3-22-2224/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2224

Haldusasi Advokaadibüroo Simson Straus OÜ kaebus Maksu- ja

Tolliameti 14.09.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/058082-7 ning

21.10.2022 vaideotsuse nr 6-1/5232-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Advokaadibüroo Simson Straus OÜ, esindaja

Andres Simson

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetluse osas, milles 14.09.2022 maksuotsus nr 12.2-3/058082-7 on

tühistatud 21.22.2022 otsusega nr 12.2-3/058082-8 ja 21.10.2022 nr 6-1/5232-3 vaideotsuse

tühistamise nõude puhul osas, milles vaidemenetluse esemeks olnud 14.09.2022

maksuotsus nr 12.2-3/058082-7 on tühistatud 21.22.2022 otsusega nr 12.2-3/058082-8.

2. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

3. Tagastada kaebajale enam tasutud riigilõiv summas 52,68 eurot.

4. Jätta ülejäänud osas poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.05.2023 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 18.03.2022 korralduse nr 12.2-3/058082-

1 alusel Advokaadibüroo Simson Straus OÜ (kaebaja) maksude deklareerimise ja tasumise õigsust

perioodil september-detsember 2021. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt

tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 26.08.2022 kontrollaktis nr

12.23/058082-6.

1(8)

2.

14.09.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/058082-2 (maksuotsus) kohustati kaebajat tasuma

maksusumma 23 651,05 eurot. Maksuotsus põhineb kokkuvõtvalt järgmistel asjaoludel: a) kaebaja

deklareeris perioodi september-detsember 2021 KMD-del 20% määraga maksustatavat käivet

kokku summas 77 490,00 eurot, millelt kuulus tasumisele käibemaks kokku summas 15 498,00

eurot ning sisendkäibemaksu kokku summas 9743,15 eurot. Kontrolliperioodil tekkis kaebajal

käibemaksu tasumise kohustus kokku summas 5754,85 eurot; b) kaebajal puudus seaduslik alus

perioodil september- detsember 2021 sisendkäibemaksu mahaarvamiseks summas 9743,15 eurot,

kuna kaebaja jättis teadlikult maksuhaldurile raamatupidamise algdokumendid esitamata;

kontrolliperioodi sisendkäibemaksu isikustamata jätmine ei olnud põhjendatud; kaebaja ei täitnud

kaasaaitamiskohustust; c) kaebaja ei ole perioodil september-detsember 2021 TSD lisal 6

deklareerinud ega tasunud ettevõtlusega mitteseotud makseid. Kaebaja SEB panga pangakontolt

nähtuvalt on kaebaja teinud ettevõtlusega mitteseotud makseid, mille kohta puuduvad

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid, kokku

summas 55 631,61 eurot. Kaebajal oli kohustus deklareerida perioodi september-detsember 2021

TSD-de lisal 6 tulumaks kokku summas 13 907,90 eurot.

3. Kaebaja esitas 14.09.2022 maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 21.10.2022

vaideotsusega nr 6-1/5232-3 (vaideotsus) rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 21.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 14.09.2022 maksuotsuse

nr 12.2-3/058082-7 ning 21.10.2022 vaideotsuse nr 6-1/5232-3 tühistamiseks. Kohus võttis

kaebuse

22.11.2022 määrusega menetlusse.

5.

21.12.2022 otsusega nr 12.2-3/058082-8 otsustati osaliselt tühistada 14.09.2022

maksuotsus, vähendades maksuotsusega määratud maksusummat 1756,00 euro võrra.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

6.1

Kaebaja rõhutas juba 17.10.2022 esialgse õiguskaitse taotluses, et esitab

puuduolevad ostuarved vaidemenetluse jooksul. Samuti selgitas kaebaja, et senise

kommunikatsiooni pinnalt ei jäänud muljet, et maksumenetluse põhirõhk seondub

ostuarvetega. Kontrolliperioodi hõlmavad ostuarved on lisatud kaebusele.

6.2

Maksuhalduriga maksumenetluses peetud suulised vestlused olid selgelt suunatud

kaebaja klientide kohta teabe saamisele. Advokatuuriseaduse (AdvS) §-st 45 tulenevate

piirangute tõttu on keelatud sellist teavet väljastada ning kaebaja mõistis maksuhalduri

poolseid kaasaaitamiskohustuse rikkumisega seonduvaid etteheiteid just sellest lähtuvalt.

Kaebaja ei saa avaldada teavet oma kliendisuhete kohta. Maksumenetluses oli ostuarvetega

seonduv selgelt tagaplaanil. Kontrollakti sai kaebaja kätte alles 13.09.2022.

6.3

Maksuhaldur ei tundnud vaidemenetluses huvi ostuarvete vastu. Kaebaja kinnitas

ka vaidemenetluses, et esitab ostuarved vaidemenetluse kestel, kuid maksuhaldur koostas

juba vaideotsuse.

6.4

Kaebusele on lisatud ostuarved ulatuses, mida on võimalik avaldada rikkumata

seejuures advokatuuriseaduse §-st 45 tulenevat kohustust. Kontrollakti lisas ettevõtlusega

mitteseotuks arvestatud ülejäänud väljamaksete kohta täiendava informatsiooni avaldamine

võimaldaks tuvastada kaebaja kliente. Need on tulenevalt AdvS §-st 45 konfidentsiaalsed.

6.5

Konfidentsiaalne advokaaditeenus on demokraatliku ühiskonna alustala. Kui

kehtiva õiguse kohaselt peab advokaadibüroo maksumenetluse käigus väljastama teavet

2(8)

oma klientide kohta, siis ei saa see olla kooskõlas Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni artikliga 8. Kaebaja on valmis kohtle täpsustama väljamaksetega

seotud asjaolusid, kuid kaebaja ei saa neid avaldada maksuametile.

Vastustaja seisukoht

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

7.1

Vastustaja väljastas kaebajale 21.12.2022 maksuotsuse muutmise otsuse, millega

tühistas maksuotsuse kaebaja poolt MTA-le eelmenetluses esitatud kahe arve osas

määratud käibe- ja tulumaksu kohta. Maksuotsuse koostamisel jäid viidatud kaks kaebaja

poolt eelmenetluses esitatud arvet ekslikult tähelepanuta. Osaliselt tühistatud maksuotsuse

ning vaideotsuse osas, mis ei ole enam aktuaalne, kus kaebaja on oma kaebuse eesmärgi

tänaseks saavutanud, palub vastustaja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ülejäänud osas vaidleb vastustaja kaebusele vastu.

7.2

Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata. Vaideotsuse

motiivid ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust. Väide, et vaide menetleja ei tundnud huvi

kaebaja ostuarvete vastu ei ole asjakohane. Kaebaja möönab, et ei esitanud ostuarveid

menetlejale vaidemenetluse kestel. Kui kaebaja soovinuks tegelikult maksumenetluses

küsitud, kuid esitamata jäetud arveid vaidemenetluses esitada, siis saanuks ta arved esitada

koos vaidega. Kaebaja seda teinud ei ole. Kaebaja teadis, et MTA neid arveid temalt ootas.

Kaebaja soovis rakendada ka vaidemenetluses juba maksumenetluses rakendatud

venitamistaktikat. Tegemist on kaebaja poolt teadlikult valitud menetlustaktikaga. MTA

korralduses dokumentide esitamiseks on kaebajalt ühemõtteliselt nõutud ostuarvete

esitamist. Seda kinnitas ka vaidemenetlus. See ei saanud kaebajal jääda tähelepanuta. 7.3

Kaebaja poolt esile toodud suhtlusega seonduv ei õigusta dokumentide esitamata jätmist.

MTA etteheited kaebajale põhinevad sisuliselt teabe nõudmise korralduse (MTA vastuse

lisa 3) täitmata jätmisel. Sellest tulenevalt kujunes kaebaja maksukohustus. Maksukohustus

ei kujunenud kutsesaladusega hõlmatud kliendiandmete esitamata jätmisest, nagu püüab

väita kaebaja. 7.4 Kaebaja ei ole pööranud tähelepanu audiitori selgitusele (MTA vastuse

lisa 10), et konfidentsiaalsuse kaalutlustel võib jätta isikustamata vaid müügikäibe, milles

kajastuvad kliendiandmed. Sisendkäibemaks sisaldab eelkõige seda osa ettevõtte

rahalistest liikumistest, mis ei ole seotud õigusabi osutamisega, vaid selle käigus tekkinud

kuludega (nt bürootarbed, sideteenused). 02.05.2022 vaideotsuses selgitati kaebajale

täiendavalt, et kui kaebajal ongi õigus maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 64 sätestatud

alustel korralduse täitmisest keelduda, ei saa nõustuda kaebaja hinnanguga justkui viiks

dokumentide esitamine kutsesaladuse rikkumiseni. Kaebajal oli õigus esitada dokumendid

osaliselt kaetuna. Kaebaja seda võimalust seletuste andmisel 26.05.2022 ei kasutanud.

Kogu kirjavahetus kaebajaga, MTA korraldus, vaideotsus ja vestlus kaebajaga olid

suunatud ostuarvete saamisele. Seega väide ostuarvete küsimise tagaplaanil oleku kohta ei

ole korrektne. Pigem viitab kaebajat õigustav avaldus tema teadlikule soovile ostuarveid

maksumenetluses MTA-le mitte esitada.

7.5

Kaebaja ostuarvetel ei saa tavapäraselt olla kaebajalt õigusabi ostva kliendi

andmeid. Kaebaja on oma ostuarvetel üldjuhul ise kliendiks. Seega jätab kaebaja

tähelepanuta MKS § 102 lg 1 p-s 2 sätestatu. Kaebajale on kirjavahetuses MTA-ga,

vaideotsuses ja korralduses ühemõtteliselt selgitatud ostuarvete esitamise vajaduse

küsimust, ei saa kaebaja väita, et ta ei olnud asjaolust teadlik. Dokumentide MTA-le

mitteesitamine oli kaebaja tahtlik tegevus. Seega ei saa kaebaja poolt kohtumenetluses

esitatud arveid kaebaja maksukohustust vähendavatena arvestada.

3(8)

7.6

Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud arved ei olnud ka osaliselt kaetud. Seega

puudus arvetes kajastatul ka maksumenetluses kliendisaladus. Seega teadis kaebaja oma

kaasaaitamiskohustuse rikkumisest juba maksumenetluses. Viide AdvS § 45 lg-le 1 on vaid

ettekääne MTA-le täpsemat teavet mitte anda. Isiklikuks otstarbeks kasutatud eluruumi

kulude kandmisega seoses ei esita kaebaja ühtegi vastuväidet.

7.7

Kohtupraktikas on leitud, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. MTA

kogutud tõendid põhjendavad MTA seisukohta ja seavad kahtluse alla kaebaja esitatud

argumentide õigsuse. Seega ei nõustu vastustaja kokkuvõtvalt kaebuses avaldatud

õigustusega, et kaebajal ei olnud ostuarvete osas n.ö tavapärast kaasaaitamiskohustust.

Teenuste ostmisel ei saa kaebaja nende kuluarvete esitamisega kuidagi rikkuda

kliendisaladust. Seega on kaebaja positsioon väär.

Selle tulemusena palub vastustaja jätta kaebuse lisana 3 esitatud uued tõendid maksukohustust

vähendava asjaoluna arvesse võtmata.

7.8

Ka kohtupraktikas (TlnRGK otsus nr 3-20-2215 p 17) on leitud, et isegi

vaidemenetluses esitatud uued selgitused või tõendid ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust,

kui need on maksumenetluses jäetud tahtlikult esitamata (MKS § 102 lg 1 p 2). Ka

käesolevas asjas ei ole kaebaja tõendite esitamisega hilinemist millegagi põhjendanud.

Kohtupraktikas on ka leitud, et mõningate tõendite esitamise vajadus võib

maksukohustuslasele selguda alles maksuotsusest (RK lahendud nr 3-20-928 p 17 ja 3-3-1-

56-16 p-d 21-22). Vastustaja hinnangul praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaebaja

on maksumenetluse kestel tõendeid valikuluselt esitanud. Tegu on kaebaja teadliku ja

tahtliku valikuga, mistõttu ei saa nende hilisemat esitamist maksuotsuse üle peetavas

kohtuvaidluses maksukohustust vähendavana arvestada.

7.9

AdvS § 45 lg 1 ja § 40 lg 1 ning MKS § 64 lg 1 p 1 tõlgenduse kohaselt ei osutanud

kaebaja MTA-le esitamata jäetud ostuarvete alusel oma klientidele õigusabi teenust ega

saanud selles osas tugineda advokaadi konfidentsiaalsuskohustusele. Kaebajal puudus

objektiivne alus ostuarvete mitteesitamiseks MTA-le. Kaebaja kliendisuhteid need ei

kajastanud. Kaebaja oli ise nende arvete järgi kliendiks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks tühistatud maksuotsuse osas

8. Vastustaja on koos oma kirjaliku vastusega kaebusele esitanud kohtule 21.12.2022 otsuse nr

12.2-3/058082-8 (MTA vastuse lisa 27), millega on osaliselt tühistatud 14.09.2022 maksuotsus nr

12.2-3/058082-7 25.01.2022 esitatud ostuarvete nr 21-01017 ja 21-01023 kajastatud teenuste

soetamise ulatuses, vähendades maksuotsusega määratud maksusummat 1756,00 euro võrra. Muus

osas jäi maksuotsus kehtima.

9. Vastustaja on oma 27.12.2022 vastuse punktis 1 (I) välja toonud, et osaliselt tühistatud

maksuotsuse (23651,05-1756=21895,05) ning vaideotsuse osas on kaebaja oma eesmärgi

saavutanud ning vastustaja taotleb nimetatud osas menetluse lõpetamist. Kohus palus kaebajal

oma 11.01.2023 kohtumääruses täpsustada, kas ta soovib nõuet seonduvalt MTA poolt avaldatuga

täpsustada (nt taotleda 14.09.2022 maksuotsuse tühistamist osas, milles seda ei tühistatud

21.12.2022 otsusega). Kaebaja kohtule ei vastanud.

10. Kuivõrd MTA on oma 21.12.2022 otsusega tühistanud 14.09.2022 maksuotsuse 25.01.2022

esitatud ostuarvete nr 21-01017 ja 21-01023 kajastatud teenuste soetamise ulatuses, vähendades

maksuotsusega määratud maksusummat 1756,00 euro võrra, siis ei saa kohus maksuotsust ja

21.10.2022 vaideotsust nimetatud osas veelkordselt tühistada. Kaebaja ei ole taotlenud

maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamist tühistatud osas ning õigusvastasuse tuvastamine ei ole

4(8)

kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik, kuivõrd kohus kontrollib maksuotsuse ja ka vaideotsuse

õiguspärasust osas, milles seda ei tühistatud 21.12.2022 otsusega otsuse põhjendavas osas.

Kaebust lahendades annab kohus ühtlasi hinnangu maksuhalduri tegevusele tervikuna ning võtab

sisukoha kaebaja poolt väidetu osas.

11. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse osas, milles

14.09.2022 maksuotsus nr 12.2-3/058082-7 on tühistatud 21.22.2022 otsusega nr 12.2-3/058082-8

ja 21.10.2022 nr 6-1/5232-3 vaideotsuse puhul osas, milles vaidemenetluse esemeks olnud

14.09.2022 maksuotsus nr 12.2-3/058082-7 on tühistatud 21.22.2022 otsusega nr 12.2-3/058082-

8. Ülejäänud osas lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

Kaebuse lahendamine

12. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. 14.09.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/058082-2 kohustati kaebajat tasuma maksusumma 23

651,05 eurot, sh sisendkäibemaks summas 9743,15 eurot ja tulumaks ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt 13 907,90 eurot. 21.12.2022 otsusega tühistati osaliselt 14.09.2022

maksuotsus, vähendades maksuotsusega määratud maksukohustust 1756,00 euro võrra. Kohus

märgib, et nõustub kontrollaktis, maksuotsuses ja 21.10.2022 vaideotsuses toodud

põhjendustega ega korda neid siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib

kohus järgmist.

14. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile maksu- ja

vaidemenetluses ostuarveid, mille alusel on määratud vaidlusalune maksukohustus. Vastavad

arved esitas kaebaja alles kohtumenetluses koos kaebusega. Vaidlus on selles, kas kaebaja oli

tulenevalt AdvS § 45 lg-st 1 koosmõjus MKS § 64 lg 1 p-ga 1 õigustatud keelduma

maksuhaldurile ostuarvete esitamisest maksu- ja vaidemenetluses. Nimetatuga on seotud

küsimus, kas maksu- ja vaidemenetluses esitamata ostuarvete esmakordne esitamine

kohtumenetluses on MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt lubatav.

15. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et maksuhaldur ei ole ostuarvete esitamist maksumenetluses

kaebajalt nõudnud. Nagu nähtub MTA 18.03.2022 korraldusest (MTA vastuse lisa 3) on

maksuhaldur palunud kaebajal seoses kontrolliesemega esitada nii ostu- kui ka müügiarved.

Kuivõrd kontrolli objektiks oli mh tulu- ja käibemaksu tasumise õigsuse kontroll, ei saanud

kaebajale jääda korralduse põhjal muljet, et MTA ei tunne huvi kaebaja ostuarvete vastu.

Sisendkäibemaks ja ettevõtlusega seotud kulud sisaldavad seda osa ettevõtte rahaliste

vahendite liikumisest, mis ei ole seotud õigusabi osutamisega, vaid selle käigus tekkinud

kuludega (bürookulud, kommunaalteenused jms). Kaebajale selgitati dokumentide esitamisega

seonduvat täiendavalt 02.05.2022 (MTA vastuse lisa 6) vaideotsuses, milles märgiti

täiendavalt, et dokumentude esitamisest keeldumine seoses kutsesaladuse hoidmise

kohustusega ei ole põhjendatud. Seega ei saanud kaebajale jääda menetluses muljet, et

maksuhaldur ei tunne huvi ostuarvete vastu. Ka nähtuvalt kaebaja 14.06.2022 e- kirjast MTA-

le (MTA vastuse lisa 9) ja MTA 10.08.2022 e- kirjast kaebaja raamatupidajale (MTA vastuse

lisa 10) on üheselt tuvastatav, et maksuhaldur soovis saada kaebajalt ostuarveid ning nende

esitamise kohustus pidi kaebajale olema üheselt arusaadav. Nähtuvalt 2.05.2022 vaideotsuse

punktis 7 toodud selgitusest anti kaebajale täiendavalt teada, et kui kaebajal ongi MKS §-s 64

sätestatud alusel õigus korralduse täitmisest keelduda, ei saa nõustuda kaebaja hinnanguga

justkui viiks kutsekonfidentsiaalsus dokumentide esitamisel seaduserikkumiseni. Kaebajale

anti võimalus esitada dokumendid, mis sisaldavad kaebaja hinnangul kutsesaladust osaliselt

kaetult. Kaebaja dokumente ei esitanud. Ka kaebaja ja maksuhalduri vahel peetud kirjavahetus

5(8)

(MTA vastuse lisa 23) kinnitab seda, et kaebaja oli teadlik ostuarvete esitamise kohustusest,

kuid jättis need teadlikult esitamata, kuivõrd leidis, et ta ei saa dokumente esitada, kuna see

toovat kaasa konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise. Maksuhaldur on kaebajale nii

kirjavahetuses kui ka 02.05.2022 vaideotsuses selgitanud, et ostuarvetega seonduv ei ole

hõlmatud kutsesaladusega. Samuti on maksuhaldur selgitanud (MTA vastuse lisa 23 lk 1), et

kaebajalt ei küsita MKS § 64 lg 1 p-ga 1 hõlmatud andmeid, vaid käibedeklaratsioonidel

deklareeritud sisendkäibemaksu andmeid kontrollimaks, millest koosneb äriühingu käibemaks,

st kas sisendis kajastatud kulud on tehtud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks.

16. Eelpool toodu põhjal ei ole õiged kaebaja etteheited, mille kohaselt oli maksuhalduri huvi

suunatud kaebaja klientide kohta andmete saamisele. Dokumentidest ja suhtlusest kaebajaga

on üheselt välja loetav, et maksuhaldur soovis saada kaebajalt dokumente, mis tõendaksid

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ja kulude seotust kaebaja ettevõtlusega, st ostuarveid.

Isegi kui maksuhaldur tundis täiendavalt huvi ka müügiarvete vastu, ei tee see olematuks

maksuhalduri nõuet esitada ostuarved. Ka kontrollakti punktis 1.1.2 on välja toodud

maksuhalduri suhtlus kaebajaga ning maksuhalduri positsioon, mille kohaselt puudub kaebajal

õigus sisendkäibemaksu maha arvata, kuivõrd puuduvad sisendkäibemaksu mahaarvamist

tõendavad dokumendid. Kaebaja ei ole ka kontrollaktile eriarvamust esitanud, kuid on

kinnitanud kaebuses selle kätte saamist 13.09.2022. Maksuotsusele esitatud vaides piirdus

kaebaja samuti paljasõnalise põhjendusega, et väljamaksed on ettevõtlusega seotud.

Dokumente kaebaja ka vaidemenetluses ei esitanud. Eelnevast nähtub, et maksuhaldur ei ole

kaebajat dokumentide nõudmisel eksitanud. Maksuhalduri nõue on olnud selgelt suunatud

ostuarvete saamisele, st selliste dokumentide saamisele, milles kaebaja osales tavapärase

ostjana, mitte õigusteenuse müüjana. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, mille

kohaselt ei olnud ostuarvete esitamise nõue talle arusaadav. 17. Kohus nõustub vastustajaga,

et kaebaja on maksumenetluses rikkunud kaasaaitamiskohustust. AdvS § 40 lg 1 kohaselt on

õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus,

kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu

õigustoimingu tegemine. AdvS § 45 paneb advokaadile kohustuse hoida saladuses talle

õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks

pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. MKS § 64 lg 1 p 1 alusel on teabe

andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda advokaadil asjaolude kohta, mis said temale

teatavaks seoses õigusabi andmisega. Sätetest tulenevalt ei ole kliendi ja advokaadi

usaldussuhte kaitse absoluutne ega laiene advokaadi kõigile teenustele. Riigikohus on oma

18.06.2007 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-23-07 (p 21) selgitanud, et õigusteenuse mõiste on

AdvS § 40 lg-s 1 määratletud avaralt, kuid see ei tähenda, et kogu advokaadi tegevus on

automaatselt käsitatav õigusteenuse osutamisena. Nimetatud sätte kohaselt tähendab

õigusteenuse osutamine advokaadi poolt kutsetegevusena õigusnõustamist, isiku esindamist

või kaitsmist kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamist ja

muu õigustoimingu tegemist. Muu õigusdokumendina tuleb AdvS § 40 lg 1 tähenduses mõista

isiku huvides sellise toimingu tegemist, mille raskuspunkt langeb advokaadi poolt õiguslike

teadmiste kasutamisele. Tallinna Ringkonnakohus on oma 22.12.2009 otsuse nr 3-06-1545

punktis 9 selgitanud, et usalduse kaitse hõlmab eeskätt selliseid õigusteenuseid, millel on seos

isiku kaitsmisega kriminaal- ja väärteomenetluses, esindamisega haldus- ja

tsiviilkohtumenetluses ning õigusnõustamisele, mille eesmärgiks on kliendi õigusliku olukorra

kindlakstegemine, et aidata tal oma tegevust korraldada kooskõlas seadusega.

18. Eelpool toodust nähtub, et kogu advokaadi tegevus ei ole automaatselt käsitletav õigusteenuse

osutamisena. Oma majandustegevuseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel ei osuta

advokaadibüroo oma klientidele õigusabi teenust ega saa selles osas tekkinud ostuarvete

esitamata jätmisel tugineda advokaadi konfidentsiaalsuskohustusele. Õigusabi osutamiseks

6(8)

vajalike kaupade ja teenuste soetamine ei ole õigusteenus, mis võimaldaks advokaadil

keelduda ostuarvete kohta informatsiooni andmist. Nagu märgitud, siis ei ole kliendi ja

advokaadi usaldussuhe absoluutne ega laiene advokaadibüroo majandustegevusele tervikuna.

Usalduse kaitse hõlmab eeskätt selliseid õigusteenuseid, millel on seos isiku kaitsmisega

kriminaal- ja väärteomenetluses, esindamisega haldus- ja tsiviilkohtumenetluses, ning

õigusnõustamisele, mille eesmärgiks on kliendi õigusliku olukorra kindlakstegemine, et aidata

tal oma tegevust korraldada kooskõlas seadusega. Advokaadibüroo majandustegevusel

kaupade ja teenuste ostmisel eelkirjeldatud õigusteenuse tunnused puuduvad. Kaupade ja

teenuste ostmisel on kliendiks kaebaja ise, mitte tema kliendid. Ainuke klient, kes arvetel

kajastub, on kaebaja ise. Ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud arvetelt ei nähtu, et

tegemist oleks arvetega, mis oleksid puutumuses õigusteenuse osutamisega. Tegemist on

ettevõtte tavapärasel majandustegevusel tekkinud kuludega. Nimetatud asjaolu pidi kaebajale

olema teada nii tulenevalt oma igapäevasest kutsetegevusest kui ka maksuhalduri selgitustest.

Järelikult pidi kaebaja täitma maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ja esitama

maksuhaldurile maksumenetluses maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ostuarved ning

andma selgitusi arvete kohta. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu on ta oluliselt rikkunud

kaasaaitamiskohustust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaasaaitamiskohustuse rikkumine

kaebaja poolt oli tahtlik, kuivõrd kaebaja puhul on tegemist kogenud õigusteenuse osutajaga,

kellele ei saanud olla teadmata AdvS § 45 lg 1 sisu ning sätte kohaldamisel kujunenud

kohtupraktika. Samuti esitas kaebaja maksumenetluses 2 tõlketeenuse arvet, mida

maksuhaldur maksu määramisel ka arvestas. Kaasaaitamiskohustuse rikkumine on toonud

kaasa maksuotsuse tegemise, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja kulutuste

seotus ettevõtlusega ei leidnud maksumenetluses tuvastamist.

19. Järgnevalt analüüsib kohus kaebaja poolt kohtumenetluses esitaud arvetega seonduvat.

20. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt ei saa maksuotsust muuta uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu

maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui asjaolu või tõendist teatavakssaamine on

põhjustatud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest.

21. Koos viidetega lahenditele asjades nr 3-3-1-47-07 ja 3-3-1-56-16 selgitas Riigikohus otsuses

nr

3-20-928/36, et kaasaaitamiskohustuse rikkumise (MKS § 102 lg 1 p 2) korral saab

kohtumenetluses uute tõendite vastuvõtmisest keelduda vaid piiratud juhtudel (vt p-d 17 ja 20).

Kolleegium selgitas täiendavalt, et maksumaksja kaasaaitamiskohustus puudutab eelkõige selliste

maksuarvestuse dokumentide esitamist, mille olemasolu on maksukohustust vähendava asjaolu

materiaalõiguslik eeldus ning mis peab olema maksukohustuslase valduses juba maksukohustuse

deklareerimise ajal

(näiteks KMS § 37 nõuetele vastav arve sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldusena).

Maksukohustuslasel ei ole kohustust koguda ja säilitada tõendeid maksuhalduri võimalike

etteheidete kohta näiteks tehingute näilikkuse osas, kuigi talle võib põhjendatud kahtluse korral üle

minna tõendamiskoormus. Sellise vaidluse korral võib alles vaidluse käigus selguda, kas ja mis

liiki tõendeid maksukohustuslane saab oma seisukohtade põhjendamiseks kasutada.

22. Praegusel juhul esitas kaebaja koos kaebusega tõendid, mis tal olid olemas juba

kontrollimenetluse ajal ja milliste esitamise kohustus pidi talle tulenevalt käesoleva otsuse

eelmistes alapunktides toodust olema teada. Maksuhaldur on kaebajalt üheselt nõudnud ostuarvete

esitamist, kuid kaebaja jättis need teadlikult esitamata. Tõendite esitamata jätmisel ei saanud

kaebaja tugineda AdvS § 45 lg-s 1 sätestatud piirangule. Seega pole praeguses asjas tegemist

olukorraga, kus tõendite esitamise vajadus selgus kaebajale alles maksuotsusest. Tegemist on

olnud kaebaja teadliku ja tahtliku tegevusega. Sellises olukorras ei saa kaebuse lisana 3 esitatud

7(8)

tõendeid (ostuarved) maksuotsuse üle peetavas kohtuvaidluses maksukohustust vähendava

asjaoluna arvestada, kuivõrd kaebajal oli tõendid olemas, kuid ta ei esitanud neid teadlikult juba

maksumenetluses. Kohtumenetlus ei ole maksumenetluse laiendus. Asjakohane ei ole ka kaebaja

argument, et vaidemenetlus oli liialt kiire selleks, et kaebaja oleks saanud kaebuse lisas 3 toodud

tõendid maksuhaldurile esitada. Kaebajal olid tõendid olemas juba maksumenetluse ajal, mistõttu

on etteheited vaidemenetluse väidetava kiiruse osas otsitud. Kaebusest ei nähtu objektiivseid

takistusi, mis oleks takistanud kaebajal tõendite esitamist maksumenetluses. Eeltoodust tulenevalt

ei saa kaebaja kohtumenetluses tugineda tõenditele, mille kaebaja esitas kohtule kaebuse lisana 3.

Seega jääb kaebus 14.09.2022 maksuotsusele osas, milles seda ei muudetud 21.12.2022 otsusega

rahuldamata.

23. Kohus leiab, et vaidemenetluses ei ole rikutud kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata,

mistõttu jääb rahuldamata ka kaebus vaideotsusele osas, milles kohus käesoleva haldusasja

menetlust vaideotsust puudutavas osas ei lõpetanud.

MENETLUSKULUD

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 6

sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku §

152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest.

25.

21.12.2022 otsusega tühistati kaebaja poolt vaidlustatud 14.09.2022 maksuotsus 1756 euro

ulatuses. Tegemist oli maksuhalduri eksimusega. Kaebaja menetluskuluks on kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 729,53. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 4 sätestab,

et kaebuse esitamisel maksuhalduri tegevuse peale maksusumma määramisel või selle

sissenõudmisel või tagamisel, tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid

mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Vaidlustatavaks maksusummaks peale 21.12.2022 otsuse

tegemist jääb 21 895,05 eurot, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv koos esialgse õiguskaitse

taotlusega on 676,85 eurot, st kaebaja poolt on tasutud 52,68 eurot rohkem.

26. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab

menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kohus lõpetas asja menetluse

osaliselt HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, mistõttu tuleb kaebajale tagastada riigilõiv summas

52,68 eurot. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad ülejäänud osas

poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm kohtunik

8(8)