3-22-350/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-350

Haldusasi

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tuvastada

Keskkonnaameti

registreeritud

metsateatiste

nr

50000522737,

50000536797,

50000536793

ja

50000536795 õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, volitatud

esindajad Kärt Vaarmari ja Marilin Palts

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja

vandeadvokaat Sandor Elias

Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud

esindaja Jaana Hanikat

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.05.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) on registreerinud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)

taotlusel Tartu maakonna Elva valla riigimetsas metsateatised nr 50000525301,

50000525303, 50000536797, 50000536793, 50000536795 ja 50000522737.

2. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega

tühistada 47 Keskkonnaameti registreeritud metsateatist, mh ka metsateatised nr

50000525301, 50000525303, 50000536797, 50000536793, 50000536795 ja 50000522737.

Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud metsateatiste kehtivuse

peatamist.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.01.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt. Ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebus korrastada,

grupeerides nõuded eraldiseisvateks liitkaebusteks ning tasuda liitkaebustelt riigilõivud

ettenähtud määras.

4. Kaebaja esitas 11.02.2022 esialgses kaebuses esitatud nõuded liitkaebusteks grupeeritutena.

Ühe liitkaebusena taotles kaebaja tühistada metsateatised nr 50000522737, 50000536797,

50000536793 ja 50000536795 (haldusasi nr 3-22-350).

5. Tallinna Halduskohus eraldas 14.02.2022 määrusega kaebaja nõuded vastavalt kaebaja

esitatud grupeeringutele eraldi haldusasjadeks.

6. Keskkonnaamet esitas 23.03.2022 vastuse kaebustele, milles leidis, et esineb alus

menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu.

7. Tallinna Halduskohus luges 14.04.2022 määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-22-350

metsateatise nr 50000522737 tühistamisnõude osas tähtaegseks. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 25.05.2022 määrusega halduskohtu määruse kaebuse tähtaegsuse osas jõusse,

Riigikohus jättis 09.12.2022 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2022 määruse

muutmata. Seega jõustus Riigikohtu 09.12.2022 määrustega lõplikult seisukoht, et haldusasja

nr 3-22-350 esemeks olevad metsateatised on vaidlustatud tähtaegselt.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.02.2023 määrusega kaebaja taotluse tühistamise nõuetelt

õigusvastasuse tuvastamise nõuetele üleminekuks ja otsustas jätkata haldusasjas nr 3-22-350

menetlust 06.12.2021 registreeritud metsateatise nr 50000522737 ja 03.02.2022 registreeritud

metsateatiste nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 õigusvastasuse tuvastamise

nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Päästame Eesti Metsad MTÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” (edaspidi: teemaplaneering) maakasutuse kaardilt nähtuvalt asuvad

vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsaeraldised rohevõrgustiku alal. Teemaplaneeringu

seletuskirja ptk 4 „Roheline võrgustik ja selle toimimist tagavad meetmed“ (lk 20 jj) kohaselt

on rohelise ehk ökoloogilise võrgustiku (lühidalt: rohevõrgustik) määratlemise põhieesmärk

fikseerida looduslikest, pool-looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne

võrgustik. Planeeringu eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise

võrgustiku säilimine ja toimimine. Rohevõrgustik tagab koosluste arengut looduslikkuse

suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab

keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist. Teemaplaneeringu alapeatüki 4.2

„Toimimist tagavad ja sidusust suurendavad meetmed“ (lk 22) kohaselt tuleb rohevõrgustiku

aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid lageraiealasid. Lähtuda tuleb rohevõrgustiku

eesmärkidest (nt bioloogilise mitmekesisuse säilitamine), vältida lausraieid, hinnata erinevate

raiete ja muu majandustegevuse koosmõju rohevõrgustikule ja majandada metsa kogumis nii,

et mitte kahjustada võrgustiku funktsioneerimist.

2) Elva vallas kehtiva Rõngu valla üldplaneeringu (edaspidi ka: üldplaneering) kaardilt

nähtuvalt asub rohevõrgustiku alal metsateatistega hõlmatud katastriüksus nr

69401:002:0180. Rõngu valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.6 „Rohelise võrgustiku aladel

maade arendamise tingimused“ (lk 22) kohaselt toimub rohevõrgustikus inimtekkeliste

mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse

suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab

alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu

puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Rohelise võrgustiku metsamaade

majandamisel tuleb vältida läbivaid lageraiealasid. Sama ptk 8 kohaselt tuleb rohevõrgustiku

toimimiseks ja sidususeks säilitada võrgustiku ala suurus ja maakatte tüüp. Üks maakatte

tüüpidest on metsakate.

Metsateatise registreerimisel kehtib KeA-le hoolimata metsateatise elektroonilisest vormist

põhjendamiskohustus. Rohevõrgustiku alade lagedaks raiumist käsitlevaid põhjendusi ühestki

vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Samuti puuduvad kaalutlused selle kohta, kuidas

tagatakse rohevõrgustiku toimimine. KeA on jätnud asjakohase kaalutlusega arvestamata ja

tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas lõpptulemust ehk metsateatiste

registreerimist. Kaebajale teada olevalt on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku

aladel juba suuremahulisi uuendusraieid ning täiendavad läbikaalumata raied kahjustavad

veelgi oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Automaatmenetluses antud

metsateatiste põhjenduste esitamine halduskohtumenetluses tähendab igal juhul haldusakti

tagantjärgi põhistamist, mis ei ole õiguspärane. Kuivõrd automaatmenetluses metsateatiste

menetluses kaalumist ei toimunud, on vastustaja asunud vaidlustatud metsateatisi tagantjärgi

põhistama alles käesolevas kohtumenetluses, mis kaebaja hinnangul ei ole õiguspärane.

3) Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ alusdokumentide hulgas on rohelise võrgustiku

metoodika uuring (2002, Kalev Sepp, Jüri Jagomägi), mille lk-l 39 on erinevate

rohevõrgustiku konfliktide puhul selgitatud, et konflikt on esmalt väga tugev, seejärel

konflikti pehmenemisel ja stabiliseerumisel saabub uus tasakaal (näiteks ala kattub uuesti

taimkattega, metsastub).

5) Haldusasjas nr 3-20-2500 tunnistas KeA kohtumenetluse kestel ise kehtetuks

metsateatised, mille kaebajad olid vaidlustanud mh põhjendusega, et need lähevad vastuollu

üldplaneeringu eesmärkidega. Halduskohtu seisukohtadest selgub, et KeA oleks nn

automatiseeritud menetluse asemel pidanud lähtuma haldusmenetluse seadusest (HMS) ja

suhtlema kohaliku omavalitsusega ning et rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu

piirkonnas pidi KeA-le teada olema (TlnHKm 03.02.2021, 3-20-2500, p 11). Eelviidatud

haldusasjas oli KeA väitnud, et asjaomane üldplaneering on liiga ebamäärane, ja eitanud

üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks tunnistamisega, kuid kohtu hinnangul oli seos

olemas.

6) Rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast

ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist.

Üldplaneeringute rohevõrgustike sätestuste mõte on toimivad ja elujõulised rohevõrgustikud.

Raiete mõjusid rohevõrgustikule on 2021. aastal kirjeldanud rohevõrgustike ekspert bioloog

ja maastikuökoloog Lauri Klein eksperdihinnangus „Rohevõrgustiku põhiküsimused“.

7) Käesoleva liitkaebuse esemeks olevatest metsateatistest on kolm, metsateatised nr

50000522737, 50000522735 ja 50000487625, registreeritud ühel ja samal kuupäeval. Ei ole

eluliselt usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust

üldplaneeringule, merikotkale ja lähedalasuva Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitse-

eesmärkidele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses olevate ja olemasolevate

raielubade jm haldusaktidega nagu kaevandamisload jne.

8) KeA ei ole raied lubades läbi viinud elustiku inventuuri, mistõttu on olulise tähtsusega

asjaolud välja selgitamata. Merikotka elupaik on registreeritud, kuid raiete mõjud

merikotkale, sh paljude raiete koosmõjud, on jäetud välja selgitamata. Metsateatistest ei selgu,

millal viimati elustiku, sh linnustiku inventuuri teostati ning metsateatistega hõlmatud aladel

võib esineda veelgi ohustatud liike, kelle olemasolu jättis KeA välja selgitamata. Sealjuures

samas vallas katastriüksusel nr 17001:001:0197 (Käo metsas), mida on kaebaja käsitlenud

teistes liitkaebustes, on kohalik elanik näinud ja pildistanud laanerähni ja ekspert leidnud

laanerähnile spetsiifilisi toitumisjälgi, samas kui KeA oli jätnud selle olulise asjaolu enne

metsateatiste heakskiitmist tuvastamata.

9) Välistatud ei ole raiete kumulatiivne oluline negatiivne mõju Võrtsjärve linnu- ja loodusala

kaitse-eesmärkidele.

10) Algatada tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuivõrd õiguslikku analüüsi vajab

metsateatiste vaidlustamise küsimus. Olukord, kus metsateatise tühistamise nõudes on

teis(t)el menetlusosalis(t)el võimalik omapoolse viivitusega kaebuse sisuline lahendamine

võimatuks muuta, muudab sisutuks ja illusoorseks õiguse metsateatise kohtulikuks

vaidlustamiseks. Praegusel juhul on metsateatiste kui haldusaktide vaidlustamise regulatsioon

koosmõjus metsaseaduse (MS) § 41 lg-ga 13 muutnud kaebeõiguse illusoorseks ja on seetõttu

vastuolus põhiseaduse §-dega 14 ja 15.

10. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Vastustaja on metsateatisi põhjendanud kehtivas õiguses nõutud ulatuses. Kehtiv õigus ei

kohusta vastustajat üles loetlema kõiki õigusakte, mille nõuetele metsateatised/raied vastavad

ning kohtupraktika kohaselt võib vastustaja ka kohtumenetluses oma kaalutlusi täiendavalt

selgitada. Seega on põhjendamiskohustus täidetud. Kohtupraktika kohaselt kontrollib

vastustaja MS § 41 lg-te 7–81 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28

„Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja

registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 kohaselt üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete

vastavust õigusaktide nõuetele ja neile vastavuse korral registreerib metsateatise (st tegemist

ei ole kaalutlusotsusega). Õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole KeA-l kaalutlusruumi,

vaid metsateatis tuleb registreerida. Pigem võib kaalutlusõigusena käsitleda raietele kaitstava

loodusobjekti kaitsekorrast või isendi kaitse sätetest tulenevate kõrvaltingimuste seadmist

(eelviidatud määruse § 4 lg 2).

2) Metsateatised vastavad planeeringutele. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+

põhijoonise kohaselt asuvad vaidlusaluste metsateatiste tööalad rohevõrgustikus. Tegu on

proportsionaalselt väikese osaga rohelise võrgustiku toimimise tagamise alast.

Maakonnaplaneering ei keela raiete teostamist rohevõrgustikul täielikult. Vältida tuleb

„läbivaid“ lageraiealasid ning antud juhul ei ole tegemist läbiva lageraiega. Vaidlusaluste

metsateatiste kumulatiivne tööala moodustab nii katastriüksusest kui ka piirkonna

rohevõrgustikust kaduvväikese osa.

3) Planeeringutest ei saa metsateatise menetluses tuletada „eesmärkide“ kaudu raiekeelde,

mida planeeringutes sätestatud ei ole. Raiekeelud ja -piirangud on omandikitsendused ning

vastustaja ei saa neid planeeringute kehtestajate eest määrama asuda. Kaebaja võrdsustab

sisuliselt väärtusliku maastiku või roheala sihtkaitsevööndiga, millel puudub aga igasugune

õiguslik alus ning see pole ka kunagi olnud eesmärgiks.

3) Üldplaneeringust vaidlusaluste metsateatiste tööalale ühtegi piirangut kantud pole, sh

kaitse- ega hoiumetsana.

4) Vastustajal ei lasu õigusaktidest tulenevat kohustust ega võimalust metsateatise

registreerimisel täiendavat „elustiku inventuuri“ läbi viia ega kõiki tööalasid füüsiliselt koha

peal üle kontrollida. Vastustaja lähtub juba kaitse alla võetud loodusobjektidega seotud

nõuetest ning uute loodusobjektide kaitse alla võtmine toimub eraldi menetluses.

5) Kaebaja viidatud rohelise võrgustiku metoodika uuringu (kaebuse lisa 7) lk 39 käsitlusest

konfliktide kohta ei saa mitte kuidagi välja lugeda raiete tegemise keeldu ega isegi soovitust.

Kaebaja viidatud L. Kleini eksperdihinnang käsitleb hoopis lageraiet ning hoopis teises

kontekstis (karjääri rajamine rohevõrgustikes). Pealegi kritiseerib eksperdihinnang pigem

kehtivat õigust ehk kõnealusel eksperdihinnangul võib olla tähendus mõnesuguses

seadusandlikus menetluses, mitte aga vaidluses metsateatiste õiguspärasuse üle.

6) Metsateatistes on arvestatud kaitsealuse I kategooria linnuliigi merikotka ja isendi kaitse

sätetega. Lähtudes merikotka kaitse tegevuskavast kehtestas vastustaja pesitsusaegse

raiekeelu. Sanitaarraie nõuded tagavad, et merikotka elupaik säilib piisaval määral

looduslikuna. Erinevalt kaebaja arusaamast ei pea lähedal asuvate Natura 2000 alade

kaitserežiimi ning eesmärke metsateatiste tööalal (mis Natura 2000 aladele ei ulatu)

kohaldama ning selleks puudub alus. Natura 2000 alad ja nende piirid ongi määratud kaitse-

eesmärkide tagamiseks.

7) Kaebaja soov algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on põhjendamatu.

Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust PS § 15 ei kaitse. Jääb arusaamatuks, millise normi

suhtes oleks põhiseaduslikkuse järelevalve antud juhul asjassepuutuv. Kaebajale on

võimaldatud tuvastamiskaebusele üleminek. Kaebaja toetub MS § 41 lg-st 13 tulenevale 12-

kuulisele kehtivusajale, mis viitaks justkui, et kaebaja soovib, et metsateatiste kehtivusaeg

oleks piiramatu (või vähemalt tähtajaga, mis vastab eelduslikule kohtumenetluse kestusele).

Kaebaja ei ole vastavat soovi samas kuidagi põhjendanud ning vastav eesmärk ei oleks ka

kuigi mõistlik.

11. RMK leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1) Merikotka pesa ümbritsevates püsielupaikades on igasugune raietegevus keelatud. Liigi

elupaigaga kattub antud kohtuasjas käsitlevatest metsateatistest osaliselt vaid sanitaarraie

metsateatis nr 50000487625, mille osas on menetlus lõpetatud. Sanitaarraiete metsateatised nr

50000536797, 50000536793, 50000536795, 50000522735 ja 50000522737 ei asu liigi

elupaigas ning asuvad lähimast pesast vastavalt ligikaudselt 450, 640, 700, 1500 ja 1550

meetri kaugusel. KeA on lähtunud liigi kaitse tegevuskavast ja seadnud raietele, millelt kostuv

müra võiks pesitsevaid linde häirida, ajalise piirangu. Vaidlustatud metsateatiste nr

50000522735 ja 50000522737 puhul oli tööde planeerimise üheks põhjuseks kohaliku

kogukonna soov. Metsateatiste nr 50000522735 ja 50000522737 alusel teostasid kohalikud

elanikud, tuginedes RMK-ga sõlmitud kasvava metsa raieõiguse müügilepingule, enda

tarbeks küttepuude varumist.

2) Õigusaktid ega üldplaneering ei keela sanitaarraiete tegemist rohevõrgustiku alal.

Vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamine ei ole rohelise võrgustiku säilimist või selle

eesmärkide saavutamist välistav tegevus ja planeeringutega vastuolus. Kuna planeeringutega

ei olnud sanitaarraie keelatud, puudus KeA-l õiguslik alus metsateatiste registreerimisest

keelduda.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Vaidlustatud metsateatistega nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja

50000536795 kavandati sanitaarraieid Elva metskond 8 maaüksusel (katastritunnus

69401:002:0180) vastavalt 3,23 ha, 0,43 ha, 0,46 ha ja 0,31 ha ulatuses, st kokku 4,43 ha

suurusel alal. Elva metskond 8 maaüksus on suurusega 825,91 hektarit, nii et raiet teostatakse

kokku alal, mis moodustab ca 0,5% maaüksuse pindalast. Kohtu arvates kavandatud

sanitaarraied ei ohusta ei oma mahult ega olemuselt rohevõrgustiku toimimist ega selle

terviklikkust nii eraldiseisvalt võetuna kui ka kumulatiivselt ‒ metsateatiste tööala moodustab

katastriüksusest 69401:002:0180 väga väikese osa.

13. MS § 28 lg 7 p 3 kohaselt on sanitaarraie hooldusraie liik, mida tehakse metsa sanitaarse

seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude kasutamise

võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust. Sanitaarraie käigus on lubatud

raiuda vaid keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsamajandamise eeskiri“ §-s 7

sätestatud, st eelkõige juba surnud või kahjustatud puid. Sanitaarraie käigus ei ole lubatud

raiuda terveid, elujõulisi puid. Kohtu arvates ei ole sanitaarraie lubamisel negatiivset mõju

rohevõrgustiku toimimisele.

14. Sanitaarraie tegemine rohevõrgustiku alal ei ole vastuolus teemaplaneeringuga ega

üldplaneeringuga. Ka kaebaja ise viitab neile planeeringutele kontekstis, et nende

planeeringute kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel vältida läbivaid

lageraiealasid. Vaidlustatud metsateatistega ei kavandata aga lageraieid, mistõttu kaebaja

etteheited ei ole asjakohased. Asjakohane ei ole ka kaebaja viide maakatte tüübi säilitamise

vajaduse kohta, kuna sanitaarraie tegemine seda ilmselgelt ei muuda. Ka asjaolu, kas ja mil

määral on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba suuremahulisi

uuendusraieid, ei mõjuta sanitaarraie tegemist, kuna väikestel metsaeraldistel teostatav

sanitaarraie ei kahjusta maastiku ilmet, sidusust ega metsaökosüsteemi. Kaebaja väited

lähtuvad läbivalt eeldusest, et tegemist on olulist mõju omavate (st ulatuslike) raietega. Kohus

selle eeldusega ei nõustu. Sanitaarraie tegemine ei ohusta rohevõrgustiku eesmärke

(bioloogilise mitmekesisuse säilitamine).

15. Kohus ei arva, et vastustaja oleks pidanud vaidlusaluseid metsateatisi täiendavalt

põhjendama. Asjakohased on ja arvesse võtta tuleb ka vastustaja selgitusi, mis on antud

kohtumenetluses. Kaebaja väidab, et väljastanud metsateatised nr 50000522737,

50000522735 ja 50000487625 on väljastatud automaatselt, st need on registreerinud

metsaregistri automaatsüsteem ehk tehisintellekt. Kohus märgib, et haldusaktide andmine

automatiseeritud menetluses ei ole iseenesest õigusvastane ning seda kasutatakse mitmetes

valdkondades, kus tuleb anda väga suurel hulgal haldusakte, mis ei eelda kaalumist ja mille

puhul kajastuvad kõik otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud erinevates infosüsteemides (nt

pensionide ja toetustega seotud küsimused). KeA ei kasuta metsateatiste registreerimisel

tehisintellekti, vaid tegemist on sisuliselt automatiseeritud andmetöötlusega, mille puhul

programm kontrollib üksnes metsateatiste vastavust etteantud andmetele ja kriteeriumitele.

Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda see, millisel viisil on vaidlusaluseid metsateatisi

menetletud. Kaebajale ei tulene MS-st ega muust õigusaktist subjektiivset õigust nõuda

metsateatiste menetlemist temale sobival viisil ning kaebaja ei saa nõuda vastustajalt

metsateatiste registreerimist väljaspool automatiseeritud menetlust. Kaebaja õigusi saaks

rikkuda ainult see, kui just vaidlusaluste metsateatiste automatiseeritud kontrollimine ja

registreerimine on toonud kaasa raiete õigusvastase lubamise. Seda kohtule aga ei nähtu.

16. Ebaselgeks ja kaebuse väidetega seostamata jääb osundus Tartu maakonnaplaneeringu

2030+ alusdokumentide hulgas sisalduvale rohelise võrgustiku metoodika uuringule (2002,

Kalev Sepp, Jüri Jagomägi), mille lk-l 39 on erinevate rohevõrgustiku konfliktide puhul

selgitatud, et konflikt on esmalt väga tugev, seejärel konflikti pehmenemisel ja

stabiliseerumisel saabub uus tasakaal (näiteks ala kattub uuesti taimkattega, metsastub). Ka

jääb ebaselgeks käesoleva asja seos haldusasjaga nr 3-20-2500, milles KeA tunnistas

kohtumenetluse kestel ise kehtetuks metsateatised, mille kaebajad olid vaidlustanud mh

põhjendusega, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu eesmärkidega (kasutatud aegjärkse

raie asemel oleks KeA hinnangul pidanud olema valikraie). Ka ei tõenda vaidlustatud

metsateatiste õigusvastasust L. Kleini eksperdihinnang, milles kritiseeritakse rohevõrgustiku

metsade kasutamist majandusmetsadena. Erinevad teadlased võivad rohevõrgustikel metsade

majandamise suhtes väljendada erinevaid seisukohti, kuid see ei muuda neid õiguslikult

siduvaks. Kaebaja käsitlus rohevõrgustikust vastab sisuliselt sihtkaitsevööndite õiguslikule

režiimile ning sellist lähenemist ei toeta kehtiv õigus. See pole olnud ka rohevõrgustike

loomise eesmärgiks.

17. Kaebaja toob välja, et kaebuse esemeks olevatest metsateatistest on kolm (metsateatised

nr 50000522737, 50000522735 ja 50000487625) registreeritud ühel ja samal kuupäeval ning

ei ole eluliselt usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete vastavust

üldplaneeringule, merikotkale ja lähedalasuva Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitse-

eesmärkidele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses olevate ja olemasolevate

raielubade jm haldusaktidega nagu kaevandamisload jne. Kohtu arvates asjaolu, et mitu

metsateatist on väljastatud sama kuupäevaga, ei tõenda, et vastustaja oleks viinud

metsateatiste kontrolli läbi mittenõuetekohaselt.

18. Kaebaja leiab, et välja selgitamata on jäetud metsaraiete mõju ohustatud liikidele. Kohus

märgib, et ükski vaidlustatud metsateatiste järgne tööala ei jää I kaitsekategooria kaitsealuse

linnuliigi merikotka elupaika. Metsateatise nr 50000487625 tööala ulatus I kategooria

kaitsealusealuse linnuliigi merikotka piiritletud elupaika (mitte püsielupaika

looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 p 2 mõttes), kuid selle metsateatise osas lõpetas kohus

menetluse 14.04.2022 määrusega. Kolmas isik on välja toonud, et metsateatiste nr

50000536797, 50000536793, 50000536795, 50000522735 ja 50000522737 tööalad asuvad

lähimast pesast vastavalt ligikaudselt 450, 640, 700, 1500 ja 1550 meetri kaugusel. Kui ükski

metsateatistega hõlmatud ala ei asu kaitstava liigi püsielupaigas, tuleb KeA-l kontrollida

metsateatise vastavust mitte püsielupaiga nõuetele, vaid LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse

sätetele (lg-d 6 ja 61) ning hinnata kaalutlusõiguse alusel, kas ja millistel tingimustel on

võimalik raiete teostamist lubada arvestades LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevaid keelde

(TalRKo nr 3-20-605, p 18). Vastustaja on selgitanud, et LKS § 55 lg 6, LKS § 49 lg 1 p 1

alusel koostatud merikotka kaitse tegevuskavast ning „Metsade väärtuspõhise kaitse

korraldamise ja majandamise juhise“ lisaks oleva metsamajandamise tabeli tingimustest

lähtudes seati metsateatisele kõrvaltingimus, et raiet võib teostada 1. augustist 14. veebruarini.

Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et merikotka kaitse tegevuskava ei keela merikotka

elupaigas (ca 500 meetri raadiusega elupaigapolügoonis väljaspool püsielupaika) raie, sh

sanitaarraie teostamist ning peab piisavaks pesitsusaegset raierahu. Kuna käesolevas asjas

menetletavate metsateatiste tööalad jäävad merikotka pesitsuspaigast vähemalt 450-1550 m

kaugusele, on pesitsusaegse raierahu ettenägemine kõrvaltingimusena piisav. Asjaolu, et

samas vallas teisel katastriüksusel (katastritunnus 17001:001:0197) on nähtud II

kaitsekategooria liiki laanerähni, ei mõjuta vaidlusaluste metsateatiste kehtivust. Lisaks ei tule

kõiki II kaitsekategooria liikide elupaiku kaitse alla võtta (LKS § 48 lg 2). Seega ka juhul, kui

laanerähnid vaidlustatud metsateatistega hõlmatud eraldistel elutseksid, ei tähenda see, et

metsateatisi ei oleks tohtinud registreerida, kuivõrd tegemist ei olnud kaitsealaga ning ei

nähtu, et oleks pidanud kahtlema, et laanerähni elupaiku pole piisavalt kaitse alla võetud.

19. Katastriüksusest 69401:002:0180 läänes asuvad Natura 2000 võrgustiku alad Võrtsjärve

linnuala (EE0080571) ja Võrtsjärve loodusala (EE0080524). Vaidlust ei ole selles, et

vaidlustatud metsateatiste tööalad Natura 2000 aladele ei ulatu ja kohus nõustub vastustajaga,

et ei ole kuidagi nähtav raiete ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.

Põhjendatud ei ole Natura 2000 alast väljapoole jäävatel aladel rakendada sarnast

kaitserežiimi kui Natura 2000 alade ja seal paiknevate kaitstavate loodusobjektide puhul.

20. Kohus leiab, et MS ei kohusta metsateatiste registreerimisel „elustiku inventuuri“

teostama. Ehkki sanitaarraie puhul pole inventeerimisandmed nagunii kohustuslikud (MS § 11

lg 42), eeldaks kehtivatest inventeerimisandmetest kõrvale kaldumine põhjendatud kahtluse

esinemist (MS § 41 lg 7). Selliseks põhjendatud kahtluseks kohtu arvates käesoleval juhul

alust ei ole. Vastustajal ei lasu MS-ist ega HMS §-st 6 tulenevalt kohustust asuda metsateatiste

tööalasid koha peal läbi uurima ja kontrollima.

21. Kohus ei nõustu kaebajaga, et metsateatiste vaidlustamise regulatsioon koosmõjus MS §

41 lg-ga 13 on muutnud kaebeõiguse illusoorseks ja on seetõttu esineb vastuolu põhiseaduse

§-dega 14 ja 15. Kohus märgib, et metsateatiste tähtaja ületamisel neid realiseerida ei saa,

mistõttu on kaebaja sisuliselt saavutanud kaebuse eesmärgi. Metsateatise õigusjõu raugemine

ei välista küll uute metsateatiste väljastamist, kuid kaebajal on võimalik need vaidlustada.

Kohtupraktikas ning ka käesoleval juhul on aktsepteeritud metsateatiste puhul

jätkutuvastamiskaebuse esitamist, mistõttu kord juba läbitud õigusvaidluse seisukohad

omavad tähtsust ka uues haldusmenetluses. Kui kohtu seisukohtadega ei arvestata, on risk, et

uued metsateatised tunnistatakse kehtetuks. Kohtu arvates ei tagaks metsateatiste pikem

kehtivusaeg kaebaja õigusi paremini. See tooks kaasa uusi probleeme ‒ pika kehtivusaja tõttu

võib raie lubatavusele antud hinnang vananeda, samuti ei tagaks see ressursside efektiivset

kasutamist.

22. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et KeA on metsateatised nr 50000522737,

50000536797, 50000536793 ja 50000536795 õiguspäraselt registreerinud, mistõttu puudub

alus nende õigusvastaseks tunnistamiseks. Niisiis jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega

kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)