3-22-1629/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1629

Haldusasi

MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebus Keskkonnaameti

29.07.2022 korralduse nr 1-3/22/384 õigusvastasuse

tuvastamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja MTÜ Eesti Suurkiskjad, esindaja Eleri Lopp

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kaasatud haldusorgan Keskkonnaagentuur, esindaja Reve

Ventsel

Asja läbivaatamine

Istungil 01.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Lubada MTÜ-l Eesti Suurkiskjad minna haldusasjas nr 3-22-1629 esitatud

tühistamisnõudelt üle nõudele tuvastada Keskkonnaameti 29.07.2022 korralduse nr 1-

3/22/384 õigusvastasus.

2. Rahuldada MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebus.

3. Teha kindlaks Keskkonnaameti 29.07.2022 korralduse nr 1-3/22/384 õigusvastasus.

4. Mõista Keskkonnaametilt MTÜ Eesti Suurkiskjad kasuks välja menetluskulud 40

eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.05.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

3-22-1629

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 29.07.2022 korraldusega nr 1-3/22/384 kehtestati jahiseaduse (JahiS) §

22 lg 2 alusel 2022/2023. jahiaastaks pruunkaru (Ursus arctos) küttimismahuks Eesti

Vabariigi territooriumil esimese osana kokku 90 isendit ning kinnitati küttimismahu

jagunemine maakondade (13 ohjamisala) vahel ja küttimistingimused pruunkaru küttimise

korraldamiseks vastavalt korralduse lisale 1 (resolutsiooni punkt 1.1). Küttimismahust

kinnipidamise tagamiseks kehtestati karujahi registreerimise ja karu küttimisest teavitamise

kord (resolutsiooni p 1.2). Korralduse kõrvaltingimusena kehtestas Keskkonnaamet õiguse

korraldusega kehtestatud küttimismahtu ja ohjamisalade piire muuta (resolutsiooni p 1.4).

Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Pruunkaru (Ursus arctos) on suuruluk (jahiseadus (JahiS) § 4 lg 2 p 5). Vastavalt

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri“ (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le 1

võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist

kuni 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.

Keskkonnaamet kehtestab pruunkaru küttimismahu igal jahiaastal lähtudes JahiS § 21 lg-s 4

nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust (JahiS § 22 lg 2). Ulukite seire

aruande koostaja on Keskkonnaagentuur (JahiS § 21 lg 4; keskkonnaministri 23.05.2013

määrus nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama

volitatud asutus“ (edaspidi määrus nr 27) § 1). Eestis on koostatud Suurkiskjate kaitse- ja

ohjamiskava aastateks 2022-2031 (edaspidi tegevuskava)1. Tegevuskava ühe olulise

eesmärgina on ära toodud vajadus säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 70 sama-aastaste

poegadega karu pesakonda (asurkonna üldarvukus ca 650 isendit) ning jätkata jahipidamist

peamiselt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste vähendamiseks (p

7.2.1.). Keskkonnaagentuuri aruande „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“

(edaspidi ulukiseire aruanne)2 andmetel oli eelmise aasta (2021) karu pesakondade arvukuseks

hinnatud 85. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat

ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. 2020. ja 2021. aastal oli pruunkaru tekitatud

kahjustuste hulk mesindusele suurim kui kunagi varem teadaolevalt. Samas tänavu kevadel on

võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahjustute hulk mõnevõrra vähenenud.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruanne sisaldab ettepanekut määrata pruunkaru esialgseks

küttimismahuks 2022/2023 jahiaastal Eestis maksimaalselt kokku 90 isendit, sellest Harju

maakonnas 12, Ida-Viru maakonnas 13, Jõgeva maakonnas 9, Järva maakonnas 12, Lääne

maakonnas 2, Lääne-Viru maakonnas 15, Põlva maakonnas 3, Pärnu maakonnas 5, Rapla

maakonnas 3, Tartu maakonnas 7, Valga maakonnas 2, Viljandi maakonnas 6 ja Võru

maakonnas 1. Ettepaneku tegemisel on arvestatud pruunkaru asustustihedust,

juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate

küttimisstruktuuri ning 2021. ja 2022. a kahjustuste paiknemist ja ulatust.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande ettepanekul 2022/2023. jahiaastal Hiiu ja Saare

1 Kättesaadav internetiaadressilt:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad

2 Kättesaadav internetiaadressilt: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-k%C3%BCttimine

2(21)

3-22-1629

maakonnale pruunkaru küttimismahtu ei kehtestatud. Aruandes on antud soovitus lubada

Keskkonnaametil lisaks maakondlikuks jaotamiseks soovitatud kvoodile võimalike

erakorraliste juhtumite korral, milleks on esmajoones probleemisendite ilmumine jahiaja

vältel, lubada küttida Eestis veel kuni kuus karu.

JahiS § 9 lg 3 p 1 kohaselt kuulub jahindusnõukogu pädevusse muu hulgas ettepanekute

tegemine Keskkonnaametile pruunkaru küttimise korraldamiseks. Kokkuvõte 2022. a mais,

juunis ja juulis toimunud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekutest pruunkaru

küttimismahu suuruse ja jaotuse osas 2022/2023. jahiaastal on leitav Keskkonnaameti

dokumendiregistrist3.

Arvestades kahjustuste esinemise sagedust ja paigutust, pruunkaru arvukuse ja levikuala

laienemise soodustamist on põhjendatud kehtestada 2022/2023. jahiaasta pruunkaru

küttimismaht vastavalt Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes toodud soovitustele.

Maakondliku küttimismahu jagamisel jahipiirkondade vahel on arvesse võetud pruunkaru

kahjustuste esinemist jahipiirkondades ja jahindusnõukogude esitatud ettepanekuid.

Keskkonnaameti poolt moodustatud suurkiskjate koostöökogu tegi 27.06.2022

Keskkonnaametile ettepaneku kehtestada pruunkaru küttimismahu esimeseks osaks 90

isendit4. Maakondlikud küttimismahud soovitatakse jaotada vastavalt Keskkonnaagentuuri

ulukiseire aruandes esitatud ettepanekutele. Piirkondliku jaotuse osas palutakse arvestada

kahjustuste olemasolu ning küttimismahud jaotada jahi alguseks nii, et oleks võimalus jahiaja

jooksul operatiivselt anda lisalubasid piirkondadesse, kus küttimismahud on realiseeritud aga

kahjustused jätkuvad. Keskkonnaamet nõustub nende kaalutlustega.

Võttes arvesse eelpool toodud ettepanekuid ning vajadust suunata pruunkarude küttimist

eelkõige kahjustuskolletesse, on Keskkonnaamet seisukohal, et karude küttimismaht on

2022/2023. jahiaastal mõistlik kehtestada mitmes osas sarnaselt eelmistele jahiaastatele, jättes

osa küttimismahust (kuni 6 isendit) jahihooaja alguseks kehtestamata (reservi). Küttimismahu

esimese osana kehtestatakse Keskkonnaagentuuri poolt soovitatud esialgne pruunkarude

küttimismaht ehk 90 isendit. Reservi jäetavate isendite küttimismahu (kokku kuni 6

pruunkaru) kehtestab Keskkonnaamet küttimismahu teise osana jahihooajal vajaduspõhiselt

vastavalt lisanduvate karukahjustuste esinemisele Eesti maakondades.

Nendes Eesti maakondades, kus maakondade jahindusnõukogud maakonnasisese pruunkaru

küttimismahu jagamisel karukahjustusi arvesse ei ole võtnud ning ei ole teinud ettepanekut

küttimismahu määramiseks jahipiirkondadele, jagab Keskkonnaamet karude küttimismahu

jahipiirkondade vahel osaliselt ise, võttes arvesse 2022. a tekitatud kahjustusi ja

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes toodud soovitusi. Kuna 2/3 kahjustusi on aastate

lõikes toimunud tavaliselt enne jahihooaja algust, on järgitud, et perioodil 01.08.2022 kuni

31.08.2022 oleks kõikides kahjustuspiirkondades võimalik küttida. Küttimist lubatakse

väiksemas mahus ka piirkondades kus kõrge arvukuse tõttu on kahjustuste tekkimine

tõenäoline. Kui kahjustuspiirkonna jahipiirkonnad augustikuu jooksul eraldatud

küttimismahtu ei realiseeri, siis septembris ja oktoobris võivad realiseerimata küttimismahtu

edasiste kahjustuste vältimise eesmärgil kasutada ka teised maakonna jahipiirkonnad. Eelpool

toodud põhjustel on pruunkarude küttimisele seatud täiendavad tingimused Ida-Viru, Jõgeva,

Lääne, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades. Ülejäänud maakondade

puhul nõustub Keskkonnaamet osaliselt või täielikult jahindusnõukogu ettepanekuga

maakonnasisese pruunkarude küttimismahu jagamiseks jahipiirkondade vahel.

Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet pruunkaru küttimismahu

kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 3 jätab

3 https://adr.envir.ee/default.aspx

4 Protokoll on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.07.2022 nr 15-5/22/14712 all.

3(21)

3-22-1629

Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu muutmiseks ja/või

kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

2. MTÜ Eesti Suurkiskjad

esitas 01.08.2022 Tallinna Halduskohtule

kaebuse

Keskkonnaameti 29.07.2022 korralduse nr 1-3/22/384 tühistamise nõudes.

3. Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 määrusega uuendati haldusasja arutamine ning anti

kaebajale võimalus esitada hiljemalt 31.03.2023 taotlus minna tühistamisnõudelt üle

tuvastamisnõudele (resolutsiooni p 2). Kohus määras vastustajale ja kaasatud haldusorganile

tähtaja 04.04.2023 täiendava seisukoha esitamiseks.

4. Kaebaja esitas 31.03.2023 taotluse minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele,

kuivõrd iga-aastaselt tehakse samasisulisi otsuseid ning mõistlik ei ole igal aastal uuesti

vastavat haldusakti vaidlustada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane, kuivõrd karu on Euroopa Liidus

rangelt kaitstav liik, sõltumata sellest, et Eestil on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi

elupaikade direktiiv) erand karu osas (karu on lisa IV liik; elupaikade direktiiv, art 16).

Elupaikade direktiivi lisas IV nimetatud liiki tohib küttida vaid erandkorras ja eritingimustel,

kui kõik muud alternatiivsed praktikad on kasutusele võetud (vt elupaikade direktiiv, art 16 lg

1; Euroopa Kohtu lahend C-342/05).

5.1. Vaidlusaluse korraldusega välja antud pruunkaru küttimisload ei ole tõendatud

eritingimustega ega ka erandkorraga. 90 isendi tapmine üldiste küttimislubade alusel ei ole

erandolukorras eemaldamine, vaid elupaikade direktiivi eesmärkide vastane tegevus.

Elupaikade direktiivi eesmärgiks on stabiilne või kasvav populatsioon. Iga isendi kohta peab

olema eraldi väljatoodud, miks just see isend tapetakse ja kas enne on võetud kõik võimalikud

muud vahendid kasutusele. Arvukuse vähendamine ei tohi olla eesmärk.

5.2. Karude küttimine üldiste lubade alusel on keelatud ja ei ole lubatud ennetusmeetmena

kõige esimene alternatiiv (vt elupaikade direktiiv, art 16 lg 1). Vaidlusalune haldusakt ei

tõesta ega nähtu ka sellest, et tegemist on eranditega ja eelnevalt oleks kõik muud

alternatiivsed lahendused kasutusele võetud. Samuti ei ole tõendatud, et tapetakse kahjustusi

tegev karu.

5.3. Vaidlusalune haldusakt lausa eeldab populatsiooni seisundi nõrgendamist ja liigi

võimalikku langemist punasesse nimestikku (IUCN-i kriteeriumid A1, C2, isegi D).

Suurkiskjate tegevuskava viitab sellele, et karu kütitakse Eestis elupaikade direktiivi art 16 lg

1 erandite alusel. Samas ei sea tegevuskava mingisugust juhendavat raamistikku, kuidas

karude küttimine saaks toimuda elupaikade direktiivi poolt eeldatavate rangete eritingimuste

alusel. Haldusaktis viidatud suurkiskjate kava ei toetu teaduslikule alusele ja on õigusvastane.

Tegevuskava lubab pruunkaru populatsiooni viia selle praeguselt 1000 isendilt alla

sihteesmärgiks oleva 650 isendi. On tõendeid, et senised karude küttimiskohad ja

karukahjustuste kohad ei ühti5. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja A.

Rakko sõnul on karujahi peamine eesmärk vältida nende tekitatud kahjusid, vähendades

„mesikäppade“ üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades6.

5.4. Kaheldava väärtusega on Keskkonnaameti väide, et karu küttimine tekitaks karudes

inimpelglikkust, sest karud ei ole karjaloomad ning ühe karu küttimine ei tekita kuidagi teistes

karudes inimpelglikkust. Sellel väitel puudub teaduslik tõestus.

5 Vt Egle Tammeleht, Eesti Loodus, 2022 mai.

6 Vt Postimees, 2022, juuni.

4(21)

3-22-1629

5.5. Karu populatsiooni soodsat seisundit pole piisavalt tõendatud (puuduvad uuringud ja

analüüsid). Eesti karu asurkond on osa Balti populatsioonist. Teatavasti ei lähe karudel

ülejäänud Baltikumis kuigi hästi, mistõttu n Eesti karu asurkonna hoidmisel ülimalt oluline

osa. IUCN-i punases nimestikus on karu ametlik hinnang „ohuväline“. Elupaikade direktiivi

esmane eesmärk on tagada kaitstud liikide soodne seisund. Liikide seisundi hindamiseks

kasutatakse korraga mitut parameetrit (8)7, kuid kõik indikaatorid peavad olema positiivsed, et

karu seisundi saaks soodsaks hinnata. Küll aga on osade indikaatorite hindamine ette nähtud

alles suurkiskjate tegevuskavaga 2021-2031 (vt p-d 8.2.1 ja 8.2.9). Seega pole ära näidatud, et

pruunkaru seisund oleks Eestis hetkel kindlasti soodne. Samuti kinnitavad teadlased, et

karude kohta pole piisavalt teaduslikke tõendeid8. Lisaks põhineb karuarvukuse hinnang

Eestis jahimeestelt saadud infol, millel puuduvad igasugused tugevad teaduslikud kinnitused.

Ka karusid uurinud Eesti doktorikraadiga teadlane E. Tammeleht kirjutab Eesti Looduse

ajakirjas (mai 2022), et geeniuuringud pigem viitavad karude sissevoolule naaberriigist

Venemaalt, mis põhimõtteliselt viitab, et jahimeestelt saadud pesakondade info ei pruugi

täielikult tõele vastata.

5.6. Karude küttimisega ei järgita ettevaatusprintsiipi (vt Euroopa Kohtu lahendid C-473/19 –

C-474/19, p 38). Kaitsemeetmeid peab rakendama juba enne kui liigid või elupaigad on

ebasoodsas seisundis (vt Euroopa Kohtu lahend C-418/04). Keskkonnaagentuuri andmetest

nähtuvalt on kütitud isendite hulgast kadunud vanad loomad, ometi on kütitud rohkem,

mistõttu võiksid ka vanemad isendid jahimehele ette sattuda9. See tähendab, et 1) karude

küttimine on Eestis intensiivne; 2) senise küttimispraktikaga luuakse hoopis tingimusi

kahjustuste tegemiseks (noored loomad on altimad mesitarusid rüüstama, vanade karude

küttimisega lõhutakse senine struktuur ja uued noored karud asustavad territooriume); 3) kõik

loendatud karud ei pruugi olla Eestist pärit, vaid sissevool Venemaalt.

5.7. Elupaikade direktiivi art 16 lg-ga 1 on vastuolus praktika lubada karujahti kui ennetavat

tegevust kahjude ära hoidmiseks (vt Euroopa Kohtu lahend C-342/05). Kui jahiluba antakse

ennetavalt, on vähetõenäoline, et tapetakse just see isend, kes olulist kahju põhjustab.

5.8. Karu kahjustused mesinikele on võimalik peaaegu täielikult ära hoida, kui paigaldatakse

elektrikarjused, mida enamikel juhtudel ei tehta10. Lisaks elektrikarjustele on muud meetmed.

Kahjustused ei ole seotud eelkõige karude arvukusega, vaid lisaks on kahjud seotud keskmise

õhutemperatuuriga kui ka sellega, kui palju toimub metsaraiet. PRIA andmed näitavad, et

mesitarud on metsa viidud ning enamus neist on kaitseta. PRIA registri andmetel paiknes

2010. a metsas või selle lähiümbruses (kuni 30 m metsaservast) 145 mesilat, 2015. a oli

selliseid mesilaid 715 ning 2021. a koguni 962. Kokkuvõtvalt ütleb doktor E. Tammeleht

järgmist: „Uurides küttimisandmeid kõrvuti kahjustustega, jääb silma üks seos: kuigi

kahjustused annavad võimaluse põhjendada jahti, ei ole kahjud selle tõttu vähenenud. Nõnda

on praeguse üsna valimatu küttimisega peaaegu võimatu karukahjude vastu võidelda, kui just

ei ole tahtlikult seatud siht vähendada populatsiooni selle hävingu piirini.“

5.9. Vaidlusaluses haldusaktis viidatud jahindusnõukogu ettepanekud ei tugine elupaikade

direktiivile ning tegelik jahinduspraktika ei soosi kuidagi nuhtlusisendite küttimist.

5.10.

Vaidlusaluses haldusaktis viidatud suurkiskjate kava ei ole juriidiliselt siduv ja on ka

õigusvastane.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7 Vt Linnell jt 2008.

8 Vt Jaanus Remm ja Maris Hindrikson, Eesti Loodus, 2022 mai.

9 Vt E. Tammeleht.

10 Vt E. Tammeleht, Eesti Loodus, 2022 mai.

5(21)

3-22-1629

6.1. Elupaikade direktiiv ei ole otsekohaldatav. Direktiivi peab liikmesriik oma

seadusandlusse üle võtma, mistõttu vastustaja saab lähtuda siseriiklikust õigusest, mitte

tugineda otse direktiivile. Elupaikade direktiiv art 16 lg 1 punkt b on Eesti õigusesse

ülevõetud keskkonnaministri 28.05.2013 määrusega nr 32 „Jahieeskiri“ § 5 lg 1, mille

kohaselt võib pruunkarule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või

hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste

vältimise eesmärgil. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tagama EL õiguse täieliku toime. Nii

tuleb siseriiklikku õigust tõlgendada võimalikult suures ulatuses kooskõlas EL õigusega11.

Keskkonnaameti tõlgendus on kooskõlas EL õigusega.

6.2. Elupaikade direktiivi art 16 lg-s 2 sätestatud erandi tegemine on lubatud üksnes rahuldava

alternatiivi puudumisel ning üksnes juhul, kui see ei kahjusta populatsiooni soodsa

kaitsetaseme säilimist nende looduslikul levialal. Karude küttimine on Eesti ennetusmeetmena

kasutatav esmane alternatiiv. Karu tekitatud kahjustuste ennetamise esmased lahendused,

mida on Eestis rakendatud, on: võimalike kahjukannatajate poolne ohustatud vara (eeskätt

mesitarud) kaitsemeetmete rakendamine ning nende riiklik subsideerimine, samuti kahjustuste

kompenseerimine riigi poolt. Lisaks tuleb esimeste lahenduste hulka arvata ka avalikkuse ja

sihtrühmade teadlikkuse tõstmine (vt ka Euroopa Komisjoni juhend, lk 51)12 kahjude

ennetusmeetmete (Keskkonnaameti välja antud vastav juhend, tehtud koolitused) ja inimese

käitumise kohta (nt juhendid kuidas käituda kohtumisel karuga), aasta looma 2022 raames

tehtud karu tutvustavad ettekanded ja artiklid jne. Kuna antud meetmed ei ole ainuüksi

piisavalt tõhusateks osutunud (kahjustuste trend jätkuvalt on kasvav), kasutatakse alternatiivse

ennetusmeetmena lisaks küttimist.

6.3. Vaidlusaluse korralduse p-s 2.1 on selgelt märgitud, et korraldus on antud karu tekitatud

kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.

6.4. Vaidlustatud korralduse p-s 2.3 on Keskkonnaamet välja toonud, et 2020. ja 2021. a oli

pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurem kui kunagi varem teadaolevalt.

Viimase 10 aasta jooksul on lõhutud mesitarude arv Eestis kasvanud 10 korda13. Lisaks on

kasvanud Keskkonnaametile esitatud teadete hulk karude asulate lähedal või asulates sees

liikumisest. Näiteks 2021. a lõhkusid karud vähemalt 881 mesitaru ning kahjustasid ligi 1200

silorulli, 2011. a kahjustasid karud Keskkonnametile teadaolevalt 87 mesitaru ning rüüstasid

40 silorulli. Kompensatsiooniks maksti kahjusaajatele 2021. a pruunkaru tekitatud kahjude

eest välja üle 250 tuhande euro. Seega on karude arvukuse tõus korrelatsioonis karude poolt

tekitatud kahjude tõusuga. Näiteks oli Eestis sama-aastaste poegadega karu pesakondi 2012. a

62 ja 2021.a 91 (tegevuskava kohaselt on keskmine poegade arv pesakonnas 2483), 2021.a

hinnati karude arvukuseks 900-950 isendit. Vastavalt keskkonnaministri 10.09.2008 määruse

nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja

hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõule tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud

ulatus ja kord“ § 9 lg-le 4 hüvitist ei maksta, kui vara kaitseks ei ole kaitseabinõusid

rakendatud. Looma tekitatud kahju peab hüvitama riik. See aga suurendab kaudselt kõikide

Eesti maksumaksjate maksukoormust ning tingib nii maksumaksjate kui ka kari- ja

lemmikloomade pidajate suurendatud avaliku huvi suurkiskjate arvukuse vähendamiseks. See

omakorda võib pikas perspektiivis suurkiskjate seisundit Eestis hoopis halvendada nt

suurenenud salaküttimise tõttu. Seega on karude küttimise korraldus, mis tagab liigi soodsa

seisundi ning inimpelglikkuse säilitamise nii liigi enda kui selgelt avalikes huvides.

6.5. Kohtuasjas C-342/05 on Euroopa Kohus märkinud, et mis puutub komisjoni väitesse, et

jahilubasid väljastatakse ennetavalt või igal juhul ilma, et oleks kohaselt tõendatud seose

11 RKÜKo 15.03.2022 otsus nr 5-19-29, p 41.

12 https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a17dbc76-2b51-11ec-bd8e-01aa75ed71a1

13 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_11072022.pdf

6(21)

3-22-1629

olemasolu olulist kahju tekitanud isenditega, siis tuleb sedastada – nagu tõdes ka kohtujurist

Kokott oma ettepaneku punktis 29 –, et loodusdirektiivi artikli 16 lg 1 ei esita seal ette nähtud

erandite kohaldamise eeltingimusena olulise kahju eelneva ilmnemise nõuet. Järelikult on

vastustaja halduspraktika, mille kohaselt vastustaja lubab erandi alusel ennetavalt karusid

küttida, liiki kõige vähem häirivamal perioodil, arvestades karude tekitatud kahjustuste

piirkondi ning üksnes rangelt vaidlustatud korralduses toodud tingimustel, kooskõlas nii

loodusdirektiivi kui ka kaebaja poolt viidatud kohtuasjas C-342/05 Euroopa Kohtu

seisukohaga.

6.6. Karu küttimismahu kehtestamisel lähtub vastustaja „Suurkiskjate: hundi, ilvese ja

pruunkaru kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2022-2031“ (edaspidi tegevuskava) toodud

eesmärkidest ning Keskkonnaagentuuri ettepanekust. Tegevuskavas ühe olulise eesmärgina

on ära toodud vajadus säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 70 sama-aastaste poegadega karu

pesakonna (asurkonna üldarvukus selle pesakondade arvu juures oleks ca 650 isendit)

olemasolu ning jätkata jahipidamist peamiselt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu

tekitatud kahjustuste vähendamiseks (tegevuskava p 7.2.1). Tegevuskavas eesmärgiks toodud

arvukus tagab liigi pikaajalise säilimise. Kaebaja on eksitavalt väitnud, et praegune küttimise

eesmärk on vähendada karude arvukust tegevuskavas seatud piirini. Tegevuskavas ei ole

määratletud karude arvukuse ülempiiri. Tegevuskavas toodud karude arvukus on miinimum,

millest arvukus ei tohi madalamaks minna ning seda jälgitakse küttimisotsuste tegemisel.

Juhul, kui arvukus langeks alla tegevuskavas toodud miinimumi, kahjustaks erandi tegemine

ehk küttimise lubamine, karu populatsiooni soodsa kaitsetaseme säilimist ning erandi

kohaldamine oleks lubamatu.

6.7. Ühest küljest on inimpelglikkuse säilimine seotud kahjustuste ennetamisega, kuna

inimest rohkem pelgavad karud satuvad harvemini inimasustuse lähedusse, kus kahjustuste

tekkimise tõenäosus on suurem, kui mujal. Teisest küljest on see seotud ka inimese

turvatundega. Karu on meie suurkiskjatest sisuliselt ainus, kes võib inimest enese või oma

poegade kaitseks rünnata, teda vigastada ja isegi tappa. Ajavahemikus 2000-2022 on selliseid

juhtumeid Eestis teada kokku kuus, kus inimene karu rünnakus viga sai. Kõik need juhtumid

on saanud ka meedias kajastust, mistõttu ei saa praeguse karu arvukuse kasvu ning inimese ja

karu kohtumiste sagenemise tingimustes inimeste kartust enda turvalisuse pärast sugugi

põhjendamatuks pidada. Euroopa toimus ajavahemikul 2000-2015 kokku 291 karu rünnakut

inimesele, kus inimene sai viga või hukkus ning trend oli vaadeldud perioodi vältel kasvav14

ning korrelatsioonis karu arvukuse tõusuga. Ajavahemikul 2001-2018 sai Venemaa Euroopa

osas karu rünnakutes viga või hukkus vähemalt 46 inimest, trend oli vaadeldud ajavahemikus

kasvav ning uuringus leiti statistiliselt oluline positiivne seos karu arvukuse ja juhtumite arvu

vahel15. Eeltoodut arvesse võttes on suurenenud ka Eestis karu rünnakute sagenemise

14 Bombieri, G., J. Naves, V. Penteriani, N. Selva, A. Fernández-Gil, J. V. López-Bao, H.

Ambarli, C. Bautista, T. Bespalova, V. Bobrov, V. Bolshakov, S. Bondarchuk, J. J. Camarra,

S. Chiriac, P. Ciucci, A. Dutsov, I. Dykyy, J. M. Fedriani, A. García-Rodríguez, P. J. Garrote,

S. Gashev, C. Groff, B. Gutleb, M. Haring, S. Härkönen, D. Huber, M. Kaboli, Y. Kalinkin, A.

A. Karamanlidis, V. Karpin, V. Kastrikin, L. Khlyap, P. Khoetsky, I. Kojola, Y. Kozlow, A.

Korolev, N. Korytin, V. Kozsheechkin, M. Krofel, J. Kurhinen, I. Kuznetsova, E. Larin, A.

Levykh, V. Mamontov, P. Männil, D. Melovski, Y. Mertzanis, A. Meydus, A. Mohammadi, H.

Norberg, S. Palazón, L. M. Pătrașcu, K. Pavlova, P. Pedrini, P. Y. Quenette, E. Revilla, R.

Rigg, Y. Rozhkov, L. F. Russo, A. Rykov, L. Saburova, V. Sahlén, A. P. Saveljev, I. V.

Seryodkin, A. Shelekhov, A. Shishikin, M. Shkvyria, V. Sidorovich, V. Sopin, O. Støen, J.

Stofik, J. E. Swenson, D. Tirski, A. Vasin, P. Wabakken, L. Yarushina, T. Zwijacz-Kozica, and

M. M. Delgado (2019). Brown bear attacks on humans: a worldwide perspective. Scientific

Reports 9: 8573. https://doi.org/10.1038/s41598-019-44341-w

15 Kudrenko, S., Ordiz, A., Stytsenko, F., Barysheva, S. L., Bartalev, S., Baskin, L., Swenson,

J. E. (2022). Brown bear-caused human injuries and fatalities in Russia are linked to

human

encroachment.

Animal

Conservation

25:

427-

7(21)

3-22-1629

tõenäosus. Mida kiirem on karu arvukuse kasv, seda kiiremini suureneb ka rünnakute

tõenäosus inimesele. Eestis ei ole veel olnud ühtki juhtumit, kus karu rünnakus oleks inimene

hukkunud, kuid lähiriikidest nii Soomes kui Rootsis, rääkimata Venemaast, on neid viimasel

paaril aastakümnel olnud. Inimese surmaga lõppev intsident tooks endaga kaasa avaliku

arvamuse negatiivse muutuse, liigi vaenamise ja poliitilise surve suurenemise karu arvukuse

märgatavaks langetamiseks, seades lõppkokkuvõttes tõsisesse ohtu tema soodsa

looduskaitselise seisundi säilimise Eestis. Seetõttu ei saa kahjustuste ennetamiseks toimuva

küttimisega kaasnevat efekti asurkonna kasvu kiiruse pidurdamisel alahinnata. Ebasoodsat

avalikku arvamust on tegevuskavas hinnatud karu puhul kõrge tähtsusega ohuteguriks.

Vähem inimpelglike isendite eelisküttimisega eemaldatakse asurkonnast eeldatavast enam

potentsiaalseid probleemisendeid. Proportsionaalsuse põhimõtet järgides ei saa

Keskkonnaamet ignoreerida ka inimese turvalisuse ja turvatunde aspekti.

6.8. Keskkonnaamet on väljastanud 2016. a-st alates 6 eriluba karude küttimiseks väljaspool

jahiaega. Nendest suudeti realiseerida kokku 3. Juhtumid olid seotud tiheasutusaladega ning

neil karudel sisuliselt puudus inimpelglikkus, mis võimaldas nende tabamist. Looduslikumas

maastikus tegutsevaid nuhtlusisendeid ei suudetud eriloa perioodil tabada. Arvestades karude

kodupiirkonna suurust, mis on üksikutel isenditel üle 200 km2 (võib ulatuda kuni 1000 km2),

ongi see väga keeruline. Karusid ei kütita jahiajal mitte ainult metssigade söödaplatsidel, vaid

ka viljapõldudel, õunaaedades, asustuse läheduses.

6.9. Tallinna Ringkonnakohus on 01.09.2022 määruse nr 3-22-1629 punktis 15 leidnud, et ei

nõustu kaebajaga osas, et karu arvukuse hinnang ja küttimismahu määramine ei põhine

teaduslikel meetoditel. Eesti esitab vastavalt elupaikade direktiivi art 17 nõuetele Euroopa

Komisjonile regulaarselt aruandeid ning karu osas tema soodsa seisundi hinnangut ning nende

hinnangute aluseks olevaid andmeid on komisjon pidanud sobivaks. 2019. a hinnangu järgi on

karu levila, populatsioon, elupaik ning tulevik hinnatud soodsaks ning arvukuse trend

positiivseks16.

6.10.

Vastustaja lähtus küttimismahtude määramisel JahiS § 22 tulenevast volitusest ja

Keskkonnaagentuuri seirearuandest. Karu seire põhineb suures osas jahimeeste poolt

tehtavatel vaatlustel (2021. a üle viie tuhande vaatluse), mida analüüsib Keskkonnaagentuur.

Keskkonnaamet on tuginenud teaduspõhistele andmetele.

6.11.

Ekslik on kaebaja väide, et Eestist lõunapool ei lähe karul hästi. Viimastel aastatel on

karude arvukus märkimisväärselt suurenenud ja levila laienenud ka Läti Vabariigis.

6.12.

Lähtutud on ettevaatusprintsiibist. Nii näiteks on jahieeskirja kohaselt keelatud

poegadega emakarude küttimine. Ettevaatusprintsiipi järgitakse ka maksimaalselt lubatud

küttimismahu riigisisesel jaotusel. Nii on lubatud maakondades, kus karu asustustihedus on

madalam, küttida kohalikust asurkonnast proportsionaalselt vähem. Piirkondades, kus karu

asurkond on eriti haavatav, ei lubata üldse karu küttida. Võttes arvesse Euroopa Kohtu

lahendi nr C-473/19 asjaolusid, ei saa rääkida karude elupaikade kahanemisest ja sellest

tingitud arvukuse vähenemisest, kuna karude arvukus on viimastel aastatel Eestis hoopis

oluliselt suurenenud. Teaduslikult ei ole tõestatud, et Läti karude populatsioon on tekkinud

vaid Venemaa asurkonna baasil. Vastavalt IUCN punase nimestiku kriteeriumitele on

pruunkaru Eesti asurkonna seisund hinnatud kategooriasse „ohuväline“ (least concerned).

6.13.

Tegevuskavas on Eesti karu populatsiooni lävend tuletatud otseselt karude Balti

populatsiooni suurusest (vt p 7.2.1, lk 63).

437. https://zslpublications.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/acv.12753

16 https://envir.ee/liigikaitse-kohustused-euroopa-liidu-liikmena

8(21)

3-22-1629

6.14.

Euroopa Komisjoni juhendis on märgitud: „Euroopa Kohus täpsustas, et

„loodusdirektiivi artikli 16 lõige 1 ei esita seal ette nähtud erandite kohaldamise

eeltingimusena olulise kahju eelneva ilmnemise nõuet“. Kuna selle sätte eesmärk on ära hoida

olulist kahju, ei ole vaja, et oluline kahju ise oleks juba tekkinud; piisab olulise kahju

tekkimise tõenäosusest. Siiski ei piisa üksnes võimalusest, et kahju võib tekkida; nii kahju

tekkimise tõenäosus kui ka kahju ulatus peab olema suur. Olulise kahju tekkimise suurt

tõenäosust tuleb tõendada piisavate tõenditega. Samuti peavad olema piisavad tõendid selle

kohta, et olulise kahju oht on suures osas omistatav erandiga hõlmatud liikidele ning et

meetmete võtmata jätmise korral on suur tõenäosus olulise kahju tekkimiseks. Varasemad

kogemused peaksid näitama kahju tekkimise suurt tõenäosust.“17

6.15. Elektrikarjuste paigaldamine iseenesest ei välista 100%-liselt karukahjude esinemist,

kuna mitmel juhul on karu tunginud ka karjusega ümbritsetud mesilasse, juhul kui karjusest

on vool ära kadunud või on karjusele kukkunud puud, mesitarud on paigutatud liialt aia äärde.

6.16. Tegevuskava on koostatud vastava erialaste teadmistega isikute poolt.

7. Kaasatud haldusorgan palub jätta kaebus rahuldamata.

7.1. Karu arvukus kasvab ja levikuala laieneb. Karu küttimine toob kahtlemata kaasa liigi

arvukuse lühiajalise (jahiaegse) languse, kuid karu puhul ei ole arvukuse vähendamine

eesmärgiks.

7.2. Karu looduslik seisund on soodne. Karu asurkonna looduskaitselise seisundi hindamine

toimub mitte spetsiifiliste uuringute, vaid seire käigus saadavate näitajate, nagu asurkonna ja

levikuala suurus, trendid jne ning teaduslikult väljatöötatud ja rahvusvahelisel tasemel kokku

lepitud kriteeriumite alusel. Balti karu asurkonna (selle Euroopa Liitu jääva osa) seisund on

Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu (IUCN) punase nimestiku hindamise kriteeriumite järgi

väljaspool ohustatuse taset (ohuväline, least concerned) ning samamoodi on ohuväliseks

hinnatud ka Eesti karu asurkond18. Asurkonna looduskaitseline seisund, mis on nii Balti

populatsiooni kui ka Eesti asurkonna osas kahtlemata soodne ning aina soodsamaks

muutumas, on üks olulisemaid tegureid elupaikade direktiivi art 16 toodud erandite

võimalikul rakendamisel19.

7.3. Karu seire on teaduspõhine. Ettevaatusprintsiipi on järgitud karu seire faasis ja

küttimissoovituste andmisel seirearuandes20, hinnates asurkonna juurdekasvumäära pigem

konservatiivselt. Nii on neis maakondades, kus karu asustustihedus on madalam, soovitatud

küttida kohalikust asurkonnast proportsionaalselt vähem isendeid, kui maakondades, kus

kohalik asustustihedus on kõrgem. Esmaseks eesmärgiks on seatud lokaalasurkonna seisundi

paranemine ning sellega seoses peaks vajadusel taluma ka kõrgemat kahjustuste määra.

Piirkondades, kus karu lokaalasurkond on eriti haavatav, ei soovitata hoolimata võimalike

kahjustuste olemasolust karu üldse küttida.

7.4. Muutused küttimisvalimi vanuselises koosseisus ei väljenda asurkonna seisundi

halvenemist. Üks demograafia põhitõdesid on, et populatsiooni kasvufaasis isendite keskmine

vanus langeb ja kahanevas populatsioonis kasvab. Eesti karu asurkond on viimasel ajal olnud

Euroopa

Komisjoni

juhend,

lk

51. Kättesaadav

arvutivõrgus:

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/a17dbc76-2b51-11ec-bd8e-01aa75ed71a1/language-en/

format-PDF/source-search

18 Suurkiskjate tegevuskava, lk 41.

19 Vt Euroopa Komisjon (2021). Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range

kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel, lk 55-56.

20 Veeroja, R., Männil, P., Jõgisalu, I., Kübarsepp, M. (koost.) 2022. Ulukiasurkondade

seisund ja küttimissoovitus

2022.

Keskkonnaagentuur,

lk

77-83.

Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_11072022.pdf

9(21)

3-22-1629

kasvufaasis. Paralleelselt sigivate emakarude arvu kasvuga on viimastel aastatel selgelt

väljendunud ka keskmine pesakonna suuruse kasv, pikem trend on näha, kui jälgida ulukiseire

aruandeid aastast 2015. Erinevalt varasemast ajast on üsna tavaliseks muutunud nelja pojaga

pesakonnad ning üsna haruldaste, viie pojaga pesakondade registreerimisi tuleb ka aina

sagedamini ette. Sellest tulenevalt ei ole aasta-aastalt suurenenud mitte ainult noorte

iseseisvunud isendite absoluutarv, vaid ka nende osakaal asurkonnas. Seetõttu on

küttimisvalimi keskmise vanuse langus igati loogiline. Vanemate karude osakaalu langus

küttimisvalimis viitab ka sellele, et varasemalt praktiseeritud, n.ö trofeejahil põhinenud

karujaht on aina enam suunatud kahjude ennetamiseks: lastakse proportsionaalselt rohkem

inimest vähem pelgavaid noorloomi, kes peamiselt kahjustuste tekitajad ongi.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Esmalt lahendab kohus kaebaja taotluse

tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks (I) ning seejärel kontrollid vaidlusaluse

korralduse õiguspärasust (II). Viimaks jagab kohus menetluskulud (III).

I

9. Kaebaja on palunud tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudelt, sest iga aasta antakse

taolisi küttimislube välja sarnaste põhjenduste ja asjaolude pinnalt. Kaebaja hinnangul oleks

vaja kohtul tuvastada, kas Keskkonnaamet on seaduspäraselt talitanud.

10. Kohus jääb oma 29.03.2023 määruses toodud seisukohtade juurde tühistamisnõude

ammendumisest ega vajalikuks neid seisukohti korrata. Kohtu hinnangul on kaebaja taotlus

põhjendatud, kuivõrd kaebajal esineb preventiivne huvi vaidlusaluse korralduse

õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 152 lg 2). Kohtupraktikas on leitud, et

jätkutuvastuskaebus on abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige

õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude

tõttu enam võimalik rahuldada (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12). Vaidlus

puudub, et kaebaja on pöördunud tähtaegselt tühistamiskaebusega kohtusse ning

tuvastamisnõudes kohtumenetluse jätkamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuivõrd

nagu kaebaja on põhjendatult selgitanud, siis teeb vastustaja iga-aastaselt otsuse pruunkaru

küttimismahtude osas. Seetõttu esineb kaebajal preventiivne huvi vaidlusaluse korralduse

õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetluse jätkamine tuvastamisnõudes on põhjendatud.

11. Eeltoodust lähtuvalt lubab kohus kaebajal minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele.

II

12. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja poolt pruunkaru

(Ursus arctos), kes on kaitsealune liik elupaikade direktiivi lisa IV tähenduses, küttimismahu

kehtestamine on õiguspärane.

13. Vaidlusalune korraldus on kaalutlusotsus (JahS § 22 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse

piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda

eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).

Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi (HMS §

4 lg 2). Mida ulatuslikum on kaalutlusõigus, seda põhjalikumad peavad olema haldusaktis

toodud põhjendused.

10(21)

3-22-1629

14. Keskkonnaamet kehtestab igal jahiaastal pruunkaru küttimismahu, lähtudes JahiS § 21 lg-

s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust (JahiS § 22 lg 2). Vastavalt JahiS

§ 21 lg-le 4 koostab Keskkonnaagentuur igal aastal ulukite seire aruande. Seirearuanne peab

sisaldama järgmisi andmeid: 1) ulukiasurkonna seisundi kirjeldus; 2) ulukiasurkonna seisundi

muutus; 3) ulukiasurkonna seisundi prognoos ja ohutegurid; 4) uluki soovituslik küttimismaht

ja -struktuur. Seda, et Keskkonnaamet on lähtunud Keskkonnaagentuuri seirearuandest,

kaebaja kahtluse alla ei sea ning see nähtub ka vaidlusalusest korraldusest21.

15. Küll aga leiab kaebaja, et vaidlusalune korraldus on vastuolus elupaikade direktiiviga.

Vastustaja seejuures on seisukohal, et elupaikade direktiiv ei ole otsekohaldatav, vaid

kohaldada tuleb siseriiklikku õigust ning sellest lähtuda ja vaidlusalune korraldus on

kooskõlas kehtiva õigusega.

16. Esmalt on vastustaja õigesti leidnud, et direktiiv ei ole otsekohaldatav, erinevalt

määrustest. See tuleneb Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artiklist 288 lg-test 2 ja 3.

Vastavalt ELTL art 288 lg-le 2 kohaldatakse määrust üldiselt; see on tervikuna siduv ja

vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt

siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku

selle riigi ametiasutustele (ELTL art 288 lg 3). Elupaikade direktiivi neljandast ja

üheteistkümnendast põhjendusest tulenevalt moodustavad ohustatud elupaigad ja liigid osa

Euroopa Ühenduse looduspärandist ja neid ähvardavad ohud on tihti piirülest laadi, mistõttu

on kaitsemeetmete vastuvõtmine kõikide liikmesriikide ühine ülesanne (vt Euroopa Kohtu

otsus C-6/04, p 25). See on liikmesriikide solidaarne kohustus, sõltumata pruunkaru

asurkonna suurusest vastava liikmesriigi territooriumil.

17. Vastustaja on leidnud, et elupaikade direktiiv on üle võetud jahieeskirjaga. Vastavalt

jahieeskirja § 5 lg-le 1 võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või

hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste

vältimise eesmärgil. Üksnes grammatilisest tõlgendusest lähtudes võib järeldada, et

jahieeskirja § 5 lg-s 1 on lubatud jahti pidada kaitsealusele liigile igasuguse kahjustuse

vältimise eesmärgil. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas elupaikade direktiivi art 16 lg 1

punktiga b. Viimati nimetatud normi kohaselt kui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei

ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist

nende looduslikul levilal, võivad liikmesriigid teha artiklite 12, 13 ja 14 ning artikli 15

punktide a ja b sätetest erandi eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-,

veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks. Küll aga peavad

EL liikmesriigid tagama EL õiguse täieliku toime, mis käesoleval juhul tähendab, et riigisisest

õigust tuleb tõlgendada võimalikult suures ulatuses kooskõlas EL õigusega (vt Euroopa Kohtu

otsus C-573/17, p 55). Seetõttu on kaebaja asjakohaselt viidanud elupaikade direktiivile.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb ka Jahieeskirja § 5 lg-t 1 mõista viisil, et lubatud on kaitsealusele

liigile (pruunkarule) jahti pidada üksnes olulise kahjustuse vältimiseks ning juhul, kui

puuduvad muud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad alternatiivid.

18. Vaidlusaluse korralduse üheks õiguslikuks aluseks on märgitud eeltoodud Jahieeskirja § 5

lg 1, mistõttu on rakendatud küttimismahtude määramisel elupaikade direktiivi art 16 lg 1

punktis b sätestatud erandit. Viimast on kinnitanud 01.03.2023 istungil ka vastustaja22.

Tegemist on elupaikade direktiivis ette nähtud kaitsesüsteemi erandiga, mida tuleb tõlgendada

kitsalt (vt Euroopa Kohtu 20.10.2005 otsus kohtuasjas C-6/04, p 111; 10.05.2007 kohtuotsus

kohtuasjas C-508/04, p-d 110 ja 128). Tõendamiskoormus erandis sätestatud tingimuste

täidetuse osas lasub asutusel, kes otsuse teeb (vt analoogia alusel 08.06.2006 kohtuotsus asjas

C-60/05, p 34).

21 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 1, p 2.6.

22 Vt 01.03.2023 kohtuistungi protokoll, kell 11:34:38.

11(21)

3-22-1629

19. Euroopa Komisjon on 12.10.2021 teatises „Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse

tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel“ (edaspidi komisjoni

teatis) välja toonud väga selged kriteeriumid elupaikade direktiivi art 16 lg 1 punktib

kohaldamiseks. „Artikliga 16 on ette nähtud kolm kontrolli, mis tuleb enne erandi

võimaldamist läbida: 1) esitatakse üks või mitu artikli 16 lõike 1 punktides a-d loetletud

põhjustest või lubatakse range järelevalve all valikuliselt ja piiratud ulatuses püüda või pidada

teatavaid IV lisas loetletud liikidest isendeid pädevate siseriiklike asutuste täpsustatud piiratud

arvul (punkt e); 2) puudub rahuldav alternatiivne lahendus ja 3) antakse kinnitus, et erand ei

kahjusta populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamist.“23 Erandi tegemisel peab taotletav

eesmärk olema esitatud selgelt ja täpselt ning liikmesriigi asutus peab usaldusväärseid

teaduslikke andmeid arvesse võttes tõendama, et erandid on selle eesmärgi saavutamiseks

sobivad, põhjendama artikli 16 lõike 1 punktide a-e kohast põhjust/valikut ja veenduma, et

eritingimused on täidetud24. Elupaikade direktiivi art 16 lg 1 punkti b kohaldamine eeldab, et

eesmärgiks on ära hoida oluline kahju; oluline kahju on seotud konkreetsete huvidega, st

põhjustab või võib põhjustada mh otsest või kaudset majanduslikku ja/või rahalist kahju, vara

väärtuse vähenemist või tootmismaterjali kadu; ainuüksi häiriv mõju ja tavapärased äririskid

ei saa olla erandi tegemise õiguspärased põhjused; lisaks ei piisa üksnes võimalusest, et kahju

võib tekkida, vaid nii kahju tekkimise tõenäosus kui ka kahju ulatus peab olema suur; olulise

kahju tekkimise suurt tõenäosust tuleb tõendada piisavate tõenditega; samuti peavad olema

piisavad tõendid, et olulise kahju oht on suures osas omistatav erandiga hõlmatud liikidele

ning et meetmete võtmata jätmise korral on suur tõenäosus olulise kahju tekkimiseks;

varasemad kogemused peaksid näitama kahju tekkimise suurt tõenäosust25.

20. Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt on vastustaja põhjendanud küttimismahtude

määramist eesmärgiga: 1) vältida karu tekitatud kahjusid mesindusele; 2) tagada karu

inimpelglikkus ning 3) suunata küttimismaht pruunkaru tihedama asustustihedusega

piirkondadesse. Alljärgnevalt analüüsib kohus komisjoni teatises välja toodud eelduste

täidetust, alustades esimesest eeldusest – küttimismahud on määratud art 16 lg 1 punktis b

sätestatud eesmärgil (vältida olulise kahju tekitamist pruunkaru poolt) (1). Seejärel analüüsib

kohus, kas täidetud on tingimus, et taotletava eesmärgi saavutamiseks puudub rahuldav

alternatiiv (2).

1.1 Kahjustused mesindusele

21. Vaidlusaluses korralduses on juhindutud Keskkonnaagentuuri aruandes

„Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ tehtud ettepanekust määrata pruunkaru

esialgseks küttimismahuks 2022/2023 jahiaastal Eestis maksimaalselt kokku 90 isendit.

Küttimissoovitused on seirearuandes kajastatud järgmiselt:

23 Komisjoni teatis, lk 48.

24 Euroopa Kohtu 10.10.2019.a otsus C-674/17.

25 Komisjoni teatis, lk 51.

12(21)

3-22-1629

22. Keskkonnaamet on märkinud vaidlusaluses korralduses, et arvestades kahjustuste

esinemise sagedust ja paigutust, pruunkaru arvukuse ja levikuala laienemise soodustamist on

põhjendatud kehtestada 2022/2023. jahiaasta pruunkaru küttimismaht vastavalt

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes toodud soovitustele27. Vaidlusaluses korralduses on

lisatud, et esineb vajadus suunata pruunkarude küttimine eelkõige kahjustuskolletesse28.

Vaidlusaluse korralduse punktis 2.3 on välja toodud, et 2020. ja 2021. a oli pruunkaru

tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurem kui kunagi varem teadaolevalt. Eelnevast saab

järeldada, et pruunkaru küttimismahtude määramise eesmärgiks oli ennetada mesindusele

pruunkaru poolt tekitatavaid kahjustusi. Samas puuduvad vaidlusaluses korralduses

igasugused täpsemad viited, millises piirkonnas millises mahus vastavad kahjustused aset

leidsid. Veelgi enam, puuduvad ka igasugused seosed maakondade kaupa määratud

küttimismahtude ja tekitatud kahjustuste vahel vastavas piirkonnas. Samas on tegevuskavas

leitud, et Eesti on üks väikseima kahjunõuete hulgaga riike, 0,1 kahjujuhtumit karu kohta

aastas29, mis tõstatab üldse küsimuse, kas tegemist on olulise kahjuga või pelgalt tavapärase

äririskiga. Vaidlusaluses korralduses ei ole vastustaja sisustanud „olulise kahju“ mõistet.

Kohus ei saa asuda vastustaja asemel diskretsiooni teostama (HKMS § 158 lg 3).

23. Asjaolu, et puudub seos tekitatud kahjustuste ja maakondade lõikes määratud

küttimismahtude vahel, ilmestavad seirearuandes toodud tabelid kahjustatud mesitarudest

ning ettepanek küttimismahtude määramiseks.

24. Keskkonnaagentuuri koostatud seirearuandes on tabelina kajastatud kahjustatud

mesitarude arv alljärgnevalt:

26 Tabel võetud seirearuandest, lk 83.

27 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 1, p 2.6.

28 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 1, p 2.8.

29 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, p 3.4, lk 35.

13(21)

3-22-1629

25. Samas kui võrrelda määratud küttimismahtusid maakondade lõikes, siis puudub igasugune

korrelatsioon eelneval aastal asetleidnud kahjustustega ning vaidlusaluses korralduses

määratud küttimismahtudega. Näiteks on Harjumaal teatatud 2021. aastal 126 kahjustusest

mesindusele ning Harjumaal küttida lubatud isendite arv on 12, samas kui Ida-Virumaal oli

kahjustusi 2021. aastal vaid 6, aga Ida-Virumaal küttida lubatud isendite arv on 13. Seega

isegi suurem kui Harjumaal, kus kahjustusi oli üle kahekümne korra rohkem. Lisaks oli

näiteks Põlvamaal kahjustuste arv 105 (2021.a), aga küttida lubatud isendite arv on 3, samas

kui Tartumaal oli kahjustusi 47 (2021. a), kuid küttida lubatud isendite arv on 7, seega poole

rohkem, kuigi kahjustusi oli enam kui poole vähem. Sisuliselt tähendab eelnev, et teaduslikult

ei ole tõendatud, et pruunkaru küttimine on suunatud kahjustuskolletesse, mistõttu on

tõendamata ka vastustaja väide, et küttimismahtude määramise eesmärgiks oli kahjustuste

ennetamine. Järelikult ei ole täidetud juba esimene eeldus, mis muudab küttimismahtude

määramise selliselt õigusvastaseks.

26. Nagu ka komisjon on teatises selgitanud, siis olulise kahju ärahoidmine ei eelda, et oluline

kahju oleks aset leidnud, vastasel juhul muutub sisutuks ennetusmeede. Küll aga ei saa

meelevaldselt määrata küttimismahte seostamata seda vastavas piirkonnas toimunud

kahjustustega. Teaduslike andmete põhjal peab olema tekkinud põhjendatud kahtlus, et

tulevikus leiab vastavas piirkonnas aset ulatuslik suurkiskjate tekitatud kahju varale. Selline

lähenemine on kooskõlas ettevaatusprintsiibiga. See on liidu poolt keskkonna valdkonnas

ELTL artikli 191 lg 2 esimese lõigu kohaselt taotletava kaitstuse kõrge taseme poliitika üks

alustalasid (Euroopa Kohtu presidendi 10.12.2009 kohtumäärus komisjon vs. Itaalia, C-

573/08 R, ei avaldata, EU:C:2009:775, p 24; 20.11.2017 kohtumäärus komisjon vs. Poola, C-

441/17 R, EU:C:2017:877, p-d 42 ja 61; Euroopa Kohtu 23.04.2020 otsus kohtuasjas C-

217/19, p 91). Ettevaatusprintsiibist tulenevalt peab vastustaja kättesaadavatele teaduslikele

andmetele tuginedes möönma olulise kahju tekkimist suuruluki poolt vastavas piirkonnas.

Selliseid andmeid vastustaja esitanud ei ole.

27. Asjasse puutumatud on vastustaja argumendid osas, kui suures ulatuses on karud

tekitanud eelmisel aastal kahjustusi silorullidele või muule varale, kuivõrd sellele

vaidlusaluses korralduses tuginetud ei ole.

Vt

seirearuanne,

lk

79. Kättesaadav

arvutivõrgust:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_11072022.pdf

14(21)

3-22-1629

28. Euroopa Kohus on selgitanud, et erandi põhjendamiseks esile toodud eesmärgid peavad

erandi tegemise otsuses olema kindlaks määratud selgelt, täpselt ja põhjendatult; nimelt saab

elupaikade direktiivi art 16 lg-l 1 põhinev erand kujutada endast ainult konkreetset

kohaldamisotsust üksikjuhtumil, et reageerida täpsetele nõuetele ja konkreetsetele

olukordadele (vt analoogia alusel 08.06.2006 otsus C-60/05, p 34). Sellest tulenevalt on ekslik

ka vastustaja seisukoht, et erandi kohaldamiseks piisab, kui on täidetud art 16 lg-s 1 sätestatud

tingimus – sellega ei kahjustata asjaomaste liikide populatsioonide soodsa kaitsestaatuse

säilimist nende looduslikus levialas. Komisjoni teatises on nimetatud eeldus kõige viimane

ette nähtud kolmest nn kontrollist31.

29. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et suurkiskjad (sh pruunkaru) on maakera ökosüsteemide

väga oluliseks osaks; lisaks elustiku rikastamise seisukohast oluliste liikidena on nad ka väga

olulised toiduahelate mõjutajad, suutes mõju avaldada nii taimtoiduliste liikide ja keskmise

suurusega kiskjate arvukusele kui ka nende käitumisele32. Juhul, kui nt Harjumaal on jäänud

sobivaid elupaikasid pruunkarule vähemaks (millesisulist analüüsi vaidlusalusest otsusest ei

nähtu), siis ei saa ka see olla piisav argument suuremas ulatuses küttimismahtude

väljastamiseks. Seda tingituna asjaolust, et eelnev viitab otseselt soovile piirata kaitsealuse

liigi populatsiooni teatud piirkonnas. Kahetsusväärselt aga on vastustaja selgitanud istungil, et

eesmärgiks on juurdekasvu kiiruse piiramine33. Kuigi kaasatud haldusorgan on vastuses

kaebusele väitnud, et karu puhul ei ole arvukuse vähendamine eesmärgiks, siis ometi on

seirearuandes märgitud järgmist: „Karu arvukus väljendab peale pikaajalist tõusu

stabiliseerumist. Sellest võib teha esialgsed järeldused, et viimasel kahel aastal oluliselt

kasvanud küttimissurve (

10%) on peatanud populatsiooni edasise kasvu, kuid pole samal

⁓

ajal toonud kaasa arvukuse märgatavat langust. /…/ Jõuti ühisele arusaamale, et karude

arvukus võiks järgmiseks aastaks säilida enam-vähem tänasel tasemel ning küttimist tuleks

suunata varasemast veelgi enam kõrgema asustustiheduse ja ulatuslikumate kahjustustega

piirkondadesse.“34 Seega saab seirearuandest järeldada, et küttimismaht on antud arvestusega,

et protsentuaalselt see jääks umbes samasse suurusjärku, kui asurkonna potentsiaalne

juurdekasvumäär, mistõttu tagatakse sisuliselt selliste küttimismahtudega isendite arvukuse

säilimine varasema aastaga samal tasemel, aga takistatakse juurdekasvu. Selline eesmärk on

selges vastuolus elupaikade direktiivi range kaitse süsteemiga (vt art 2 lg 1). Sisuliselt

tähendab eeltoodud, et vastustaja on küttimismahtude varjatud eesmärgina käsitlenud

juurdekasvu kiiruse piiramist. Seda kinnitab ka seirearuandes olev tabel „Pruunkarude

pesakondade arv ja selle muutused viimasel kümnel aastal35, kus sisuliselt 2021 pesakondade

arv maakondade lõikes langeb kokku vastavas piirkonnas vaidlusaluse korraldusega määratud

küttimismahuga. Nii näiteks on Harjumaal 2021 pesakondade arv 9, küttimismaht 12; Ida-

Virumaal 2021 pesakondade arv 12, küttimismaht 13; Jõgevamaal 2021 pesakondade arv 12,

küttimismaht 9; Järvamaal 2021 pesakondade arv 10, küttimismaht 12; Läänemaal 2021

pesakondade arv 5, küttimismaht 2; Lääne-Virumaal 2021 pesakondade arv 15, küttimismaht

15; Põlvamaal 2021 pesakondade arv 5, küttimismaht 3; Pärnumaal 2021 pesakondade arv 6,

küttimismaht 5 jne.

30. Elupaikade direktiivi art 16 lg 1 punktis b on selgelt ette nähtud erandiga taotletav

eesmärk – olulise kahju ärahoidmine. Igal juhul ei tohi elupaikade direktiivi art 16 lg 1 alusel

tehtaval erandil tervikuna vaadelduna olla mõju, mis läheb vastuollu nende direktiiviga

taotletud eesmärkidega (vt Euroopa Kohtu 10.10.2019 otsus C-674/17, p 38). Vastavalt

elupaikade direktiivi art 2 lõikele 1 on direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning

31 Vt Komisjoni teatis, lk 48.

32 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, p 2.4.2, lk 29.

33 Vt 01.03.2023 kohtuistungi protokoll, kell 11:17:41.

34 Vt Seirearuanne, lk 82.

35 Vt Seirearuanne, lk 76.

15(21)

3-22-1629

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse

säilimisele liikmesriikide Euroopa territooriumil, kus kohaldatakse asutamislepingut. Art 2

lõike 2 kohaselt on direktiivi kohaselt võetud meetmed kavandatud ühenduse tähtsusega

looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse

säilitamiseks või taastamiseks. Tegevuskava kohaselt on küttimine kõige olulisem

suremustegur kõigi kolme suurkiskjaliigi puhul36.

31. Küttimismahtude määramisel elupaikade direktiivi art 16 lg 1 punkti b alusel on tegemist

prognoosotsusega, kuid seejuures peab olema teaduslikult tõendatud, et esineb põhjendatud

kahtlus, et piirkonda, kuhu küttimine suunatakse on alust arvata, et ka tulevikus tekitatakse

karude poolt ulatuslikke kahjusid mesilatele. Käesoleval juhul, isegi kui küttimismaht oleks

kahjustuskolletesse suunatud, puuduvad igasugused teaduslikud andmed, et tegemist on

olulise kahjuga ning veelgi enam, et on põhjendatud alus uskuda selliste ulatuslike kahjude

kordumist uuel jahiaastal. On ju pruunkaru väga suure liikuvusega, kes ei tunne riigipiire.

Karu keskmine kodupiirkonna suurus täiskasvanud isastel on 1055 km2, täiskasvanud

üksikutel emastel 217 km2 ja alla aastaste poegadega emastel 124 km2.37 Seda enam, et Eestis

puuduvad uuringud karu kodupiirkonna kohta38, mistõttu ei saa pelgalt karu pesakondade

juurdekasvust järeldada, et kahjustused mesilatele on uuel jahiaastal samades piirkondades ja

sama ulatuslikud või suuremadki.

32. Vastustaja ei ole suutnud teaduslikult tõendada, et karu tekitatud kahjustuste ning

populatsiooni kasvu vahel esineb põhjuslik seos. Sisuliselt tähendab eelnev seda, et

rakendatud abinõu (just sellises mahus pruunkaru küttimine) ei pruugi ära hoida olulist kahju

mesilatele. Veelgi enam, Liina Veske magistritöös „Pruunkarude tekitatud kahjustuste ajaline

ja ruumiline jaotumine ning nende seos karude arvukuse ja küttimisega“ (2014) on

illustreeritud karude tekitatud kahjustusi mesitarudele ning nende arvukust järgmiselt:

36 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, p 3.2, lk 34.

37 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, p 2.3.3, p 25.

38 Vt samas.

39 Liina Veske. Pruunkaru tekitatud kahjustuste ajaline ja ruumiline jaotumine ning nende seos karude arvukuse

ja küttimisega. Tartu, 2014. Magistritöö, lk 17. Kättesaadav internetist: https://dspace.ut.ee/handle/10062/42132

16(21)

3-22-1629

33. Kuigi viidatud magistritöös esitatud andmed pärinevad aastast 2009-2013, siiski ei väära

see fakti, et teaduslikult on tõendamata vastustaja väide, et kahjustusi aitavad vähendada

karude arvukuse vähendamine vastavas piirkonnas. Samas, nagu eelnevalt on välja toodud,

siis ei ühti küttimismahud proportsionaalselt vastavas piirkonnas aset leidnud mesilate

kahjustustega, mistõttu ei täida valitud meede taotletavat eesmärk. Seega on tegemist

ebaproportsionaalse meetmega taotletava eesmärgi saavutamiseks.

1.2 Küttimismahtude suunamine tihedama asutustihedusega piirkondadesse

34. Vaidlusaluses korralduses on välja toodud, et arvesse on võetud mh pruunkarude

asustustihedust40, kuid konkreetsed arvutused või arvulised näitajad maakondade lõikes

vaidlusaluses korralduses puuduvad.

35. Soov suunata küttimismahud piirkondadesse, kus pruunkarusid on eelduslikult rohkem, ei

ole kooskõlas elupaikade direktiivi art 16 lg 1 p-s b nimetatud eesmärgiga. Aga ka juhul, kui

tõlgendada vastustaja soovi suunata küttimismahud asutustiheduse põhiselt, eeldusega, et

rohkem pruunkarusid tekitavad tõenäoliselt ka suuremat kahju, siis ei ole vastustaja

tõendanud, et ka tegelikult on küttimismahud tihedama asutustihedusega piirkondadesse

suunatud. Nimelt kui vaadelda seirearuandes toodud tabelit jahimeeste hinnangust arvukuse

muutusele (2022/2021), siis ei joonistu selgelt välja, et küttimismahud on suunatud pruunkaru

tihedama asutustihedusega piirkondadesse eeldusel, et kõrgem isendite arvukus toob

tõenäoliselt kaasa suuremad kahjukolded uuel jahiaastal. Näiteks kõige suuremad

küttimismahud on Harjumaal (12), Ida-Virumaal (13) ja Lääne-Virumaal (15), samas kui

jahimeeste hinnangul kõige suurem arvukuse muutus on toimunud Põlvamaal (32,3%),

Raplamaal (29,6%) ning Viljandimaal (26,3%)41.

36. Samas ei ole vastustaja ka teaduslikult tõendanud, et pruunkarude kõrgem asutustihedus

on korrelatsioonis tekitatud kahjudega. Nimelt nähtub tegevuskavast, et karule oluliste

toiduressursside vähenemist võivad põhjustada väga erinevad tegurid. Väga tugeva metsaraie,

eutrofeerumise, väetamise ja laialdase monokultuursete puistute rajamise korral võib

väheneda karule oluliste toiduressursside, sipelgate ja metsamarjade kättesaadavus42.

„Suurkiskjate elupaikade kvaliteet sõltub olulisel määral metsaelupaikade olemasolust ja

sidususest. /…/ Elupaikade degradeerumist ja killustumist võivad märkimisväärselt

põhjustada pikad tarad, teede ääres, riigipiiril, aga ka karjamaade puhul, kuid samuti

tiheasustusalad ja tihedalt paiknevad arvukad raielangid.“43 Vaadates uuselurajoonide

rajamise tõusutrendi Harjumaal on kahtlusteta selge, et selle võrra jääb kaitsealusele liigile

sobivaid elupaikasid vähemaks. Lisaks on teada, et riigipiirile on ehitatud tarad, mis

takistavad karude liikumist, mis omab selget mõju pruunkaru populatsioonile Eestis. Sellist

terviklikku analüüsi osas, millised mõjud on metsamajandamisel ja inimtegevusel

(uuselurajoonide rajamine) kaitsealuse liigi elupaikadele maakondade lõikes või käesoleval

juhul põhjused kahjustuste tekitamisel vastavates piirkondades, vaidlusalusest korraldusest

ega ka mitte seirearuandest või tegevuskavast ei nähtu. Seetõttu ei saa kohus ka kontrollida,

kas vastustaja rakendatud meede on sobiv taotletava eesmärgi saavutamiseks. Vastustaja

kohustus on tõendada oma väidete õigsust ning esitada selleks kohtule parimale teaduslikule

infole tuginevaid tõendeid/allikaid. Euroopa Kohus on rõhutanud, et elupaikade direktiivi art

12 lg 1 punktide a ja d järgimiseks on liikmesriigid kohustatud mitte üksnes vastu võtma

täieliku õigusliku raamistiku, vaid ka rakendama konkreetseid ja spetsiifilisi kaitsemeetmeid;

võtta tuleb omavahel seostatud ja kooskõlastatud ennetavaid meetmeid (vt Euroopa Kohtu

10.10.2019 otsus kohtuasjas C-674/17, p 27).

40 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 1, p-d 2.4 ja 2.6.

41 Vt seirearuanne, lk 76.

42 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, p 6.2.5, lk 52.

43 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, p 6.2.9, lk 55.

17(21)

3-22-1629

37. Vastavalt JahiS § 22 lg-le 2 võtab Keskkonnaamet mh küttimismahtude kehtestamisel

arvesse jahindusnõukogu ettepanekut. Kuigi vaidlusaluses otsuses on märgitud, et kokkuvõte

2022. a mais, juunis ja juulis toimunud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekutest

pruunkaru küttimismahu suuruse ja jaotuse osas 2022/2023. jahiaastal on leitav

Keskkonnaameti dokumendiregistrist, siis vastavat kokkuvõtet kohtule esitatud ei ole. Lisaks

on vaidlusaluses korralduses märgitud, et 27.06.2022 tegi Keskkonnaameti poolt moodustatud

suurkiskjate koostöökogu Keskkonnaametile ettepaneku kehtestada pruunkaru küttimismahu

esimeseks osaks isendit ning protokoll on registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis 27.07.2022 nr 15-5/22/14712, siis ka viimati nimetatud

dokumenti ei õnnestunud kohtul dokumendihaldussüsteemist leida. Selles osas on vastustaja

01.03.2023 kohtuistungil selgitanud, et tegemist on eksliku viitega ning tegelikult on silmas

peetud protokolli, mis on registreeritud 29.07.2022 nr-ga 13-11/22/1471244. Eeltoodust

tulenevalt pole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja on arvesse võtnud kõiki olulisi

asjaolusid.

38. Asjassepuutumatu on vastustaja väide, et karude küttimine aitab ennetada karude

salaküttimist. Sellist eesmärki pole vaidlusaluses korralduses toodud küttimismahtude

määramisel. Pole usutav, et sellest on vastustaja vaidlusaluse korralduse andmisel ka

lähtunud, sest igasugused teaduslikud viited puuduvad, et Eestis leiaks aset ulatuslik karude

salaküttimine. Ka suurkiskjate tegevuskavas on viidatud, et alates 2015. aastast on alustatud 4

väärteomenetlust seoses karu ebaseadusliku küttimisega jahiseaduse § 50 (jahiloata

jahipidamine) alusel45.

39. Aga ka juhul, kui vastustaja eesmärk oleks ennetada salaküttimist, ka siis ei oleks

vaidlusalune korraldus kooskõlas elupaikade direktiiviga. Euroopa Kohtu otsusest asjas C-

647/17 järeldub, et printsiibis võib salaküttimise vastasele võitlusele viidata kui

tegevusviisile, mis aitab kaasa asjaomase liigi soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või

taastamisele ning elupaikade direktiivi art 16 lg 1 punktiga e hõlmatud eesmärgi

saavutamisele; samas peab haldusorgan tuginema usaldusväärsetele teaduslikele andmetele,

sh asjakohastel juhtudel ka võrdlusandmetele, mis käsitlevad liigi ohjamiseks toimuva

küttimise tagajärgi isendi kaitsestaatusele, et tõendada oletust, et liigi ohjamiseks toimuva

küttimise lubamine võib tõepoolest vähendada ebaseaduslikku küttimist ja seda niisugusel

määral, et avaldada selget positiivset mõju isendi populatsiooni kaitsestaatusele, võttes

arvesse nende lubade arvu, mida kavatsetakse anda, ja kõige hilisemaid hinnanguid

ebaseaduslikult kütitud isendite arvu kohta46. Sellist sisulist analüüsi vaidlusalusest

korraldusest ei nähtu, mistõttu on vastustaja tegelikult jätnud diskretsiooni teostamata. See on

oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa vaidlusaluse korralduse materiaalse õigusvastasuse. Kui

vaadata ka eelmiste aastate statistikat karu tekitatud kahjustustest47 ning võttes arvesse, et

samadel põhimõtetel on karude küttimismahtusid kehtestatud ka varem48, siis ei ole näha, et

karude küttimine küttimissurvega ca 10% oleks toonud kaasa märkimisväärse kahjude

vähenemise. See omakorda seab kahtluse alla rakendatava meetme tõhususe.

1.3 Inimpelglikkuse tagamine

40. Ühe eesmärgina on vastustaja märkinud vaidlusaluses korralduses tagada karude

inimpelglikkus. Esmalt ei ole selline eesmärk välja toodud elupaikade direktiivi art 16 lg-s 1

loetletud erandites, mistõttu on see printsiibis lubamatu argument küttimismahtude

määramisel, kuivõrd rikub range kaitsesüsteemi põhimõtet. Samas on suurkiskjate

44 Vt 01.03.2023 kohtuistungi protokoll, kell 12:55:45.

45 Vt suurkiskjate tegevuskava, lk 27.

46 Vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-674/17, p-d 43-44.

47 Vt seirearuanne, lk 79.

48 Vt seirearuanne, lk 81.

18(21)

3-22-1629

tegevuskavas märgitud, et karud üldiselt väldivad aktiivse inimtegevuse, nagu linnade ja

puhkekeskuste, lähedust (Nellemann et al., 2007) ning talvituvad karud väldivad lisaks sellele

ka suuremate teede lähedust (Tammeleht et al., 2020)49. Teisalt on tegevuskavas selgitatud, et

karud harjuvad kergesti inimese antava kunstliku söödaga ning sellega seoses ka inimestega,

mistõttu võivad sellistest loomadest kergesti saada probleemsed ehk nuhtlusisendid50.

Sisuliselt tähendab eeltoodud, et ka inimese vastutustundetu käitumine võib viia suuruluki

poolt kahjustuste tekkimisele. Seetõttu on väga oluline sisuline analüüs tekitatud kahjudest,

kuivõrd vastasel juhul ei saa veenduda, kas karude küttimine sellises mahus ennetab kahjude

ärahoidmist.

41. Lisaks puuduvad vaidlusaluses korralduses igasugused võrdlusandmed, kui mitmel korral,

millistes piirkondades ja mis põhjusel on karud liikunud asulate läheduses. E. Tammeleht on

selgitanud Eesti Looduses avaldatud artiklis „Pruunkaru eluolu“, et jooksuajal võib

poegadega emasloomi (vahel ka ainult poegi) kohata vähesobivates elupaikades ning isegi

üsna tiheda inimasustusega kohtades; niiviisi püütakse kõrvale jääda isaste karude

tavapärastest liikumisaladest; seejuures kestab jooksuaeg üldjuhul paar kuud maist juulini51.

Samas keelab Jahieeskiri jahi pidamise poegadega emakarule (vt jahieeskiri § 5 lg 1), mistõttu

ei aitaks kuidagi küttimismahu määramine vastavas ulatuses ennetada poegadega emakaru

sattumist asulate lähedusse jooksuajal. Analüüsi osas, mis vanuses karud või mis perioodil

võrdluses piirkonnas aset leidnud kahjustustega, vastustaja esitanud ei ole. Vastuses kaebusele

on üksnes väidetud, et kasvanud on Keskkonnaametile esitatud teadete hulk karude asulate

lähedal või asulate sees liikumisest52. See aga ei vasta halduskohtumenetluses

tõendamisstandardile (HKMS § 59 lg 1), mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega.

42. Vastustaja on küll viidanud seoses pruunkaru rünnakutega Euroopas S. Kudrenko jt

artiklile, milles käsitletakse Venemaal aset leidnud pruunkaru rünnakuid. Kohtu hinnangul on

tegemist asjakohatu allikaga, kuivõrd viidatud artikkel puudutatud pruunkaruga seotud

kahjustusi väljaspool EL liikmesriike. Tallinna Ringkonnakohus on oma 30.06.2022 otsuse nr

3-20-2368 (jõustumata) punktis 15, et sõltumata sellest, millise ohustatuse tasemega liik on,

on elupaikade direktiivi eesmärk saavutatav direktiivi järgi vaid juhul, kui eesmärgi

saavutamiseks ei toetuta EL liikmeks mitteolevate riikide keskkonnaõigusele.

43. Vastustaja on väitnud, et suurkiskjate tekitatud kahjustuste hüvitamine suurendab kaudselt

kõikide Eesti maksumaksjate maksukoormust ning tingib nii maksumaksjate kui ka kari- ja

lemmikloomade pidajate suurendatud avaliku huvi suurkiskjate arvukuse vähendamiseks.

Esmalt tuleb märkida, et vastustaja on olulise kahjuna määratlenud kahjustusi mesitarudele,

mitte kari- või lemmikloomadele. Teiseks on tegevuskavas selgitatud, et karude ründed

kariloomadele on väga väikesed53.

44. Vastustaja toob argumendina välja soovi tagada inimeste turvalisus, kuivõrd pruunkaru

võib rünnata inimest. Meelevaldne on väide, et mida suurem pruunkaru asurkond, seda

tõenäolisemad on rünnakud. Nagu eelnevalt on kohus viidanud, siis pruunkaru oma olemuselt

on üksildase elustiiliga suuruluk, kes pigem hoidub asulatest eemale. Veelgi enam, karu

ründab, kui ta tunnetab ohtu oma poegadele või näiteks ta on taliuinakust üles aetud ehk siis

konkreetset häiringute korral54. Pelgalt asjaolust, et karu asurkond on suurenenud ei saa teha

põhjendatud järeldust, et rünnakute oht inimesele on sellega suurenenud. Selleks tuleb hinnata

karule sobilike elupaikade olemasolu, toidu kättesaadavust jmt tegureid. Ka tegevuskavas

49 Vt Suurkiskjate tegevuskava, lk 25.

50 Vt Suurkiskjate tegevuskava, lk 27.

51 Vt E. Tammeleht. Pruunkaru eluolu. Eesti Loodus, jaanuar 2022, lk 22. Kättesaadav internetist:

https://www.loodusajakiri.ee/?s=tammeleht

52 Vt vastus kaebusele, p 9.3; dtl 194.

53 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, lk 36.

54 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, p 6.2.12, lk 58.

19(21)

3-22-1629

pole soovitatud karu küttida eesmärgiga ennetada karude rünnakuid inimesele. Vastupidi,

tegevuskavas on selgitatud, et suurulukite rünnakuid inimesele on võimalik ennetada,

koolitades ja informeerides inimesi sellest, et suurkiskjatega kohtudes valesti käitudes,

suurkiskjatele toitu kättesaadavaks tehes või neid ebaseaduslikult loodusest eemaldades ja

pidades võib oluliselt suureneda ka rünnakute tõenäosus; selleks on seni koostatud rünnakute

ärahoidmiseks mitmeid käitumisjuhiseid, nt karude puhul leiab vastava juhise Eesti

Jahimeeste Seltsi kodulehelt.55 Lisaks on ka tegevuskavas sõnaselgelt toodud, et karule võib

jahti pidada karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil56.

45. Loomulikult on oluline tegeleda suurkiskjate ja inimeste vaheliste konfliktide

ennetamisega, kuid selleks valitud meetmed ei saa olla meelevaldsed, vaid järgima peab

kehtivat õigust.

2. Puudub rahuldav alternatiiv

46. Kuigi olukorras, kus esimene eeldus erandi kohaldamiseks on täitmata, puudub vajadus

kontrollida teiste eelduste täidetust, peab kohus vajalikuks siiski analüüsida põgusalt ka

vastustaja väidet, et rahuldav alternatiiv kahjude ennetamiseks puudus.

47. Aga ka juhul, kui eeldada vastustaja väite õigsust, et küttimismahtude kinnitamine sellises

ulatuses oli kantud soovist vältida olulisi kahjusid mesindusele, ei ole vastustaja tõendanud, et

alternatiivsed lahendused selle eesmärgi saavutamiseks puuduvad. Euroopa Kohus on selgelt

välja toonud, et elupaikade direktiivi art 16 lg-s 1 nimetatud erandi kohaldamine on lubatav

üksnes juhul, kui puudub alternatiivne meede, mis võimaldaks taotletava eesmärgi saavutada

rahuldaval viisil, järgides samas direktiivis ette nähtud keelde.

48. Elupaikade direktiivi art 16 lg 1 kohustab liikmesriike esitama täpsed ja asjakohased

põhjendused muude rahuldavate alternatiivsete lahenduste puudumise kohta, mis võimaldaks

saavutada eesmärgid, millega erandi tegemist põhjendatakse (vt 14.06.2007 otsus C-342/05, p

31). See põhjendamiskohustus ei ole täidetud, kui erandi tegemise otsus ei tugine muu

rahuldava alternatiivse lahenduse puudumisele ega viita sellega seoses asjakohastele

tehnilistele, õiguslikele ja teaduslikele aruannetele (vt 16.10.2003 otsus C-182/02, p 14;

21.06.2018 otsus C-557/15, p-d 50-51).

49. Kaebaja on selgitanud, et mesindusele tekitatud kahjusid on võimalik vältida mesinike

poolt mesitarude piiritlemiseks nt „elektrikarjusega“. Vastustaja ei ole analüüsinud nimetatud

alternatiivse meetme tõhusust, mistõttu on rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6) ja

põhjendamiskohustust (HMS § 54). Lisaks selgitab kaebaja, et mesinikele hüvitatakse 100%-

liselt mesitarudele karude tekitatud kahjud.

50. Esmalt puudub vaidlus, et vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses analüüsinud

küsimust, kas rahuldav alternatiiv kahjustuste ennetamiseks puudub. Veelgi enam,

paljasõnalised on vastustaja väited, et selline alternatiiv ka tegelikult puudub. Suurkiskjate

tegevuskavas on hinnatud eelmise tegevuskava tulemuslikkust ning leitud, et meede

„Vähendada suurkiskjate tekitatavaid kahjustusi vara kaitseks väljatöötatud abinõude

efektiivse rakendamisega ning ohjamise suunamisega kahjustuspiirkondadesse“ on osaliselt

teostatud. „Registreeritud suurkiskjate põhjustatud kahjude absoluutväärtus on tõusnud (vt ptk

3.4). Üheks selle põhjuseks on arvatavasti teadlikkuse ja kahjustuste registreerimisaktiivsuse

tõus. Karu arvukuse tõusuga on samaaegselt tõusnud mesinduse populaarsus ja mesilate arv

ning sellega seoses vastavate kahjustuste tõenäosus. Samas on selgeid signaale, et ellu viidud

ennetusmeetmed (kiskjatõrjeaiad ja karjavalvekoerad) on väga tõhusad. Vajalik on teostada

55 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, lk 39.

56 Vt vastustaja 05.08.2022 menetlusdokumendi lisa 2, lk 63.

20(21)

3-22-1629

ennetus- ja ohjamismeetmete täpne analüüs. Ennetusmeetmete tõhususe suurendamiseks on

vajalik täpsemalt määrata varaomaniku kohustused ja vastutus.“57

51. Viimaks märgib kohus, et vaidlusaluses haldusaktis on nimetatud mitut erinevat

haldusakti liiki – korraldus, käskkiri. Haldusakti õiguspärasuse üks eeldustest on ka selle

vastavus vorminõuetele (vt HMS § 54, § 55 lg 1). Vastustaja on 01.03.2023 kohtuistungil

selgitanud, et see võis olla tingitud asjaolust, et sõltuvalt sellest, kes haldusakti allkirjastab

sõltub ka, kuidas haldusakti liigitada58. Haldusorgani sisemine töökorraldus ei saa õigustada

haldusakti formaalset õigusvastasust.

52. Arvestades, et komisjoni teatises esimesed kaks eeldust elupaikade direktiivi art 16 lg 1 p

b kohaldamiseks olid täitmata, ei asu kohus enam analüüsima kolmanda eelduse täidetust

(isendi soodne seisund), mistõttu jätab tähelepanuta kaebaja väited seoses pruunkaru soodsa

seisundiga. Kohus ei anna hinnangut tegevuskava õiguspärasusele, sest see ei ole kaebuse ese.

53. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus rahuldamisele, kuivõrd vaidlusalune haldusakt on

oluliste põhjendamispuudustega ning diskretsioonivigadega (HMS § 54). Kohus teeb kindlaks

vaidlusaluse korralduse õigusvastasuse (HKMS § 5 lg 1 p 6).

III

54. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 40 eurot. Eeltoodust lähtuvalt tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 40 eurot. Muus osas jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

57 Vt suurkiskjate tegevuskava, lk-d 45-46.

58 Vt 01.03.2023 kohtuistungi protokoll, kell 11:06:10.

21(21)