesannetega. Hageja jätkas tegevust

veebruaris ja RP ajal ning kuni tuli uus juhatus. Hageja pidi palka saama, tal see oli

kooskõlastatud üldkoosoleku otsuses. Kuni jaanuarini sai palka. Veebruarist kuni augustis ta

ei saanud palka.“ Hageja arusaamisel on tegemist hagi põhiasjaolude õigeksvõtuga. Nagu

nähtub istungi protokollist, siis omaksvõttu koheselt tagasi ei võetud ning seda ka ei parandatud.

23. Kohus on tuvastanud, et hageja juhatuse liikme ja tegevdirektori tööülesanded kattusid

täielikult, sest mõlemal juhul olid tööülesanded seotud korteriühistu esindamise, juhtimise ja

ühistu töö korraldamisega. Kohus tuvastas ka, et hageja volitused juhatuse liikmena lõppesid

24.02.2015, kuid hageja töötas kostja tegevjuhina sisuliselt kuni 08.08.2017. Seega on kohus

tuvastanud, et hageja ei täitnud alates 24.02.2015 kuni 08.08.2017 juhatuse liikme ülesandeid,

2-20-4951

vaid ainuüksi tegevdirektori ülesandeid. Kuivõrd hageja ei olnud enam juhatuse liige, aga juhtis

ühistut edasi, tuleneb hageja tasunõue kohtu enda tuvastatud asjaolude põhjal tegevdirektori

tööülesannete täitmise eest. Kuivõrd hageja ei olnud hagi esemeks oleva tasunõude perioodil

kohtu tuvastatu kohaselt enam kostja juhatuse liige, on ekslik kohtu seisukoht, et hagejale ei

laiene töölepingu seaduses ettenähtud garantiid ja soodustused. Vastupidi, hagejale, kes töötas

kõnealusel perioodil kostja juhina, olemata samas kostja juhatuse liige, laieneb töölepingulise

suhte eeldus.

24. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et alates 2015. a puuduvad üldse kehtivad otsused,

mis oleks kindlaks määranud hageja tasu suuruse. Kohus on ekslikult samastanud otsused, mis

on tehtud enne 08.08.2017 ja pärast seda kuupäeva, millal olid vaieldamatult kehtivalt valitud

uued juhtorganid. Nii nagu kohus ise tuvastas, on kostja 08.08.2017 üldkoosoleku protokolliga

tõendatud, et koosolekul valiti 9-liikmeline juhatus ja 24 volinikku. Kohus on samuti

tuvastanud, et üldkoosoleku või üldkoosolekute vahelisel ajal üldkoosoleku ülesandeid täitva

volinike koosoleku otsusega võis hagejale tasu määrata. Seega 15.12.2017 volinike koosoleku

toimumise ajal oli volinikel ka pädevus võtta vastu otsust hagejale makstava tasu osas. Kuivõrd

15.12.2017 volinike koosoleku otsus ei ole tuvastatu kohaselt tühine, on kohus jätnud ka

otsusest tulenevad asjaolud põhjendamatult hindamata. 15.12.2017 volinike koosseis kiitis

päevakorra p 1 all kehtivalt heaks hageja töö ühistu heaks ning kinnitas temale tasutava

võlgnevuse brutosummas 5914,71 eurot, kohustades seda juhatusel välja maksma hiljemalt

20.12.2017. Samuti kinnitas volinike koosolek lepingu p-st 6.4 tuleneva lahkumishüvituse

maksmist brutosummas 2787,03 eurot.

25. Lisaks on kostja ise viidanud (nii kohtuistungil kui ka kirjalikes teesides), et hageja

tasunõude suurus on vähemalt 754,01 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks olukorras, kus

kohus on ise tuvastanud töö jätkuvust hageja poolt, ei peaks talle välja maksma tasu vähemalt

määras, mida kostja ise varasematest otsusest lähtuvalt kehtivana aktsepteeris.

26. Kohus on tõendeid uurimata jõudnud järeldusele, et hagejaga on sõlminud kirjalikud

lepingud isikud, kellel puudusid selleks seaduses ettenähtud volitused. Kohtu kohaldatud

MTÜS § 281 jõustus alles 2009. a, aga leping hagejaga on sõlmitud 1998. aastal. 2004. a

lepingus on samas selgesõnaline viide 22.04.2004 üldkoosolekule, mille kohus on jätnud

tähelepanuta. Kostja ei ole üldse mingeid vastuväiteid lepingu allkirjastanud isikute pädevusele

esitanud. Seega on kohus nimetatud osas rikkunud kohtumenetluse võistlevuse printsiipi,

asudes tõenditest ise (ja seejuures valikuliselt) asjaolusid välja tooma.

27. Kohus on jätnud kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) tulenevad erisused

tehingutele, mis on tehtud esindaja kaudu (TsÜS § 116 lg 2). Isegi juhul, kui mitmepoolne

tehing oleks tehtud esindusõiguseta või esindusõiguse piire ületades, võimaldab TsÜS § 129

esindataval tehingu heaks kiita. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hagejale oli ühistu juhtimine

tema põhitööks ning tema töö tasustati üldkoosoleku teadmisel ja heakskiidul. Nii on just

üldkoosolek kinnitanud majandusaasta aruanded, mis hõlmavad ka andmeid tasu maksmise

kohta.

28. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et sh tunnistajate ütluste baasil, et hageja töötas 01.02.2017-

08.08.2017 kostja tegevjuhina, ei saa eeldada sellise töö tegemist tasuta. Kohus ei ole jätnud

ühegi tunnistaja ütlust kõrvale, mistõttu tuleb arvestada, et tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli

hageja ainsaks isikuks, kes pärast ühistu kontode sulgemist tekkinud probleeme ja ühistu

igapäevase majandustegevuse küsimusi lahendas. Ka RP kinnitas asjaolu, et puhkusekorraldusi

valmistas ette jätkuvalt hageja ja tema ainult kinnitas neid. Samuti edastas hageja juhatuse

asendusliikmele palgaarvestusi, kui tema ainult tegi ülekandeid kontolt.

2-20-4951

Vastustaja seisukoht

29. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja

saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

31. Maakohtu otsuse tühistamise tingivad olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole

mõistlikult võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus on lahendanud nõude, mis

ei olnud lahendamiseks valmis ja rikkus sellega TsMS § 435 lõiget 1. Lisaks eeltoodule jättis

maakohus välja selgitamata vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud, jättes sellega olulises

ulatuses täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Vaidlustatud otsus ei ole

nõuetekohaselt põhjendatud, st rikutud on ka TsMS § 436 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8.

32. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlust lahendades rikkunud oluliselt

eelmenetluse ülesanded, jättes hageja nõude aluseks olevad asjaolud välja selgitamata ning

jättes pooltele tõendamiskoormuse selgitamata, mille tõttu ei ole pooled saanud asja

lahendamiseks oluliste asjaolude kohta esitada tõendeid. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus

olema seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsus sellele tingimusele ei vasta.

33. Selle

üle,

et

kostja

on

kunagise

Garaažiühistu

Paas

õigusjärglane,

pole

apellatsioonimenetluses enam vaidlust. Vaidlust ei ole enam ka selle üle, et hageja oli kostja

juhatuse liige perioodil 19.02.2011-24.02.2015, mistõttu ei ole vaidlust selle üle, et hageja

vaidlusalusel perioodil (2017. a veebruar kuni august) kostja juhatuse liige polnud. Hageja

tugineb sellele, et tal on vaatamata juhatuse liikme staatuse lõppemisele õigus saada kostja

juhatuse liikme-tegevdirektorina töötamise eest perioodil alates 2017. a veebruar kuni 2017. a

juuli töötasu töölepingu alusel. Seega on hageja tuginenud töötasu saamise õigusele tulenevalt

TLS § 1 lg-st 1 ja TLS § 28 lg 2 p-st 2. Maakohus on tuvastanud ja selle üle pooled ei vaidle,

et hagejaga oli 1998. a ja 2004. a sõlmitud juhatuse liikme-tegevdirektori leping.

34. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse väite osas, et kostja on

hageja väite hageja õigusele töötasule õigeks võtnud. Kostja juhatuse liige Y on maakohtu

19.04.2022 istungil avaldanud, et hageja töötas kostja tegevdirektorina perioodil 2007-2017. a,

jätkates töötamist ka 2017. a veebruarist ning pidi selle eest palka saama (I kd tl 152p).

Seejuures on kostja lepinguline esindaja istungil ja menetlusdokumentides vaielnud hageja

nõudele vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus kostja juhatuse liikme

selgituste ja kostja juhatuse poolt volitatud lepingulise esindaja selgituste vahel on vastuolu, ei

saa kostja seadusliku esindaja selgitusi käsitleda kostja omaksvõtuna. Nii nagu maakohus

õigesti viitas, peab omaksvõtt olema esitatud menetlusosalise poolt selgesõnaliselt (vt

Riigikohtu 01.11.2017 otsust tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17). Kostja erinevate esindajate

väidete vastuolu tõttu ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks selgelt väljendanud omaksvõttu,

et hageja töötas kostja tegevdirektorina ka alates 2017. a veebruarist ning pidi selle eest töötasu

saama.

35. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud kohtumenetluse võistlevuse

printsiipi asudes seisukohale, et hagejaga on 1998. a ja 2004. a sõlminud kirjalikud lepingud

isikud, kellel puudusid selleks seaduses ettenähtud volitused. Kostja ei ole väiteid töölepinguid

2-20-4951

allkirjastanud isikute pädevusele esitanud. Kostja vastuväited seoses nende töölepingutega

seisnesid selles, et töölepingud ei näinud ette sellise töötasu suurust, nagu hageja hagis nõuab.

Lisaks väitis kostja, et töölepinguid pole sõlminud kostja, kuna kostja ei ole endise

garaažiühistu õigusjärglane. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 2. lause kohaselt määrab pool hagiasjas ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega sai kohus seoses töölepingutega lähtuda asja lahendamisel üksnes nimetatud kostja

vastuväidetest.

36. Kostja väite osas, et töölepinguid pole sõlminud kostja, kuna kostja ei ole endise

garaažiühistu õigusjärglane, võttis maakohus seisukoha ja leidis, et kostja on Garaažiühistu

Paas õigusjärglane. Seega pidi maakohus võtma arvesse hagejaga sõlmitud töölepinguid. Asjas

on esitatud 23.11.1998 sõlmitud tööleping selle kohta, et hageja võetakse tööle MTÜ

Garaažiühistu Paas juhatuse esimehena (I kd tl 3-4) ja 28.04.2004 tööleping selle kohta, et

hageja võetakse tööle MTÜ Garaažiühistu Paas juhatuse esimees-tegevdirektorina (I kd tl 5-6).

37. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et hageja tööülesanded tegevdirektorina kattusid

juhatuse liikme kohustustega. Küll aga ei saanud maakohus ringkonnakohtu hinnangul sellest

järeldusest omakorda järeldada, et hagejal puudub õigus töötasu vaidlusalusel perioodil saada.

37.1. Juhatuse liikme leping ega juhatuse liikme ametisuhe ei allu töölepingu seaduse

regulatsioonile (TLS § 1 lg 5). Juhatuse liikmel on õigus saada tasu üksnes juhul, kui tasu on

määratud üldkoosoleku otsusega. Samas võib tasu saamise õigus juhatuse liikmel tekkida ka

juhul, kui lisaks ametisse nimetamisele sõlmitakse juhatuse liikmega kehtivalt juhatuse liikme

leping, mis näeb ette tasu saamise õiguse (vt Riigikohtu 21.04.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-17-

3478, p-d 13.1-13.3). Kuigi nii juhatuse liikme ametisuhe kui ka temaga sõlmitud

teenistusleping on mõlemad seotud juhatuse liikmeks olekuga, on ametisuhe ja teenistusleping

eraldi ülesöeldavad. Olukorras, kus selleks ettenähtud organ kutsub juhatuse liikme tagasi, saab

eeldada, et tagasikutsumise otsus väljendab ühtlasi äriühingu soovi öelda üles ka juhatuse

liikmega sõlmitud teenistusleping (vt Riigikohtu 07.03.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-11889,

p 28.3). Pooled ei ole esitanud väiteid selle kohta, et hagejaga sõlmitud 28.04.2004 tööleping

oleks üles öeldud või muul viisil lõppenud enne 08.08.2017 kuupäeva. Lähtudes Riigikohtu

seisukohast, kehtis seega nimetatud tööleping edasi ka olukorras, kus hageja juhatuse liikme

ametiaeg lõppes (pärast 24.02.2015). Riigikohus on asjas nr 2-18-15388 leidnud, et MTÜS § 28

lg 2 teine lause näeb küll ette, et juhatuse liikme lepingust tulenevad õigused ja kohustused

lõpevad vastavalt lepingule, kuid juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme kohustuste

täitmiseks sõlmitud leping on vähemalt üldjuhul omavahel seotud (vt Riigikohtu 13.05.2020

määrust tsiviilasjas nr 2-18-15388, p 20.2). Käesolevas asjas ei saa ringkonnakohtu hinnangul

hagejaga sõlmitud töölepingust järeldada, et see oleks hageja juhatuse liikmeks olekuga seotud.

Samuti ei saa järeldada, et hageja poleks 2004. a sõlmitud töölepingu alusel pärast 24.02.2015

täitnud tegevdirektori ülesandeid ning et hageja ei saaks enam pärast 24.02.2015 töötasu tehtud

töö eest nõuda. Seega on eeltoodust tulenevalt ebaõige maakohtu järeldus, et hagejale maksti

töötasu alates 24.02.2015 kuni 01.02.2017 õigusliku aluseta.

38. Maakohus on tuginedes ebaõigele eeldusele, et hagejal puudus õigus töötasu saada enne

01.02.2017, jätnud eelmenetluses analüüsimata hageja õiguse saada töötasu alates 01.02.2017

kuni 07.08.2017. Samuti on maakohus jätnud välja selgitamata hageja töötasu suuruse.

38.1. Hageja ja kostja õiguseellane olid sõlminud kehtivalt 28.04.2004 töölepingu selle kohta,

et hageja võetakse tööle MTÜ Garaažiühistu Paas juhatuse esimees-tegevdirektorina ning see

leping ei olnud seisuga 08.08.2017 lõppenud. Hageja väitel lõppes hageja ja kostja vaheline

2-20-4951

töösuhe 08.08.2017. Seega töötas hageja ka perioodil 01.02.2017 kuni 07.08.2017 kostja

tegevdirektorina töölepingu alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtule esitatud tõenditest

teha järeldust, et hageja perioodil 01.02.2017 kuni 07.08.2017 tööülesandeid ei täitnud.

Tunnistajad W, Z ja S on oma ütlustes kinnitanud, et hageja tegeles igapäevaselt tegevdirektori

tööülesannete täitmisega (I kd tl 152-153p). Samuti kinnitas kostja juhatuse asendusliige RP, et

2017. a juunist kuni augustini andis ta hagejale töökorraldusi (I kd tl 154-155). Lisaks sellele

tõendavad tööülesannete andmist hagejale ja nende täitmist kohtule esitatud RP ja hageja

vahelised e-kirjad (I kd tl 116-122).

38.2. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades

eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Hageja tugines sellele, et tema

töötasu suuruse määras kindlaks 07.03.2017 kostja volinike koosolek, mis kinnitas hageja

töötasuks 929,01 eurot kuus + maksud. Lisaks tugines hageja sellele, et 15.12.2017 kostja

volinike koosolek otsustas hüvitada hagejale tema saamata jäänud töötasu 5914,71 eurot ja

tasuda lahkumishüvitis 2787,03 eurot.

38.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja volinike 07.03.2017 otsus hagejale

töötasu määramise kohta ei saa olla kehtiv, kuna kostjal ei olnud alates 24.02.2015 kuni

08.08.2017 volinikke. Küll aga sai olla kehtiv kostja volinike varasem, 09.01.2014 otsus,

millega kostja volinike koosolek kinnitas hageja töötasuks 754,01 eurot kuus + maksud. Hageja

on maakohtus asunud alternatiivselt seisukohale, et juhul kui kohus ei arvesta 15.12.2017

volinike otsusega, ei saa tasu välja mõista vähem kui 754,01 eurot kuus (tasu, mis oli määratud

2014. a).

38.4. 15.12.2017 volinike koosolekul (kohal 14 volinikku, poolt hääletas 14) otsustati hüvitada

hagejale tema saamata jäänud töötasu 2017. a veebruari eest 5914,71 euro suuruses summas ja

tasuda hagejale lahkumishüvitis 2787,03 eurot (I kd tl 10-11). Maakohus järeldas

ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti, et kostja volinike 15.12.2017 otsus on tühine tulenevalt

sellest, et volinike pädevus oli lõppenud 24.02.2015. Pooled ei vaielnud käesolevas asjas selle

üle, et 08.08.2017 kostja üldkoosolek otsustas valida kostja juhatuse (9 liiget) ja volinikud (24

volinikku). Seda üldkoosoleku otsust kohtu ette toodud asjaolude kohaselt vaidlustatud ei ole.

38.5. Kostja väitel osales 15.12.2017 koosolekul üksnes 7 volinikku, mitte 14 ja viie voliniku

allkirjad on võltsitud. Maakohus jättis kostja selle väite põhjendamatult tähelepanuta. Kuna

kostja väitel ei ole volinikud 15.12.2017 koosoleku protokollile allkirju andnud, on kostja selle

dokumendi ehtsuse TsMS § 277 lg 1 järgi vaidlustanud. Sellisel juhul piisab dokumendi

ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku

allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei ole), milleks tuleks

üldjuhul määrata käekirjaekspertiis (vt Riigikohtu 14.09.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16,

p 10; 23.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10). Kuna hageja on tuginenud 15.12.2017

koosoleku protokollis vastu võetud otsuse kehtivusele ja kostja on põhistanud, et sellel

protokollil olevad allkirjad võivad olla võltsitud, peab hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt

protokolli ehtsust tõendama. Selleks on hagejal võimalik eelkõige taotleda, et kohus määraks

käekirjaekspertiisi (vt TsMS § 293 lg 1), ning kohtul tuleks üldjuhul käekirjaekspertiis ka

määrata (vt Riigikohtu 23.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10; 11.12.2019 otsust

tsiviilasjas nr 2-17-1722, p 10.4). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama

menetlusosalistele tõendamiskoormist ja andma TsMS § 652 nõudeid järgides võimaluse

esitada uusi tõendeid ja taotlusi.

38.6. Kostja palub kohtul tuvastada volinike 15.12.2017 koosoleku otsuste tühisuse ka

põhjusel, et rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Volinike koosolekule kohaldatakse MTÜS

2-20-4951

§ 25 lg 2 alusel üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 241 lg 1 alusel on üldkoosoleku otsus

tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt

tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Organi

otsuse tühisuse tuvastamist saab kohtult taotleda iga isik, kellel on organi otsuse tühisuse vastu

õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on kostjal õiguslik huvi

tuvastamaks volinike koosoleku otsuse tühisus. Kostja tugineb sellele, et 1/10 ühistu liikmetest

(nagu näeb ette põhikiri) ei pöördunud juhatuse poole taotlusega kutsuda kokku volinike

koosolek. Samuti ei saadetud selle kohta teadet 7 päeva enne koosoleku toimumist.

Ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt tugineb kostja sellele, et koosoleku korraldas

hageja. Hageja hinnangul on kostja väited volinike koosoleku 15.12.2017 otsuse tühisuse kohta

tõendamata, sealhulgas on tõendamata kostja väide hageja poolse koosoleku korraldamise

kohta.

38.6.1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse KrtS § 20 lg 1 teisest lausest tulenevalt

kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekul lisaks KrtS-s sätestatule MTÜS §-s 20

mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab

üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette

nähtud pikemat tähtaega. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise

teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga

võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.

38.6.2. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendada, et hageja korraldas koosoleku

kokkukutsumise, rikkudes sellega põhikirja punktis 4.5 sätestatud nõuet 1/10 ühistu liikmete

poolt koosoleku kokkukutsumise kohta ja punktis 4.4 sätestatud nõuet teatada sellest ette

vähemalt 7 päeva. Maakohus ei ole eelnevat pooltele selgitanud ega võimaldanud tõendeid

esitada. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama menetlusosalistele ka selle asjaolu

tõendamiseks vajalikku tõendamiskoormist ja andma TsMS § 652 nõudeid järgides võimaluse

esitada uusi tõendeid ja taotlusi.

38.7. Juhul, kui hageja ei tõenda 15.12.2017 dokumendi ehtsust või kui kostja tõendab volinike

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise, saab kohus hageja töötasu suuruse osas lähtuda

kostja volinike 07.03.2017 otsusest hagejale töötasu määramise kohta. Samuti tuleb sellisel

juhul hinnata ka hageja õigust saada TLS §-st 71 tulenevalt puhkusehüvitist. Kostja volinike

07.03.2017 otsuse alusel hagejale töötasu väljamõistmisel tuleb kohtul hinnata ka kostja väidet

ja esitatud tõendeid selle kohta, et hageja on 2017. aasta veebruari kuu eest endale töötasu välja

maksnud.

39. Eelnevat arvestades jättis maakohus vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud olulises

ulatuses välja selgitamata ja on teinud ennatliku kohtulahendi, mistõttu tühistab kolleegium

maakohtu otsuse. Oluliste menetluslike minetuste tõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks

lahendamiseks. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu võimalik asja ise

sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste

asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades

poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi

kaevata. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada

apellatsioonimenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluses

staadiumis. Menetlusökonoomsetel kaalutlustel pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.

40. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja maakohtu otsus tühistatakse ning saadetakse

maakohtule asja läbivaatamiseks, tuleb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 II lause alusel

2-20-4951

jätta maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Samuti ei määra sellisel juhul

ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg